RINGJOON JA SELLE PIKKUS. RINGI PINDALA Matemaatika 6.klass Uued mõisted (ehk millest täna räägime) Ringjoon Ringjoone raadius ja diameeter Ringjoone kõõl ja kaar Ringjoone pikkus Ringi pindala Arv Ringjoon Märgime tasandile (vihikulehele) punkti O. A Võta sirkli haarade vahele mingi pikkus ja pane sirkli teravik punkti O O ning tõmba joon. C Punkti Tekkis O nimetatakse geomeetriline ringjoone
Et vahemikus [0, 2) ei saa olla kahte erinevat nurka mille sinused võrrduksid cosinustega, järelikult peab 1= 2. Seega on poolusest erineva punkti polaarkoordinaadid üheselt määratud. 9. (lemma 9.2)Teist järku joone keskpunkt K poolitab joone iga punkti K läbiva kõõlu. tõestus: Teist järku joone diameetri kõik punktid kuuluvad samale sirgele. Tõestus: Ogu antud teist järku joon : a11x12+2a12x1x2+a22x22+2a1x1+2a2x2+a0 , selle keskpunkt K ja keskpunkti K läbiv kõõl AB. Siis A,B ja K on samal sirgel. Et AB on kõõl, siis ükski lõigul AB punk A ja B vahel ei saa kuuluda. Tuleb näidata, et AK ja KB on võrdse pikkusega. Oletame vastuväiteliselt, et |KB|<|KA|. Olgu B' punkti B suhtes sümmeetriline punkt, siis |KB'|= |KB| <|KA| mistõttu peab punks B' asuma lõigul AK punktide A ja K vahel. Et on punkt K suhtes sümmeetriline, siis B'. Sell juhul on B' lõigu AB otspunktidest erinev punkt mis kuulub joonele . Seega ei ole AB kõõl vastuolu
alustega ja võrdub nende aritmeetilise keskmisega. 1Mis on kolmnurga mediaan? Tee selgitav joonis. Sõnasta teoreem mediaanide lõikepunkti kohta. Kolmnurga mediaaniks nimetatakse lõiku, mis ühendab tipu vastaskülje keskpunktiga. Igal kolmnurgal on kolm mediaani. Teoreem: Kolmnurga mediaanid lõikuvad ühes punktis, mis jaotab iga mediaani kaheks osaks nii, et tipu poolne osa on kaks korda pikem, kui küljepoolne osa. 1 Mis on kõõl? Tee selgitav joonis. Kõõluks nimetatakse ringjoone kaht punkti ühendavat lõiku. Pikim kõõl on ringjoone diameeter. 1Mis on kesknurk? Tee selgitav joonis. Kesknurgaks nimetatakse ringjoone kahe raadiuse vahelist nurka. 1Mis on piirdenurk? Tee selgitav joonis. Piirdenurgaks nimetatakse ringjoone tipust tõmmatud kahe kõõlu vahelist nurka. 1Sõnasta teoreem piirdenurgast. Piirdenurk on pool temaga samale kaarele toetuvast kesknurgast. 1Mis on korrapärane hulknurk?
