Vastasel juhul tekiks olukord, kus ühed inimesed on justkui võrdsemad kui teised või ühed inimõigused on teistest olulisemad. Kumbki nendest olukordadest ei ole ühiskonna normaalseks toimimiseks hea. Toon näiteks 2003. aastal ilmunud Mikk Salu artiklis ,,Eestis hakatakse sõnavabadust piirama" viidatud Olev Hannula juhtumi, kus viimane kasutas netikommentaaris väljendit ,,juudid ahju". Olev Hannula mittekaristamine oleks tähendanud tema sõnavabaduse tõstmist kõrgemale juutide eluõigusest ja õigusest mitte olla diskrimineeritud. Keeruliseks lähebki siis, kui satutakse olukorda, kus tuleb otsustada, mida kahe konfliktis oleva inimõigusega sõnavabaduse ja õigusega elule ette võtta, kummale osapoolele selles olukorras anda õigus ja kummale mitte. Praegu on väga aktuaalne teema pagulaste tulek Euroopasse. Saksamaa liidukantsler Angela
piiramine lubatud: eksitav ja pettev reklaam.7 Ärilist sõnavabadust piirab näiteks teatud toodete reklaamikeeld või reklaami piiramine, samuti konkurentsiseadusega keelatud või kõlvatu konkurents, näiteks halvustava info levitamine konkurentide kohta. 8 Vastavalt põhiseaduse § 12 lg 2 on keelatud rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine. Millal on tegemist sõnavabaduse poolt kaitstud sõnavõttudega ning millal on tegu § 12 lg 2 taunitud arvamuste levitamisega, sõltub igast konkreetsest üksikjuhtumist. Põhimõtteliselt on kaitstud kõik arvamused ja informatsioon, isegi kui need on sokeerivad , riigi jaoks ebameeldivad või ebatavalised. Samas on seesuguseid arvamusi võrdlemisi lihtne piirata. Näiteks analüüsis Riigikohus Internetti ülesriputatud teksti, kus väidetavalt maausuliste huve
jaoks on tabu võib teise täiesti külmaks jätta, just see tõttu on sõnavabadusele raske piire tõmmata. Iga inimese südametunnistus peaks ütlema, mis on vale, mis õige, on täiesti mõistetav, et oma sõnadega ei tohiks teist inimest solvata, teda laimata või mõnel muul viisil kahju tekitada, samas viib see konfliktini, kui ma ei tohi siiski midagi öelda, kas saab seda siis nimetada sõnavabaduseks? On palju punkte ja valuteemasid ühiskonnas, kus on sõnavabaduse piirid hägused, just nimelt selle pärast, et kindlat piiri on väga raske tõmmata. Kuritegevust, pedofiiliat, sõdu propageerivad väljanaded, rassistlikud leheküljed, pornograafiline materjal, halvustavad kommentaarid internetis- ka nende levitamine peaks kuuluma sõnavabaduse alla, kuid just siis tulebki mängu südametunnistus ja väär sõnavabaduse kasutamine. Eesti Vabariigi Põhiseadus ütleb, et sõnavadst, kui iga inimese õigust võib piirata avaliku
ÜRO statistika järgi on vaid 2,4% kogu maailma elanikkonnast pidev ligipääs Internetile. See väike protsent kõlab uskumatuna, kuna näiteks juba peaaegu igal Eesti riigi kodanikul kasutab terve tutvusringkond Internetti kas lihtsalt värskete uudiste lugemiseks, uute tutvuste soetamiseks või igakuiste maksude maksmiseks. Internetikeskkonnas on väga palju võimalusi eneseväljenduseks: erinevad jututoad, suhtlusportaalid, blogid, kommentaariumid jne. Internetti võiks nimetada isegi sõnavabaduse paradiisiks. Inimesed võivad välja öelda kõik, mida nad muidu öelda ei julge või ei taha. Juhuslius Delfi-portaalis korraldatud küsitluses selgus, et 67% vastanutest kahetseb Internetis öeldut. See tähendab, et üle poole kõikidest kasutajatest ei arvesta, et Internetis öeldu võrdub tegelikult reaalses elus öelduga. Interneti sõnavabadus võib olla ka positiivne. Seal saavad võimaluse avaldada oma arvamust ka
arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama mõtet väljendab ka Euroopa inimõiguste konventsioon, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet samuti ka mõtteid ilma võimude sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. Nendele seadustele tuginedes on meil õigus avaldada oma arvamust ja rääkida, mida me õigeks peame, kuid kindlad sõnavabaduse piirid peavad reaalses elus siiski eksisteerima, sest loomuomaselt ei ütle välja kõike seda, mida mõtleme ?. Tihti unustatakse ära, et inimestele antud õigustele kehtivad ka selgepiirilised kohustused, mille rikkumisele reageerib ühiskond alati halvakspanuga. Seadus keelab rikkuda ja halvustada teiste inimeste õigusi ja vabadust, tervist, au ning head nime, kuid kas see ongi ainuke, mis meile sõnavabaduse puhul piiranguks seatakse?
mahub ka kunstiline väljendusviis. Olgu selleks siis pilt, film, lavastus vms. Piiride ületamisi leidub ka siit, kas või hiljuti Prantsusmaal toimunud skandaal Muhammedi pilakarrikatuuride pärast, kus teatud seltskond väljendas oma vabadust kunsti vahendusel, kuid riivas sellega teise inimgrupi au. Tagajärjeks oli usufanaatikute rünnak kirjastuse vastu, mida läänekultuur tõlgendab omakorda rünnakuks sõnavabaduse vastu. Nagu igal vabadusel on ka sõnavabadusel omad piirid ja vabadusega kaasnev vastutus. Sõnavabaduse piirid ei ole alati üheselt mõistetavad, need muutuvad nii ajas kui ka kultuuriti.
