Kirjandusteose analüüs Lugesin Olavi Ruitlase ,,Kroonut". Autor kirjeldab kolme Lõuna-Eesti poisi seiklusi Nõukogude Liidu armees teenides. Paljud juhtumid tunduvad jaburad ning absurdsed, kuid on alati lahendatud humoorikas võtmes. Kasutades kavalust, on nende elu nii mõnedki korrad parem kui kaaskannatajatel. Poisid mobiliseeritakse 1988. aastal, mis eesti poistele just kõige parem ajastus polnud, sest alanud laulev revolutsioon tekitas eestlaste vastu Nõukogude Liidus ning täpsemalt venemeelsetes vastumeelsust
Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on Olavi Ruitlase romaan "Naine" ja autor ise. Valisin selle raamatu, kuna suhteteemad on alati põnevad ja see raamat erineb suuresti teistest, sest autor on mees ja mina-tegelane on samuti mees. Raamatut oli väga lõbus lugeda, sest on äärmiselt ladusalt kirja pandud ja tihti avastasin end üksi naermas. Olavi on teoses loobunud absoluutselt igasugustest nimedest, isegi kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga. 2. Olavi Ruitlane 3. Elulugu Olavi Ruitlane[Lisa1] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui
Uku V. Tartu Kivilinna Gümnaasium "Kroonu" · Raamat kolmest '88 a. kroonusse värvatud Eesti noormehest · Paralleelid Jaseki Svejik'i lugudega · Alltekst "Kroonu" · "Ma olen need kolm peategelast kokku! Kõik inimesed on! Igas meis elab tross, kangelane ja mõistuspärane olend ühteaegu. Heino, Peeter ja Siska on sisuliselt üksainus inimene. " -Olavi Ruitlane Olavi Ruitlane · Sündinud 1. juunil 1969 · Kasvanud Võrumaal · Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige · Kandev roll slogani "Võrreldes Lõuna-Eesti joodikutega on Põhja-Eesti joodikud ikka päris karsklased" massidesse viimises. Olavi Ruitlane Ruitlase internetis levinud avameelse suhteromaani "Pesumaja" käsikiri tunnistati Põlva Maakohtu poolt keelatuks. Tunnustused · 1
Kaasaegne lõunaeesti kirjandus Viie pääle Aapo Ilves, Jan Rahman, Contra, Olavi Ruitlane, Pulga Jaan Raamat on välja antud 2005ndal aastal viie autori poolt, millest on tulnud ka raamatu pealkiri „Viie Pääle“. Raamat sisaldab võrukeelseid luuletusi, laule ja jutte, mis on ära jaotatud 184 lehekülje peale. Raamatu on välja andnud Räpinas tegutsev Väiku Välläandja. Raamatu struktuur/ülesehitus. Raamatus on 184 lehekülge sisuteksti. Raamatu viis autorit esitatakse järjest. Esimesena on trükitud Aapo Ilvese looming. Teisena esitletakse Jan Rahmani teosed
„LIBLIKASONAAT“ Ketlin Priilinn http://pr.pohjarannik.ee/?p=1041 http://liblikasonaat.weebly.com/index .html SISUKORD 1. Autorist 2. „Liblikasonaat“ 2.1 Tegelased 2.2 Kavapunktid 3. Kasutatud allikad AUTORIST Kodanikunimi: Ketlin Rauk Kirjanikunimi: Ketlin Priilinn Sündinud: 31.märts 1982, Viljandi Eesti kirjanik Tõlkija, vabakutseline ajakirjanik Kirjutab: lastele, noortele, täiskasvanutele 20 teost +1 „LIBLIKASONAAT“ Tegevuskoht: Tallinn Ilmus: 2010 Kirjastus: Tänapäev 2010 – ära märgitud kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel TEGELASED Peategelased: Enola, Olavi, Renee Kõrvaltegelased: Enola ja Olavi lapsed (Krislin, Roland, Samuel), Olavi vanaema Ada, Renee õde Mairi ning Enola sõbranna Sonja, Sonja ja Kermo laps (Maya) KAVAPUNKTID Enolal diagnoositakse rinnavähk ja Olavi kaotab töö. Olavi vanaema Ada tervis halveneb,...
