M. Unt "Hüvasti kollane kass" 1. Kass - mis kass? Miks kollane? Miks hüvasti? Kass-Tädi lemmikloom Kollane-Ta tädi kass oli kollast värvi ning maja oli ka kollane Hüvasti- kuna teose lõpus kolis Aarne tädi juurest minema ja oma asju minema viies ütles ta kassile hüvasti kollane kass 2. Mati Undi aja Aarne kool ja 21. sajandi Liisa kool - erinevused, sarnasused? Erinevused: Liisa kool- vaba õhkkond, saad ise palju otsustada, keegi ei sunni õppima, see on sinu enda vaba tahe(ega õpilane õpib vaid iseendale, mitte ei pea õpetajad sundima) Aarne kool- õpilased peavad olema korrektsed ja viisakad, ei käi õhtuti hilja väljas, ei õpi kahtedele, on üldiselt viisakas. Aarne pidi ka kolhoosis käima sügisel, klassiga koos tasuta
Mati Unt "Hüvasti, kollane kass" Mati Unt Sündis 11. jaanuar 1944. Suri 22. august 2005. Oli kirjanik, teatrilavastaja. Romaanid ja näidendid. Mälestustahvel ja pink. "Hüvasti, kollane kass" Kirjutas teose koolipoisi-ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". Aarne Veenpere. Tädi Ida, Kornel, Maia, Ando, Indrek. Sisu. Tsitaate "Kuni üks inimene ei mõista teist inimest, ei mõista ta ka tema absoluutset peeglit." Lõppsõna Minu arvamus. Tänan kuulamast!
Armastus süvenes just pärast sõjatandrilt eemaldumist. Võib-olla just seepärast, et tahtis rindeloleku aega unustada ja pühenduda naisele ja koos olemisele. Mina-tegelane korrutas koguaeg kui väga ta naist armastab ja ainult temaga on ta õnnelik. Seda kurvem oli raamatu lõpplahendus, kui suri nii laps kui Cathrine. Sellega kaotas Frederic Henry kõik, mis talle tähtis oli. Ja loo lõpp jäigi lahtiseks, kirjeldades, kuidas mees pärast naise surnukehaga hüvasti jätmist hotelli tagasi kõndis. "Hüvasti relvad" oli hea raamat, mis andis ülevaate, kuidas mõjutas sõda mehe elu ja mõtlemist ja tuletab meelde, et inimesed peavad olema õnnelikud selle üle, mis neil on ja hindama iga päeva, lähedaste kõrval olles, õnnelikuks. Hedi Mikiver 11. klass
Lugemiskontroll 8. Klassile M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) 4. Kus elas tädi? 5. Kes veel elas tädiga? 6. Kes on Linda? 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tartu linna? 9. Kuhu õpilased sõitsid sügisel koolist? 10.Kuidas suri Aarne isa? 11. Mis oli Aarne perekonnanimi? 12. Kirjelda tundide kulgu õppepäeva jooksul (Aarne arvates). 13.Mis oli tüdruku nimi, kes hakkas Aarnele meeldima, ja mis linnast ta Tartusse kolis? 14.Kus kohas Aarne tutvus selle tüdrukuga lähemalt? 15. Miks Aarne tädiga tülli läks? 16. Missugust ainet õpetas Aarne klassijuhat...
Välja Ainult- nägema- samuti-o Rääkima- vanem- e Suruma- sellepärast- - tavaks- Zestikuleerim a- alati- lihtsalt- Teadma- tavaliselt- Meelde o jätma- näiteks- Teretama- tingimata- kutsuma- millal- kuiv- embama- märksa- vastama- tähtis- - täiesti- pöörduma kiiresti- kellegi poole- etikett- erinema- põsk-- suhtlema- inimene- üle minema- - tarvitama- tiitel- kehaosa- tervitama- riik- sugulane- end esitlema- käepigistus- ...
Hüvasti, kollane kass Lugesin Mati Undi raamatu ,,Hüvasti, kollane kass". See oli noorteromaan, mis rääkis maapoisi Aarne viimasest keskkooliaastast Tartus, tema elust ning suhetest ümbritesevate inimestega. Üks peategelane on veel tädi Ida, kes on selle korteri omanik, kus Aarne elab. Ida üritab Aarnest korralikku kodanikku kasvatada, kuid Aarnele see ei sobi ning seetõttu tülitseb ta Idaga palju. Mulle meeldis see raamat, kuna see oli kuidagi teistmoodi üles ehitatud kui teised noorteromaanid, mida ma varem lugenud olen. See rääkis palju Aarne sisemistest tunnetest ja tema muredest, mis olid reaalsemad, kui paljudes teistes raamatutes olevad inimeste mured. Ka tegelased ei olnud kuidagi erilised, vaid oli täitsa sarnased tänapäeva noortele. Täiesti sarnased nad ei saakski olla, kuna see raamat on päris vana ja vahepeal on noored palju muutunud. Mulle meeldis ka see, et autor oskas väga hästi meeleolu...
