Tead vaata ette... ...sest... selline mees, kes ei lkka enam edasi kuulumist parimate hulka ..on otsei kui jumalate vahemees ja sulane. Seisab henduses kas sellega mis asub tema enese sisimas, tnu millele on inimene rvetamata hestki naudingust, haavamatu valu ja vaeva poolt. Tabamatu mistahes lbusele. Kttesaamatu mistahes halbusele vistleja vistluses peamises. Kirgedest vitmata jmises.
Ta on lastekirjanike Eno Raua ja Aino Perviku tütar. Piret Raual on vennad Rein Raud ja Mihkel Raud. Praeguseks on Piret Raud abiellunud ning tema perekonnanimele on lisandunud mehe perekonnanimi Kalda. Abielust on neil kaks last. Lõpetanud Eesti kunstiakadeemia graafikuna; esinenud kunstnikuna mitmetel isiku- ja grupinäitustel, vabakutseline. On saanud mitmeid illustratsioonipreemiaid. ·· Illustreerinud enda, ema Aino Perviku jt lastekirjanike teoseid (Ellen Niit; Astrid Reinla; Peeter Volkonski) Kuuluvus organisatsioonidesse * 1998 Eesti Kunstnike Liidu liige * 2003 IBBY (International Board on Books for Young People) Eesti osakonna liige * 1998 Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige * 2006 Eesti Kirjanike Liidu liige Preemiad * 1998 G-Galerii ja Tempera OY kunstipreemia Kirjanduspreemiad * 2004 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev lastejutuvõistlus "Minu esimene raamat", I koht
Kuni 19. sajandi alguseni vahetusid mõisaomanikud tihti. 1809. aastal ostis von Pohlmannidelt mõisa Jakob Georg von Berg, kes selle 1827. aastal Venemaa sõjaväelasele ja riigitegelasele krahv Alexander von Benckendorffile müüs. Benckendorff lasi mõisakeskuse esinduslikult välja ehitada. 1833. aastal valmis uus härrastemaja mille sisseõnnistamisel viibis ka keiser Nikolai I. 1856. aastal läks mõis Alexander von Benckendorffi tütre Maria ja tema abikaasa vürst Grigori Petrovits Volkonski (18081882) valdusse. Volkonskite kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli vürst Grigori Volkonski (18701940). Mõisakompleks Härrastemaja Keila-Joa härrastemaja projekti koostas Peterburi arhitekt Hans Stackenschneider. Hoone ehitati joa kõrvale Keila jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. Härrastemaja oli üks esimesi neogooti stiilis hooneid Eestis.
Eesti muusika 1980ndatel aastatel Sündmused § Tartu Muusikapäevad - seal tuli ettekandele palju uut muusikat ning paljudele ansamblitele olid Tartu Muusikapäevad tänuväärseks hüppelauaks § Laulev revolutsioon 1987-1988 toimusid öölaulupeod, ühtelaulmised ja vabadusliikumised. 1988.aastal kirjutas Alo Mattiisen "Viis ärkamisaegset laulu" § Happening - muusika, kujutava-ja sõnakunsti elementidega improviseeritud etendus. Eriti menukad oli Peeter Volkonski omad Tuntumad ansamblid § In Spe § Propeller - punk rock'i esindaja Eestis. Eestvedaja Peeter Volkonski'ga moodustati skandaalne ansambel. Nende "toore" muusika tõttu said nad suhteliselt ruttu esinemiskeelu § Ultima Thule § Karavan Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Mille üle lastega arutleda: Saab rääkida erinevatest kehaosadest ja nende ülesannetest, erinevatest meeleelunditest. Mis jaoks kasutame me erinevaid kehaosi ja mis ülesandeid need täidavad. Aja lehed Lapsed, lugege aja lehti, mis langevad maha puudelt. Siis saate teada, kui palju said päikest need puud suvekuudel. Ja kui te hoiate lehti talv läbi kas raamatu vahel või saab nende koduks vaas, siis teadke, et kõik nemad tehti kord selleks, et sündida taas. Allikas : Peeter Volkonski „Karukell ja kellakaru“ Valiku põhjendus: Sobib sügist tutvustavatesse tegevustesse Mille üle lastega arutleda: Lastega saab rääkida muutustest sügisel, lehtede värvuse muutmisest ja sellest, miks lehed sügisel puudelt alla kukkuvad. Lisaks saab rääkida üldiselt sügistest muutustest looduses – lehed, marjad, õunad jne Tihni-Tähni Väike leopard jäi leetritesse, leetritesse leopard jäi. Tihni-Tähni jäi nukralt nutma,