enam puhas, ta on rikutud, must, räpane. Sellega meenub tahestahtmata kellegi tundmatu inimese ütlus:" Kui sa arvad, et keegi on vähempuhas pärast seda, kui sa teda puudutasid, siis võib olla peaksid sa hoopis enda käsi vaatama." Tegemist on väga konkreetse topeltstandardiga, mida kohtame ka tänapäeval. Antud teema ei ole puudu ka Linnankonski teosest. Väga konkreetselt ning arusaadavalt tuleb see välja teose lõpupoolel, mil peategelane Olavi on äsja abiellunud enda armastatu Küllikkiga. Oma kaasat kosides teadis Olavi, et Küllikki on samuti "puhas" ning on ennast Olavi jaoks hoidnud. Pulmapäeval tuli Olavi juurde tundmatu mees, kes talle Küllikki kohta peigmehe jaoks võõrast informatsiooni mainis. Nimelt ütles võõras:"..Kas sa arvad sa ise valge talle saavat?" vihjates sellega Küllikki magatamisele meestega ning Olavi võttis seda
pidi koristama tööruumid ja võtma vastu tellimusi. Neid ülesandeid pidi ta täitma kindlatel tööpäevadel. Selle töö eest maksti talle iga kuu 450 eurot. Pärast 6-kuulist töötamist taotles Ilme V. puhkust. Omanik keeldus puhkuse andmisest, väites, et Ilme V. ei tööta töölepingu alusel ja seetõttu pole tal ka õigust puhkusele. Lahendage vaidlus. Kas tegemist on töölepingu või töövõtulepinguga? 5. Neeme V. ja Olavi K. leppisid omavahel kokku, et Olavi K. teeb Neeme V-le kuuluvas talus kõik kevadised põllutööd talle kuuluvate põllutööriistadega temale sobival ajal. Kõigi tehtud tööde eest lubas Neeme V. maksta Olavi K-le 960 eurot hiljemalt 20. juuniks. Kuna Neeme V. maksis töötasu alles 1 augustil, siis nõudis Olavi K., et Neeme V. maksaks talle iga töötasu maksmisega viivitatud päeva eest viivist. Lahendage vaidlus. Kas Olavi K. saab Neeme V-lt viivist nõuda?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool Risto Olavi Rantanen 123366MAHB IAG0581 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.2 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Risto Olavi Rantanen Sisukord Ülesande püstitus
Kaasus nr.2 Olavi K.-l on õigus nõuda viivist töötasu mittetasumise eest õigel ajal. Viivist saab Olavi K. nõuda VÕS § 113 järgi. Kaasus nr.7 Tiina O-l tekkis tööõigussuhe VLS § 28 kohaselt 5.augustil. Kui äriühingu tegevdirektoriga on sõlmitud tööleping Tõnu P-ga siis on äriühing kohtustatud pärast tervenemist antud isiku tööle võtma, seda sätestab TLS § 88 lg 2, kus on märgitud, et kui töötaja ei ole toime tulnud tööülesannete täitmisega tervislikuseisundi tõttu, siis on õigus tööandjal leping üles öelda, kuigi Tõnu P
Retsensioon „Mündi lõhn“ Käisin 15. märtsil vaatamas Kuressaare Linnateatri teost „Mündi lõhn“, mis etendus Kuressaare Linnuse Kapiitlisaalis. Tüki oli kirjutanud teartri direktor Piret Rauk ja lavastajaks oli teatri loomejuht Aarne Mägi. Näidend koosnes kahest vaatusest. Näitlejateks olid Olavi Pets, Urmas Lehtsalu, Mati Talvistu, Piret Rauk, Merilin Kirbits, Hannes Prikk ja Priit Lõhmus. Esimeses vaatuses toodi meieni sündmused, mis juhtuvad lossis tänapäeval. Vaatus algas juhustaja sisse tulekuga (Olavi Pest), kes rääkis lossi seisukorrast. Lossi on müüki pannud Härra Hesse (Urmas Lehtsalu) ja selle ostab ära minister (Mati Talvistu), kes oma perega sinna ka elama kolib. Ministril on naine proua Anna (Piret Rauk) ja tütar Luise (Merilin Kirbits)
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Enamasti kirjutab Contra kirjavahemärkideta. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh. väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Auhindu
ooperidramaturgia praktiliste probleemidega. E. Aav alustas "Vikerlaste" kirjutamist juba konservatooriumipäevil. Libreto käsitles inimsaatuste kujunemist 1187. aasta ajaloolise Sigtuna hävitamise retke taustal. SISU: Toimuvad noorte võistlusmängud. Rahvas ülistab mängude võitjat Ülot, kellele vanema Vaho tütar Juta kingib pärja. Ülo vastu pole ükskõikne ka ta lapsepõlvesõber Vaike. Ilmuvad saadikud Rävalast ja Ridalast, kes jutustavad rootslaste ja nende juhi Olavi röövkäikudest ja paluvad abi. Otsustatakse ette võtta ühine tasumisretk. Kohale jookseb Vaike teatega, et külasse on tunginud Olav oma meestega ning viinud kaasa naisi, nende hulgas ka Juta. Rutatakse vaenlast jälitama. Juta pärast muretsev Ülo tõotab neiu päästa. Hiietalitus ennustab võidukat retke. Retke juhiks määrab Vaho Ülo ning lubab talle võidu korral anda Juta naiseks. Ülo ja sõdalased lahkuvad. Juta igatseb kodu ja Ülo järele
,,Läänemere isandad" August Mälk Ata suurvanem Lehho poeg, Alari isa. Ata oli väga rahumeelne ja kaalutlev, üritas lahendada probleeme sõnade, mitte rusikatega. Kaitses oma valduste au ega lasknud kellelgi oma kodukohas ega selle läheduses teha halba ilma karistust teenimata. Erinevalt Alarist oli ta sinisilmsem, ega tahtnud uskuda Musta Olavi kurje kavatsusi. Alar Ata poeg. Kuumaverelisem, kui tema isa. Alguses ei mõista, missugune koorem kaasneb suurvanemaks olemisega, kuid pärast pikka rännakut, isa ja sõprade kaotust, hakkab aru saama oma nüüdsetest kohustustest. Alar on oma isasse selles suhtes, et ka tema on kindel, et kuritöö ei tohi jääda karistuseta. Just seetõttu võtabki kokku ta kogu Saaremaa viikingid ning asub teele Rootsi poole, kus vallutatakse Sigtuna linn
