Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Eesti kirjanduse ajalugu II (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest Ristikivi eristub ?
  • Kuhu lähed, seltsimees direktor ?
 
Säutsu twitteris
Eesti kirjanduse ajalugu II - Airin Neerut

Sisukord


Eesti kirjanduse ajalugu II 3
1917. - 1920. 3
Üks võimalus periodiseerida kirjandus 4
Teine võimalus periodiseerida kirjandus 5
SIURU 1917 – 1920 5
Siuru kirjandusfenomen on 6
3.Loeng 6
Henrik Visnapuu (1890-1951) 7
Maria Under (1883-1980) 8
Mari Underi looming 9
Anton Hansen Tammsaare 10
A. H. Tammsaare looming 11
5. loeng August Gailit ( 1891 (uue kalendri järgi)-1960) 13
Ajaline taust 14
Proosa 15
Aleksander Tassa 15
Karl Rumor (Ast) 15
6. loeng 16
Juhan Jaik 16
August Mälk (1900-1987) 17
Looming paguluses 18
Albert Kivikas 18
Mait Metsanurk ( Eduard Hubel) 18
Peet Vallak (Peeter Pedajas ) 19
August Jakobson 19
Richard Roht 19
Rudolf Sirge 20
Aadu Hint 20
7.Loeng – proosa ja draama 20
Karl August Hindrey 20
Johannes Semper 20
Leo Anvelt 21
Reed Morn (Frida Johanna Drewerk) 22
Leida Kibuvits 22
Draama kirjandus 22
Karl Rumor (Ast) 22
Mait Metsanurk (Eduard Hubel) 22
Aleksander Antson 23
Sophia Vardi (Marta Lepp ) 23
August Kitzberg 23
A. H. Tammsaare 23
Aino Kallas 23
Hella Wuolijoki 23
Hugo Raudsepp (1883-1952) 24
8.Loeng – draama lõpetus ja luule 25
Enn Vaigur 25
Henrik Visnapuu 25
August Mälk 25
Luule 26
Gustav Suits 26
Johannes Barbarus ( Vares ) 26
Erni Hiir (& Albert Kivikas) 26
August Alle 26
Hendrik Adamson 26
Artur Adson 27
Johannes Semper 27
Vladimir (Vilmard) Adams 27
Juhan Sütiste (Johannes Schütz) 27
Arbujad 28
9.Loeng Arbujad jätkub 29
Heiti Talvik (1904-1947) 29
Betti Alver (1906-1989) 30
10.Loeng 32
Bernad Kangro ( 1910 -1994) 34
Kalju Lepik (1920-1999) 36
11.Loeng 38
Ilmar Laaban (1921-2000) 38
Arno Vihalem 39
Raimond Kolk 40
Ivar Grünthal 40
Karl Ristikiv (Luule) 40
12.Loeng (Luule ja proosa) 40
Urve Karusk 40
Ivar Ivask 40
Ilona Laaman 41
Pagulasluule kokkuvõte 41
Proosa 41
Karl Ristikivi (1912-1977) 42
Mille poolest Ristikivi eristub? 44
13.Loeng 45
Gert Helbemäe 45
Ain Kalmus 45
Arvo Mägi 46
Herbert Salu 46
Arved Viirlaid 46
Ilmar Talve (1919 – 2007) 46
Valev Uibopuu (1913-1997) 47
Asta Willmann 47
Ilmar Jaks 47
Elin Toona 48
Helga Nõu (s 1934) 48
Enn Nõu (s 1933) 48
Ilmar Külvet 48
Pagulaskirjanduse periodiseering 48
Nõukogude Eesti kirjanduse periodiseerimine 48
1940-1941 49
Max Laosson 51
Endel Sõgel 51
Sotsialistlik realism 51
Draama 52
August Jakobson 52
Aadu Hint 52
Proosa 52
Hans Leberecht 52
Juhan Smuul 52
Aadu Hint 52
Rudolf Sirge 52

Eesti kirjanduse ajalugu II


  • Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13
    1917 – revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon , Oktoobri revolutsioon – riigikorra kukutamise aasta.
    1918 – Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon
    1918 – 1920 – Vabadussõda
    1924 – kommunistide riigipöördekatse
    1920. ja 1930. Aastate vahetus – majanduskriis
    1934Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal.
    1939 – Nõukogude sõjaväebaaside rajamine
    1940 – Nõukogude okupatsioon
    1941 – Saksa okupatsioon
    1944 – Nõukogude okupatsioon

    1917. - 1920.

    Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele, mis kuulutab Eesti Vabariigi isesisvaks (paariks päevaks). 1920 Rahuleping nii Eesti oma kui ka Soome oma sõlmiti Tartus.
    1918 Ado Vebbe „Kohvikus“ -ära lendamine –> iseloomulik sellele perioodile.
    1924 Eduard Ole „Laud“ – abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund.
    Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas , Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku.
    Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under
    Kirjanduslik Orbiit (1929- 1931 ) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi , Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt.
    Arbujad (antoloogia „Arbujad“ (1928) , koostaja Ants Oras ) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang , Kersti Merilaas , Paul Viiding , Uku Masing , Mart Raud
    1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid . Ühendab ka praegu kirjanikke.
    1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke.
    Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel.
    1925 Kultuurkapitali seadus – osa kirjanikke hakkavad saama enamvähem regulaarselt toetusi. Seega Eestis on kirjanikke, kelle toetus on mingil määral garanteeritud. 20ndate ja 90ndate seadused on rajatud sellele põhimõttele, et rahvas maksab aktsiisi (aloholi, tubaka ja hasartmängu pealt) ja see kantakse kultuuri.
    1927 algavad Looduse romaanivõistlus
    1935 Raamatuaasta – Raamatuaastat korratakse nüüd praegugi. Elavdatakse kultuuri.
    1937-40 Varamu ( peatoimetaja Visnapuu) kultuuriajakiri. Haare on laiem, sest kujutavast kunstist räägitakse veidi rohkem. Rajatud selel tagamõttega, et Semper ja Tuglas Tartus teevad asju, mis Toompeal ei tundu meeldivat.
    1940 Sirp ja Vasar
    1942-43 Ammukaar
    1943-44 Sõjasarv

    Üks võimalus periodiseerida kirjandus

    1917 - 1928 (Siurust, „Toomas Nipernaadini“)
    1929 - 1940 („Õnnevarjutusest“ [Marie Underi ballaadikogu] okupatsioonini)
    1940 -1944 (okupatsioonist okupatsioonini)
    Sõja ajal ilmub raamatuid vähem, sest paberit on vähe. Samas, kui midagi ilmus, siis kohe suure tiraažiga.

    Teine võimalus periodiseerida kirjandus

    1905 – 1921 (Noor Eestist Tarapitani) -> Uusromantilise kirjanduse tippaeg. Siuru ja Tarapita jätkavad Noor Eesti pakutud raamides.
    1922 – 1944 („Kõrboja peremehest“ teise Nõukogude okupatsioonini) -> Tammsaare on hakanud siis oma klassikalisi teosed kirjutama.

    SIURU 1917 – 1920

    Artur Adson „Siuru-raamat“ (1949, a tr 2007)
    Nigol Andresen „Siuru“. Murranguaegade kirjanduslikust liikumisest . Looming 1973, nr 7
    Toomas Haug Sonetid “ ja „Siuru“ Retseptsiooniloolist. Looming 1981, nr 6
    Toomas Haug Looming ja „Looming“ enne „Loomingut“. Looming 1998, nr 4
    Toomas Haug Kohvijoomine ja kohviku loomine.
    Marie Under „Sonetid“ (1917), „Sinine puri“ (1918)
    Henrik Visnapuu Amores “ (1917) „ Jumalaga enne „ (1918)
    Friedebert Tuglas „Saatus“ (1917)
    August Gailit Saatana karusell“ (1917) „ Klounid ja faunid
    http:\\www2.kirmus.ee/erni
    Tuglas (Felix), Adson (Page/Paaž), Under (Printsess), Gailit (Ge), Visnapuu (Vürts), Semper (Asm) + Peet Aren ja Otto Krusten
    Siuru käis erandlikult koos Tallinnas. Peaaegu kõik kaaluga kirjanduslikud organisatsioonid on alustanud tegevust Tartus. Koos hakati käima Underi kodus ja Teataja toimetuses. Siuru nimi võetakse „Kalevipojast“ – müütiline lind. Rühmitus registeeritakse. Paberid näitavad, et jaanuaris 1920 tegevus lõppeb. Sisuline laiali minek toimub aga juba 1919. Esimesed lahkujad on Gailit ja Visnapuu. Nende asemele tulevad August Alle ja Johannes Barbarus. Kuuele põhiliikmele tulevad juurde kirjanikud , kunstnikud (Konrad Mägi, Peet Aren, Ado Vabbe , Nikolai Triik, Otto Krusten), autorid, keda Siurulased ise oluliseks peavad (Jaan Oks), Arthur Valdes on Eesti kirjandusloo kõige silmapaistvama müstifikatsioon, mille mõtleb välja Tuglas, ta on noor andeks kirjanik, kes aga saab sõjas surma. (Ajakirjanduses nähes Valdese tekste , ei tea me kunagi, kes selel taga olla võib). Tuglasel on eraldi raamat, mis räägib Arthur Valdese elusat ja loomingust.
    Esimene kirjandusühendus Eestis, mis töötab välja ka oma logo . Autor on Nikola Triik.