üles mägedele", ,,Sind surmani", ,,Isamaa ilu hoieldes", ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" · Nii laulude tekstis kui ka muusikas kasutas ta tsitaate K.A. Hermanni, A. Saebelmann- Kunileiu ja F. Saebelmanni samanimelistest lauludest · Kirjutas kaks nn risotooriumi (sisaldab mõisteid ,,oratoorium" ja botaanilise termini ,,risoom"; teos solistile, segakoorile ja rock-ansamblile) Peeter Volkonski tekstile ,,Roheline muna" ja ,,Näärmed" /K:/ ,,Miljonär ja aborigeen" risotooriumist ,,Roheline muna" · Suur hulk tema loomingust on kirjutatud süntesaatorile · 1986.a süit ,,Ajaga silmitsi" süntesaatorile · Muusikalid ,,Charlotte koob võrku", ,,Väike merineitsi" · Kirjutas ka ühe ooperi lühiooper ,,Dispuut" /K:/ ,,Mu suul ei ole sulgejat"
Õppereis Põhja-Eestisse Kaimar Pihlapuu Küsimused ajaloost 1.Kellele on pühendatud Rapla kirik ja mis ajast see pärineb? Rapla kirik on pühendatud Maarja-Magdaleena kogudusele ,,kirik pärineb 13.sajandist. 2.Millal valmis Rapla kiriku praegune hoone ja mis stiilis ehitis see on? Praegune kiriku hoone valmsi 1901 aastal ja see on uusromaani stiilis 3.Mis seos on Rapla kirikul Võrumaaga? Mõned Võrumaa muusikud on esitanud oma laule kirikus(Kait Tamra,Erki Pehki) 4.Rapla tulevasele majanduskasvule aitas palju kaasa üks 1900.a. aset leidnud sündmus. Mis? 1900 avati Rapla–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. 5.Hooajal 2016/2017 tuli Rapla meeskond Eesti korvpallimeistrivõistlustel hõbemedalile. Kes juhendas tollast võistkonda peatreenerina? Toomas Annuk 6.2011.a rahvaloenduse järgi elas Rapla linnas kas 4200; 5200; 6200 või 7200 elanikku. 5200 7.Missugused elemendid on Rapla linna ja ka valla vapil? Pügalristid 8.Mis...
Evita Käisin kuulamas muusikali ,,Evita". ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. Muusikali autoriteks on Andrew Lloyd Webber & Tim Rice. Eesti keelde on selle tõlkinud Peeter Volkonski ja Hannes Villemson. Lavastajaks on Georg Malvius. Osatäitjad: Maarja-Liis Ilus, Jassi Zahharov, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv, Indrek Ventmann, Robert Sasorin, Henrik Tamm Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester, bänd ning balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Muusikali sisuks on lugu Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni
Suetukist, Simbirskist, Jevpatoriast ja Helsingist. Pealvaatajaid oli kuskil 35 000 ringis. Peoplats asus praeguse Laulupeo tänava lõpus. Kavas oli 28 laulu, välisautoritelt olid ka 4 puhkpilliorkestrite pala. Punklaulupidu Punklaulupidu oli 7. juunil 2008 Rakveres toimunud üritus, kus tuntud Eesti punklaule esitati laulupeo formaadis kooride poolt. Punklaulupeo idee autoriks ja teostajaks oli Üllar Saaremäe, peojuhiks Peeter Volkonski, kunstnikuks Hardi Volmer ja peadirigendiks Hirvo Surva. Peo eel toimus rongkäik Rakvere kesklinnast Rakvere Vallimäele. Laulupeo avas president Toomas Hendrik Ilvese kõne. Peo alguses avati ka punkvabadussammas. 6 Punklaulupesot võttis osa 71 laulukoori 1700 lauljaga, kuulajaid oli umbes 5000. Peale laulupidu toimus punkbändide kontsert. Punk-laulupeo korraldamine maailmas, sai alguse Eestist.