on need võimalused tänapäeval tagatud kõigile elanikele võrdselt, mis omakorda loovad eelduse tugeva kodanikuühiskonna arenguks. Selle kaudu ongi võimalik rakendada demokraatia põhimõtet, rahva võimu, millest parlamendi valimine rahvahääletuse teel on vaid väikene osa. Sõnavabadus on demokraatlike riikide kodanike privileeg, mitte kaugeltki kõik inimesed ei saa endale seda lubada. Õnneks on meil võimalik elada riigis, kus saame soovi korral osaleda aktiivselt riigi juhtimises. Sõnavabaduse teel valitsemine on võimalik survegruppide, meeleavalduste või isegi streikide kaudu, seega võib öelda, et eneseväljendus tagabki meile toimiva riigi. Sõnavabadus ei ole pelgalt võimalus oma arvamuse avaldamiseks ilma tagajärgedeta, tuleb arvestada sellega, et oma lendu lastud sõnadega kaasneb ka vastutus. Iga inimene peaks olema suuteline arvestama oma sõnavõtu mõju ulatusega ja tajuma ka selle võimalikke tagajärgi nii endale kui ka teistele
ORHAN PAMUK (referaat) Elulugu Orhan Pamuk (sündinud 7. juunil 1952 Ýstanbulis) on türgi romaanikirjanik, ühiskonnategelane ja sõnavabaduse eest võitleja, 2006. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat ning ta on esimene türklane, kes on võitnud Nobeli kirjanduspreemia. Orhan Pamuk kasvas üles majanduslikult heal järjel olevas peres. Pere õhutusel läks ta õppima arhitektuuri, kuid loobus sellest kolme aasta pärast, asudes õppima ajakirjandust ja hakates "täisajaga" kirjanikuks. Aastail 19851988 töötas ta külalisõppejõuna New Yorgis Columbia ülikoolis
Nad esinesid päeval, mil ortodoksi traditsioon laulutantsu lubab, ja samas kirikus, kus patriarh on president/peaminister Putinit jumalikult ülistanud. Nad protestisid kiriku ja riigi võimuliidu vastu, selle vastu, et kirikut nende oma õigeusu kirikut kasutatakse häbitult autoritaarse ja korrumpeerunud võimu promomiseks. Tähendab, sarnaste asjade vastu, mille vastu legendi järgi olla protesteerinud kunagi Jeesus. Need kaks juhtumit illustreerivad hästi vastuolu, mis tekib sõnavabaduse ja usuvabaduse vahel. Eelkõige tekib küsimus: Kumb on vabas ühiskonnas olulisem? Minu arvates ongi tänapäeva suurim teoloogia probleem see, kellel on õigus, kui kellegi sõnavabadus satub vastuollu kellegi teise arusaamaga pühast; kuhu tõmbab pühadus sõnavabaduse piirid? Hirm on paarikümne aastaga sisestatud nii, et keegi ei julgeks nüüd enam «Saatanlike värsside» taolist raamatut avaldada. Seega hakkab sõnavabadust piirav usuvabadus segama ka
saabuvast II maailmasõjast iseseisva riigina välja tulla. Pärast riigipööret vangistati Vabadussõdalaste liitu kuulunud endisi Vabadussõjas osalenud mehi, mis viis alla moraali ja tekitas rahva seas segadust. Fašistliku režiimi ohu tajumine on mõistetav, suurenev surve nii idast kui läänest, sisepinged riigis nõudsid drastilisi meetmeid, kuid ma pole kindel, kui õige on parempoolsete maailmavaadetega inimeste vangistamine ning sõnavabaduse keelamine. Palju saaks paralleele tõmmata praeguse parempoolse erakonnaga, kes samuti nõuavad iseseisvamat riiki. Jõuti sinna, et iseseisva vabariigi nime all tegutses ainuvõim, kuid kas rahvas oli õnnetu? Lõpuks oli saabunud karmi ja kindla käega juht. Ma ei usu, et rahva meeleolu õnnetu oleks olnud. Segane küll, kuid sõnavabaduse piiramise tõttu ei jõudnud see massidena rahvast üles kütta, mida võisime näha põhiseadusliku kriisi ajal. Sarnane asi toimub
seadusandlusest lähtudes käsitletakse probleeme, ja otsitakse lahendusi kuidas inimeste vajadusi rahuldada. · Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes - tehtud kuritöö või rikkumise eest saab inimene vastava karistuse. · Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatust üksteisest. · Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada - jällegi on netikommentaaridega seoses kaalukausil sõnavabaduse küsimus. Siiski on tunne, et asjale lähenetakse valelt poolt. Küsimus ei saa olla sõnavabaduse piiramises, sest see vabadus peab jääma, kuid inimene peab ka oma sõnade ja tegude eest vastutama. · Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli. Mina arvan, et Eesti riik liigub aegamisi selle poole, et saada heaoluriigiks. Hetkel on
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Kristjan all Sõnavabadus ning tööõigusliku probleemi analüüs Ainetöö õppeaines ,,Õiguse alused ja tööõigus" Väimela 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Miks on sõnavabadus oluline?......................................................................................... 4 1.1.Sõnavabaduse piiramiseks on palju mooduseid........................................................ 4 1.2.Sõnavabadus aitab kaasa ka teiste õiguste tagamisele............................................ 5 2.Tööõigusliku probleemi analüüs...................................