    Siuru kirjandusfenomen on

    • Kirjanduse ja elu vahekord muutub;
    • Dünaamikat lisandub kirjandusellu (Siuru simman );
    • Kirjandusliku keele liikuvus/dünaamika suureneb;
    • Kogu muudatuste laine toimub uusromantilise esteetika raamides --> uusromantilise esteetika laienemine;
    • Mõju luulele on suurem kui proosale -> pikaaegne mõju luulele;
    • Elu ja kunsti vahekord  25. september 1917 Estonias üks kuulsamaid Siuru üritusi, korraldati ball ja loterii . Said sellega kokku 3000 rubla, ja see läks kapitaliks oma kirjanstuse asutamisele. Kõige skandaalsemad üritused on 1919 Tartus ja on seotud tantsuetendustega, mis sügisel Tartus toimusid. Tantsiannat hakati tomatitega pilduma ja tekkis tüli (osales August Alle).
    Siuru ajal kujuneb välja Eestis elukunstniku bohheemlase roll  inimene, kelle iga päev on kunstisündmus, kantakse rinnas (mehed) grüsanteemi õit. Oluliseks muutub muusakultus. Muusakultuse tekkimine tuleneb sellest, et kogu Siuru rühmitus tiirleb ümber Under. Augus Gailiti „Sinises tualetis daam“ esseest sai tõuke Siuru lõhenemine/ lagunemine . 1919.aastaks on Siuru lõhki minek juba toimunud.
    Johannes Barbarus toob kirjandusse kubismi ilminguid . 20. sajandil hakatakse hilisekspressionismi rohkem viljelema  sotsiaalne, värvikate kujunditega retoorika süveneb.
    20ndate alguses hakatakse ajalauludest rääkima  sageli peetakse silmad ekspressionismimõjulist luuet.
    Siuru lagunemisel tekib oppositsioon kultuurielu ja poliitika vahel. „ Lendavate sigade probleem“ Lendavad sead on pärit A. Kivika teosest. Sealt tulevad ka varased futurismi katsetused . 20ndate alguses esines haridusminister riigikogus sõnavõtuga, milles ütles, et kirjanikele ei tule raha anda, sest õigeid kirjanikke pole  lendavad sead.
    Kirjanduskeele uuenemine tähendab uue kõrgstiili väljakujundamine  algas Noor Eestiga . Paljud kirjanikud kasutavad inessiivi (seesütlevat käänet). Väga paljud autorid kasutavad tähe ü asemel y-it. Y-ist saab edaspidi radikalismi märk.
  • Loeng


    Multiphonic Rodent – Princess and page
    ARVESTUSED: 11.12 kell 10.00-12.00 ja 07.01 (loengu ajal)

    Henrik Visnapuu (1890-1951)