4. Ei ole üksi ükski maa- Sõnad: Alo Mattiisen, Esitaja(d): Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula ja Agu Tammeorg, Viis: Jüri Leesment. Loodud mais 1987. Lugu on siia pandud kuna see on selline hea laul, mis teeb meie maa ühtseks. Lugu on vägagi isamaaline ja lõbusa sisuga. http://www.youtube.com/watch?v=_W6i8iFcnkY 5. Mis maa see on- Sõnad: Peeter Volkonski, Esitaja: Siiri Sisask ja Ühendkoorid, Viis: Siiri Sisask. See laul on väga hingelähedane ja isamaaline. Räägib laul sellest kuidas meie rahvas elab. Lugu esitati XI noorte laulu- ja tantsupeol "Maa ja Ilm" 03.07.2011 pealauluna. http://www.youtube.com/watch? v=NmmUOpLQnLs&feature=BFp&list=WL7958A085B021A15F 6. Mu isamaa on minu arm- Sõnad: Lydia Koidula, Esitaja: Kõik rahvas, Viis: Gustav Ernsaks ( esimeseks autoriks: Aleksander Kunileid 1869). Lugu on kõikidele
kaasa laulnud. Naljakad vahelood kirjeldasid siis eesti punki algusaastate põrandaalust tegevust, ning seda kõike nalja läbi. Räägiti erinevate bändide, nagu näiteks Generaator-M, loomisest ja algusest. Sellesse bändi kuulusid Sal-Saller, Anti Rüüt ja Sven Jannes. Pooled sellel kontsertil esitatud laule olid just selle bändi repertuaarist ning just nemad olid ühtedeks esimesteks punki bändideks Eestis. Esimest korda olid kõik koos ühel ja samal laval Peeter Volkonski, Tõnu Trubetsky, Villu Tamme, Hardi Volmer ja Ivo Uukkivi. Nemad ongi ühed eesti punki eestvedajad ja arendajad ning kõige kuulsamad ja värvikamad esindajad. Koos kontserttuuriga tuli välja kolme CD-line kogumik ,,Disko pole oluline, punk on põhiline!", mis siis andis ülevaate sellest, mis toimus eesti punk muusikas 80ndatel. Minu arvates oli see kontserttuur väga heaks ja lahedaks austusavalduseks ning tähistamiseks eesti punki 30ne aastaseks saamise puhul
Eestis on näiteks väga populaarseks kujunenud Hiinast ja Jaapanist pärit sushi, mis on ka minu enda suureks lemmikuks kujunenud. Populaarsed on kindlasti ka Itaalia toidud millest mulle enim maitsevad just pastad. Eelpool nimetatud võimalused on vaid üksikud paljudest headest võimalustest mis mul tänu globaliseerumisele tekkinud on. Just tänu sellele on mu elu just nii huvitav ja põnvust pakkuv nagu see praegu on, sest nagu Peeter Volkonski on öelnud: ,,Maailm meie ümber muutub, kui me teda puutume, ja me ise muutume, kui see maailm meisse puutub."
1972. aastal alustas Kibuspuu õpinguid Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri VII lennus. Tema kursuse juhendajaks sai Voldemar Panso, kelle assistendiks oli Raivo Trass. 1976. aastal lõpetasid kursuse koos Kibuspuuga Tiit Berg, Merle Karusoo, Ago-Endrik Kerge, Jüri Krjukov, Aare Laanemets, Sulev Luik, Kalju Orro, Toomas Ots, Anne Paluver, Priit Pedajas, Lembit Peterson, Eero Spriit, Kadri Tamberg, Külliki Tool- Saldre ja Peeter Volkonski. Seda lendu on mitmes mõttes eriliseks peetud. Tegemist oli Panso lemmiku ja ühtlasi ka viimase lennuga, keda ta juhendada sai. Kooliaeg oli intensiivne, hommikul kell 9 hakkasid loengud, tantsutunnid olid Salme kultuurikeskuses, akrobaatika Mustpeade majas, erialatunnid Toompeal ja Draamateatris. Vabal ajal toimusid ka peod ja proovide tegemine. Algusest lõpuni oli tegu väga ühtse kursusega, justkui ühe tervikuga, ka näitlejad ja lavastajad olid lahutamatud.
ansambel Justament, eesotsas Toomas Lunge ja Jaan Elgulaga. 1980 aastad- eesti ansamblite vallutusretk itta. Jaak Joala, Tnis Mgi, Anne Veski, Marju Lnik olid lausa superstaarid, kelle vene heliloojad pakkusid laulmiseks omi laule. 80- ndatel toimunud Tartu muusikapevad tid palju uut muusikat. Esile kerkisid mitmed uue plvkonna noored heliloojad- enamasti klassikalise koolitusega, mis kajastus nende loomingus- Rein Rannap, Erkki-Sven Tr, Igor Garnek , Alo Mattiisen. Menukas oli Peeter Volkonski. Endale varem erinevates ansamblites nime teinud muusikud (Heigo Mirka- Psycho , Harri Krvits - Radar, Margus Kappel - Ruja, Ivo Linna- Apelsin, Andres Pldroo Ornament lid 1970 lpul ansambli Rock Hotel. Mngiti rocknrolli ja sellele stiililt lhedast muusikat. Karavan - solist Karl Madis. Selle ansambli repertuaaris oli palju professionaalselt seatud lne ansamblite lugusid. Punkmuusikat esitlesid Eestis esmakordselt vanemad muusikud. Ain Varts, Riho