Kirikus on silmapaistva hoolikusega tahutud raiddetailid. Kiriku väliskujunduses domineerib omapärane kolmeastmeline jaotus: pikihoone, koor ja koorilõpmik, mis kõik on kaetud üllatavalt järskude katustega. Kirikul puudub torn. 1764. a. lisati küll väike puidust haritorn, kuid uue katuse ehitamisel loobuti selle taastamisest. 10 Vormsi saar Vormsi keskel Hullo külas asub Vormsi kirik, mille vanim osa on koor, mis on pärit 14 saj algusest11. Vormsi Olavi kirik on sisustuses omaaegse barokk-kantsli koopia12. Hoone iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all13. Kirikus on tähelepanuväärsed seinamaalingud ja altariruumi laemaalingud, lae alla on ka riputatud purjelaeva maketid, mälestamaks Püha Olavit. Saare suurim püha on Püha Olavi Päev, 6 www.muhumuuseum.ee (koguva küla ajalugu) 7 www.muhumuuseum.ee (Muinsuskaitseline ülevaade) 8 http://www.muhu.info/est/front/island 9
tooohutuse eest, loob ise tingimused tellimuse taitmiseks ja kannab ebakvaliteetselt tehtud tooga tekitatud kahju. Tellija reeglina ei sekku tookorraldusse ega juhi tood, kuid ta voib siiski anda juhiseid, mis voivad olla suunatud uksnes too resultaadile. Kui tegemist on tooettevotulepinguga, siis tooandja ei kohustu tootajale maksma puhkusekompensatsiooni. Jarelikult pidi Ilmel olema tooettevotu suhe. 2. Neeme V. ja Olavi K. leppisid omavahel kokku, et Olavi K. teeb Neeme V-le kuuluvas talus koik kevadised pollutood talle kuuluvate pollutooriistadega temale sobival ajal. Koigi tehtud toode eest lubas Neeme V. maksta Olavi K-le 960 eurot hiljemalt 20. juuniks. Kas Olavil oli toolepinguline suhe voi tooettevotu suhe? Lahendus: Tooettevotja kohustub tegema tellija ulesandel kindlaksmaaratud too kas tellija voi omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud too vastu votma ja selle eest tasuma
jooks Võrus); meistrivõistlused 1984 (o-jooks Tartus); karikavõistlused 1978 (o-jooks Tammeveskil) ja 1988 (o-suusatamine Võrus). MK osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: o-suusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning o-jooksus 1998 Otepääl ja 2006 Otepääl koos Euroopa Meistrivõistlustega. Esimene mitmepäevajooks NLiidus joosti 22.-27. oktoobril 1967 Valgast Käärikule, startis 56 meest ja 1 naine ning 12 meeskonda; üldvõidu said Olavi Kärner ja Eesti. Harju mitmepäevajook-sul 1972. a sügisel korraldas Tõnu Raid esimesed sprindivõistlused maailmas (18. oktoobril 1972 Samblapõllul, võitis Johannes Tasa). Võistlused. Peale Eesti meistrivõistluste (mehed ja naised H/D21 võistlevad kaheksale medali-komplektile, omaette meistrivõistlused on noortele ja veteranidele) peetakse hulgaliselt pikkade traditsioonidega rahvavõistlusi: põnev öine teade Jüriööjooks (alates 1960,
Tallinna Teeninduskool Referaat Oleviste kirik 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kiriku ehitus 3. Sajandid 12-17, 19 ja 20 sajand 4. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Oleviste kirik on suurim keskaegne ehitis Tallinnas. Kirik sai nime Norra kuninga Püha Olavi järgi. Esimine mainimine 1267. Pühendatud on Norra kuningale Püha Olevile II Haraldsonile. Kiriku ehitus Uue kiriku ehitamist alustati 14. sajandi alguses, 1330 aastal see lõpetati. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone
,,Küttepuuvargad" Autor: Mika Keränen Keilika Meos Olulisemad tegelased ja nende iseloomustused · Mari- nutikas, ei jäta pooleli oma alustatud tööd, peab · Anton- Olavi noorem vend, reeglitest kinni kardab teha midagi oma mugavustsoonist väljaspool · Olav- julge, oskab ennast kehtestada, talle ei meeldi · Sadu- tagasihoidlik, ent peale suruvad inimesed, heade ideedega, positiivse Antoni vend iseloomuga · Veiko Suur- valetaja ja
1. 23. aprill 1343 – Mässajad tapsid sasklastest aadlikke ja põletasid mõisu ning see järel läksid Tallinna linnust piirama. 4. mai – Toimusid läbirääkimised piiskop Olavi, ordu esindajate ja Harju ülestõusnute vahel. 11. mai – Ordu sõjajõud võitsid Kämbla ja Kanavere lahingud. 14. mai – Ordu sõjajõud võitis Sõjamäe lahingu. 2. Harjumaa, Läänemaa ja Saaremaa eestlased vs Taani ja Liivi ordu ülemvõim. Eestlased tahtsid rohkem vabadust, neilt võeti ära aina rohkem õigusi ja anti juurde aina rohkem koormisi ning muid kohustusi, nende vabadust piirati. 3. Harjumaal, Läänemaal, Saaremal. 4
seda rohkem hääli tal on Saksamaa , Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik > 29 häält Küpros, Eesti, Läti, Luksemburg ja Sloveenia > 4 häält Eestlased COREPER II Raul MÄLK suursaadik, alaline esindaja Ühine välis ja julgeolekupoliitika Harri TIIDO suursaadik Väliskaubanduspoliitika ja arengukoostöö Clyde KULL Esinduse asejuht COREPER I (EL siseturg) Gert ANTSU esinduse asejuht Põllumajandus ja Kalandus Olavi PETRON põllumajandustalituse direktor Keskkonnapoliitika Rauno REINBERG nõunik, keskkonnaküsimused TÄNAME TÄHELEPANU EEST !