    Pedro Krusten „Kaugelviibija käekõrval“ (1957)
    Harald Peep „Henrik Visnapuu“ (1989)
    Esimene raamat „Amore“ 1917.
    Ta oli pärit Lõuna-Eestist. Ta perekond rändas Lõuna-Eestis ringi  tähendas seda, et Visnapuu ei õppinud ühtegi murrakut täielikult ära, kuid alati oli mingi Lõuna-Eesti murraku mõju kõnes juures. Ta kirjas/kõnes on rohkem vokaalharmooniat kui teistel autoritelt. Ta lõpetab gümnaasiumi, töötab õpetajana, kuid see ei meeldi talle. Ta püüab ülikoolis edasi õppida, aga need katsed ei vii teda sihile – diplomini. Ta harib ennast poeetika aladel – muutub väga teadlikuks luuletajaks. Selle teadmise üks näiteid on see, et kui ta avalda raamatu „Poeetika põhijooni“, siis Visnapuu on kirjutanud seal peatüki „riimikäsitlus“. Noorusaegsed otsingud luules on rahutud ja mitmesuunalised. See rahutus , mis Siuruajal tipneb, hakkab taltuma. Visnapuu muutub väärikaks, sest ta on üks neid, kes on valmis tegema koostööd Konstantin Pätis riigivõimu ja ametliku kultuuripoliitikaga. Nii Visnapuu kui ka Adson asuvad propagandatalitsusse. Visnapuust saab kultuuripoliitika suunaja . 30ndate lõpus ka ajakirja „Varamu“ peatoimetaja. 40ndatel aastatel peab Visnapuu veidi aega „vait“ olema, et mitte vangi sattuda. Maailamsõja lõpu poole lahkub ta Eestist Austria ja Saksamaa kaudu ning jõuab Ameerika Ühendriikidesse. Sureb aastal 1951, kuid jõuab ka paguluses üht-teist avaldada.
    Noor Visnapuu – 1917  1920
    Teine periood - 1925.  1942
    Visnapuu tahab kirjutada: naisest, kaasinimesest ja jumalast. Visnapuu puhul torkab silma, et ta on koguaeg oma teemades kinni. Loogiline on arvata, et Visnapuul on midagi pistmist religioosse luulega  tal on osalist pistmist Eesti müstilise luule traditsiooniga. Visnapuu on Siuru seltskonnast kõige isamaalisem autor  kirjutab kohe patriootlikku luulet, mida on hiljemgi patriootlikus võtmes esitatud, kuid samas mitte ainult seda, on ka väga tugev ühiskondlik dendents  protestid jne.
    Kogu noor Visnapuu fenomen läheb lahti armastusluulest („Amores“), see on kindlasti maine armastus ja objektiks on naisterahvas . Šokeeriv „Amorese“ raamatu puhul on see, kuidas ta väga äärmustesse kirjutab. Esimene irriteeriv moment on seksuaalne avameelsus (ka Under). Teisalt on seal ka mõnitusluulet, seda on paralleelselt hümnilise luulega. Raamatus „Hõbedased kuljused“ on kõige tuntum tüskkel „Kõnelused issandaga“, selles andumisvalmidus ja pidev eksalteeritud meeleolu. Ta on Siuru seltskonnas kõige helilisem/kõlalisem luuletaja. Visnapuu semantika ei katku kunagi – kasutab helijäljenduse võimalusi ära. Visnapuul tekib stiililine segu uusromantilisest, futurismist(vene), ekspressionismist. Segu on keeleleine – segu siirusest ja poosist (näitleb – võtab rolle). 30ndates aastateks süveneb dendents, et luua olemisele soome- ugri mütoloogilist põhja. Uus muutus tuleb sõja lõpuaastatel  tuleb uus puhang rahvuspatriootilist luulet. Kui võrrelda nooremat ja vaneamt luulet, siis noorem luule tundub veidrana, vanem aga igavama, kalkuleeritumana, kuid samas ootuspärasena.
    • 1917 „Amores“
    • 1918 „Jumalaga, Ene“
    • 1920 „Talihari“
    • 1920 „Hõbedased kuljused“
    • 1920 „Käoorvik“
    • 1925 „Ränikivi“
    • 1927 „ Maarjamaa laulud“
    • 1927 „Jehoova surm“
    • 1927 „Parsilai“
    • 1929 „Puuslikud“
    • 1931 „Tuulesõel“
    • 1932 „Päike ja jõgi“
    • 1937 „Saatana vari
    • 1938 „Põhjavalgus“
    • 1942 „Tuule-ema“
    • 1946 „Esivanemate hauad
    • 1947 „Ad astra
    • 1947 „ Periheel . Ingi raamat“
    • 1948 „Mare Balticum“
    • 1950 „Linnutee. Rännuraamat“
    • 1964-65 „Kogutus luuletused I-II“
    • 1993 „Mu ahastus ja armastus“
    • 1932 „Poeetika põhijooni I (koos Jaan Aineloga)
    • 1951 „Päike ja jõgi

    Maria Under (1883-1980)