„Võlanõudjad“ William Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ põhjal Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ ainetel mängitakse draamateatri laval juba teist näidendit. Seekordne lavastus on eriline eriti uue tõlke ja uudse lavastuse poolest. Peeter Volkonski ja Hannes Villemsoni tõlkes oli värsivorm kuulates lihtne ja loomulik. Dünaamilisust ja ehedust lisas Ervin Õunapuu tume kaldus peegelpõrand, sädelevad klaasikillud näitlejate kasukatel, Taavi Varmi koostatud liikuvad taustaklipid ning Andreas W helikujundus. Kõige selle kooslus ning hea näitlejatöö viisid vaataja 16. sajandi Veneetsiasse. Shakespere komöödia süžee on võetud 14. sajandil ilmunud raamatust „Il Pecorne“
Dokumentaalfilm "Eesti partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik, dirigent Andres Ammas. risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent
Täielikult kantrimuusikale pühenduvatest ansamblitest tuleks mainida Kukerpille ja Palderjani, samuti ka Justamenti. 80-ndad Eesti popmuusika oli jõudnud NSVL tipptasemele. Mõõtmatu idaturg janunes lääneliku popkultuuri järele ja pidas meie muusikuid juba peaaegu Euroopa esindajateks. Laineid lõid igal aastal toimuvad Tartu muusikapäevad. Esile kerkisid mitmed uue põlvkonna noored heliloojad: Rein Rannap, Erkki-Sven Tüür, Igor Garsnek, Alo Mattiisen, Peeter Volkonski jt. Tartu muusikapäevadelt sai tuntuks Riho Sibul, kes kuulus ka Ultima Thule koosseisu. 1970.a lõpus esile kerkinud Rock Hotel esitas 1950na rock'n'rolli. Alati oodati pikisilmi Karavani kontserte, ansambli repertuaaris oli palju lääne ansamblite lugusid. Punk Rock'i esitas ansambel Propeller, mille tegevus lõpuks keelustati. Alates 1987.a polnud eesti pop- ja rockmuusika enam nõukogude võimumeeste range kontrolli all. 1988
„Plektrum”), Tõnu Kõrvitsa (Tallinna Filharmoonia), Rein Rannapi ja Liis Viira (Eesti Kontsert) muusikaga. René Eespere autorikontserdid leidsid aset Eestis, Saksamaal, Soomes, Moskvas ja Peterburis. Tallinna Filharmoonia sarjas „Portree” kõlas Lepo Sumera looming, Muusikasõprade Seltsi muusikat ja sõnakunsti ühendavas sarjas „Heli ja keel” Helena Tulve, Märt-Matis Lille, Raimo Kangro ja Peeter Volkonski looming. Oli olulisi välisesiettekandeid, sh näiteks Erkki-Sven Tüüri „De Profundis” ja klarnetikontsert (2012) Helsingis, esimene Helsingi Filharmooniaorkestri esituses Olari Eltsi juhatusel ning teine Soome Raadio Sümfooniaorkestriga, solistiks Christoffer Sundqvist. Lähemalt näitab eesti muusika pilti EMIKi koduleht www.emic.ee. EMIKi tööks on sündmused, faktid ja nimekirjad, mida võib arvudele keelde panna. Küllap elaks muusikakultuur kenasti ka dokumenteerimata ja arvudeta
See oli üks parimaid ooperi elamusi. Mõned asjad jätsid küll soovida, aga selle eest leidus kuhjaga positiivset, mis negatiivse taha plaanile jättis. Soovitan kindlasti ka teistel vaatama minna. 6. novembril käisin vaatamas Nokia kontserdimajas Andrew Lloyd Webber ja Tim Rice`i muusikali ,,Evita". Sain super elamuse osaliseks. Laulusõnade autor on Tim Rice. Eesti keelde tõlkis Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Lavastaja on Georg Malvius. Muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm. Kunstnik ellen Cairns ja koreograaf Igor Barberic. Peaosatäitjaks oli Maarja-Liis Ilus kehastumas Eva Peroni. Juan Peron oli jassi Zahharov. Che ehk Eva elu jutustaja oli Vaiko Eplik. Enne etendust olid mul eelarvamused Maarja-Liis Ilusa suhtes, kartes et too ei suuda piisavalt hästi oma rolli välja mängida, kuid etenduse ajal sain aru, et ta on parim kandidaat sellele osatäitjale
O Iga-aastased Tartu O Erinevaid muusikapäevad muusikažanre ja – O Esile kerkisid uue vorme sünteesisid Rein põlvkonna heliloojad Rannap, Erkki-Sven (enamasti klassikud) Tüür, Igor Garšnek ja O Popmuusikas kerkisid esile Alo Mattiisen, ansamblid Rock Hotel ja menukad olid Peeter Karavan ( solist Karl Madis) Volkonski. O Punk rock’i esitasid siis O Fusion-muusika tippe vanad ja kogenud- esindasid ansamblit skandaalne ansambel Radar, Kaseke, Propeller V.S.P.Projekt O Heavy rock’i mängis O Riho Sibul - Ultima ansambel Singer Vinger Thule - laulja Hardi Volmer 90ndad-tantsumuusika O Kutsuti esineme O Tuntumad-Nancy, Jam ja välismaa tippartiste Hovery Covery ning