a+b S= h 2 Ringjoon Ringjoone kõik punktid asetsevad keskpunktist ühel ja samal tasandil ning nad on ringi keskpunktist võrdsetel kaugustel. Ringjoone pikkus arvutatakse valemiga: p = 2r Kaar Kaar on ringjoone B pikkus punktist A punkti B. Kõõl B Kõõl ühendab kaht mitte kõrvutiasuvat punkti ringjoonel. A Raadius ja diameeter Ringjoone raadius on sirglõik, mis ühendab ringi keskpunkti ringjoonega. Ringi diameeter on ringi keskpunkti läbiv kõõl. Diameeter on kahe raadiuse pikkune. d = 2r Ring
1. Võrdhaarse kolmnurga ABC ümber on joonestatud ringjoon. Arvuta kolmnurga nurgad, kui alus toetub kaarele, mille suurus on 136 kraadi 2. Joonesta korrapärane kolmnurk, mille külg on 5cm. Joonesta selle kolmnurga siseringjoon ja ümberringjoon. Mõõda vajalikud pikkused (tähista nad samuti!) ja arvuta kolmnurga pindala, ümberringijoone pikkus ja siseringi pindala. 3. ringjoonele, mille raadius on 25cm, on joonestatud kaks ristuvat puutujat. Kui kaugel on puutujate lõikepunkt puutepunktist? Põhjenda vastust ja tee selgitav skitseering 4. Täisnurkse kolmnurga hüpotenuusile tõmmatud mediaan eraldab antud kolmnurgast võrdkülgse kolmnurga. Leia täisnurkse kolmnurga teravnurgad. Tee selgitav skitseering. 5. trapetsi üks alus moodustab 30% teisest lausest ja kesklõik on 3,20 m. Leia trapetsi alused. 6. Võrdhaarse kolmnurga alus on 16 cm ja haar 22 cm. Arvuta kolmnurga kesklõikude poolt moodustatud kolmanurga ümbermõõt. 1. Joonesta täisnurksel...
ja kaitse, kõhrkude kõhredes, toes ja kaitse. Veri ainete transport, lümf ainete transport. · 3.Rasvkude-3 ülesannet--varuained sisaldavad koes,pehmendab lööke · 4.Närvikude-on närvirakkudest ehk neuronitest koosnev loomade kude. · Lihaskude kontraktsioon e müfibrillied NärviKude. sünapsid. -keemilised-mediaator. -elektrilises. Elundkonnad. 1.katteelundkond 2.tugielundkond-luud , kõõl,lihased kõhned. 3.seedeelundkond. 4.hingamiselundkond. 5.ringelundkond. veri , veresooned , süda. 6.erituselundkond. 7.närvisüsteem- kehanärvisüst( pea ja seljaaju) , piirdenärvisüst närvid. 8.sisenõresüsteem. 9.sigimiselundkond.
MATEMAATIKA 8. KLASS GEOMEETRILISED KUJUNDID Kesknurgaks nimetatakse ringi kahe raadiuse vahelist nurka. Sektori kaare AB kohta öeldakse, et kesknurk toetub sellele kaarele. Kaarekraad Ringjoone kaht punkti ühendavat lõiku nimetatakse kõõluks. Pikim kõõl on ringjoone diameeter. Ringjoone punktist tõmmatud kahe kõõlu vahelist nurka nimetataks piirdenurgaks. Kõõlude teiste otspunktide vahelise kaare BC kohta öeldakse, et piirdenurk toetub sellele kaarele. TEOPiirdenurk on pool temaga samale kaarele toetuvast kesknurgast. TTKõik ühele ja samale kaarele toetuvad piirdenurgad on võrdsed. Poolringjoonele (või diameetrile) toetuv piirdenurk on täisnurk. Kaks täisnurkset kolmnurka on võrdsed, kui ühe kolmnurga
See saavutatakse lennukitiivale V kujuandmisega (eestvaade) Induktiivtakistus - On see takistus kus teatud kohtumisnurga juures hakkab õhk tiiva tagantservast nö tiiva peale ronima . Algab servadest . Selle vältimiseks tuleb kasutada võimalikult pikki ja kitsaid tiibu ja vähendada tiiva V-kuju et aeglustada induktiivtakistust põhjustava õhuvoolu liikumist piki tiiba. Tiiva laius tiivakõõl (maksimaalne laius põhimõtteliselt ) (de) Keskmine aerodünaamiline kõõl (d(joon üleval)) - keksmine laius pmst. Otsakõõl tiiva otsa laius (do) Siruulatus tiiva pikkus otsast otsani ( l) Tiiva pindala (S) = l * d(joon üleval) Külgsuhe = l/d(joon üleval) näitab mitu korda on tiib pikem kui laiem. Teine valem veel KS=l2/S Tiiva koonilisus näitab mitu korda on tüvekõõl suurem otsakõõlust. Tiiva noolsus Põikitelg on pmst horisontaaltelg joonisel. Esiserva noolsus (e ) nurk tiiva ja põikitelje vahel