    Under ühendab peaaegu kogu 20.sajandi luulet. 70ndatel aastatel ta enam luuletusi ei kirjuta. Tegemist on autoriga , keda on imetlenud noorepoolne E. Vilde . Perekond on pärit Hiiumaalt Kassarist, kuid kolinud Tallinnasse. Under on üles kasvanud Tallinnas. Kassari teema aktiveerub ka luules, sest ta veetis seal mitmed suved . Kassari on kõige tihedama kirjandusliku asustusega koht Eestis, kui välja arvata Tallinn ja Tartu. Õpib Tallinna Saksa tütarlastekoolis  venestusaeg, kuid Underil on saksa keelne põhi väga tugev. Luuleinnustus tuleb saksa keelest  esimesed Underi luuletused on saksakeelsed . Otustavaks keelevalikus saab see, et ta läheb tööle Tallinnas ajalehe „Teataja“ talitluses, mis aga oli tollaegne Eesti kultuuriline keskpunkt. Seal ta kohtub oluliste mõjutajatega – E. Vilde. Vilde mõju on kirjanduslik, samuti ka Ants Laikmaa mõju – mõlemad soovitavad tal kirjutada eesti keeles. Armulood Underil jätkuvad (ise ka kirglik armuja). Natuke ülepeakaela abiellub Karl Hakkeriga. Kolib 1905. Moskvasse ja jääb Eesti kultuurielust mõneks ajaks kõrvale. Tallinnasse jõutakse tagasi I maailmasõja eel. Underi kodust kujuneb kultuurisalong, sealt kasvab välja Siuru rühmitus ja ka uued isiklikud sidemed. Hiljem abiellub Uner Artur Adsoniga. Under ja Adson on elanud nii Tallinnas kui ka Tartus, sõja lõpul lahkuvad aga Rootsi – Stockholmi eeslinna. Underi majja, mis Tallinnas Nõmmel asus, kolis Tuglas, tänaseks asub seal Tuglase ja Underi kirjastuskeskus.
    1904-1905. alates sellest ajast on Under juba pöördumatult Eesti kultuuris sees: esiteks selle pärast, et Ants Laikmaa hakkab teda joonistama ja maalima. Juba aastal 1905 kirjutab ta Noor Eesti kogumikus varjunime all Muti. Under võiks oma vanuse poolest Noor Eesti autor.

    Mari Underi looming

    Underi loomingus on oluline armastusteema. „Kõik millest Under kirjutab on lihtne edevus ja koketerii, kaunis odav reklaam “ August Gailit.
    • Ants Oras, Marie Under (1963)
    • Marie Underi eluraamat I-II –Artur Adson
    • Helmi Rajamaa, Marie Under inimesena (1983)
    • Marie Under (2003)
    • Under ja Tuglas Marie underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus (2009)
    • Sirje Kiin, Marie Under (2009)
    Looming:
    • 1917 „Sonetid“
    • 1918 „Eelõitseng“
    • 1918 „Sinine puri“
    • 1920 „Verivalla“
    • 1923 „Pärisosa“
    • 1927 „Hääl varjust“
    • 1928 „Rõõm ühest ilusast päevast“
    • 1929 „Õnnevarjutus“
    • 1930 „Lageda taeva all“
    • 1935 „Kivi sõdamelt“
    • 1942 „ Mureliku suuga“
    • 1954 „Sädemed tuhas
    • 1963 „Ääremail“
    • * 1958 „Kogutud luuletused“
    • * 2006 „Lauluga ristitud“
    • * 2007 „Luule“
    Märksõnad, mis iseloomustavad esimest perioodi (alates „Sonetid“): ekstaatilisus ja pindmisuse. Teises pooles asendub tasakaalutus tasakaalukusega. 20ndate lõpus leitud tasakaal süveneb hilisemas loogmingus, kuid juurde tuleb eleegilisus. Under väldib hilisemas loomingus seksuaalset kirjeldust.
    Esimese perioodi võimas avalöök on luulekogu „Sonetid“. See on legendaarne kogu. Kas teos on revolutsiooniline või ei, sellele võib vastata ambivalentselt. Ta on revolutsioonile, sest seal on hästi tajutav uusromantiline põhi, millele ehitatakse edasisit loomingut. Teisalt võib öelda, et ta on revolutsioonile, sest see on erootiliselt avameelne luule, samuti naise erootiline avameelsus. Erootiline avameelsus ja ekstaariline lahendus – sellist luulet ei olnud Eestis varem kirjutatud, seega Under on selles osas uuenduslik ja muutub tänu sellele skandaalseks luuletajaks. Kui võrrelda Visnapuu „Amorest“ ja Underi „Sonette“ siis oleks skandaalsem pigem Visnapuu. Underi skandaalsus on pigem seotud selle „naise rolli“ pärast, sest naise roll ühiskonnas oli hoopis teistsugune kui praegu. „Eelõitseng“ sisaldab „Sonettide“ eelset loomingut, kuid ilmub hiljem. „Verivalle“ ja „Pärisosa“ juures toimub muutus, luulesse tungub sisse ajakajalisus – sõjaõuduste värvikad pildid, sotsiaalne ebaõiglsu jm. On diskuteeritud selle üle, kas Underile on loomuomane ekspressionistlik stiil, Under on üks esimesi hilisekpressionismi esindaja Eestis.
    30ndate alguses on luuletaja roll ühiskonnas muutunud. Luuletajat ei juhi enam veri ega maised ihad, vaid luuletaja on nagu poolelid väljavalitud jumalik isik, kes draagikat vahendab. See muutus juhib muidugi klassikalisse perioodi („Õnne varjutus “).
    Underil süveneb narratiivsus (jutustav) ja tipneb „Õnnevarjutuses“. Kui rääkida klassikalisest ballaadist, siis „Õnnevarjutus“ oleks selle musternäide. Suuruse ja sügavuse mõõdet toetab see, et Under toetub suurtele tekstidele. „Õnnevarjutuse“ sisu ja ainese järgi saab väita, et põhiallikateks on Piibel, Baltisaksa legengid ja Eesti rahvaluule. Baltisaksa elementi on püütud üldistavalt tõlgendada – Underi saksapärasus (saksa aines ja saksa kultuuritaustaga).
    Under hakkab kirjutama Eestist 30ndate aastate lõpus, muutub tähtsaks 40.-50. aastate jooksul.
    Jõulutervitus“ Marie Under 1941 – kodumaa motiiv , lein , ootuspärane motiiv, rahvuslik kiht on otseselt tekstis olemas, otsene ajakajaline, esimene küüditamine ja sõda, pöördumine küüditatute poole.
    Kõige hilisemates tekstides jätkub ajakajaline ja rahvuslik motiiv, samuti lisandub eleegiline toon ja mälestuslikkus – pooleldi unenäolised rännakud kodumaale. Underi kirjeldamisel on võimalik võtta fookusesse mistahes perioodi. Võiks tähelepanu pöörata, kuidas Underi lüürika on seotud ballaadilisusega. Erinevaid perioode ühendades võib täheldada loodskesksust – suvituskultuur ja suhe loodusega (ühtesulamispüüe). Underil avaldub naiselikkus , mida ei saa öelda näiteks Alveril – naiselikkuse kaudu teda tõlgendada pole võimalik.