kodanikuaktivistidele, kes jagavad erakonnaga samu põhimõtteid, siis kandideerisid 2015. aasta parlamendivalimistel erakonna nimekirjas teiste hulgas ka näitleja Merca ning filmimees Artur Talvik. Erakonna loosungid on "Anname riigi rahvale tagasi!" ja "Lõpetada erakondade ületoitmine!". 2015. aasta Riigikogu valimistele läks erakond peasõnumiga "Aru pähe!", mis oli inspireeritud erakonna nimekirjas kandideeriva Peeter Volkonski laulust ja viitas kandidaat Krista Aru nimele. Erakond lubas vähendada valitsemiskulusid, lõpetada asendustegevused riigiasutustes ja vabastada omavalitsused parteide diktaadist. Erakonna üheks peamiseks nõudmiseks on vähendada riigi rahalist toetust erakondadele vähemalt poole võrra. Selle nõudmise toetuseks algatatud pöördumisele koguti ligi neli tuhat allkirja. 2015. aasta Riigikogu valimistel sai erakond 8,7 % häältest, mis andis Riigikogus 8 kohta. Liikmete arv 2015
2003 ,,Legend Valgest Daamist" Libreto Andreas W, lavastaja Jarmo Karing, muusika Sen & Max ja ansambel Melotrap, kunstnikud Piret Räni ja Andres Rattasepp Valge Daami osas Karin Rask (Läntsim) 2004 "Valge Daam" Lugu ja lavastus Ago-Endrik Kerge, kunstnik Liina Pihlak, muusikaline kujundus Viive Ernesaks, koreograaf Janek Savolainen 2005 "Valge Daam läbi aegade" ehk kontsertentendus parimatest katkenditest 1979-2003 2006; 2007 "Võõras" Lavastaja Andres Lepik, käsikiri Peeter Volkonski, muusika: viisid Creedence Clearwater Revival, laulutekstid Peeter Volkonski, live esitus ansamblilt Melotrap, kunstnik Priit Pangsepp Valge Daami osas Marin Mägi 2008; 2009 "Legend Valgest Daamist ehk saamise lugu" Käsikiri Paul Kilgase ainetel ja lavastus Indrek Pangsepp, muusikaline kujundus Arno Suislepp ja Sirje Kaasik, kunstnik Erno Võsa, kostüümikunstnik Margit Saarsoo (http://www.haapsalulinnus.ee/?id=1023 ) 9 FAKTE
aprillil 2002. Aida võitis parima meespeaosatäitja, parima tõlke ja parima muusikali auhinna. Tim Rice sai elutööauhinna. Aida Eestis Eestis esietendus Aida Vanemuise teatri lavastusena 6. juunil Tartu Lauluväljakul . Produtsent oli Paavo Nõgene ja lavastaja Mati Unt, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Liina Keevallik, kostüümikunstnik Reet Ulfsak, Valguskunstnik Palle Palmé, koreograaf oli Marge Ehrenbusch. Loo tõlkisid eesti keelde Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Peaosades laulsid Janika Sillamaa (Aida), Liisi Koikson (Amneris) ja Lauri Liiv (Radames). Zoserit mängis Tõnis Mägi. Koos koori ja orkestriga (Vanemuise orkester, ooperikoor, ballett ning Toomas Lunge ansambel) oli laval 200 inimest. Kokku anti 5 etendust. Lavastuse eelarve Pärnu 2010 oli ligikaudu kolm miljonit krooni. Esietendusel oli 7500 vaatajat, sealhulgas Tim Rice isiklikult, kes pidas etendust suurepäraseks
Teatrimuusika Kuulsa mad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: · " C harlotte koob v õrku ", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik , dirigent Andres Ammas. · risotoorium "Roheline muna". Sõnad Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. · ooper "Dispuut". Sõnad Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995
Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutnud, on 1. "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13.aprillil 1984 See on Ameerika ajakirjaniku E. B. White'i tänapäeva muinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor on Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu. Lavastaja on Viktor Nelik. Dirigent Andres Ammas. Muuskali sisuks on loomade elu ja lapse sõprus nendega. 2. Risotoorium "Roheline muna" Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus - Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. Levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. 3. Ooper "Dispuut" Sõnad - EnnVetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25 .- 27. novembril 1995. a
toob. Sauter tõi sisse kõnekeelse dialoogi ning ebatsensuurse kõne. 90-ndate keskel tuli krijandusee väga edukalt Kivirähk . Hakkas Päevalehes kirjutama Ivan Orava lugusid, millest pandi mõnikümmend aastat hiljem kokku "Ivan Orava mälestused". Irooniline kirjanik. Mihkel Mutt "Rahvusvaheline mees" - kirjutab irooniliselt Savisaare valitsusest. Mutt oli Lennart Meri ametnik, kes kutsuski oma ametnikeks kirjanikke, kuna need oskasid võõrkeeli (sh ka nt Peeter Volkonski). Kasutanud oma teostes ka Meri karakterit - Šeff. Õpik: Ants Järv, Luule Epner, Ele Süvalep, Epp Annus, Sirje Olesk, Mart Velsker „Eesti kirjanduslugu“, Tallinn: Koolibri 2001. Lugeda eksamiks: Friedebert Tuglase novellid: „Toome helbed“, „Maailma lõpus“, „Kuldne rõngas“, „Inimesesööjad“ Peet Vallak „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ Betti Alveri luule August Gailiti kaks novelli kogust „Saatana karussell“