sest negatiivsed stereotüübid omavad juba iseenesest kaudset kahjulikku mõju. [1] 1.1 VIHAKÕNE JA VÄLJENDUSVABADUS Euroopa Inimõiguste Kohus on selgelt öelnud, et vaenu õhutamine vähemuste suhtes ei ole kooskõlas Euroopa Inimõiguste Konventsiooni mõttega ja seetõttu jääb vihakõne väljendusvabaduse kaitsealast välja. Erinevalt mõttevabadusest pole väljendusvabadus üheski jurisdiktsioonis ja kunagi absoluutne. Kõikides arenenud ühiskondades on leitud sõnavabaduse ja teiste (inim)õiguste ja huvide vahel tasakaal. Vähemuste võrdsete võimaluste ja turvalisuse kaitse ei tohiks olla sõnavabadusest kuidagi vähem tähtis. Samas pole tõendeid selle kohta, et vähemuste vastase vihakõne keelamine või piiramine mõjutaks kuidagi poliitilise arutelu vabadust. [1] Sõnavabaduse kasutamine argumendina vihakõne kui vähemusi kahjustava tegevuse toeks on ka inimõiguste mõtte vastane. Sõnavabaduse kasutamisel on vähemused täna halvemas olukorras kui
tekivad võib hakata levima laimamine ning valeinfo levitamine. Sellised juhtumid on aktuaalsemad tuntud inimeste eludes ning kõige suuremat kahju neile, kelle maine ning sissetulek on väga tugevalt seotud. Näiteks võib tuua olukorra, kus tuntud lauljast on tehtud pilt koos uue kaaslasega ning peatselt ilmuvad säärase postituse alla kritiseerivad kommentaarid, mis pahatihti lauljat sildistavad ning halvustavad. Probleeme kõrvalejättes võime aga näha sõnavabaduse helget poolt ning selle vajalikkust mõista. Võimalus oma tundeid, muresid ning ettepanekuid avaldada aitab meil ühiskonnana areneda ning paremaks muutuda. Ilma sõnavabaduseta ei saaks olla konstruktiivset kriitikat ning inimeste mured ning soovitused ei jõuaks nendeni, kes kõrgemal tasandil otsuseid teevad. Näiteks võib tuua Ökojäätise brändi Lamuu. Nende tootmisel on esinenud vigu ning kliendid on ostnud nende käest defektset kaupa. Oma
hierarhilise ehituse ja enesekaitse nimel. Eneseväljendus ei saa olla keelatud, küll aga liigne julgus võib ikkagi halvasti mõjuda, näieks nagu juhtus Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilasesinduse juhiga Sergei Metleviga, kus Õpilasesinduste Assamblee kristiseeris Venemaa suursaadikut ja sellest tuli palju pahandust ja meediakära. Sõnavabadust võib kool sise-eeskirjadega piirata, arvestades eetika reegleid. Laimamine ja ropendamine kuulub samuti sõnavabaduse hulka, aga need on piiratud koduse kasvatusega.. Meie ühiskond peaks olema arenenud juba praeguseks vähemalt nii kaugele, et solidaarsus ja tolerantsus oleks sõnavabaduse kõrval olemas. Arutuid ja enesekeskseid aga ei pea ka riigi seadused. Mina, antud juhul kui õpilane saan väljendada oma sõnavabadust peamiselt kooli küsitlustes, kirjandites ja ülessannetes. Lõpukirjand on kontrollimaks minu silmaringi ja arusaamist maailmast,
Vastutustundetu massimeedia Massimeedia on suure levialaga, tal on oma roll ning ta mõjutab suurt osa ühiskonnast. Arvan, et enamjaolt on massimeedia vastutustundetu. Meedia poolelt on rõhuasetus tehtud ajakirjanduse ja kodaniku sõnavabaduse õigusele ning õigusele infot saada. Paraku on aga meedia negatiivsete sõnumitega nii üle ujutatud, et positiivsete jaoks ei jää ruumigi. Näite võib tuua sellest kuidas Postimehe koostatud statistika esilehel ilmuvate uudiste kohta andis tulemuseks negatiivsete sõnumite tugeva ülekaalu. Negatiivse sõnumiga uudised mõjuvad ka ühiskonnale negatiivselt. Seda tõestab näiteks Eesti Päevalehe artikkel ,,Suitsiidiuudis tapab 58 inimest". Iga kord kui mõni enesetapp jõuab
Meie ühiskonnas on see täiesti tavaline ja igapäevane. Sõnavabadus on oluline. Igal inimene võib arvata, seda mida ta soovib, isegi kui see arvamus on erinev tavalisest ja harjumuspärasest. Öeldakse ka, et erinevus rikastab. Kõik inimesed näevad maailma erinevalt. Keegi ei pea arvama midagi ainult selle pärast, et temalt seda oodatakse. Paistab, nagu sõnavabadusel polegi piire, kuid siiski võiks igaüks omada ka mõõdutunnet sõnavabaduse suhtes. Arvan, et ühelgi inimesel ei ole lubatud solvata teist inimest. Kriitikat saab väljendada ka viisakalt. Kõige jaoks on oma aeg ja koht. Piirangud ei ole alati negatiivsed, vahel on need vajalikud olukorra kontrolli all hoidmiseks. Sarnaselt sõnavabadusele, on igal inimesel õigus ka oma isiklikule elule. Need kaks õigust ei tohiks teineteist häirida, kuid kahjuks alati pole see nii. Kellelgi pole õigust kommenteerida teise inimese isiklikku elu
Kõikide arvamus ei lange muidugi kokku. Arvamusi on väga palju ja väga erinevaid. Head ja halvad arvamused moodustavad vastasseisu, kust võib vabalt tekkida tüli ja muidki pahandusi. Sõnavabadust kasutatakse ära ja ei osata arvestada sellega, et see võib vamistada kahju. Näiteks kui öeldakse midagi valel ajal vales kohas või kui kommenteeritakse kedagi või midagi halvustavalt. Need kõik on sõnavabaduse halvad küljed, kuid ärge unustagem, et sõnavabadusel on ka hulganisti häid külgi, mis minu arust peaksid olema ka ülekaalus. Peaasi, et me avaldame oma arvamust targalt, ei riiva kedagi ja mõtleme kõik korralikult läbi, enne kui hakkame midagi kritiseerima või kommenteerima. Selle kõigega tuleb arvestada, sestseda arvestamata meie ühiskond muutub sarr-barriks, kus kõik inimesed käituvad teistega halvasti ja ei oska teisi kohelda ning ei oska isegi normaalselt suhelda
informatsiooni levitamist. Põhiseadus ei tee vahet erineva sisuga info vahel, seega on kaitstud sisuliselt igasugune eneseväljendamine. Sõnavabaduse piirangute lubatavus. Sõnavabaduse piiramise vajadus tuleneb asjaolust, et kõikvõimalike ideede ja arvamuste levitamine võib kahjustada teiste isikute või avalikkuse huve. Põhiseadus ise nimetab selliste alustena avalikku korda, kõlblust, teiste inimeste õigusi ja vabadusi, tervist, au ja head nime. EIÕK alusel on sõnavabaduse piiramine lubatud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise, kõlbluse või kaasinimeste reputatsiooni ja õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks. Teatud isikute puhul on sõnavabaduse piiramine raskendatud nende ameti või positsiooni tõttu, eelkõige on nendeks ajakirjanud.
välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõna vabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda, kus tehti muudatusi valitsemissüsteemis. Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost. See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toimunud katastroofidest, õnnetustest ja kuritegevuse tõelisest ulatusest. See oli suur samm NSVL jaoks, sest ennem ei tohtinud isegi vabalt sõna võtta ja kõik õnnetused
väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus, võim ei ole avalik ega kontrollitav, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, trüki- ja sõnavabaduse puudumine. Riigid kus oli diktatuur olid näiteks Venemaa, Saksamaa ja Türgi. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle. Eristatakse kahte alaliiki: otsest ehk vahetut demokraatiat- otsuseid teeb rahvas, ja esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat- rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse
väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus, võim ei ole avalik ega kontrollitav, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, trüki- ja sõnavabaduse puudumine. Riigid kus oli diktatuur olid näiteks Venemaa, Saksamaa ja Türgi. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle. Eristatakse kahte alaliiki: otsest ehk vahetut demokraatiat- otsuseid teeb rahvas, ja esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat- rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse
Liberalism areng peab toimuma üsna kiiresti, pooldab valimisõiguse laienemist, usuline vabadus sõnavabaduse tagamine Sotsialism inimesed peavad olema võrdsed sotsiaalne ühiskond peab olema hea paremad töötingimused Konservatism Kõik hea peab jääma Valimisõigus ei peaks laienema Muutused peavad toimuma väga aeglaselt Vanad kombed peavad jääma Marksism. Loosungi sisuks on , et kõik palgatöölised ühineksid ja võitleks oma õiguste eest. Ei poolda üldist valimisõigust K Tööliste paremate tingimuste nõudmine S Vabadus ühineda ühingusse L
sellele." Kes sellega ei nõustuks? Üldistamine, millega kaasneb sildistamine, on demokraatilise ühiskonna üks enim levinud viga, mida ei saa kahjuks välja juurida, kuna sõna- ja mõttevabadus on kõigil ka neil, kellel kasulikum oleks vaikida. Martin Kala on välja toonud ka probleemi, mis võib tulevikus vägagi aktuaalne olla: ,,kohtunike meelest on inimõigusdeklaratsioonides kirja pandud õigus eraelu puutumatusele tähtsam samades tekstides sätestatud sõnavabaduse põhimõttest." Ta lisas veel selle, et ,,järjest rohkem inimesi kasutab sääraseid skeeme ajakirjanike vaigistamiseks, rikastumiseks ja sõnavabaduse piiramiseks, sest isegi kui kostja õigeks mõistetakse, võivad kohtukulud kirjastuse pankrotti viia." Siit võib välja lugeda ülbuse, mida demokraatia ja liiga kergeks tehtud maailma kättesaadavus lähitulevikus kindlustavad. Ajakirjanduse negatiivse varjundiga müüdid on Martin Kala poolt ümber lükatud, kuid
Perestroika- NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevõt. iseseisvus) Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse arvardumine. Tõusis päevakorrale 1986. Inimestele räägiti riigis toimunud õnnetustest ,katastroofidest,kuritegudest,ajaloosündmustest. Kasvas ka massiteabevahendite mõju. Gorbatsov-NSVL president, kes püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, säilitades sotsialismi ja NSVL terviklikkus. Jeltsin- Vene Föderatsiooni president, kelle eestvedamisel loodi Sõltumatute Riikide Ühendus. 1991. aasta augustiteema andis võimaluse väikerahvastel taastada omaiseseisvus.