Neidu kihlul kinnitada. Salme ja Tähe pulmad Pulmi peeti kaua ja toredalt. Pulmade ajal käisid ka Kuu, Päike, Vesi, Tuul ja isegi Kungla kuningapoeg. Kõik tahtsid seekord Lindat endale naiseks paluda, aga Linda lükkas nad kõik tagasi. Lõpuks tuli Kalev. Tahtis Lindat liivitseda, Tedretütre naiseks võtta. Kalev oli Lindale meelepärast ja pulmad korraldati suured ja uhked. Lahkumine Varsti Salme ja Täht jätsid hüvasti ja läksid oma teed. Natukene aega hiljem otsustasid Kalev ja Linda ka lahkuda. Nad jätsid hüvasti, istusid vankrisse ja sõitsid Kalevite kodu poole. Kuu jäi kurvalt vaatamaie, Pahal meelel paistis päeva, Kased nutsid kamberissa, Linda, lind, ei tunnud leina, Tunnud teiste kurvastusi, Linda lendas peiu armul, Sõitis kaasa sõudemisel Üle laiu lagedaida, Läbi pakse metsasida, Sõitis päeval päikse valgel, Öösel hõbesõlge valgel Kalevite kodu poole,
Minu arutlev lõik Mati Undi teose “Hüvasti, kollane kass” miljööst ja muud säärast Mati Undi teose “Hüvasti, kollane kass” miljöö on vägagi koolilik, sest kogu tegevus koosneb iseseisva elu lävel seisva nooruki minajutustustest. Veel enne seda kui peategelane Aarne läheb Tartusse õppima, on autor kujutanud kõigile õpilastele tuttavat, aga samas väga kurba tunnet – suve viimased päevad. Raamat ilmutab lugejale ühikaelu, hängimist sõpradega ja pingelist armuelu. Konservatiivne vanatädi Ida teeb Aarnele pärast tegusat suve, vägagi imelikult, kiire ruumituuri. Aarnele ema eest olev Ida oli, kuidagi põlgavalt, puhtaks teinud ainult Riiuli ja otsinud mõned üksikud riidepuud. Ida ei jätnud märkamata Aarne suvega saavutatud pikkusekasvu, kirjeldas tema juukseid kui karmisid juukseid ning mainis vanade aegade mälestuseks:”Mäletad, Aarne, kuidas ma õpetasin sind öösel tuld vaatama? Jah… Ma usun, et sel aastal läheb meie elu pa...
Siis tegingi otsuse, et sõidame Pariisi. Siinsel elul polnud enam mõtet. Kahjuks pidin selleks, et saada raha rongipiletite jaoks müüma maha Anna kasuka. Algselt ta pahandas sellise otsuse pärast, kuid lõpuks siiski oli minu otsusega päri. Pariisis oleks ju kõik olnud palju parem ja seda ta ise tahtiski. Päeval, mil pidime Pariisi minema tundus kõik nii hea. Lootused olid nii kõrgel ja rong juba ootas. Läksin siiski veel poistega hüvasti jätma ja oma minekust teatama. Kahjuks sinna see jäigi. Minu hüvasti jätmise ajal tulid punased sisse ja algaski mäss. Anna oli juba rongis, kuid nähes, et mind polnud tuli ta mind otsima. Ta võeti pantvangi. Mind sooviti endale järgnema kutsuda ja samuti kinni hoida, kuid ma olin kiirem ja pääsesin vabaks. Põgenesin ja suurim soov oli ka Anna vabastada. Kohtasin härra ministrit. Ta soovitas mul tuua kaitseministriumist mehi ja talle järele minna. Kuid mul oli tähtsamat teha
Hüvasti, kollane kass. Autor: Mati Unt. See raamat räägib kaheksateistkümne aastasest Aarnest, kes kolis äsja Tartusse, oma tädi juurde elama. Tal on head hinded ja saab kõigega hakkama. Tal on head sõbrad, kellega ta õhtuti väljas käib. Talle meeldib ka üks tüdruk Eda, kes aga temast huvitatud ei ole. Hilised väljas käigud ja tüdrukud muudavad Aarne ja tädi Ida suhted keeruliseks. Tädile ei meeldi, et Aarne õhtuti väljas käib, kuna ta hinded on halvemaks läinud. Aarnele hakkab meeldima uus tüdruk, kes kolis hiljuti Tartusse, ta nimi on Maia. Aarne käib Maiaga iga õhtu väljas, ega kuula enam üldse tädi sõna. Aarne avastab , et Maia on hea joonistaja, kuid tüdruk ei pea end selleks. Aarne viib ta oma töödega Esta Liigeri juurde, kes on Aarne tuttav. Esta ütleb, et Maial on annet, kuid ta arvab, et ta tööd on koledad. Aarne tahab, et Maia tegeleks joonistamisega ja läheks, kunstikooli, kuid tüd...