· Amatöörid hakkasid imiteerima biitleid, mõned esinesid kohalikes lokaalides. · Muusikale on iseloomulik teksti eemaletõukavus, tänavazargoon ja roppused. Punkaritel oli eriline riietus, sageli värviti juukseid, nende kõnepruuk oli ropp ja nii edasi. · Kuulsaim ansambel on Sex Pistols, eesotsas John Lydoniga. (s. 1956). · Eestis tekkis erinevaid ansambleid ja artiste: Singer-Vinger, Villu Kangur, Peeter Volkonski jt. RÄPP · Hakkas levima seitsmekümnendate lõpul Ameerikas. · Sai nimetuse ameerika slängisõnast lobisema. · Mustad diskorid arendasid välja rütmilise kiirkõne. · Diskori rütmilist kõnet saatis trummide ja bassi motoorika, samuti akustiline taust käte plaksutamine, vahelehüüded, naer. · Eestis räpp erilist kõlapinda ei saavutanud. REGE
tüdruk lõi elus läbi, jõudes Argentiina ühiskonna tippu. Eva Perón abiellus Argentiina presidendi Juan Peróniga ning temast sai Ladina-Ameerika mõjuvõimsaim naine ja rahvuse vaimne liider, keda kõik armastasid. Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene. Muusika: Andrew Lloyd Webber Laulusõnad: Tim Rice Tõlge: Hannes Villemson, Peeter Volkonski Lavastaja: Georg Malvius Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm Kunstnik: Ellen Cairns Koreograaf: Igor Barberic Repetiitor: Ruslan Stepanov Kontsertmeistrid: Ele Sonn, Made Sõlg Valguskunstnik: Palle Palmé Helirezissöör: Andres Tirmaste Koormeister: Piret Tirmaste Subtiitrid: Ragne Saul Produtsent: Paavo Nõgene OSADES: Eva Perón Maarja-Liis Ilus Juan Perón Marko Matvere Che Vaiko Eplik Magaldi Aivar Tommingas Peróni armuke Anna Põldvere
Kosil viini läks isaga tülli. Leas sõprade kulul. Kirjutas 600 soololaulu (romantik) Laulu tsükkel: 1. ,,ilus mõldrineiu" 2. ,,Talvine teekond" Laulude iseloomustus:talv · Enamus laule baritonil (keskmine meeshääl) · Klaveri saatega · Klaveri saade annab õige tausta (loo järgi) · Kasutab põhiliselt kaasaargsete luuletajate tekste · Lähedane või sarnane austria muuskiaga. · (soovitus Peeter Volkonski ja ...) On kirjutanid veel: · 9 sümfooniat · Viimane on ,,Lõpetamata sümfoonia" · Klaveri sonaate · Kammermuusika (kuusaim on ,,Forell") Robert Schumann (1810-1856) · Tahtis saada pianistiks o Leidis õpetajaks härra Wieck, leidis tema tütre Clara, armus temasse, nain vastu, Wieckele see ei meeldinud. Kokku said kui vana ära suri. Abiellusid. · Pianistiks ei saanud, kuna käed olid harjutamisest ära rikutud.
Kunstnikuks valiti Bob Crowley ja koreograafiks Wayne Cilento. Muusikali nimeks võeti jälle Aida. Eestis esietendus Aida Vanemuise teatri lavastusena 6. juunil Tartu Lauluväljakul. Produtsent oli Paavo Nõgene ja lavastaja Mati Unt, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Liina Keevallik, kostüümikunstnik Reet Ulfsak, Valguskunstnik Palle Palmé, koreograaf oli Marge Ehrenbusch. Loo tõlkisid eesti keelde Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Peaosades laulsid Janika Sillamaa (Aida), Liisi Koikson (Amneris) ja Lauri Liiv (Radames). Zoserit mängis Tõnis Mägi. Koos koori ja orkestriga (Vanemuise orkester, ooperikoor, ballett ning Toomas Lunge ansambel) oli laval 200 inimest. Kokku anti 5 etendust. Lavastuse eelarve oli ligikaudu kolm miljonit krooni. Esietendusel oli 7500 vaatajat, sealhulgas Tim Rice isiklikult, kes pidas etendust suurepäraseks. Lauljatest tõstis ta esile
s.o samastuda Juuditiga, s.o mõista naist, kes on saladus. Ja nii jääb meil aega jõukohasema ülesande jaoks - vaadata laval mehi, aru saada nende käitumise motiividest. Ja seal on, mida vaadata, sest tundub, et Merle Palmiste selgemate piirjoontega ja samas läbipaistvam Juudit käivitab ka laval eelmisest suvest täpsema ja jõulisema vastasmängu nii peavanem Osia (Andrus Allikvee) kui Nimetuga (Hendrik Toompere). Peeter Volkonski Olovernesest kõnelemata. Kõik need mehed valivad vabasurma, sest saavad aru, et nad on alt läinud. Mitte et Juudit neid kuidagi alt vedanud oleks. See on seesama, mida Tammsaare Juuditil lausuda laseb: «Naine ei pea mitte inimene olema, sest inimene on igav», ja kõik need teised sõnad. See on olukord, kus naine lihtsalt on ja läheb ja kogu jama keeravad kokku mehed, kes ei saa millestki aru, või paremal juhul - saavad ühel hetkel aru, et nad on jälle omadega täitsa puusse pannud.