Lõikuvad sirged- on tasandil asuvad sirged, millel on ühine punkt. Ristuvad sirged- on lõikuavd sirged, mille lõikumisel tekivad täisnurgad. Paralleelsed sirged- on sirged, mis asuvad ühel tasandil, kuid ei lõiku. Ringjoon- on tasandi antud punktist mingil kindlal positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulk. Ring- on ringjoone poolt piiratud tasandi osa. Diameeter- on sirglõik, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti. Kõõl- on ringjoone kaht punkti ühendav lõik. Ruut- on võrdsete külgede ja nurkadega nelinurk. Rööpkülik- on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed. Romb- on nelinurkne tasapinnaline kujund, mille kõik küljed on võrdsed. Trapets- on kumer nelinurk, mille 2 külge on omavahel paralleelsed ja 2 ülejäänud küljed ei ole. Võrdkülgne kolmnurk- on kolmnurk, mille kõik küljed on võrdse pikkusega. Võrdhaarne kolmnurk- on kolmnurk, mille 2 külge on võrdse pikkusega.
on ristkülikukujulise tiiva koonilisus? Tiiva koonilisus on tiiva tüvekõõlu ja otsakõõlu pikkuste suhe. Ristkülikukujulisel tiival on need võrdsed. Õige vastus on: 1. Millisel profiilil võib keskjoon asuda väljaspool profiili kontuure? Profiili keskjoon on joon, millest mõlema kontuurini on samapalju maad, seega peab ta asetsema alati kahe kontuuri vahel. Väljaspool kontuure asetsemine ei tule seega kõne alla. Õige vastus on: ei olegi võimalik. Millisel profiilil võib kõõl asetseda väljaspool profiili kontuure? Kuna kõõl on sirglõik, mis ühendab tiiva profiili kaht kaugeimat punkti, siis väljapoole profiili kontuure saab ta jääda vaid kaarekujulise ja /või kumernõgusal profiilil. Õige vastus on: kumernõgusal. Tagatiibade rakendamisega lennuki suhteline lauglemiskaugus Tagatiibade rakendamisega antakse profiilile kumernõgusa profiiliga sarnane kuju. Saavutatakse küll tõstejõu koefitsiendi kasv, kuid takistuskoefitsient suureneb veelgi enam
5.ptk Ringjoon ja korrapärane kolmnurk 8.klass Õpitulemused Näited 1.Ringjoone kaar ja kõõl - kaar: ringjoone osa, Ül.1060 saadakse vähemalt kahe punkti märkimisel Ringjoone punktist on joonestatud kaks ringjoonele; tähistamine: kirjuatatakse raadiusega võrdset kõõlu. Leida kõõlude otspunktide tähised (vajadusel lisatakse veel vaheline nurk. kolmas täht vahele) ja tõmmatakse kohale joonestada kõõlude otspunktidesse raadiused kaareke; mõõdetakse kaarekraadides; kõõl: tekivad kaks võrdkülgset kolmnurka
Enamjaolt mittetraditsioonilised õhusõidukid. TIIBA ISELOOMUSTAVAD PARAMEETRID: l = siruulatus dt = tüvekõõl do = otsakõõl dk = keskmine aerodünamiline kõõl a = l/dk = tiiva külgsuhe S = l*l/a - pindala t =dt/do tiiva koonilisus. Tiiva noolsus (alpha) nurk tiiva profiilide fookuste telje ja põiktelje vahel
Algmõiste mõiste, mida ei defineerita (punkt, sirge, tasand, ruum, hulk, arv, suurus) Ülesanne: defineeri ja õpi selgeks järgmised mõisted: 1. Lõik, murdjoon, hulknurk 2. Nelinurk, rööpkülik, ristkülik, ruut, romb, trapets. 3. Ristuvad ja lõikuvad sirged, paralleelsed sirged. 4. Täis-, nüri- ja teravnurkne kolmnurk; võrdhaarne ja võrdkülgne kolmnurk. 5. Kolmnurga kõrgus. 6. Ring ja ringjoon, diameeter, raadius, kõõl. 7. Alg- ja kordarv, naturaalarv, täisarv. 8. Liig- ja lihtmurd. 9. Murru taandamine ja laiendamine. 10. Nurk, sirgnurk, täisnurk, kõrvunurgad, tippnurgad. 11. Üks- ja hulkliige, sarnased üksliikmed. 12. Võrrand, võrre, võrratus. 13. Protsent. 14. Ristsumma. 15. Aritmeetiline keskmine. 16. Aksioom. Lõik Lõik ehk sirglõik on sirge kaht punkti A ja B ühendav osa, punktid A ja B kaasa arvatud. Seda lõiku tähistatakse AB.