A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism Arutlus (erinevad variandid vabaduse teema näitel): 1. Arutlege sotsiaalse vabaduse võimalike piiride üle ühiskonnas Russelli, Berlini ja Milli seisukohtade põhjal. Kas on võimalik panna vabaduse piirid paika nii, et kõik 3 autorit oleksid rahul? Hinnake välja töötatud piiritluse toimimist praktikas. 2. Analüüsige Russelli ja Milli argumentide kandvust sõnavabaduse küsimuses, jõudke isikliku seisukohani. Testige oma seisukohta mõne terava sõnavabaduse probleemi (nt. karikatuuriskandaal) põhjal. 3. Analüüsige tulude ümberjagamist maksude näol vabaduse seisukohast. Kas Russelli argumendid on vabaduse seisukohast korrektsed, kas see tekitab meis isiklikult moraalset kohustust nõrgemate aitamiseks (lisage arutlusse arengumaade probleem Airaksineni tekstist). 4
Kirikulõhe-lõheneb õigeusukirik reformi pooldajateks ja vastasteks e vanausulisteks. Paljud vanausulised olid sunnitud põgenema. Osa jõudis ka peipsi äärsetele aladele. Peeter I reformid-sai põhjasõjas lüüa, alustas reforme, värvati uus sõjavägi, ohvitserkond vahetati välja vene aadlikega, asendati bojaaride duuma, kirik allutati riigile Katariina ll-koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti mis jäi vastu võtmata,katariina ajal kasvasid inimesed kes olid harjunud sõnavabaduse,poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama venemaa uut palet. 18. saj. Lõpul sai Euroopa suurimaks linnaks London. Levis kartulikasvatus, tekkis uus kodanlik perekonnamudelesimene reg. postiüh rajati 1490.a. pooma, veneetsia, brüsseli ja innsbrucki vahel. Ameerika Esimesed kolooniad rajati idarannikule 17.saj. alguses, 18saj oli ameerika idarannikul 13 inglise kolooniat u 2,5 milj valget kolonisti, kõrgeim võim kuulus kuningale teda
NSV Liidu lagunemine: Idablokk NSV Liit, tema sõltlasriigid ja ühiskonda puudutav süsteemne ideedekogum Perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985.aastast. Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980.aastate teisel poolel Uut moodi mõtlemine välispoliitikas Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihendamine muu maailmaga. Peamiseks eesmärgiks sai suhete parandamine läänega. Poliitilise elu reformimine vähenes kommunistliku partei võim. Paljud tagurlikud poliitikud sunniti ametist lahkuma, otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem Augustiputs 19.-21. august Moskvas toimunud riigipöördekatse, mille käigus vanameelsed
vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille ees kannab peamist vastutust valitsus. Idablokk- NSV Liit, tema sõltlasriigid ja kommunistlikud liitlased 1945-1991 Ideoloogia- Poliitikat, majandust ja ühiskonna puudutav süsteemne ideedekogum
AMNESTY INTERNATIONAL MIS SEE ON? · Amnesty International ehk rahvusvaheline amnestia on inimõiguste kaitseks loodud organisatsioon/survegrupp. EESMÄRK · Organisatsiooni eesmärgiks on inimõiguste rikkumise lõpetamine ja inimõiguste ülddeklaratsioonist kinnipidamine. AJALUGU · Sai alguse Londonis 1961 aastal, kui Peter Benenson luges metroos ajalehest kahe Portugali õpilase ebaõiglase vangistamise kohta. · Avalikust kaebekirjast kujunes välja rahvusvaheline liikumine. · 1970 hakati haldama kohtupidamisi ja arreteerimisi. Selleks ajaks liikmete arv 13 kordne. · 1980 kritiseeriti valitsusi, tehti kampaaniaid piinamise ja poliitvangide teemal. · 1990 töö 7 miljoni inimesega enam kui 150 riigis. · Uuel sajandil päevakorras globaliseerumisest tulenevad probleemid. STRUKTUUR · Üles ehitatud vabatahtlikel liikmetel, kuid olemas on ka tas...
Tairi Viru 10A Juristide roll Eesti ühiskonnas Nii palju, kui on meediast silma jäänud, või olen tunnis kuulnud, või et ise tean, või nagu olen ettekujutuse saanud mängufilmidest, teen ka järelduse, milline on juristide roll Eesti ühiskonnas. Ma usun, et jurstid teevad väga head tööd, siin Eestis, kuid millegi pärast arvan, et teemad millega nad kokkupuutuvad, pole lähedaltki sellised, mida ma mängufilmides näen. Kujutan ette, et kõik on selline tavapärane, igapäevane kuritegu, ning pigem hoidutakse kohtusse minemisest. Ameerikas jälle olevat nii, et iga võimaliku asjaga põõrdutakse kohtusse. Eestis vist nii ei ole, ja olen ka väga õnnelik selle üle.Meil soovitakse pigem istungit üldse ära jätta, ja olen ka lugenud et kohtunikud on kohtuprotsessiga viivitanud, et inimene kes kohut mööda käib, oma mure ära unustaks. Leian, et see on väheke jab...
Viimane toimub põhimõttel, et rahavs valib endale esindaja, kelle vaateid ta pooldab. Sellisel valitsemise vormil on palju plusse ja miinuseid. Kindlasti, on demokraatia kõige suuremaks plussiks see et rahvas saab ise otsustada. Puudub diktatuur, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes.Teiseks, demokraatias on sõnavabadus, ilma millete me tänapäeva ühiskonda ilmselt ettegi ei kujutaks. Sõnavabaduse eelduseks on samuti tsensuuri puudumine. Inimesed ei pea enam hirmus kirju saatma või hoopiski raamatuid kirjutama nii nagu see oli kommunismi ajal. Halb on demokraatia juures aga see, et kunagi pole võimalik olla kogu rahval rahul. Enamuse inimeste järgi tehtud muutused ei rahulda aga vähemust. Teiseks, protsessid toimuvad äärmiselt kaua. Kui tahetakse mõni otsus vastu võtta, läheb rahva küsitluste ja muude sellega seonduvate toimingutega väga palju aega.