aprillil 2002. Aida võitis parima meespeaosatäitja, parima tõlke ja parima muusikali auhinna. Tim Rice sai elutööauhinna. Aida Eestis Eestis esietendus Aida Vanemuise teatri lavastusena 6. juunil Tartu Lauluväljakul. Produtsent oli Paavo Nõgene ja lavastaja Mati Unt, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Liina Keevallik, kostüümikunstnik Reet Ulfsak, Valguskunstnik Palle Palmé, koreograaf oli Marge Ehrenbusch. Loo tõlkisid eesti keelde Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Peaosades laulsidJanika Sillamaa (Aida), Liisi Koikson (Amneris) ja Lauri Liiv (Radames). Zoserit mängis Tõnis Mägi. Koos koori ja orkestriga (Vanemuise orkester, ooperikoor, ballett ning Toomas Lungeansambel) oli laval 200 inimest. Kokku anti 5 etendust. Lavastuse eelarve oli ligikaudu kolm miljonit krooni. Esietendusel oli 7500 vaatajat, sealhulgas Tim Rice isiklikult, kes pidas etendust suurepäraseks. Lauljatest tõstis ta esile Lauri Liivi, pidades teda Broadway osatäitjast paremaks
25 22 Intervjuu Eero Tammega. 23 Intervjuu Mercaga (Merle Jääger, sünd. 1965) 16. märtsil 2015. 24 Intervjuu Peep Männiliga (sünd. 1965) 3. märtsil 2015. 25 Intervjuu Anti Pathique’iga. 8 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident 1978. aastal pandi alus ansambli Propeller koosseisule, mille lauljaiks olid nii Urmas Alender kui Peeter Volkonski. Propeller suutis umbes ühe aastaga (peaasjalikult aga ühe kontserdiga) tekitada sellise tormi, mida Nõukogude Eesti noorsoo seas veel polnud nähtud. Propelleri täpne muusikaline suunitlus on tekitanud vastakaid arvamusi, näiteks Piret Viires ei nõustu oma artiklis „Eesti punkluule“ Propellerit pungiks liigitama bändimeeste „liiga hea“ pillimänguoskuse tõttu,26 kuid võttes arvesse soovi kuulajaid mõtlema panna,
aastatel lahkus Eestist ning abiellus soome missiga. Majanduskuritegude pärast pandi ta ka vangi. Ta on vähe avaldanud, kuid uusi luuletusi tuleb siiani. Rein Raud debüteerib üsna noorelt luuletajana. Jaak Jõerüüt Kirjutab jüriüdilikult. Oluline on see, et hakkas esile tõusma luuletajate laulutekstidele orienteeritus. Villu Kangur ja Ilmar Trull Ilmar Trull on investeerinud peamiselt lasteluulesse. Täiskasvanutele on aga varasemas loomingus. Peeter Volkonski ja Ott Arder Hästi palju hakatakse laulma muidugi Ott Arderi tekste. Volkonski figureerib pigem underground- ja jõukirjutajana. 80ndad/90ndad 1985 Mihhail Gorbatšov NLKP KK peasekretär 1986 nn perestroikapoliitika algus 1988 nn laulva revolutsiooni algus 1990 Glavlit likvideeritakse – kõige põhimõtteline, kas eeltsensuur toimib või ei toimi. Eeltsensuur enam 90ndast aastast ei toimi. Võib öelda, et ta enam ei toimi aastal 89.
1980 aastad- eesti ansamblite vallutusretk itta. Jaak Joala, Tõnis Mägi, Anne Veski, Marju Länik olid lausa superstaarid, kelle vene heliloojad pakkusid laulmiseks omi laule. 80- ndatel toimunud Tartu muusikapäevad tõid palju uut muusikat. Esile kerkisid mitmed uue põlvkonna noored heliloojad- enamasti klassikalise koolitusega, mis kajastus nende loomingus- Rein Rannap, Erkki-S ven T ü ü r, Igor G aršn ek , A lo Mattiisen. Menukas oli Peeter Volkonski. Endale varem erinevates ansamblites nime teinud muusikud (Heigo Mirka- “P sycho ”, Harri Kõrvits - “R adar”, Margus Kappel - “R uja”, Ivo Linna- “A pelsin”, Andres Põldroo – “O rnam ent” lõ id 1970 lõpul ansam bli “Rock Hotel”. Mängiti rock’n’roll’i ja sellele stiililt lähedast muusikat. “Karavan” - solist Karl Madis. Selle ansambli repertuaaris oli palju professionaalselt seatud lääne ansamblite lugusid.