Trapets- nelinurk, millel on kaks paralleelset ja kaks mitteparalleelset vastaskülge Ringjoon- antud punktist jääval kaugusel asetsevate punktide hulk Ring-ringjoonega piiratud tasandiosa, koos seda piirava ringjoonega Tühihulk- hulk, milles pole ühtegi elementi Osahulk-hulk, mille kõik elemendid on ka teise hulga elemendid Hulkade ühend- kõigi elementide hulk, mis kuuluvad vähemalt ühte kahest hulgast Hulkade ühisosa- kahe hulga kõigi ühiste elementide hulk Kõõl- sirglõik, mis ühendab ringjoone kahte punkti Kesknurk- ringoone kekskpunktis tõmmatud kahe raadiuse vaheline nurk Piirdenurk- ringjoone punktist tõmmatud kahe kõõlu vaheline punkt Ringjoone puutuja- sirge, millel on ringjoonega üks ühine punkt
Kolmnurga mediaanid lõikuvad kõik ühes punktis. 33.Kesknurk Kesknurgaks nimetatakse nurka, mille tipp asetseb ringi keskpunktis ja mille haarad lõikavad ringjoont. Kesknurka mõõdetakse kraadides. AOB on kesknurk 34.Ringjoone kaar Ringjoone kahe punkti vahele jäävat osa nimetatakse ringjoone kaareks. Kaart mõõdetakse kraadides. Kaks punkti jaotavad ringjoone kaheks kaareks. AB on kaar. 35.Ringjoone kõõl Ringjoone kõõluks nimetatakse lõiku, mis ühendab ringjoone kaht punkti. Kõige pikem kõõl on diameeter. 36.Ringi sektor Ringi sektoriks nimetatakse ringi osa, mis jääb kesknurga haarade vahele. OA ja OB ning kaar AB eraldavad ringist osa, mida nimetatakse ringi sektoriks. 37.Piirdenurk Piirdenurgaks nimetatakse nurka, mille tipp asetseb ringjoonel ja haarad lõikavad ringjoont. Samale kaarele toetuvad piirdenurgad on võrdsed. Piirdenurk võrdub poolega samale kaarele
mediaaniks. Kolmnurgal on kolm mediaani. Kõik mediaanid lõikuvad ühes punktis, mida nimetatakse mediaanide lõikepunktiks. Kolmnurga kõrguseks nimetatakse kolmnurga tipust selle tipu vastasküljele või selle pikendusele tõmmatud ristlõiku ja samuti selle ristlõigu pikkust. 22. Ringjoon, ring. Ringjoon on punktide hulk, mille kaugused ringjoone keskpunktist on võrdsed. Ring on ringjoonega piiratud tasandi osa. 23. Kesknurk, ringjoone kaar, kõõl. Kesknurk on nurk, mille tipp asetseb ringjoone keskpunktis ja haaradeks on raadiused. Lõiku, mis ühendab ringjoone kahte punkti nimetatakse kõõluks. Ringjoone kaar… --------------------------- 24. Piirdenurk, selle omadus. Thalese teoreem, Pythagorase teoreem. Nurka, mille tipp asetseb ringjoonel ja haaradeks on kõõlud nimetatakse piirdenurgaks. Thalese teoreem – Diameetrile toetuv piirdenurk on täisnurkne!