MTÜ Vaatmisväärsused PRESSITEADE 01.11.2015 Tartu kutsub rahvast Kaarsillaga hüvasti jätma Tartus tegutsev mittetulundusühing Vaatamisväärsused korraldab 15. novembril Kaarsilla hüvastijätukontserdi. Kell 17.30 Raekoja platsil aset leidvale üritusele on oodatud kõik huvilised. Vaid kaks päeva pärast Kivisilla taastamise kinnitust on neli tegusat Tartu noort suutnud Kaarsillaga hüvastijätukontserdi täielikult ära organiseerida. Hüvastijätukontsert algab Raekoja platsil, kus esineb Lenna Kuurmaa. Edasi
Ernest Hemingway ,,Tark teab, mis ta räägib, rumal räägib, mis ta teab" Selle Eesti vanasõnaga võiks iseloomustada ka Ernest Miller Hemingway kirjutamise stiili. Nimelt kasutab Hemingway niiöelda jäämäe effekti, mille puhul ta annab edasi vaid kaheksandiku oma teadmistest sündmuse kohta, jättes ülejäänud lugejale mõistatada. Nii on ka näiteks raamatus ,,Hüvasti, relvad", mille sündmustiku kohta võiks koostada täieliku kronoloogia, mis klapiks ajalooliste faktidega. Lisaks sellele kasutas ta nelja juhtnööri, mille ta omandas töötades ajakirja The Kansas City Star reporterina: Kasuta lühikesi lauseid. Kasuta lühikesi esimesi lõike Kasuta jõulist Inglise keelt. Ole positiivne, mitte negatiivne. Tema stiili kirjeldamine annab piisaval määrul aimu, millise autoriga on tegemist. Kuid veelgi enam aitab mõista Hemingway teoseid tema eluloo tundmine. Kirjanik toetub suuresti oma isiklikel kogemustel. Seetõttu oleks mõistlik ka tema teoseid lu...
Hüvasti kollane kass Mati Unt Mina lugesin teost ,,hüvasti kollane kass", mille autoriks on Mati Unt. Selle teose peategelased on Aarne, kes on kaheksateistkümne aasta noormees, kes läks Tartusse õppima. Maia on tüdruk, kes kolis Tallinnast Tartusse elama, kuna ta isa sai parema töökoha, Aarnde tädi, kelle juurde Aarne elama läheb. Kõrvaltegelased on Aarne sõbrad : Indrek, Ando, Ivo, Harri jne. Eelmisel kooliaastal oli Aarne olnud väga tubli ja tal oli vaid üks aasta koolis vaja veel pingutada. Kooliaasta alguses läks tal hästi ja rõõmsalt. Aarne oli kangekaelne ja laisk, aga samas oli ta üks targemaid õpilasi klassis. Tollest hetkest, kui Aarne kohtus Maiaga ja ta armus temase, hakkasid Aarne hinded alla käima. Aarne uueks ja ainukeseks asjaks, mida ta viitsis teha oli Maia aitamine. Maia oli juba mitu korda varem proovinud enda elu lõpetada. Maia oli väga hea joon...
lihtsameelsuse kuju, maailmaparandajalikkus ning ajaloolisest taustast ajendatud revolutsioonilisus (1968. aasta üliõpilasrahutused lääneblokis, "Hrushtshovi sula", rokkmuusika võidukäik, seksrevolutsioon jne.). Tema stiili iseloomustab miniatuursete piltide visandamine, lausete maksimaalne lühidus, dialoogide rohkus ning "elulähedus", antonioni'likud impressionistlikud kaadrid, tugev suhtestatus aja ja ruumiga - väliskeskkonnaga (näiteks Hüvasti, kollase kassi alapealkirjad (Esimene koolipäev, Vihmane päev, Rütmiline päev), mis dikteerivad kogu süzhee arengut). Tähtis pole mitte jutustus vaid meeleolu. "Undi maailmas on ühel ja samal hetkel kõik koos, kõik korraga. Küsimus on selles, kuidas seda lineaarses tekstis kirja panna... Elu Undi maailmas on ebakindel, salapärane, täis endeid ja paratamatuid juhuseid. Ja siinsamas, selle maailma kõrval, on teistpoolne, veel salapärasem ja täiuslikum maailm. Kohati need
Lugemiskontroll 8. Lassile- õpetajale M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? Õppima 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 18.a, 11. klassis 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) Tädi Idal olid klassikalised näojooned: kõrge laup, sirge nina. Raamatu tegevuse ajal oli ta üle keskea vanatüdruk. Natuke halliga segunenud mustad juuksed. Korralik inimene, kellel on arenenud au- ja kohusetunne. 4. Kus elas tädi? Enda kollases majas. 5. Kes veel elas tädiga? Pime õde Amalie 6. Kes on Linda? Tädi juures Tartus Aarne korterinaaber ning klassiõde. 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? Ta arvas, et selles majas võis hulluks minna. 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tar...
Minu suvi Suvi on üks ilusamaid aastaaegu, kus puhata ja avastada ennast ning oma kodumaad. Minul, kui Eesti Vabariigi õpilasel oli sellel aastal juba ühedeistkümnes ideaalne võimalus seda teha, tänu suvevaheajale. Nii nagu kõikidel eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal kasutasin oma suve maksimaalselt uuteks avastusteks. Oma suve alustasin üsna kiirelt ja nukra-tooniliselt, jättes hüvasti oma kihlatu vanaisaga, kes suri 3.juunil. Sellise kurva sündmuse taustal oli tunne, et sellest suvest ei ole oodata midagi head, kui juba algus nii kurb on, kuid võta näpust, sellest sai minu elu üks ilusamaid suvesid. Peatselt, peale suve algust leidsin endale töökoha Cramos, millest sai üks tipp sündmusi minu suves. Tänu avanenud võimalusele töötada Cramos, õppisin juurde palju eluks vajalikke
Minu suvi Suvi on üks ilusamaid aastaaegu, kus puhata ja avastada ennast ning oma kodumaad. Minul, kui Eesti Vabariigi õpilasel oli sellel aastal juba ühedeistkümnes ideaalne võimalus seda teha, tänu suvevaheajale. Nii nagu kõikidel eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal kasutasin oma suve maksimaalselt uuteks avastusteks. Oma suve alustasin üsna kiirelt ja nukra-tooniliselt, jättes hüvasti oma kihlatu vanaisaga, kes suri 3.juunil. Sellise kurva sündmuse taustal oli tunne, et sellest suvest ei ole oodata midagi head, kui juba algus nii kurb on, kuid võta näpust, sellest sai minu elu üks ilusamaid suvesid. Peatselt, peale suve algust leidsin endale töökoha Cramos, millest sai üks tipp sündmusi minu suves. Tänu avanenud võimalusele töötada Cramos, õppisin juurde palju eluks vajalikke
Mati Undi elu- ja loomelugu. Mati Unt (1. jaanuar Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal- 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Õppis 1951- 1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8 Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal. Töötas aastatel 1966- 1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981-1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992-2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. 1960. aasta paiku vilkalt harrastavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu Mati Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse, ,,Hüvasti, kollane kass." Pikka aega oli Mati Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus...