Kaitsesid oma liikmete huve Korraldasid nende seltsielu Pakkusid häda korral abi ja toetust Hoolitsesid leskede ja orbude eest Aitasid kaasa matuste korraldamisel Gildide tähtsus Gildide hulgast tähtsaim oli SUURGILD Selle gildi liikmete seast valiti raehärrasid Teiseks oli MUSTPEADE VENNASKOND Kui mustpea abiellus sai temast Suurgildi liige Käsitööliste gildi nimetatati VÄIKEGILDIKS Tallinnas Püha Kanuti Gild ja Püha Olavi Gild Teised väiksemad gildid heategevuseks Gildide traditsioonid Kaks nädalat kestvad jõulujoodud Sama ulatuslikud vastlajoodud Papagoilaskmine Maikrahvipidu Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu Transpordiga seotud erialade rohkus suuremates linnades Käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil Tallinnas ligi 60 käsitööala)
.........................................22 SISSEJUHATUS 2 31. juuli 1950 sündis Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja pianiste Olav Ehala (sõpradele Olku), kes juba varases nooruse seadis oma sammud muusika maailma. Laulud nagu ,,Rahalaul", ,,Kodulaul" ja muidugi ,,Päikeseratas" on peas ja südameis kõigil noortel ja vanadel. Olavi tee keerulisse muusikamaailma algas juba noores eas, kui ta 34 aastaselt näitas üles huvi klaveri vastu. Me kõik teame, et Olav Ehala on väga heal tasemel helilooja, aga et Olav Ehala on peale laulude loomise neid ka esitanud lapsepõlves oma bändiga ja vanemas eas vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kellega on antud välja ka mõned plaadid. Olav Ehala on lõpetanud Tallinna Muusikakooli aastal 1969 ja kompositsiooni eriala aastal 1974. Oli
muistne ohvrikoht, kuhu vanasti merejumalatele lepitusohvreid toodi. (Panga all meres olnud koht, mis alatasa rahutult mühisenud ning kus mõnikord vesi lausa keenud. Sinna tulnud igal aastal merejumala heaks kas inimene või loom heita. Hiljem asendunud see õlle ja viina valamisega merre, antud seda "merele maida". Paika, kus ohvritalitus läbi viidi, kutsutud "mari kakk". Seal käidud ka jõululaupäeva- ja uusaastaööl, teada saamaks, kas õnn või õnnetus ees ootamas. Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983) Mustjala panga tähtsus seisneb selles, et see on Lääne Eesti paekalda kõrgeim ja väljapaistvaim pank, tähtis turismiobjekt, pangal on ulatuslikult jälgitavad panga kivimite lasuvustingimused, koostis ja selle muutumine ruumis. Panga pangal on lubatud turism, geoökoloogilised uuringud ning pangapealne hooldusraie. Loodusmälestisena on keelatud rikkuda Panga panga ilmet, kaevandamine, ehitustegevus ning
esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Teosed
tähenduses on kõikuv", autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis aga alates kogust "Ei ole mina su raadio" (1998).[1] Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Aastatel 20082010 oli ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte.
Paraku jõuavad rootslased esimesena rünnata ning sõjasaagina viiakse kaasa Sigtunasse kaasa Juta. Ülo juhtimisel võetakse ette sõjaret Rootsi, kus Sigtuna valitseja Olav on vahepeal teinud Jutale ettepaneku saada tema kaasaks. Eestlase rünnak on edukas, Juta eestkostel jäetakse Olav ellu, kuid ta peab orjana kaasa minema. Võidukaid sõdalasi on tulnud tervitama kogu külarahvas. Ooodata on Ülo ja Juta pulmi. Ajal, mil Ülo jätab hüvasti oma sõjasalgaga, õnnestub Olavi põgeneda. Ta kohtab Jutat, avaldab talle armastust ning palub temalt abi. Juta appihüüete peale saabub Vaike, kes enda tunnetest võitu saades ründab Olavit. Ta jõud on aga nõrk ning Olav saab enda valdusesse noa, mille ohvriks langeb appi tõtanud Ülo. Tuleriida juures leinab Juta Ülot. Tuleb Olav, kes ikka veel loodab, et Juta vastuarmastusele. Kuuldes, et Juta vihkab Ülo mõrtsukat, Olav hullub. Ooper lõppeb itkude ja tuletseremooniaga. Cyrillus Kreek (1889-1962)
juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 2005) Gildid Suurkaupmeeste ühendust nimetati Suurgildiks. Suurgildi kõrval olid veel käsitöötsunfte ühendavad Püha Kanuti ja Püha Olavi gild. Viimasesse kuulusid ka lihtsamad ametid . Suurgildi kuulusid rikkas kaupmehed. Suurgildi maja oli raekoja järel suuruselt teine ilmalik ehitis linnas - ka see on märk kaupmeeste jõukudest. Praegu paikneb Suurgildi majas muuseum, kus võib näha ehitist raudrüüst, keskaegse kirjutaja tuba ja palju muid vanu asju. (Palamets 1982) Kaupmehed koondusid erilisse ühingutesse – gildidesse. Gildi liikmed allusid gildiseadustele, kuid võisid alati arvestada ka gildi toetusega Tallinnas.