Enamjaolt mittetraditsioonilised õhusõidukid. TIIBA ISELOOMUSTAVAD PARAMEETRID: l = siruulatus dt = tüvekõõl do = otsakõõl dk = keskmine aerodünamiline kõõl a = l/dk = tiiva külgsuhe S = l*l/a - pindala t =dt/do tiiva koonilisus. Tiiva noolsus (alpha) nurk tiiva profiilide fookuste telje ja põiktelje vahel
85. Trapetsi alused suhtuvad nagu 3:2. Kui suure osa trapetsi pindalast moodustab selle trapetsi täienduskolmnurga pindala? 86. Ringi diameetri otspunktid asuvad ringjoone puutujast 1,6 m ja 0,6 m kaugusel. Arvutada diameetri pikkus. 87. Ringust on välja lõigatud väiksem ring, mille diameeter võrdub antud ringi raadiusega. Sel teel saadud kujundi pindala on 27 cm². Leida suurema ringi raadius. 88. Ringjoonel asetsevast punktist on joonestatud diameeter ja raadiusega võrdne kõõl. Leida nendevaheline nurk. 89. Ühest punktist on ringjoonele tõmmatud kaks puutujat. Puutuja pikkus on 12 cm ja puutepunktide baheline kaugus 14,4 cm. Leida ringjoone raadius. 90. Kaks ringjoont puudutavad teineteist ja 60°-se nurga mõlemat haara. Leida suurema ringjoone raadius, kui väiksema raadius on r. 91. Sektori kesknurk on 60° ja raadius R. Avaldada sektorisse joonestatud ringi raadius. 92. Ringjoon raadiusega 4 cm on lahti painutatud niisuguseks kaareks, mille raadius on 5 cm.
a 3 r =m = 2 S = 3am = pr RINGJOON JA RING 2/6 PLANIMEETRIA KORDAMINE Ringjooneks nimetatakse tasandil antud punktist (ringjoone keskpunktist) jääval kaugusel (ringjoone raadius) asetsevate punktide hulka. Ring on tasandi osa mida piirab ringjoon. Ümbermõõt P = 2 r = d 1 Pindala: S = r 2 = d 4 Ringjoone kõõl on lõik, mis ühendab kaht punkti ringjoonel. Kõõluga ristuv raadius poolitab kõõlu. Kui kaks kõõlu lõikuvad, siis ühe kõõlu lõikude korrutis võrdub teise kõõlu lõikude korrutisega a1a2 = b1b2 Ringjoone puutuja on risti puutepunkti tõmmatud raadiusega. Ringjoone sektori kaare pikkus: l = rx , kus x -nurga suurus radiaanides r l= r kaare raadius
NB pöördteoreem võimaldab lihtsamaid x1 x2=30 seega vabaliige on 30 ruutvõrrandeid ka peast lahendada x1+x2=13 seega lineaarliikme kordaja on 2 -13 võrrand x -13x+30=0 5.ptk Ringjoon ja korrapärane kolmnurk TAGASI Õpitulemused Näited 1.Ringjoone kaar ja kõõl - kaar: ringjoone osa, Ül.1060 saadakse vähemalt kahe punkti märkimisel Ringjoone punktist on joonestatud kaks ringjoonele; tähistamine: kirjuatatakse raadiusega võrdset kõõlu. Leida kõõlude otspunktide tähised (vajadusel lisatakse veel vaheline nurk. kolmas täht vahele) ja tõmmatakse kohale joonestada kõõlude otspunktidesse raadiused kaareke; mõõdetakse kaarekraadides; kõõl: tekivad kaks võrdkülgset kolmnurka