    Anton Hansen Tammsaare

    Tammsaarega seoses tekib nii isikuloolisi kui ka kultuurimütoloogilisi tõlgendusi. Tammsaare sissetulek noorpõlves oli kehv , kuid 30ndatel teenis ta rohkem kui Eesti Vabariigi ministril . Ta visati Eesti Kirjanike Liidust välja, sest ta ei maksnud korralikult liikmemaksu. Võtab oma kirjanikunimeks Tammsaare – kasutab nimekirju A. H. Tammsaare. Pärit Põhja-Tammsaare talust, mille järgi on ta võtnud omale kirjanikunime ja sellest tulenevalt saab talu nimeks Vargamäe.
    Tammsaare lõpetab Väike-Maarja kihelkonnakooli, tuleb Albu vallast Tartusse Treffneri Gümnaasiumisse. Treffneri ajal hakkavad Tammsaare kirjanduslikud ülesastumised. Astub üles ka Noor Eesti albumites. Ta ei kipu end rühmitama, aga ta on nõrgalt Noor Eestiga seotud. Tammsaare astub TÜ-sse õigusteaduskonda ja liitub üliõpilasseltsiga Ühendus. Kui Tammsaarel oli mingit organisatsioonilist identiteeti, siis see võis olla just üliõpilasseltsis.
    Tammsaare haigestub tuberkuloosi ja võtab ülikoolipäevil väga ohtliku pöörde, sellest tulenevalt katkestab ta õpingud ülikoolis. Kolib metsavahist venna juurde Koitjärvele. Aastal 1912 sunnib terves teda tegema ainukest suurt reisi Kaukaasiasse, et end ravida. Tagasi tulles tehakse A. H-le mao- operatsioon .
    A. H abiellub Käthe Hanseniga, sest ajalehte oli pandud teade, et antud isikud on kihlunud, kuid Tammsaare sellest midagi ei tea. Päts soovis Eesti tuntumale kirjanikule midagi kinkida – talu – Lagle talu, kuid Tammsaare seda talu ei saa. Võib arvata, et Päts kartis Tammsaare keeldumist. Albu valda tekib esimene Tammsaare kuju ja juba ta elu ajal – tavaliselt ei panda elu ajal kirjanikele kujusid .
    • Friedebert Tuglas A. H. Tammsaare (1918)
    • Marta Sillaots A. H. Tammsaare looming (1927)
    • Karl Mihkla, A. H. Tammsaare elutee ja looming (1938)
    • Eerik Teder Mälestusi A. H. Tammsaarest (1978)
    • Epp Annus , Rein Undusk Klassika ja narratiivsus: Tammsaarest Kngroni (1997)
    • Elem Treier Tammsaare maailmakirjanikuna: kolm välismaa Tammsaare- uurijat (2001)
    • Bernard Linde A. H, Tammsaare oma elu tõest ja õiguses (2007)
    • Maarja Vaino Teistmoodi Tammsaarest (2008)
    • Maarja Vaine Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare roomingus (2011)