lapsel mõista reaalsust. Kui vanemad oleksid Putte ja Malva võtnud matusetalitusele kaasa, ei oleks juhtunud seda hirmsat seika, et nad läksid öösel surnuaeda, et vanaema välja kaevata. Oli hea, et neile sattusid peale politseinikud, sest mine tea mida kõike oleks võinud seal veel juhtuda. Politseinik Kasja oli see, kes teadis mida lastega peale hakata, et leevendada nende kaotusvalu. Ta viis lapased vanaema puu juurde, et seal nad saaksid vanaemaga hüvasti jätta. Ta proovis leevendada seda tühimikku, mis oli lastel tekkinud vanaema kaotusega. Surma mõistega puutuvad lapsed kokku juba üpris varajases eas. Näiteks, paljudes muinasjuttudes esineb ju surm, kuid muinasjuttudes pöördub tavaliselt kõik jälle heaks ja nii ei olegi muinasjutud koledad. Freudi teooria kohaselt erineb laste arusaam surmast täiskasvanute omast. Lapsed ei oska seostada surma hirmu ja hülgamisega, mida seostavad täiskasvanud
- tegelema - huvi tundma - harrastama - tantsima - rääkima - tervitama - tutvuma - hüvasti jätma
Mati Unt Referaat Koostas: Lilith Tamm Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 2 Elulugu 3 Elu ja looming 4 Stiil 6 Tuntumad teosed 8 Temaatika 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 Pildimaterjal 12 1 Sissejuhatus Mati Unt on üks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest. Tema sügavmõtteline looming ei ole kirjutatud taasiseseisvumise vaimus, kuid vaatamata sellele on see siiski ka tänapäeval osake Eesti hinnatud kirjandusklassikast. Undi tähelend timus Nõukogude ajal, aga ka sellistes rasketes tingimustes suutis ta loogiliselt mõelda ning oma raamatutes maailma asju ja poliitikat objektiivselt analüüsida. Just see asjaolu teeb tema loomi...
Mati Unt 1944-2005 Nikita Pokatilo Deniss Lebedev 12k Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana Mati Unt Lühielulugu Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Lühielulugu Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana. Teater "Vanemuine" Lühielulugu 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. *Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. ...
väga populaarne lugu. See on lugu, mida teavad isegi väga paljud praegused noored. Samuti oli lugu tuttav ka kõigi sealviibijate hulgas, kes laulsid lugu vaikselt kaasa. Teiseks looks, mis esitamisele tuli oli Urmas Alenderi lugu ,,Hüvasti kollane koer". Enne loo juurde asumist rääkis ta, et ta võtab kitarri iga päev kätte ja üritab natukene mängida. Oli näha, et artist ei olnud veel haigusest terveks saanud, sest tema silmades oli kummaline ja natukene väsinud pilk. ,, Hüvasti kollane koer" ei olnud rahvale nii tuttav nagu seda oli eelmine laul, sest kaasa lauljaid oli palju vähem . Hoolimata sellest, kas laul oli rahvale tuttav või mitte, oli publik kaasa haaratud igast laulust. Samuti olid inimesed haaratud lugudest, mida Henry Laks enne loo esitamist rääkis. Väga huvitavad olid jutud tema bändiaegadest. Järgmine esitamisele tulnud lugu oli ,, Õpetaja". Ta rääkis ka, et selle looga seostub talle tema enda õpetaja
Mati Unt Referaat Stiiv Aun VA11 Mati Unt on pärit Tartumaalt. Ta õppis Leedimäe 7-klassilises koolis, Tartu 8. keskkoolis ning 1962-1967 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. 1966-1981 töötas ta kirjandusala juhatajana Tartu Vanemuises ja Tallinna Noorsooteatris. Esimestel Tallinna-aastatel (1972-1974) oli ta lühikest aega kutseline kirjanik. 1980. aastate algusest on Unt töötanud lavastajana Noorsooteatris ning Eesti Draamateatris. Ta on lavastanud ka teistes Eesti teatrites ja välismaal. Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi- ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Unt tuli kirjandusse romaaniga "Hüvasti, kollane kass", mis avaldati Tartu 8.keskkooli almanahhis "Tipa-Tapa" 1963. Juba esikteos...