kiriku kõrval nähtaval seisvat. Kirikut hakati aga tubli ehitaja nime järele Olevi ehk Oleviste kirikuks hüüdma. TEGELIKKUS Oleviste kiriku varasemat eelkäijat on esmakordselt mainitud aastal 1267, mil Taani kuninganna Margarethe loobus nunnakloostri kasuks patronaadiõigusest kiriku üle. Kirik ise oli pühendatud pühale Olavile, s.o. Norra kuningale Olav Haraldssonile (995-1030), kes pärast surma pühakuks kuulutati. Olavi nime on rahvas tuletanud Skandinaavia Olafist. Muistend kuradiga liidus olevast imemeistrist, kes kirikuid ehitas, on rahvusvaheliselt tuntud ja kasutatud ka Tallinna Oleviste kiriku ehitamisloo selgituseks. Lisaks on Olev tuntud ka üsna vanades rahvalauludes. Muistendites kirjeldatud ehitaja surnukeha, samuti ka tema suust väljakaranud kärnkonna ja mao kirjeldus vihjab Maarja kabeli idaseinale aastail 1513-1516 püstitatud seinamonumendi allosas asuvale kivist luukerele, ussile ja
Contra luuletused on lauldavad, kuid sama hästi võib neid kogumikust lugeda ning need ei tundu sugugi kuivade laulusõnadena.3 Lisaks luuletustele on ta kirjutanud veel mitmeid jutustusi ja näidendeid. Contra kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse (NAK) ja aastast 1997 on ka Eesti Kirjanike Liidu liige. NAK liikmed Contra, Aapo Ilves, Olavi Ruitlane, Jaan Pehk. Foto: Kristiina Nurmis 1 Wikipedia 2 T. Teder, Ärileht 3 O. Remsu, Õpetajate Leht ~5~ Contra luulekogud × "Ohoh!" (1995) × "Üüratu üürlane" (1996) × "Kesmasolin" (1996) × "Contramutter 10. lend" (1997) × "Tarczan" (1998) × "Ei ole mina su raadio" (1998)
ülla õiguse olla Tarkuse Templi preester. Võidab valgus, headus ja armastus ning oma õnne leiab ka Papageno. Ooperis kajastub 18. saj valgustusaja filosoofidele ja vabamüürlastele omane usk maailma valutusse ümberehitamisse, milles kangelane peab läbima terve rea individuaalseid katsumusi, et jõuda mõistuse ja progressi maailma. Vikerlased esietendus 1928.a. ,,Estonias".Sigtuna vürsti Olavi rüüsteretked Eestisse muutuvad liiga sagedasteks. Saadikud mandrilt paluvad abi Saaremaa vanemalt Vaholt. Otsustatakse teha vasturetk. Ent vaenlane ennetab eestlased, tungib Vaho valdustesse ja viib vangina kaasa tema tütre Juta. Noore vanema, Juta armastatu Ülo juhtimisel ruttab Eesti malev rootslastele kätte maksma ja Jutat vabastama. Sigtuna lossis vangis viibiv Juta igatseb kodumaa järele. Vürst Olav püüab lubaduste ja ähvardustega võita Juta armastust
Firma jõulupidu Vastuvõtu planeerimine Vastuvõtu liik: õhtune, ametlik. Külalised: vanuses 2540. Peol osalevad kõik ettevõtte töötajad. Inimesi on kokku 45. Meessoost isikuid on 25 ja naissoost isikuid 20. Rahvuselt on kõik eestlased. Eesmärgiks on koos lõbusalt aega veeta ning oma kaastöötajaid paremini tundma õppida. Pidusöögi aeg: 16.detsember 2011, alates 17.0023.00. Koht: kohvikus "Kaffel", mille saal mahutab kuni 50 inimest. Asub Pärnu mnt. 67a, Tallinnas (õnnepalee kõrval, ajakirjandusmajas). Laua asukoht aknad snäkid sampuseklaasid uks trepp tantsuplats elav bänd Menüü Jook: klaasike majavürtsidega valmistatud hõõgveini (pakutakse kohe saabudes), morss, vesi (kaunistatud melissilehtede ja pohlamarjadega), kohv või tee (magustoidu kõrvale). Snäkilauale: juustuviinamarjaoliivi tikusuupi...