) Nagu Hemingway tegi mitu korda enesetappu, alguses küll ebaõnnestus, aga ta ei andnud alla, teda ei saanud sundida alistuma enesetapu mõttele, ta oli kindel, et teeb selle ikka ära. Motoks ei tasu võtta, sellised laused võivad peita endast tragöödiaid. Peet Vallak Juhtiv novelist. Loeme noveletti, veel kokku surutum kui novell, ,,Maanaine." Reet kirjutas paberile ,,suur reheahi" reheahi oli rehetoas kus kuivatati vilja, vili on söök, elu. Reheahi on siis elualus. Volkonski ütles, et tema ei tea millega Eesti kinni hoiab, kui ei toida ja ema hooleta jättis, siis Peet ütleb et see mis meid kinni hoiab on suur reheahi. Eesti on ainuke koht, kus me oleme omad, mujal võõras. Bernard Kangro on teinud suurest reheahjust müüdi. Ber oli luuletaja, paguluses Rootsis, luuletus ,,Ajatu mälestus" kuidas tunneb ennast reheahi, kannab ajatut mälestust endas, reheahi asi mis ühendab erinevaid põlvi. Sügisballis polnud reheahju, kohta mis rahvast ühendab, neil
ajaloolist tõepära, jutustas tõsistest asjadest lõbusal viisil. Tugev dialoogi kirjutaja. ,,Käsu Hansu ajaootund" (2009) jutustatakse Eesti ajaloo narratiivi läbi hoogsal ja komöödilisel moel. Mängud dokumentaalsusega (Urmas Vadi produktiivsemaid kirjanikke. Säilitanud teatri ja kirjanduse positsiooni korraga. ,,Georg" (2005) lugu Georg Otsast. Pöörane ajalootöötlus. ,,Ballettmeister" (2009). Isikulooline triloogia: ,,Peeter Volkonski viimane suudlus" (2010), ,,Rein Pokk otsib naist!" (2011), ,,Rudolf Allaberdi Testament" (2012), ,,Kus sa oled, Juhan Liiv?" (2014). Võrukeelse näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil, Kauksi Ülle jt) Kõiv tegi avalöögi, Kauksi Ülle kirjutas mõne näidendi 90ndatel, uuel sajandil tekste rohkem. Kauksi Ülle fenomen võru ja seto keelses kirjanduses, mis algas näidendiga ,,Taarka" (2004), filmiversioon 2008
Noorus (rubriigis ,,Esimene trükiproov") ja Vikerkaar. Tartu populaarses restoranis ,,Kaseke" pillimehena töötatud 5 aasta jooksul (1987- 1992) kirjutas Vilep enamuse täiskasvanute luulekogude ,,Alateadvuse alla" (2001) ja ,,Mind oli kaks" (2006) luuletustest. Sellel ajajärgul sai talle selgeks, et varem või hiljem pühendub ta kirjutamisele täielikult. Seltskond, milles Vilep viibis, koosnes enamuses muusikutest. 80ndate keskel ansambliga MTJ ringi tuuritades tutvus Vilep Peeter Volkonski, Raimu Aasa, Hannes Kaljujärve ja Lembit Liivamäega. Tartus elades said sõpradeks Sass Müller, Merle Jääger, Hannes Varblane jt värvikad avaliku elu tegelased. Neid inimesi peab Vilep oma vaimumaailma kujunemisel loetud raamatute kõrval ehk peamisteks teguriteks. (Vilep 2007c). Lastekirjandusliku eeskuju ja iidolina on Vilep nimetanud Ott Arderit. Tema sõnul pani just Arderi looming teda lastekirjandusega tegelema. (Nuka 2004: 5).
Partei sekretär. Temast saab hiljem diplomaat. 70ndate luules paistab slma üdiliku linnaluule laiendusega. Kui Üdi teisikuid mõelda, siis Jõerüüt sobiks siia pilti. Tal oli luuletamises pikk paus ka diplomaadiks olekuaegadel. Järjepidevust järkub. Villu Kangur - Koos Trulliga laulutekstide autoriks. Kangur eriti, "Eesti pastoraal" Ilmar Trull - debüteerib 80ndatel, võetakse teda humoristliku ja äraspidise autorina, tundub, et teistpidisus on leidnud väljuni lasteluules. Peeter Volkonski - kirjanduses osalus väike, lasteluulet temalgi. Ott Arder - Viidingu kaasvõitleja 70-80ndatel oli, mingi mõtteline järjepidevus laulutekstiautorina. Kui Ruja muudab stiili poppRujaks, tuleb mängu Ott Arder. Hea koostöö lasteluule vallas. Debüütraamatuteni jõudmine. Tugeva modernismikogemusega luuletajad. Ei saa ühegi puhul öelda, et läheks vastuollu traditsiooniga. Katrin Väli - kõige keerulisema keele autor. Modernistlikus ilmne. Kirjaniku perekonnast.
annaabi.ee 