38. Korrapärane hulknurk kumer hulknurk, mille kõik küljed ja sisenurgad on võrdsed. 39. Korrapärane kolmnurk võrdkülgne kolmnurk. 40. Korrapärane prisma püstprisma, mille põhi on korrapärane hulknurk. 41. Korrapärane püramiid püramiid, mille külgservad on võrdsed ja põhjaks on korrapärane hulknurk. 42. Kraad ringjoone kaare või vastava kesknurga mõõtühik. 43. Kuup 1. risttahukas, mille kõik servad on võrdsed. 44. Kõõl joone kaht punkti ühendav lõik. 45. Lineaarfunktsioon kahe suuruse x ja y vaheline seos kujul y = ax + b ; ax on lineaarliige, b vabaliige; graafik on sirge. 46. Lineaarvõrrand võrrand, milles tundmatud on ainult esimeses astmes. 47. Lõpmatu kümnendmurd kümnendmurd, mille ükski numbrikoht pole viimane. 48. Lähisküljed ühest ja samast tipust lähtuvad hulknurga küljed. 49. Mediaan kolmnurga tippu vastaskülje keskpunktiga ühendav lõik. 50
9. Kui on antud mõõtsuhe 1:2, kas siis eseme (objekti) kujutis on joonisel suurem või väiksem kui tema tegelik suurus? 10. Milline mõõtarv tuleb kirjutada joonisele, kui eseme pikkus on 1250 mm, eseme (objekti) kujutise mõõtsuhe aga 1:10? 11. Kas lubatakse kasutada sellist mõõtkava, mida eurostandardiga ei ole ette nähtud? 12. Missugusel joonisel on õigesti kujutatud pidevat vabakäejoont? 13. Missugusel joonisel on kõõlviisnurga kõõl õigesti leitud? 12 14. Missugusel joonisel on konstrueeritud vajalikud elemendid ringjoone ja sirge sujuvaks üleminekuks? 15. Missugusel joonisel on nurk α ümardatud antud raadiusega r? 16. Missugusel joonisel on ringjoont R1 ja sirget s sujuvalt ühendava ringjoone R2 tsenter õigesti konstrueeritud? Siia: 1 osaKordamiskysimus16 17
Tõukepaku kaarekujuline sisekülg peab olema tõukeringi pinnaga risti ja täpselt ühtima tõukeringi äärise siseküljega. Pakk tuleb paigaldada nii, et selle keskkoht ühtiks maandumissektori telgjoonega. Paku konstruktsioon peab võimalda- ma seda ringiäärist ümbritsevale pinnale tugevalt kinnitada. Märkus: Kasutada võib ka IAAF-i varasematele määrustele (1983/84) vastavaid tõukepakke. 3. Tõukepakk peab olema 11,2-30 cm lai ning paku sisekülje otsi ühendav kõõl peab olema 1,21 m (± 0,01 m) pikk. Paku ülemise serva kõrgus tõukeringi pinnast on 10 cm (± 0,2 cm). Kuul valmistatakse täisrauast, -messingist või mõnest teisest, messingist tugevamast metallist või täidetakse eeltoodud metallidest valmistatud kest tina või muu ainega. Kuul on kerakujuline. Kuuli välispind ei tohi olla kare või konarlik (pinnakonaruste maksimaalne lubatud kõrgus on 1,6 mikronit, st
83 VIEWRES Ringjoonte suurendamisel võib tekkida probleem selles, et ringjoont ei kuvata siis enam sujuva joonena, vaid see asendatakse hulknurgaga (HOIATUS: punkti asukoha täppismääramised, seadistatud käsuga OSNAP, töötavad joone tegeliku – matemaatilise – oleku alusel, vasakul punktis 1 (seda joonisel kriipsjoonega näidatud ringjoont ei kuvata) kuna punktis 2 (ringjoon kuvatakse korrapärase kõõl-hulknurgana) ringjoone leidmist ei toimu). 1 2 m m Ø 1 Circle zoom percent = 100 Circle zoom percent = 1000 Vasakul: ringjoone (Ø1 mm) ≈ 75-kordne suurendusel paistab see ringjoon kaheksanurgana,