Olav Ehala Sündinud 31.07.1950. Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud, muusikutee kujunemine. Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Mõjutajad. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peag...
Loovtöö Vastlapäev Üritus toimub: 04.03.2014 Tegevused: Suusavõistlus(2p;2t) Uisuvõistlus(3p;3t) Kelguvõistlus(2p;2t) Kelguvedamis võistlus(2p;2t) Lumepallivõistlus(3p;3t) Lumememme tegemise võistlus(klass) Õpetajate üllatus võistlus(21õp osaleb) Suusavõistlus 2Poissi ja 2tüdrukut osalevad võistluses.Poisid ja tüdrukud aja peale.Üks poiss laseb mäest alla, tuleb suuskadega üles jõuab, võib järgmine alla lasta.Ja nii samamoodi kuni kõik on alla lasknud Uisuvõistlus(5-9klass) Hoikikepidega üritatakse jalgpalliväravasse lüüa.Võistkonnad on kuue liikmelised. (esimesena võistlevad viies ja kuues kla...
Realism • Soome realism sai alguse 1870ndatel, kui algasid suured muutused ühiskonnas, hakkas välja arenema tööstus(puidutööstus, kuid sh ka põllumajandus). Sellega seoses kerkisis esile ka sotsiaalsed ebakohad, millele realism teravalt osutas. • Kultuuri poole pealt kerkis esile esimene soome keelse hariduse saanud põlvkond, kes hakkas ellu viima Snellmani programmi ja nõudma soome keelele täielikke õigusi. • Rahvuslike probleemide asemel ühiskondlikud probleemid • Inspiratsioon põhjamaade kirjanikelt, nt Ibsen ka vene realism • Juhani Aho sõnul oli eesmärgiks eelkõige kujutadada tõsiolusid Minna Canth(1844-1897) • Jyväskylä seminari lektori abikaasa, kes pärast mehe surma kolis kodulinna Kuopiosse ja võttis üle vanemate lõngapoe, et sellega elatada ennast ja oma 7 last. • “Murdvargus”, “töömehe naine”, “”Hanna”, “Vaene rahvas”, “Kirikuõpetaja perekond”, “Sylvi”, “Anna-Liis...
GILD – kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete huve, pakkus vajadusel abi ja toetust. SUURGILD – abielus olevate kaupmeeste ühendus, nende hulgast valiti ka raehärrad MUSTPEADE VENNASKOND – vallaliste kaupmeeste ühendus Millised ühendused ja miks moodustasid käsitöölised? N.ö katuseorganisatsioone nt. Väikegild, Tallinnas Püha Kanuti Gild enam väljaõpet nõudvate käsitööalade esindajatele ja Püha Olavi Gild lihtsamarele käsitööalade esindajatele. Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing Gild – tsunftide ühendus, n. Kanuti gild Skraa – tsunfti põhikiri Tsunfti ülesanded: 1) tagada piisavalt tööd 2) kontrollida toodete kvaliteeti 3) jagada ühiselt muresid Šedööver – meistritöö 15. Miks oli Eesti linnade jaoks oluline kuuluda Hansa Liitu? 16. Vastakse ülesanne slaidilt 8 Milliseid kaupu viite: 1) Novgorodisse, milliseid saate vastu
(kaheksale paremal antakse veel 3 katset). Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Kolmikhüppes nõutakse võistlejailt järjepanu 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga. Meeste kõrgushüpe 2001-2005 2.28 Marko Aleksejev 2005 2.24 Rainer Piirimets 2004 2.20 Olavi Paavo 2003 2.16 Ramon Kaju 2002 2.16 Anton Gorjatsihh 2004 2.15 h Tarmo Kobin 2001 2.15 Andrei Marhel 2001 2.13 Mikk Pahapill 2005 2.12 h Karl Lumi 2005 2.12 Tarmo Saar 2005 Meeste teivashüpe 2001-2005 5
piiskopkond Linnad: Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana- Pärnu, Haapsalu Talupojad: üksjalad, maavabad, vabatalupojad, adratalupojad, vabadikud Linnaõigused: Lübecki õigus- Tallinn, Rakvere, Narva; Riia õigus- Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu; kohaliku päritoluga piiskopiõigus- Vana-Pärnu Gildid ja vennaskonnad: Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild(Püha Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj Haldusjaotus: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Tegelased: Gotthard Kettler, Sigismund II August, hertsog Magnus, Ivo Schenkenberg, Stefan Batory, Sigismund III, Karl IX, Karl XII, Johann Reinhold Patkul, Katariina II, George Browne, asehalduskord, Merkel, Joachim Jhering, Hermann Samson, Johann Fischer, Bengt Gottfried
zizzle Marie Under, Henrik Visnapuu, August Gailit. · Rühmitus Noor-Eesti ( 1905-1916 Tartu) Liikmed :G.Suits(Asutaja), F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala, J.Aavik, B.Linde, A.Kallas, J.Oks, J.Semper, A.Alle ,,Enam kultuuri! Enam europalist kultuuri! Olgem eestlased,aga saagem ka europlasteks!" Väärtustasid kirjastamiskultuuri. · Rühmitus Siuru ( 1917-1919 Tallinn ) Liikmed :M.Under (Esimees) , H.Visnapuu, J.Semper, A.Adson, F.Tuglas, A.Gailit(asutaja) Loomise rõõm,-see olgu meie ainus tõukejõud! Nad pöördusid oma loomingus maiste rõõmude ja ihade poole. · Tarapita ( 1921-1922 )Liikmed : M.Under, J.Semper, A.Kivikas, A.Adson, J.Vares-Barbarus, F.Tuglas(toimetaja), A.Alle, J.Kärner, A.Tassa. ,, Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku,kui nyyd-tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur.Lämbuman edasiviivad jõud.Halvat tööliste liikumine...