Valgustusfilosoof Voltaire Voltaire, ehk Francois-Marie Arouet. Tema oli üks kolmest valgustusfilosoofidest. Ta võitles mõtte- ja sõnavabaduse eest, makstes selle eest ka kaheaastase vangistusega. Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus, kui inimesed arvamuste üle vaidlevad ega saa neid jõuga maksma panna. Voltaire pidas aktiivset kirjavahetust ning publitseeris hulga teoseid, peamiselt näidendeid ja värsse. Teistkordse vangistuse ähvardusel sõitis Inglismaale, kus tutvus Newtoni, Locki aga ka Tolandi deismiga ning sai ise deismi propageerijaks. Voltairel oli suurimaks saavutuseks tema elu ise
juhtkond. Brežnev oli pikalt haige, seega polnud tõsiselt võetav. Juri Antropov üritas karmide juhtimisvõtetega uut hoogu arengule anda, mõistmata, et käsumajandus on end ammendanud. Lk 131 1.Mida tahtis Gorbatšov NSV Liidus muuta? Miks ei õnnestunud tal majandust reformida? Tahtis majandussüsteemi liberaliseerida (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) ja samuti tahtis panna aluse avalikustamispoliitikale ja sõnavabaduse avardumisele. Ei õnnestunnud, et kuna muudatuste tüttu suurenes aktiivsus rahva hulgas ja niigi nõrgeneval riigil puudus jõud võitluseks rahulolematusega 3.Kuidas mõjutas NSV Liidu ja USA suhete paranemine 1980. aastate teisel poolel rahvusvahelist poliitikat? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest (desarmeerimine, sõjakollete likvideerimine, koostöö tihenemine, inimõiguste küsimused). Katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSV Liidu Euroopa osasse, peatati
d) Lech Walesa 17000 töölise korraldatud streigi eestvedaja hakati streikima kogu Poolas, üldstreigi oht. Valitsus annab 21le esitatud nõudmisele alla e) Johannes Paulus II Karol Wojtyla-Rooma Paavst 13. Mida tahtis Gorbatsov NSV Liidus muuta? Miks ei õnnestunud tal majandust reformida? Tahtis majandussüsteemi liberaliseerida (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) ja samuti tahtis panna aluse avalikustamispoliitikale ja sõnavabaduse avardumisele. Ei õnnestunnud, et kuna muudatuste tüttu suurenes aktiivsus rahva hulgas ja niigi nõrgeneval riigil puudus jõud võitluseks rahulolematusega. 14. Miks ei suutnud kommunistlik partei oma juhtpositsioone riigis hoida? 15. Millised reformid ja muutused NSV Liidus näitasid ühiskonna demokratiseerumist? Too näiteid. glasnost see sõnavabaduse avardamine ja avalikustamispoliitika ja perestroika tsensuuri lõdvendamine 16
● Stagnatsioon – ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades ● Dissidentlus - teisitimõtlemine ● Metsavendlus – aktiivne relvavõitlus NSVL-i vastu ● Suurküüditamine – ööl vastu 26. märtsi alanud operatsioon, kus küüditati 2,5% eestlastest ● Perestroika – sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine ● Augustiputš – Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse ● Glasnost – avalikustamis ja sõnavabaduse suurendamine ● Sametrevolutsioon – rahumeelne revolutsioon Tšehhoslovakkias ● Sametlahutus – sellega loodi Tšehhoslovakkia asemel Tšehhi ja Slovakkia Millal toimus? ● Loodi VMN 1949 ● Loodi VLO 1955 ● Algas sula 1956 ● Algas stagnatsioon 1970 ● Algas perestroika 1985 ● Toimus augustiputš 1991 ● Lagunes NSVL 1991 ● Langes Berliini müür 1989 ● Taasühines Saksamaa 1990 ● Toimus suurküüditamine Eestis 1949 ● Toimus EKP VIII pleenum 1950
Inimnäolise sotsialismi võimalikkusest Sotsialistlik riik on riik, kus on kehtestatud tootmisvahendite riiklik omand ehk kaotatud tootmisvahendite eraomand. Sotsialistlikus riigis on võimalik üldine plaanimajandus. Sotsialism pidi olema üleminekuaste kommunismile. Tänapäeval on sotsialistlikud riigid Põhja-Korea, Kuuba, Vietnam, ka Hiina. Stalinismi perioodil kehtestati tugev reziim, mis kiusas inimest taga. Suruti maha demokraatia, vabadused ja õigused. Sotsialismimudelit pidi jäägitult järgima ja tunnustama. Punaarmee olles 1945.a. vabastanud Ida-Euroopa riigid natsismist, surus enda all olevatele riikidele peale kommunistlikku valitsemiskorda. Kõigepealt võeti kommunistliku partei kontrolli alla jõustruktuurid (politsei ja kaitseministeerium), järk-järgult elimineeriti demokraatlikud vastasparteid ja nii kehtestati ainupartei võim e. sotsialistlik valitsemiskord Ungaris, ...