{arv} ↵ (kaar joonestatakse teisest punktist) Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth / Line / Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: 1.2) CE ↵ Specify center point of arc: (määrata kaare keskpunkt) {punkt} ↵ Specify endpoint of arc or [ Angle / Length ]: (määrata kaare lõpp-punkt või [ nurk / kõõl ] vaikimisi – lõpp-punkt) 1.2.1) A ↵ Specify included angle: (määrata kaare kesknurk ) {nurk} ↵ Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth / Line / Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: (kaar joonestatakse algpunktist või eelmise joone lõpust) 1.2.2) L ↵ Specify length of chord: (määrata kõõlu pikkus)
dW = F dr 284. Panna kirja 3 üldist valemit jõu töö arvutamiseks. A1 W = F cos ds A0 A1 W = dr F A0 A1 W = ( Fx dx + Fy dy + Fz dz ) A0 285. Kuidas arvutada jõu tööd üldjuhul, kui jõud on muutuv suurus ja ta rakenduspunkt läbib kõverjoonelise trajektoori? Kui jõu rakenduspunkt läbib kõverjoonelise trajektoori , siis võetakse lõpmata väikesele kaare osale ds kõõl dr. Kuna need on lõpmata väikesed suurused, siis ds dr ja A1 kasutatakse valemit W = dr F A0 286. Kuidas arvutada momendi tööd? 37 1
See lõppkokkuvõttes andis ka heterogeense pildi: Wellestol ühisväljaanded nagu pärisrühmitus, aga seal esteetilist ühtsust ei teki. Võime rääkida arbujalikust või siurulikust rühmitusest, aga seda pole siin olemas. Wellesto rajamise algimpulss oli algselt idee teha midagi teisiti. See teisitiformeerumise rõõm väljaspool kirjanike liidu formaalseid raame see midagi käivitas. NAK, Vile, Abi-Piirissaare Dalinstilik Kõõl 1988-1991 Hirohall - Väiksem rühmitus Tartus, lühike eelajalugu, taustal Tartu NAK. 80ndatel tekkinud luuleklubid. Nt Vile klubi Tartus. Kui Ehlvest ja Kivisildik Tartusse jõudnud, formeerivad organisatsioone, üks uhkemaid Abi-Piirissaare Dalinistlik Kõõl. Kauksi Ülle, Sven Kivisildik, Valeria Ränik, Karl Martin Sinijärv, Jüri Ehlvest - kohtuvad Tartus. Täiendavad üksteist, organisatsiooni tasandil täiendamise mäng. Nimelt aasta hiljem rajatakse Tartus
tarvitatakse alkoholi ja tubakat ning mängitakse hasartmänge. 1987-1990 Wellesto – sisuliselt esimene laiema avalikkuseni jõudnud kirjandusrühmitus, mis tehti selle mõttega, et nüüd on võimalik mida teha, vahet pole, kas ühist platvormi on või pole (Merle Jääger, Ivari Ivast jt), seltskond on väga heterogeenne. o NAK(noorte autorite koondis), Vile(luuleklubi), Abi-Piirissaare Dalinistlik Kõõl 1988-1991 Horihall – tekib Tartus ja selles on viis. Sellest omakorda kasvab välja Eesti Kostabi-selts, mis on juba laiem ühendus, mis ühendab kunstnikke, kirjanikke jt kultuuriinimesi. o (Kauksi Ülle, Sven Kivisildnik, Valeria Ränik, Karl Martin Sinijärv, Jüri Ehlvest) 1989-2000 Eesti Konstabi-$elts (EK$) – Hirohall muutub selle allorganisatsiooniks. Hilisemas faasis muutub ta pigem kirjastuseks.
annaabi.ee 