Peale seda sõitsid bändikaaslased tagasi Eestimaale ning lõid uue bändi "Golemi" mille menu tõusis võrreldes "Generaator M-ga" võrreldes oodatust kiiremini. Varsti aga tekkisid uued probleemid, nimelt pidi Mihkel sesima vastamisi uue takistusega-ta ta läks sõjakomissariaadi ette oma otsust kuulama. Tema õnneks teda sõjaväke ei võetud ja ta pidi vaid kaks nädalat psühhiaatrihaiglas veetma, et lõplikult sõjaväest pääseda. Ka seal sai ta omale uusi tuttavaid nagu Olavi, Armase, Valeri ja Kalmeri. Peale haiglas viibimist ei läinud tal kõige paremini ja Mihkel hakkas kohe jooma ning sattus õnnetuseks läbi halbade juhuste kainestusmajja, mis lõppkokkuvõttes osutus talle kasulikuks. Kainestusmajas olles sai ta omale ühe tuttava miilitsa, kes teda vanglaprobleemidega aitas. Varsti liitus Mihkel Raud uue bändiga mille nimeks oli "Aken". See bänd kaua ei eksisteerinud ja bändi nimi muudeti "Singer Vingeriks." Lõpuks kui "Singer Vinger" sai
kaugkaupmehi ühendav gild. · Ainult sealt valiti raehärrasi Mustpeade Vennaskond · Vallalised kaupmehed · Vallalised kaupmeheselllid · Ajutielt Liivimaal viibivad võõrasmaa kaupmehed ja laevnikud. · Kui Mustpea abiellus sai temast enamast Suurgildi liige. · Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Väikegild · Käsitööliste gild · Püha Kanuti Gild enam väljaõpet nõudvate käsitööalaste esindajatele. · Püha Olavi Gild- lihtsamate käsitööalade esindajatele. Gildid ja vennaskonnad · Ka mõne pühaku austamiseks või heategevuseks loodud ühendusi nimeti samuti gildideks. · Suurgildil ja Mustpeade Vennaskonnal oli aastas neli suurt pidustust : 1. Ligi kaks nädalat kestvad jõulujoodud 2. Sama ulatuslikud vastlajoodud. 3. Papagoilaskmine 4. maikrahvipidu Käsitöö · Käsitöö tähtsus oli väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades.
renessanssehitisi.7 Tallinna Mustpeade vennaskonna tekke ajaks loetakse 1399. aastat. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist, samuti välismaiseid Tallinnas viibivaid kaupmehi. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega. Vennaskond oli tegev ainult Tallinnas, Riias ja Tartus. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940. aastatel.8 Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. Olavi gildilt tellitud kahelöövine tähtvõlvidega gildisaal ehitati 1419-24 ning seda peetakse kauneimaks Tallinna kahelööviliste piduruumide seas. 1517. aastal ostsid maja mustpead, varsti ehitati ka uus võlvimata laega saal, mille aknaorvades on tänini säilinud renessanslikke maalinguid. Maja on loodusliku asendi tõttu mitmetasandiline: Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas kui Pühavaimu tänava poole avanevad ka 1. ja 2. korrus. 1597
REFERAAT Kerttu Rakke "Seitse päeva" Sisukord: Lk 3 Teose sisu Lk 4 Tegelase iseloomustus Lk 5 Teos maailmakirjanduse kontekstis Lk 6 Kasutatud kirjandus Teose sisu: Teoses tegevus tomub oktoobrist kuni aprillini st 7 kuud .Peategelane ,väikesest maakohast pärit Riin, kolib suurlinna Tallinna ja hakkab töötama seal ilusalongi administraatorina.Ta soovis küll Kunstiülikooli sisekujundust õppima minna aga jäi siiski sealt välja..Ta tahab proovida peale aasta aega töötamist uuesti.Tallinnas elab ta oma 2 sugulase Kristiina juures,kes on just oma mehest Gregist lahku läinud.Riin ei salli seda masendavatt õhkkonda.Olukorda püüab Riinule seletada Kristiina sõbranna : "Kristiinal olid ju enamus peretuttavad, sellepärast ta ehk tunnebki end nii halvasti kogu tema maailm on ju nüüd kuhugi kadunud, enamuse jaoks polnud ta mitte Kristiina, vaid Gregi naine. ...
Tallinna Polütehnikum Elar Meister SA-15 Hirm Heiki Vilep Referaat Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 Ülevaade autorist.............................................................................................................................4 Haridus...................................................................................................................................4 Ühiskondlikud organisatsioonid............................................................................................4 Keeleoskus.............................................................................................................................4 Ülevaade raamatust..................................................................................