Perestroika-NSV liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks
informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.” Demokraatlikus maailmas on inimestele tagatud sellised iseendastmõistetavaks peetavad põhiõigused nagu õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele ja sõnavabadusele. Oma igapäevaelus kasutame me just kõnet selleks, et inimestega suhelda ja neile oma vaatekohti selgitada. Isegi kui meie seisukohtadega ei nõustuta, ei hakka me seadust ega moraalireegleid rikkuma. Küsimus sõnavabaduse piiride ületamisest tekib alles neil juhtudel, kui meie arvamus avaldused kutsuvad meiega mittenõustujates esile suhtumise, justkui meil poleks olnud õigust oma vaatekohti avaldada, mille tulemusena hakkavad nad nõudma meie karistamist. Ehk siis, sõnavabadusega seotud konflikt algab alles siis, kui meie väljaütlemised on ebapopulaarsed. Igas ühiskonnas valitsevad omad tavad, traditsioonid ja moraalireeglid, mis seavad sõnavabadusele piirid
Esmalt selgitan, et mõistet "avaliku elu tegelane" kasutatakse põhiliselt ajakirjanduse kontekstis, kui on räägitud sellest, et ühiskonnas tuntud inimeste taluvuslävi seoses ajakirjandusega peaks olema väiksem kui tavainimestel. Seetõttu käsitlen järgnevalt tuntud inimeste kohta käivate andmete avalikustamist ajakirjanduses. Avaliku elu tegelase eraelu kajastamisel ajakirjanduses tuleb peale eraelu puutumatuse põhiõiguse kaaluda ka sõnavabaduse põhiõigust. Riigikohus on sellega seoses märkinud: "Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust." Varem oli mitmetes Euroopa riikides juurdunud arusaam, et avaliku elu tegelase õigus eraelule on oluliselt kitsam kui tavainimestel. Nii ajakirjanduses kui ka kohtupraktikas lähtuti
Inimõiguste mõiste tuleneb lääneriikidest peale esimest maailmasõda. Kas aga kõigis riikides on tagatud inimõigused sarnaselt?Ei ole ,kuna kõik maad ei ole sarnased. Erinevates maades on erinevad inimõigused .See tuleneb kultuurilistest erinevustest,majanduslikust arengust ja eelkõige valitsemisreziimist. Kõige paremateks näideteks on kolmanda maailma riigid , Põhja-Korea ja Kuuba. Näiteks valitseb Põhja-Koreas diktatuur ja enamus inimõigused puuduvad kõige hullem on seal sõnavabaduse puudumine. Arenenud maades on palju inimõigusi mille rikkumise puhul on võimalik pöörduda kohtusse. Peamised inimõigused on õigus seaduse ja riigi kaitsele, õigus elule,õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral, omandipuutumatus ja kodupuutumatus. Inimõiguste eesmärk on tagada inimetele elamisväärne elu ja kaitsata neid tagakiusamise eest. Ameerikas näiteks käivad põhilised vaidlused ümber diskrimineerimise ja vabaduse üle
Essee Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Kodanik kui üks ühiskonna liige omab riigis üsnagi tähtsat rolli. Kui eeldatakse, et kodanik oled, kui kodakondsus käes ja pass lihtsalt öeldes taskus, siis ei ole see veel tõend sellele, et ollakse täisväärtuslik kodanik oma riigis, antud juhul Eesti Vabariigis. Teoreetilise poole pealt on kodanikul olemas ka teatud kohustused lisaks õigustele. Kõige elementaarsemalt võib õigustena välja tuua isikupuutumatuse, sõnavabaduse ning poliitikast mitte mööda vaadates õiguse kuuluda erakonda lähtuvalt oma maailmavaadetest. Kodaniku kõige üldisemaks kohustuseks on teatavasti järgida vabariigi põhiseadust. Sellest lähtuvalt saab kodaniku kohustusteks pidada ka (meestel) riigikaitses osalemist, samuti anda oma panus jätkusuutlikku arengusse ning oma perekonna ja lähedaste aitamine. Kui rääkida kodaniku valimisõigusest, siis siinkohal saab seda nimetada ka valimiskohustuseks. Kodanikule on antud
Põhjenda. Autor iseloomustab praegust infoajastut mitmete tunnustega. Esimene neist on informatsiooni üleküllus, sest erinevat teavet tervest maailmast saabub iga päev ning inimesed puutuvad sellega kokku nii tänaval, tööl kui ka meedia kaudu. Sellest omakorda on tingitud uudiste, arvamuste ja kirjelduste pinnapealsus, mis tekitab inimestes segadust ning probleeme. Üks peamisi infoajastu tunnuseid on ka piiramatu sõnavabadus, mida on autori arvates inimestel liiga palju. Sõnavabaduse all mõtleb autor seda, mis toimub interneti anonüümsetes kommentaariumites. Nõustun autori arvamusega, sest infoajastuga kaasnevad paratamatult nii informatsiooni üleküllus kui ka sõnavabadus. Elaksime teistsuguses ühiskonnas, kaasneksid sellega ka teised tunnused. 3) Millistele sõnavabadusega seotud eetilistele probleemidele autor osundab? Sõnavabadusega on seotud mitmed probleemid. Esiteks toob autor välja läbi mõtlemata arvamuste avaldamise, mis on vastutustundetu
Selle alla käib ka sõnavabadus, vabadus öelda seda, mida ise tahetakse ja mitte moonutatuna, arvestades domineerivaid poliitilisi jõude või muid ideoloogilisi dominante. Kahju on sellest, et sõnavabaduse terminit kasutatakse enamasti ainult siis, kui räägitakse millestki negatiivses võtmes. Nii-öelda "harju keskmine inimene" reageerib mõistele sõnavabadus öeldes, et see lubab ju teisi solvata või midagi muud sellist. Tegelikult ei tähenda see seda. Sõnavabaduse suhtes pooldan ma John Stuart Milli käsitlust selle kohta, kus ta väitis, et üksikisiku vabadust piiraku ainult võimalik kahju, mis selle vabaduse kasutamisest võib teisele inimesele sündida. Kui võtta sõnavabadust ühiskondliku vabadusena öelda kõike, mida tahetakse, siis peakski see käsitlus olema ainuõige. Füüsilisele vabadusele mõjuvad ka teatavasti füüsilised piirid, gravitatsioon ja muud vääramatud loodusseadused.