Toimub suur pommitamine, tädi peitis end suurest hirmust keldri, kõik muretsevad Irma pärast. Tahavad tädi tütrele ja tütretütrele süüa viia Tallinna. Ema ja isa on väga vanad, tervis pole eriti hea, ainuke abikäsi on Ants. Ants saatis neile kirja, kuidas õpetab Suure-Jaanis noorsõdureid. Irma poeg Väino on surnud ja otsustab seetõttu mehega Saksamaale sõita. Irma küsis vanematelt selleks raha, isa ostis päranduseks renditalu ja Irma jätab perega hüvasti. Kogu öö jälle pommitas, Ants saadeti rindele. Ema ja isa jutustavad normidest, tööst, inimestest jne. Soomest käivad paadid millega põgenetakse, Magda ja Helin teatavad, et tahavad ka põgeneda Soome ja sealt edasi Rootsi. Küsisid jälle raha selleks. Tädi lootis peale sõda välismaale heade arstide juurde saada ja kogus raha, et silmad korda saada. Tüdrukud laidsid selle plaani maha, sest tahavad ise raha endale. Isa andis neile raha. Teine vaatus
1. ( .10) 1. , . 2. - . 3. , . 4. , ! 5. , / . 6. , . 7. , . 8. , . 9. , . 2. ? (: .10 .3). 1. :Tervitame: / / / / 2. :Jätame hüvasti: /// / / . 3. :Lubame: / /// , . 4. : Keelame: / / / / . 5. : Palume: / / / . 6. : Vabandame: / / . 7. : Täname: / / / . 8. : Õnnitleme: / / / . 3. () .13 .9 . - /+ 1. . . 2. . 3. . . 4. /. 5. . 6. . 7. /
,,TEISELPOOL VETT" Retsensioon Kontsert mida käisin vaatamas, toimus Tallinna Jaani kirikus, 10.Novembril. See kestis üks tund ja kakskümend minutit. Kontserdi pealkiri oli ,,Teiselpool vett". Selle kontserdi üldeesmärk oli tutvustada Urmas Alenderi loomingut. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusi...
Kadunud põlvkond Kadunud sugupõlveks (inglise keeles lost generation "kadunud põlvkond") hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda. [1] Erich Maria Remarque (1898-1970) · Saksa kirjanik · Saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna · ,,Lissaboni öö" · ,,Triumfikaar" o Üks tema tippteostest o Humanistlik o Ühe inimese ümber areneb nii kirglik armulugu kui külmavereline kättemaksuplaan [10] · 1929. ,,Läänerindel muutusteta" [2] o Romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel o Realistlik ja dramaatiline sõjakoleduste käsitlemine [3] · 1954. ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" [2] · Tsitaadid o ,,Öösel oled see, kes sa õigupoolest olema peaksid; mitte see, milleks sa oled muutunud." ("Aeg antud elada, ...
Hõlmates erineva eluala ning majandusliku seisundiga klasse annab romaan ülevaate kogu tollase Eesti Vabariigi aegsest ühiskonnast. Palju on karakterite vahel arutelusid isamaalisuse teemadel ning vaieldakse Pätsi poolt ja vastu teemal. Igas peatükis on erinev keskne karakter. Veidi rohkem pöörab romaan tähelepanu 80-aastasele praostile August Tammikule ning tema 18-astasele lapselapsele Ingele. Teose alguses jätab vana praost hüvasti oma kodu Palunurme kirikumõisaga ning veedab oma viimsed elukuud jõuka perekonna Sibelrgleichide mereäärsess suvemajas. Enne kirikumõisast lahkumist tähistatakse Palunurmes jaanipäeva, millest võtab osa ka äsja saabunud uus kirikuisa oma perekonna ning noorema venna leitnant Pajuga. Esimestest kohtumisest peale tundub leitnant Ingele liiderliku ja liialt flirtiva noormehena. Seetõttu on ta võtnud nõuks mehele koht kätte näidata. Enne,
11. Hemingway elu ja looming, 1 teose analüüs · 21. juuli 1899 2. juuli 1961 · Kuulus Ameerika kirjanik (20. saj üks tähtsam ja mõjukam kirjanik) · Isa oli arst (perekond oli väga usklik) Isa oli väga karmikäeline · 12. sünnipäevaks sai kingiks relva · Tuntud kui koolikiusaja · Käis poksitrennis ja sai silmavigastuse · Kõige tähtsam isik tema elus oli vanaisa (lapsepõlve veetis koos vanaisaga looduse keskel) - ,,Mees ei nuta, vaid vilistab" -vanaisa õpetus · Oli sõjas ajalehe reporter · Punane rist saatis ta I maailmasõjas kiirabi autojuhiks · Sai I maailmasõjas Itaalias haavata- vigastatud jalal oli 227 õmblust · Võttis osa Hispaania kodusõjast · Kirjanikuks saades ei olnud tal inglise keel eriti hea · Oli alkoholi lembeline, 4 korda abielus, masenduses · Kuulub ,,kadunud põlvkonda", kes ei leia kohta enam elus · Sai noobeli kirjanduspreemia, mida ta vastu ei võtnud · Lemmikhobiks oli jahtimine ja enda kohta müütide välja mõtl...