    A. H. Tammsaare looming

    Jaguneb 3 perioodiks : 1. periood – algus on realistlik , vildelikkus; esimene tähenduslik kirjatükk novell „Tähtis päev“ (1903.a lugu sellest, kuidas karjapoiss saab vaba päeva, kes ei oska oma vaba päeva kasutada nii, et see vastaks tema enda kujutlustele). Lühiproosa. 2. periood - võttis uusromantilise suuna ning muutused toimusid järk-järgult. Kuigi Tammsaarel on maakirjaniku maine, siis üsna varakult pöördub ta linnatemaatika juurde. Meeldis ka armastuslugusid kirjutada. Kõikides tekstides on eetiline küsimus. Naist kujutas vabamalt, sealt ka tema roll naisekuju moderniseerimises). 3. periood – üleminek on sujuv, eritüüpi tekstid 20. alguses, oluline üleminekutekst on näidend Juudit . Kõrboja peremees . Tähtis psühholoogiline lähenemisviis. Tuberkuloosi ja armastuse põimingud (kõige tuntum Tõe ja õiguse II köitest).
    • 1907 Raha-auk
    • 1913 Vanad ja noored – sisaldab varasemat loomingut
    • 1907 Uurimisel
    • 1908 Pikad sammud
    • 1909 Noored hinged
    • 1910 Üle piiri
    • 1915 Poiss ja liblik – sümbolismi mõjuga.
    • 1917 Varjundid
    • 1917 Kärbes
    • 1921 Juudit – oluline draamaajaloos, näidend
    • 1922 Kõrboja peremees – realistlik romaan, ilmus siis kui hakati kõnelema uusrealismi tulekut kirjandusse. Saatuseromaan-> plahvatus määrab saatuse . Tegeleb ka sotsiaalse ebavõrdsuse teemaga . Tuleb rõhutada sünteesivõimet-> suudab romaani orgaaniliseks teoseks kokku sulatada. Alguses leiti Hamsunlikku ning hakati süüdistama plagiaadis, mis tegelikult ei olnud nii.
    • 1923 Pöialpoiss – novellikogu
    • 1926-1933 Tõde ja õigus I-V Tammsaare peateos, kõige massiivsem .
    • 1934 Elu ja armastus – armastusromaan, õnnetu armastus
    • 1935 Ma armastasin sakslast – armastusromaan, väga kurb armastuslugu . Peremees ja perenaine on uhked , et nad on valitsevas rollis ja sakslane kui teenindaja - käib koduõpetajaks.
    • 1936 Kuningal on külm – oluline näidend draamaajaloos
    • 1939 Põrgupõhja uus vanapagan - oluliseks saab piibli temaatika , vanapagan on tulnud maa peale lunastust otsima , tulevad mängu Vanapagana ja Kaval Antsu lood.
    Tammsaarelik: psühholoogilise realismi meister 1920.-1930. aastatel. Tammsaaret mõjutas Dostojevski (tõlkis tema „Kuritöö ja karistus“), mõjutas maaarmastuse poolest Knut Hamsun . Kirjutas haiglaseid armastuslugusid, haigus põimib sisse (nt Kõrboja peremees Villu oli pime). Maa poetiseerija, tuleb eriti välja Kõrboja peremehes. Oluline maa ja inimese suhe, armastuslugu. Iseloomulik isade ja laste teema, eriti isa ning poja suhe. Omased pikad ja keerutavad laused , on küll rahvakeelne,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Eesti kirjanduse ajalugu II #1 Eesti kirjanduse ajalugu II #2 Eesti kirjanduse ajalugu II #3 Eesti kirjanduse ajalugu II #4 Eesti kirjanduse ajalugu II #5 Eesti kirjanduse ajalugu II #6 Eesti kirjanduse ajalugu II #7 Eesti kirjanduse ajalugu II #8 Eesti kirjanduse ajalugu II #9 Eesti kirjanduse ajalugu II #10 Eesti kirjanduse ajalugu II #11 Eesti kirjanduse ajalugu II #12 Eesti kirjanduse ajalugu II #13 Eesti kirjanduse ajalugu II #14 Eesti kirjanduse ajalugu II #15 Eesti kirjanduse ajalugu II #16 Eesti kirjanduse ajalugu II #17 Eesti kirjanduse ajalugu II #18 Eesti kirjanduse ajalugu II #19 Eesti kirjanduse ajalugu II #20 Eesti kirjanduse ajalugu II #21 Eesti kirjanduse ajalugu II #22 Eesti kirjanduse ajalugu II #23 Eesti kirjanduse ajalugu II #24 Eesti kirjanduse ajalugu II #25 Eesti kirjanduse ajalugu II #26 Eesti kirjanduse ajalugu II #27 Eesti kirjanduse ajalugu II #28 Eesti kirjanduse ajalugu II #29 Eesti kirjanduse ajalugu II #30 Eesti kirjanduse ajalugu II #31 Eesti kirjanduse ajalugu II #32 Eesti kirjanduse ajalugu II #33 Eesti kirjanduse ajalugu II #34 Eesti kirjanduse ajalugu II #35 Eesti kirjanduse ajalugu II #36 Eesti kirjanduse ajalugu II #37 Eesti kirjanduse ajalugu II #38 Eesti kirjanduse ajalugu II #39 Eesti kirjanduse ajalugu II #40 Eesti kirjanduse ajalugu II #41 Eesti kirjanduse ajalugu II #42
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor alluuu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    EKA II konspekt (kiirest konspekteerimisest tulenevalt võib esineda trükivigu, vabandan!)