Teine kaupmeeste ühing-Mustpeade Vennaskond- ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle. Lisaks võeti sinna ka laevnikke ja võõramaiseid kaupmehi. Esimesed teated mustpeade kohta pärinevad 15.saj.algusest, seega pool saj. hiljem Suurgildidest. Huvitav oli ka teada saada, kust pärineb nimetus mustpead. (siinkohal ei hakka seda kirjeldama, vaid soovitan raamatut lugeda). Käsitööliste gilde nimetati Riias ja Tartus Väikegildiks, Tallinnas oli neid 2: Püha Kanuti ja Püha Olavi gild. Nii rae kui gildide tähtsamad pidustused said juba eelpool mainitud. Autor toob välja ka ühe erinevuse kaupmeeste ja käsitööliste gildide pidustuste vahel, nimelt puuduvad andmed käsitööliste maikrahvipeo pidamise kohta. Kui Läänemereäärsete maade pidustustekalender sarnaneb, siis Lääne ja Lõuna-Euroopas oli olulisem linnade, kirikute ja gildide kaitsepühakute päevade tähistamine. Autor osutab ikka
FIE JA SOTSIAALMAKS Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sotsiaalmaksu maksmise üldpõhimõtted FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav ettevõtlustulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas. Sotsiaalmaksu määr on 33%. FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sotsiaalmaksuseadusega kehtestatud alam ja ülempiiri. FIE on kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Alates 2007. aastast arvatakse sotsiaalmaks ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtluse tulu peale kulude mahaarvamist 1,33ga. Seetõttu ei saa FIE makstud sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E oma ettevõtluskuludena. Sotsiaalmaksu avansiliste ...
V.Reiman tütrega vanaduspõlves Villem Reiman toimetas Õpetatud Eesti Seltsi väljaandeid, EÜS- i albumeid (I - VII, 1888- 1902), kalendrit "Sirvilauad" (1896- 1907 ) , koguteost "Eesti Kultura " ( I- V, 1911- 1915), Eesti Haridusseltside Aastaraamatut (1909- 1910), Karskusseltside Aastaraamatut, oli kuukirja " Eesti Kirjandus" asutaja ja toimetaja liige. Kõigis neis avaldas ta oma uurimusi , toetudes algallikatele. Soome ajaloolase Kaarle Olavi Lindequisti "Üleüldise ajaloo tõlke (1903- 1906, 1910- 1911) juurde kirjutas ta peatükid Eesti ajaloost, mis 1920 ilmus eraldi raamatuna. Sadade artiklite kõrval, mis puudutasid Eesti elu väga erinevaid külgi, on Villem Reimani panus kõige suurem rahvusteaduste uurimisse. Omas ajas oli tema töödel teedrajav tähendus. Millega läks Villem Reiman Eesti ajalukku ? Eesti ajalukku on Villem Reiman läinud kui rahvusliku liikumise mõõduka
mõõk, "Rahul" käes palmioks. 15. Kus asub pilt Saalomoni otsusest? Pilt asub Loe saalis ( Tallinnas ) Lünett maalidel. 16. Kes maalis "Oleviste põlemise"? Johannes Hau ( 1771-1838 ) 17. Mida sümboliseeris Maarjaroos ja kus asub selle kujutisi? Viie õielehega roos on kristlikus sümboolikas Neitsi Maarja roos, rahu, õnnistuse ja vaikuse sümbol. Asub Tartu Jaani kirikus 18. Kuidas sai Oleviste kirik oma nime? Kunagise Noora kuninga Olavi järgi. 19. Nimeta keskaegseid profaanehitusi Tallinnas. Tallinna Raekoda, Pikk Hermann, Kolm Õde, Kolm Venda, Paks Margareeta 20. Tallinna kõrgeima tornikiivriga kirik ? Oleviste kirik 21. Kus asub "Surmatants"? Autor? Niguliste kirikus , autoriks on Bernt Notke. 22. Mis vahe oli Põhja- ja Lõuna-Eesti kirikute ehituses? Põhja-Eesti kirikute ehitusmaterjaliks kasutati halli paekivi ning ehitati üheloovilisi kirikuid , Lõuna-Eestis aga punast tellist ja põllukivi
kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Andra Teede Andra Teede (sündinud 23. septembril 1988) on eesti kirjanik. Ta on Tartu Noorte Autorite Koondise (Tartu NAK) ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Andra Teedelt on ilmunud luulet koguteoses "Väike kuri kevad" (2005, koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga) ning kahes oma kogus "Takso Tallinna taevas" (2006) ja "Saage üle" (2007). Peale selle on ta avaldanud luuletusi ajakirjanduses (Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Sirp,
ümbritemas kolm leinavat naist. Kindlasti on veel märkimisväärne Nigulistes olev altari kapp, mis avatakse täielikult vaid kolmel korral aastas, kolmel suuremal kirikupühal. Altaril on 3 asendit, tavaliselt on kapp poolenisti avatud ehk 2. asendis. Praeguseni pole teada kapp altari autorit, sest meitritel oli tavaks enda töödele nime mitte peale panna. Tallinna Oleviste kirik Esmakordselt on kirikut mainitud1267. Aastal ning kirik sai nime Norra kuninga Püha Olavi järgi. 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