· talurahvas ei olnud rahul oma kohustustega ja feodaalsete privileegidega · seisuste süsteem jättis osa elanikkonnast poliitiliste õigusteta 2. "In. ja kodaniku õiguste deklarats." 3 põhimõtet: · Põhilised inimõigused(õigus vabadusele, omandile, julgeolekule & vastupanule). · Kaitse võimukandjate omavoli vastu, kodanike turvalisuse põhimõte. · Sõnavabaduse põhimõte(mõtete ja arvamuste vaba väljendamine on üks kõige kallihinnalisemaid õigusi). 3.Miks kukutati kuningavõim? Üleminekuga turumajandusele kaasnes viljahindade tõus, mis tekitas rahva seas rahutusi. Ka teised uued reformid kutsusid esile rahulolematuse. Kui kuningas vallandas rahanduse peakontrolöri, tõlgendati seda kui tagurliku riigipöörde algust. Ka rahva hirmutamiseks avaldatud manifest ei andnud häid tulemusi, vastupidi paljastas kuninga seotuse välisvaenlastega.
Saksamaal tegi olulise pöörde luules Martin Opitz, tähtsaim tema teoses oli, et ta kinnitas silbilisrõhulise värsisüsteemi suurimat sobivust saksa keele võimalustega. Paul Fleming-võttis ette reisi diplomaatilise missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse ja armus ühte Eesti neidu. John Milton-proosatraktaadid, milles ta näitas end konseratiivse kiriku ning kuningavõimu vastasena ning liberaalse ühiskonnakorra eest võitlejana. Ta ründas ühes oma teoses trüki-ja sõnavabaduse puudumist ja selle mõju ühiskonnale. Tema suurteos-,,Kaotatud paradiis" 5.La Fontaine kui suur valmimeister Sädelev iroonia ja vaimukus. Pooldas kooskõla loodusega, leplikku ja arukat meelt, hindab sõprust, tagasihoidlikkust, küpset elukogemust. Valmid: · ,,Rebane ja viinamarjad" · ,,Rohutirts ja sipelgas" · ,,Hunt ja lambatall"
Essee Demokraatlik ning mittedemokraatlik riik ja nende vahe Koostaja: Klass: Demokraatlikus riigis on alati kõrgeim võim rahval, kes valivad endale esindajad parlamenti ja parlamenti saanud poliitilised parteid(erakonnad) moodustavad valitsuse, parlament valib veel omakorda presidendi, aga mõningates riikides valib presidendi ka rahvas. President on tavaliselt rahva esindaja teistes riikides kuid ta omab ka veto õigust st. ta on võimeline kehtestama keelu mingile seadusele mis ei sobi tema arvates sellele riigile. Demokraatlikus riigis on kõigil kodanikel õigus sõnavabadusele, olemas on õiglane õigussüsteem, mis lähtub oma otsustega ka üldtunnustatud rahvusvahelistest õigustest. Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe põhimõte, st. on kaks võimu: seadusandlik ning täidesaatev võim. Seadusandlik võim loob uusi sead...
Eesti Taasiseseisvumine Karolina Levin 10T Tallinna Kunstigümnaasium 1985. aastal tuli NSV Liidu jaoks keerulisel ajal võimule Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov nägi ette riigi uuendustekava, mis pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. 1986. aastast tõusis päevakorrale uus märksõna- glasnost, mis tähendas salastatuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu vastukaja. Olukord hakkas muutuma, kui 1986 a. avalikustati Moskva plaan rajada Eestisse fosforiidikaevandused. Rahva protest sundis ametkondi kaevanduste rajamisest loobuma. Loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, massiorganisatsioon-Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond-Eesti
Hruštšovi “sulaperiood”- peale Stalinit sai võimule Hrustov 1953-1964, kes alustas ühiskonna teatava liberaliseerimisega lõpetati massireparatsioonid,suhete paranemine lääneriikidega, ning taheti USAle majanduslikult järele jõuda (toidu ja tarbekaupade küllus ning kõige rikkam riik maailmas) ,sõnavabaduse laienemine,stalinismi avalik hukkamõistmine,rasketööstuse eelisarendamine,plaanimajandus, GULAGI vangide vabastamine, vaherahu Korea sõjas, lõpeb soda Vietnamis, majanduslik olukord küll paranes, kuid mitte kauaks . Hrustov muutus kannatamatuks ja sallimatuks ja ta asendati Bresneriga.Brežnev-1964-1982,tagasipäärdumine stalinismi (nö Breznevi doktriin-NSV on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSV kavatseb seda teha ka tulevikus), partei ja valituse autoriteedi taastamine,tsenseerimine,ideoloogilise surve kasv, ekstesiivne majandus(maade juurdehaaramine,loodusvarade kasutuselevõtt,sissetulekuallikaks toor...
said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Koolielu mitte demokraatlikuks olemise vastu räägib päris mitu olulist faktorit. Koolist väljumine koolipäeva ajal ei ole lubatud. See aga piirab liikumisvabadust, mis on üks demokraatliku riigi kodaniku õigustest. Samuti ei ole alati lubatud sõnavabaduse õiguse kasutamine, väljendamaks oma tegelikke mõtteid. Vahel ei ühti need õpetaja omadega ning tunni jätkamiseks ning vaidluse ära jäämiseks on vahetevahel parem lihtsalt vait olla. Mittedemokraatlik tunnus kooli juures on veel see, et kõik ei ole seaduse ees võrdsed. Õpilastele ja õpetajatele ning juhtkonnale kehtivad hoopis teised reeglid. Neil on täiesti erinevad kohustused ning õigused, mis tihtipeale tunduvad õpilastele ebaausad. Ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