Aurel ei tahtnud saada emigrandiks ega võõrastes mõisates ja linnades ringi liikuda. Aurelil oli hullumeelne soov, ilma mingisuguse eesmärgi ja plaanita reisile minna. Aurel ei taha kuulata kibestunute hääli, hangehaldjate vestlusi, ta tahab vaid üksi olla. Aurel tahab iseendas selgusele jõuda. Aurel hakkas tasakesi kuulma muusikat, väikest meloodiat, mida polnud ta kuulnud. Aurel suhtus oma emasse hästi, ja ta jättis oma ema ja teenijatega hüvasti kurbusega. 2. Aureli meeleolu peegeldub ka looduskirjeldustes. Need paar inimest, kellega sa enne sõda tuttavaks said, on kas sõjas langenud või on tuul nad jumal teab kuhu kandnud. Nüüd ilmub silmapiiril nähtavale kitsas triip, sinakas metsatriip, kollane liivarand. Jälle on hommik käes, aga päike on ikka veel looritatud. Ainult siin-seal mängleb hõbehallil veepinnal summutatud valgus. Kogu sellel maakeral ei leia sa paika, mis oleks nii lootusetu, trööstitu,
Koduõpetaja Bassistov Pandalevski (Darja Mihhailovna nuhk) Afrikan Semjonõts Pigassov m-lle Boncourt Pandalevski Leznjov Rudin oli aasta kolmekümne viiene mees, pikakasvuline, piust vimmas, käharpäine, tõmmu, ebakorrapärase, kuid ilmeka ja targa näoga. Riided olid tal vanavõitu ja pisut kitsad, ta oleks neist justkui välja kasvanud. Rudin läks Darja Mihhailovna mõisa ja ütles, et ta sõber parun oli väga kahetsenud, et ei saanud tulla isiklikult hüvasti jätma. Rudin hakkas väga mõisaprouale meeldima. Nende suhted olid väga head. Samal ajal kui Rudin tuli mõisa, oli seal koosviibimine ja Darja tutvustas talle seltskonda. Kõigile seltskonnas viibijatele hakkas Rudini jutud ja arutlused väga meeldima. Tema hääl oli olnud väga eriline. Väljaarvatud ühele isikule, Pigassovile, kes lükkas kõik tema arvamused ja faktid ümber. Darja Mihhailovna lubas Rudisin pikemaks ajaks jääda mõisa, laenas talle isegi raha. Selle
MATI UNT (1944-2005) Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Loomi...
polnud enam tunda. Sünnitus oli pikk ja vaevaline ning laps sündis peale keisrilõiget surnuna. Arvan, et Cat tajus või teadis seda, kuigi ta seda ei tunnistanud ning jäi näiliselt uskuma ka Henry kinnitust, et lapsega on kõik korras. Henry ei suutnud seepärast kurvastada, muretses siiski väga Catherine'i pärast. Nad mõlemad üritasid teineteisele kinnitada, et Cat jääb ellu, ent ta suri Henry juuresolekul. Henry ajas arstid palatist välja ning üritas hüvasti jätta see oli kui hüvastijätt kujuga. Mingil põhjusel ei olnud ta tunneteks võimeline võib-olla röövib sõda inimeselt selle oskuse, sõja üle elanud nn kadunud põlvkonnalt. Jälle sadas vihma, kui Henry haiglast koju kõndis. Ta oli taas üksinda, kaotanud siiski sõjale oma armastuse, mille tekkimisse ta ei uskunud. Võib-olla oligi see olnud vaid näitemäng, kujutlus, kuhu sõja eest põgeneda. Mõneks ajaks kindlasti ka midagi enamat. Miski Henrys oli sõjaga igaveseks
polnud enam tunda. Sünnitus oli pikk ja vaevaline ning laps sündis peale keisrilõiget surnuna. Arvan, et Cat tajus või teadis seda, kuigi ta seda ei tunnistanud ning jäi näiliselt uskuma ka Henry kinnitust, et lapsega on kõik korras. Henry ei suutnud seepärast kurvastada, muretses siiski väga Catherine'i pärast. Nad mõlemad üritasid teineteisele kinnitada, et Cat jääb ellu, ent ta suri Henry juuresolekul. Henry ajas arstid palatist välja ning üritas hüvasti jätta see oli kui hüvastijätt kujuga. Mingil põhjusel ei olnud ta tunneteks võimeline võib-olla röövib sõda inimeselt selle oskuse, sõja üle elanud nn kadunud põlvkonnalt. Jälle sadas vihma, kui Henry haiglast koju kõndis. Ta oli taas üksinda, kaotanud siiski sõjale oma armastuse, mille tekkimisse ta ei uskunud. Võib-olla oligi see olnud vaid näitemäng, kujutlus, kuhu sõja eest põgeneda. Mõneks ajaks kindlasti ka midagi enamat. Miski Henrys oli sõjaga igaveseks
Hüvasti,kollane kass Autor:Mati Unt Tegelased:Aarne(peategelane),tädi Ida,pime tädi Amalie,Linda(tädi Ida allüürnik ja Aarne klassiõde),Ando(klassivend),Kornel(õpetaja),Maia(klassiõde ja Aarne tüdruksõber),Indrek(hea sõber ja klassivend),Ingrid(klassiõde),Eda(Aarne uus tüdruksõber,kellega ta hakkab raamatu lõpus käima),Aarne ema. Raamatust: Raamat räägib ühest kaheksatesitkümne aastasest posist Aarnest,kes käib koolis.Ta elab oma tädi Ida juures ja ema elab kaugemal,kuna käib tööl.Ta on tädi niiöeldes allüürnik,nedega koos elab veel teine tädi Amalie ja Linda,kes on samuti allüürnik ja Aarne klassiõde.Jutustatud on Aarne elust,kuidas ta käib koolis ja kuidas viidab oma vabaaega.Raamat on jaotatud erinevateks alapealkirjadega jutustuseteks.Aarne ei saa oma tädiga üldse läbi,tädi süüdistab teda koguaeg halvas käitumises ja,et ta on pahaks poisiks ära läinud.aarne algul õpib väga hästi ja on tubli,kui ...
kellegi-millegi all kellegi-millegi ees kellegi-millegi vahel () kellegi-millegi kõrval kellega-millega koos olema aa töötama a - saama a huvituma aa tegelema a harrastama a imetlema põdema a lamama seisma rippuma istuma a asuma aa tantsima aaa a kohtuma jutustama a tutvuma a tervitama jalutama aa a hüvasti kokku leppima jätma rääkima a soovitama a mängima - sõprustama a a . 1) . . . ? (, , ) 2) a a . . . a . ( , , ) 3) . . . a a. (a, a, a) 4) a . . . . ( , , ) 5) . . . (, , ) a . 1) aa . . . (, , a) 2) a a . . . (, , ) 3) aa a aa . . . (, , ) 4) . . . (a, a, a) 5) aa aa . . . (, , )
palju, kuid see tasus ennast ära. Sooritasime kõik kolm eksamit küllaltki edukalt. Me kõik oleme eksamite tulemustega vaga rahul. Kuigi meil kõigil on hea meel, et nüüd sai põhikool läbi, valdab ka kurbuse hetk. Ikkagi üheksa kooliaastat on koos klassikaaslastega veedetud. Oleme oma vahel üsnagi headeks sõpradeks saanud. Midagi pole parata. Meid ootavad nüüd kõiki ees teised koolid. Kes läheb edasi õppima gümnaasiumi, kes kutsehariduskooli. Oma kooliga peame me kõik hüvasti jätma ja valima oma edasise tee. Lõpetuseks tänan kõiki õpetajaid ja kogu koolipersonali kes aitasid meid sellel huvitaval eluetapil.
Mati Unt · Sündis 1. Jaanuaril 1994. · Pärit Tartumaalt · Peeti juba keskkooli ajal kirjanikuks. · Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. · Läks edasi teatrisse, lavastajaks, kirjandusalajuhatajaks. · "Hüvasti, kollane kass!" Esimene romaan, hiljem kirjutas ümber. "Võlg" 1964 · Peateema: elu mõtestatus · Skandaalid: 1. Räägitakse otsekoheselt noorte suhetest 2. Noortel on vabameelne suhtumine seksi 3. Kritiseeritakse komsomoli. · Paraleelid Salingeri raamatuga "kuristik rukkis" (1951). "Mõrv hotellis" 1969 "Tühirand" 1972 · "Tühirand"-abiel...
"Nahkhiir" Johann Strauss Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana
Fedja isa enne surma palus Glafiral tuua talle puljongit. Samal ajal lausudes vana idi.... Matnud isa ja jättes majapidamise Glafira hoolde, sõitis Lavreski Moskvasse. Seal asus ta ülikooli õppima. Moskvas ta armuski Varvarasse ja abiellus temaga, jättes ülikooli pooleli. Moskvast kolisid nad edasi Pariisi ja mis edasi sai, sai alguses kirjeldatud. Lavreskile alguses meeldis seltskonnaelu, kuid hiljem hakkas juba ära tüütama. Järgmisel päeval tuli Lavretski Kalitinite majja, et hüvasti jätta. Talle tuli maja trepil vastu Liisa. Liisa oli koos õega minemas kirikusse, kuna oli pühapäev. Lavretski jättis Liisa ja Lenitskaga hüvasti, paludes enda eest kirikus palvetada. Liisa palus Lavretskil neid mitte unustada. Võõrastetoas kohtas Lavretski Marja Dmitrijevnat. Nad ajasid juttu ja kuniks Marja Dmitrijevna küsis, kas pole tõsi, et Vladimit Nikolaitsev on väga meeldiv noormees. Ta ütles, et Vladimir Nikolaitsev on Liisast huvitataud
Dartanjan leab endale kolm sõpra Athos, Phortos ja Aramis. Nende ühine deviis on „ Üks kõigi ja kõik ühe eest“ Asjaolud: Tegevus toimub põhiliselt Prantsusmaal Pariisis. Riiki valitseb kuningas, kellele allusid musketärid. Usku valitseb aga kardinal, kellele allusid kaardiväelased. Üks sündmus: Dartanjani isa andis Dartanjanile 3 kingitust:hobune, 15 eküüd ja nõuanded. Ema andis talle mustlasretsepti, millega saab ravida kõiki haigusi. Dartanjan jättis vanematega hüvasti ja lahkus. Kõrtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse üle nalja viskas. Dartanjan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja jõuda de Treville`i ootetuppa. Dartanjanilt varastati kiri. Karl Marcus Ende 7b
Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tegelased: 1. Gabriel von Eisenstein Rosalinde von Eisenstein 2. toatüdruk Adele 3. Ida 4. Alfred Dr. Falke Dr. Blind 5. Frank 6. prints Orlovski Yvan Frosch Sisukokkuvõte: Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana
jõudu ja jaksu edaspidisel õppimisel. Kuigi kõigil meil on hea meel, et lõpuks on põhikool kohe kohe läbi saamas. Aga tegelikult on ikkagi kurb ka natukene kuna kõik 9 aastat koos veedetud aeg on lõppemas, kõik ühised mälestused, koosviibimised jne. Kõik on omavahel üsnagi headeks sõpradeks saanud. Midagi pole parata. Teid kõiki ootab ees uus kool, uued sõbrad ja klassikaaslased. Kes läheb edasi õppima gümnaasiumi, kes kutsehariduskooli. Oma kooliga peame kõik hüvasti jätma ja valima edasise tee. Lõpetuseks tänan kõiki õpetajaid, lõpetajaid ja kuulajaid tähelepanu eest.
Tervitus! siis ütle talle sõbralikult Tavaliselt öeldakse ! Tere! Kui on tegemist võõra inimesega, keda teietad, või kui teretad korraga ! Tere/Tervist! mitut inimest siis ütle Eriti tublidele! ! Hommikul ütled ! Tere hommikust! Päeval ! Tere päevast! Õhtul ! Tere õhtust! Lähedaste sõpradega jäta hüvasti nõnda: ! Nägemist! Kõigile on kohane öelda: ! Nägemist/ head aega! ! Hilja õhtul hüvasti jättes öeldakse ! Head ööd! Teadmiste varalaegas. . , , . Meie perekond: ema, isa ja mina. ema vanaema Isa vanaisa vend vanavanaema õde vanavanaisa
Mu armsaim ... Hetkel, mil Te seda kirja loete olen ma juba lahkunud ja teel Inglismaale. Mul oleks olnud liialt raske Teiega hüvasti jätta, niiet palun andestage mulle. Kui ma oleksin vaid hetkekski Teie ilusatesse ... silmadesse vaadanud, ei oleks ma eales suutnud lahkuda. Kuid Te teate, miks ma pidin seda tegema. Mul oli raske Teist lahkuda, mu armas ... . Te olete kõige imelisem naine, keda olen iial kohanud. Teie ... sügavad silmad, mis sulatasid mu südame juba esimesel korral, kui Teid nägin. Sel õhtul olete Te erakordselt kaunis ja ma ei suutnud Teilt hetkekski pilku pöörata. Teie naeratus säras
3. Margus hoopis Tiinasse. 4. Pere keelas, et Margus abielab Tinaga. 5. Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt, kes kord varsa murdis. 6. Tiina oli löödud ja jooksis ära metsa. 7. Tiina kutsus Margust endaga metsa elama. Margus kõhkles ning Tiina nutes minema. 8. 5 aastat pärast ühel ööl tulid hundid. Margus tahtis hunte minema põletada, kuid tabas Tiinat, kes sai surmavalt haavata. 9. Margus viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Tegevuspaik: Tammaru talu Kulminatsioon: Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt. Konflikt: Pere ei ole nõus, et Margus võtab Mari naiseks. Autori juhtmõte: Autor püüab mõtet viima, et inimestel on valu, et inimesed kardavad ja katsuvad hävitada seda, mida nad ei saa aru.
Ernest Hemingway 1899-1961 Elulugu Sündis 21.juulil 1899 Oak Parkis Kehva nägemise tõttu ei pääsenud ta sõjaväkke Punase Risti vabatahtlik esimeses maailmasõjas 1923. aastal esimene kirjanduslik edusaavutus Harrastas kalastamist Teises maailmasõjas sõjakirjasaatja Elulugu 1954. aastal sai Nobeli kirjanduspreemia 1960. aastal lahkus Kuubalt Sattus depressiooni 1961. aastal sooritas Hemingway enesetapu. Ernest Hemingway Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Looming 1924. aastal avaldas Pariisis oma esimese raamatu novellikogu ,,Meie ajal" 1926. aastal romaan ,,Ja päike tõuseb" ,,Mehed ilma naisteta" (1927) ja ,,Võitja ei saa midagi" (1933) Hemingway selle perioodi tuntuimaks teoseks ...
Jorunn ja Jorgen-hakkasid Sofie sünnipäeval semmima ning lõpetasid sõstrapõõsas. Rahandus nõunik ja proua Ingebrigsten- Jorunni vanemad, kes sattusid konflikti Albertoga. konflikt Alberto pidas filosoofise kõne, filosoofilisest uurimusest, kuidas kõik peolviibijad elavad ühe majori peas ning kirjutas loo Hildele meelelahutuseks. Hilde sai selle kingiks 15.sünnipäeval, samal päeval kui oli Sofie sünnipäev. Peol hakkasid asjad nihu minema, Sofie jättis emaga hüvasti ja kui rahandusnõunik tahtis Albertot süüdistama hakata olid nad juba haihtunud. “Maailm muutub aina kiiremini. Tegelikult ei imesta ma enam millegi üle.” “Ka selle vastu,et päike kustub, ei saa ennast kindlustada” “Tihtilugu on ju noored inimesed rohkem uutele mõtetele avatud kui need, kes on juba mõnda aega elanud” Tänan kuulamast!!
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT NIMEREEGEL NIMETUSREEGEL PEALKIRJAREEGEL Väike algustäht. Suure algustähega ja Nimi kirjutatakse läbiva jutumärkidega Nt: Lühike jalg, Viru väravad, Torupilli ots, Sõrve säär. suure tähega. Nt: Mati Undi ,,Hüvasti, Nt: Väike-Maarja, Suur kollane kass" , Anton Hansen Munamägi Tammsaare ,,Ma armastasin Side- ja a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