    Märksõnad

    Mõisted

    kärner, 90ndate seadused, 1935 raamatuaasta, haare, siuru 1917, arthur valdes, tuglasel, kirjanduskeele uuenemine, multiphonic rodent, noor visnapuu, kassari, 1904, underi loomingus, underi skandaalsus, 30ndate alguses, põhiallikateks, pärit põhja, saatuseromaan, 1923 pöialpoiss, perenaine, hilisemad tõlgendajad, armastuslood, kirjutuse taotlus, gailitil, õuduskirjandust, nipernaadi, aastate vahetud, hiljem usa, jutustab muinasjutt, jaik, patriotism, sümptomaatiline, 30ndate lõpus, 20ndatel, kolmas seletus, märgatav nihe, sajandi lõpust, 20ndatel, realistlik, prototüüpne ruum, talt teatakse, repertuaar, kirjutatu üldilme, 20ndate näidendid, eesti kirjanduses, koomikavõtete arsenalis, retseptsioon, kõrgperiood, kõrgkirjanduslik uusromantika, sotsiaalekspressionism, kaasaminek, võrutraditsoonis, väljapaistva sportlasega, sütiste, arbujaid, üs veljeto, arbujalikkus, vaimuaristrokraatlik hoiak, kangro, öös, tüüpilises naisrollis, alverile, ilukummardus, alveri debüüdipreemia, nietzschevaanlik tumedus, paguluses, pikka aega, debüüt, mari kalkun, kangro loomingi, lepiku kohta, lepiku puhul, 60ndate pagulasluulele, lepiku puhul, globaalne enesedünaamika, kujundid, laaban, poliitilisi seoseid, temaatiliselt, antut ajakiri, maailmakirjandusele, metafoorsust, tiraažid, modernismi mõiste, ristikivi, uuemal ajal, kirjutamislaadiga, puhkuseaegadel, kristjan steen, kriisiotsingute tulemus, poolituskohas, triloogiate vahel, näitekirjandus, ajalootundmine, mainitud romaan, elin toona, nõu debüütromaan, proosauuendusest 50ndatel, viljelema 70ndatel, pöörded, arhidektuuris, draamas, jakobsonil, professionaalses mõttes, näidendis

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    40
    doc
    Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
    26
    doc
    Eesti Kirjanduse Ajalugu II
    14
    doc
    Eesti kirjanduse ajalugu II
    102
    docx
    Eesti kirjandus II kevad
    21
    doc
    Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
    99
    doc
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
    15
    doc
    Eesti kirjanduse ajalugu
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun