PaulEerik Rummo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu PaulEerik Rummo on sündinud 19.jaanuaril 1942 aastal Sündinud ja üleskasvanud Tallinnas Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina Töötas Vanemuise teatris dramaturgina Sellel ajal oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige Elulugu Aastatel 19661976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas 10 aastat töötas Eesti Draamateatris PaulEerik Rummo on Eesti kirjanik ja poliitik Tal on neli last ja Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga Looming PaulEerik Rummo looming kuulub eesti uuemasse klassikasse PaulEerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis 1966.aastal avaldas ühe...
Paul-Eerik Rummo Eellugu Paul-Eerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas. Abielus Viiu Härmiga, neli tütart. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Paul-Erik Rummo Eesti kirjanik ja poliitik. Tema nimega seostatakse eesti kirjanduse murrangut 60ndatel aastatel. Rummo on ´´Viimse reliikvia´´ laulutekstide autor. Tuntud lavastus ´´Tuhkatriinumäng´´. Loomingust Paul-Eerik Rummo on kirjutanud näidendeid, lasteraamatuid, filmitsenaariume, laulusõnu, luuletusi, dramatisseringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ava 16.15 Tähelaev Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Paul-Eerik_Rummo#Isiklikku https://www.google.ee/search?biw=1366&bih=613&tbm=isch&sa=1&q=paul+eerik+r ummo+ja+viiu+h%C3%A4rma&oq=paul+eerik+rummo+ja+viiu+h%C3%A4rma&gs_l=ps .3...925259.934569.0.934700.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1.1.64.psy-ab..0.0 .0....0.02XtX9rP6e8 http://etv.err.ee/v/...
Valgus Koordis Sulaaeg draamas 1956-1965 · Tsensuur taandus · Oodati kaasaja elu tõetruud peegeldust ja usutavaid tegelasi. · Juhan Smuul, Ardi Liives ja Egon Rannet · 1960ndate lõpus toimus teatrikunstis murrang · mäng, müüt, rituaal · nn metafoorne draama · Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" · Inimesel pole muud valikut, kui leida ses määramatus maailmas elamist võimaldav hoiak. Tuhkatriinumäng 1970ndad ehk seisakuaeg, 1980.- 1990ndad · ühiskonna ja inimese vahekord · Tuntud tegija oli Mati Unt · 1980ndail ilmus eluloonäidendeid mineviku suurmeestest ja naistest. · Märksõnadeks said aegade seos, juurte otsimine, põlvkondade kett. · Teine märksõna oli sotsioloogiline teater ja Merle Karusoo, kelle eesmärk oli välja selgitada valupunktid ja pingekolded ning võimendada uuritavaid probleeme teatri vahenditega. (,,Olen 13-aastane") · 1980
LUULE Ankruhiivaja (1962) "Tahan olla laps, kes liivakastis Tule ikka mu rõõmude juurde (1964) liivast ehitab maailma, Lumevalgus ... lumepimedus (1966) veel ilusama sellest, mida näeb." ("Algused") Ajapinde ajab (1985) Kohvikumuusikat (2001) PROOSA lasteraamatud Lugemiklugemiki (1974) Kokku kolm juttu (1974) Vannituba (2004) Lakkhundikese jutud (2008) DRAAMA Tuhkatriinumäng (1969) Kass! Kass! Kass! (1981) Kõrgemad kõrvad (1985) Viimne reliikvia Iga mees on oma saatuse sepp Mässajate laul Nuhkmunkade Laul Pistoda Laul Prostituudi Laul Viimne Reliikvia Üks mees nägi unes taevalikku õiglust Põgene Vaba Laps Tänan kuulamast =)
Uurimustöö Paul Erik Rummo PaulErik Rummo · Sündinud: 19. jaanuar 1942, Tallinn · Perekonnaseis: abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga, neil on neli tütart. · Haridus: Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. · Töökohad: kätkeb endas nii kirjandustegevust kui ka avalikku teenistust . Paul-Eerik Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Aprillist 2003 kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti Vabariigi rahvastikuminister. Ta valiti XI Riigikogusse. 16. aprillist 2007 on ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. · Huvialad: Rummo armastab lugeda, meres ujuda, vabas looduses ringi vaadata. Suviti püüab kogu pere kokku saada ja ära mahtuda väiksesse majja Hiiumaal. · Võõrkeelteoskus: vene, i...
Paul-Eerik Rummo Paul-Eerik Rummo (1942) · Eesti kirjanik ja poliitik · Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg · Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ning lõpetas Tartu Ülikooli 1995. aastal eesti filoloogina · Ta on töötanud ka Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana · Oli Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaiige ja esimees · 1992 aasta septembrist 1994. aasta juunini oli Eesti kultuuri- ja haridusminister · On abielus kirjaniku ja näitleja Viiu Härmiga Loomingust 1960. aastal oli suurimaks sündmuseks kassetipõlvkonna tulek luulesse, kuhu kuulus ka Paul- Eerik Rummo 20 aastaselt kirjutas ta kassetis oma esikkogu "Ankruhiivaja", mis oli nooruslik kogu ja optimistlikult naiivne Aastal 1994 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", milles optimism hakkas taanduma Peale 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" hakkas ta kirjutama vabavärsse, mis meenutavad p...
Paul-Eerik Rummo Cristian Villem Elulugu Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik. Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Poliitiline tegevus Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige. Ta kuulus 1990–1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja alates 1994 Eesti Reformierakonda. 1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Paul-Eerik Rummo on olnud Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integ...
1.Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris,arenes perioodil 1944-1990 väljapool okupeeritud Eestit. 2.Teise maailmasõja lõppedes sai paguluskirjanduse keskuseks Rootsi, Lundis Eestvedajaks oli Bernard Kangro. 3.Gustav Suits, Marie Under, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson. 4.- 5.sulaaeg 1956-1965 esteetiline tsensuur taandusja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes leebem. Seisakuaeg e. Stagnaaeg 1973-1985 võimuvahetus, mis tõi kaasa peataoleku. 6.suurenes tegutsemisvabadus tekkisid väiksed võimalused suhelda välismaailmaga 1957 algatatud raamatusari Loomungu raamatukogu 1958 asutati ajakiri Keel ja Kirjandus üldine kultuurihuvi tõus läänelik noortekultuur hipiliikumine 7.Kassetipõlvkonnaks nimetatakseEesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid"luulekassettidena. Närvitrüklased olid eesti luuletajad,kes nimetasid nii luulekogu närvitrükk järgi. 8.süvenes poliitiline pessimism ja...
KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, vastandumine Paul-Eerik Rumm...
Kordamisküsimused 1) Luule, draama ja proosa ülevaade. Luule – vabavärss, seosed universumi ja kosmosega, ühiskondlik ärkamine,eneseleidmine, inimlikud nähtused, tavaelu (linn, korter), kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing. Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt, V.Vahing, Merle Karusoo Proosa – Kirjandusvoolud: realism – küüditamine, sõda, põgenemisest läände, repressioonidest; Modernistlik proosa – inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid:...
Paul-Eerik Rummo Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga, kellega on tal 4 tütart. Rummo õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965.a Eesti filoloogina. Seejärel asus Rummo tööle Vanemuise teatri dramaturgina. Aastatel 1966-1976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas. Aastatel 1977-1988 töötas Eesti Draamateatris ja pöördus aegade liberaliseerumise järel poliitikasse , olles Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees, Aastatel 1992-1994 oli ta kultuuri- ja haridusminister. Aprillist 2003 kuni aprillini 2007 oli ta Eesti Vabariigi rahvastikuminister. Alates 2007. Aastast on ta Eesti-Malta parlamendirühma, Soome-Ugri toetusrühma esimees ja ka Eesti Migratsioonifondi Nõukogu esimees. Paul-Eerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis. Eredaimaks pöördepunktiks tolleaegses kultuurielus oli kassetipõl...
Herman Eek XII K ,,Tuhkatriinumäng“ Tuhkatriinu portreering Tuhkatriinu (üks paljudest nagu raamatus välja tuleb) on vägagi rõõmus ja meeldiv isik. Teda ei heiduta miski ning ta on harjunud enda igava, üksiku ja lihtsa eluga, kus ta teeb oma perenaise perele süüa. Samas ei ole ta üldse elukogenud ja ei mõista teda ümbritsevat maailmat. Siiski on temal elu planeeritud, kuna on ette nähtud, et ta leiab endale printsi, kellega elab elu lõpuni koos. See võib ka olla põhjuseks, miks ta nii rõõmus on – kuigi tema elu ei ole siiamaani väga meeldiv olnud, teab ta, et üks päev kohtub ta oma uue mehega, kellega koos saab ta paremat elu hakata elama. Vahetevahel tundub Tuhkatriinu ka olevat kärsitu – kui Prints andis Tuhkatriinule kinga proovida, oli ta täiesti kindel, et see so...
Raivo Adlas Raivo Adlas on sündinud 31. jaanuaril 1940. aastal Harjumaal Kiisal. Ta lõpetas 1964. aastal EPA agronoomiateaduskonna ja 1965. aastal Vanemuise teatri õppestuudio. Täiendas end Leningradis G. Tovstonogovi reziilaboratooriumis. Aastatel 19681991 töötas Vanemuises. Seejärel töötas mõnda aega lavastajana stuudioteatrites ning aastatel 19931995 Pärnu Endlas. Aastast 1995 töötab ta taas Tartus Vanemuise teatris. Noorena tahtis saada autojuhiks. Ta ise küll õppis näitlejaks, kuid arvab ,et näitlejaks saab veel mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav. Lavatee: - 1968 1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja - 1990 1993 Tartu rahvakultuurikesk...
Eesti kirjandus 1940ndail - Eesti kuulus NL-le. · Paguluses: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi,Mälk. · Valitses Stalinism: kohustuslik sotsialistlik realism, kirjandus oli propaganda ja kuuleka rahva kasvatusvahend. · Kirjandus oli täielikult allutatud ideoloogilisele kontrollile. · Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane. · Kirjandus Stalinit ülistav · Under- ,,Mureliku suuga" 1942 · Ristikivi ,,Rohtaed" 1942 · Gailit ,,Karge meri" 1944 · Üldine kahtlustamise aeg, vaimne vägivald. · Kirjanike hirmutamine ülekuulamistel · Kirjanike liidust heideti välja Tuglas, Semper, Raudsepp, Alver. · Keelati I vabariigi aegne kirjandus.ajupesu- katkestada traditsioonid, side minevikga. Eest...
,,Maailm, mis elab minus..." Siia maailma sünnime me kõik suure potensiaaliga areneda, kasvada, suhelda, tunda ja seda lõputult. Kuid millal see muutub? Millal saabub hetk, kui inimene tunneb ennast lõplikult välja kujunenuna, täisväärtusliku inimesena, kellel on põhimõtted mis enam ei muutugi? Kes selles rolli mängivad? Me sünnime maailma võimeta ennast sõnaliselt väljendada. Kõik, mis me kogeme, on siis vaid tunnetuslik. Me võime teha häält, kuid ema on see, kes tunnetab meie tõelisi soove ja vajadusi. Me ise tunnetame maailma läbi silmade, kõrvade ning jäsemete. Võib öelda, et uues olukorras on inimene ikka ja jälle nagu vastsündinu. Ta ei küsi ega alguses isegi mõtle, vaid instinktiivselt tunnetab. Läbi tunnetuse saab ta impulsi, mis paneb temas tööle mõtted, mis tõmbavad käima emotsioonid. Läbi sellise protsessi otsustab inimene oma seisukoha kellegi või millegi suhtes. Primitiivne, kas pole? Samas võib öelda, et just tunnetuslikul...
KULTUURIELU 1960ndatel Paul-Eerik Rummo Alguses saavutas ENSV kultuur uue kvaliteedi- uus põlvkond, 1942-... uskus paremasse tulevikku. Viiu Härm, 4 tütart Keelatud autorite nimekirjad lühenesid. Võimalus lugeda Tallinna 2. Keskkool pagulaste loomingut. Tartu Ülikool (eesti filoloogia) Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal ,,Noorus". Laulusünad Viimsele reliikviale 1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek Tuntumad teosed: luulesse. Näidend ,,Tuhkatriinumäng" * Pappkarp luulekogu ,,Lumevalgus ... lumepimedus" *sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. 1962 ...
Kümnen Teemad Autorid Teosed Huvitavat d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas". August Gailit ,,Ekke kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks põgenemisteekonnast, ...
Kirjandusvoolud Eelromantism ehk sentimentalism tekkis 17.-18.saj.Levivaks oli päeviku vorm, kirikuromaan,reisikirjeldus.Sai alguse sellest romaani zanr.Teosed olid tundelised, looduslähedased ja lõppesid enamasti kurvalt. *Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" Romantsim tekkis 18.saj. lõpus,19.saj. alguses.Tekkis ulmekirjandus,reisikirjandus, ajalooline seiklusromaan,indiaanijutud ning hakati koguma rahvaluulet.Teose tegelane on erinev,kannatlev,ohvreid toov ning võitleb oma õnne eest.Teoses on esikohal tunded. *Jules Verne ,,12000 ljööd vee all" *Dumas ,,Musketärid" Sümbolism Tekkis 19.saj.I poolel.Esineb paralleelselt naturalismi ja realismiga. Teostes hoidutakse isiklikkusest,oma mõtete,tunnete otsesest rõhutamisest.Selle asemel kasutatakse vihjeid,varjundeid ehk sümboleid,mis vihjed edasi annavad.Inimese vaimsed hoiakud on varjamata.Tegevus toimub reaalses olustikus. *Lev Tolstoi ,,Anna Karenina...
Eesti teatri ajalugu, Eksamiküsimused: 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Sotsialistlik realism muutus kohustuslikuks normiks kommunismi ajal (1940nendatel). Stanislavski süsteemi nimetati kui ainuvõimalikku näitlejatöö alust. Tema õpetus jõudis Eestisse 30nendatel. Tema põhiteos ,,Näitlejatöö endaga" ilmus enne nõukogude okupatsiooni. Nõukogude võimuga tulid kohustuslikud Stanislavski tõlgendused. Sotsialistlik realism olles nõukogude ilukirjanduse põhimeetod, nõuab kunstnikult ajalooliskonkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures kunstilise kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus peavad ühtuma ülesandega kujundada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Teksti pidi järgima väga täpselt, seda ei tohtinud valesti tõlgendada. Kirjanduse tõlgendajad olid teatrile väga tähtsad isikud. Oluline oli lav...
(Kafka loss taustaks). Lahendus kinnisesse ruumi pannakse seiklus käima, see on tol ajal tüüpiline. Tekivad ka poliitilised tõlgendused. Rummo enda jaoks polnud poliitiline kiht kõige tähtsam, pigem inimeksistentsi püsivus laiemalt. «Tuhkatriinumängu» kõnetamisvõime ulatub üle aegade nii taha- kui ettevaates. Sisuliselt märkis näidend maailmapildi tunduvat tumenemist. Ühendatud intellektuaalne ideedraama ja rituaalne müüt. Tuhkatriinumäng vahendab harukordse intensiivsuse ja poeetilisusega uut pluralistlikku ja indeterministlikku maailmapilti, uhtides vastuvõtjat lepituseni määramatusega, mis oli Rummo meelest kaasaegse rituaali mõte ja sisu. Metateatraalne mõõde. Tuhkatriinumäng algatas mõttevahetuse kunsti olemuse üle. Autoril tekib pretentsioon kõik ära rääkida, teha suur üldistus, kus on sees kogu elu või elumõte või midagi, mis selleni viib
1 Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luul...
Kirjandus voolud Romantism-tekkis18.saj lõpul -lõppes19.saj algus.Märksõna- tunded.Rom.omased punktid:1.ei oldud rahul olevikuga.Prantsuse revolutsioon ei toonud kergendust rahvahulkadele,tekkisid pessimismi meeleolud.2.Vabaduse-ja õiglusepaatos.Seltskondlikud tabud paatos-ülistus ja koloniaalvallutused;teiste rahvaste alistamine.Cooper "Nahksuka jutud".3.Võõraste maade eksootilisus muutus oluliseks.Tekkis reisikirjandus.4.Loodus oli üle kõige,et pääseda olevikust.5.Tekkis ulmekirjandus.Jules Verne "20000 ljööd vee all".Põgeneti olevikust kaugele.6.Tekkis seikluskirjandus ja ajalooline seiklusromaan.Dumas"3 musketäri",ajalooline seiklusromaan Bornhõhe "Tasuja". 7.Romaanid võõrastest maadest.Jules Verne"Kapten Grandi lapsed","15 aastane kapten","Kapten Hatterase seiklused".8.Hakati koguma rahvaluulet:(rahvalaul,muistendid, muinasjutud,kõnekäänud).Kreutswald"Kalevipoeg",Lönrot"Kalevala".9.Romantistl ik teg...
Eesti kirjandus sulaajal (1956.~1968.) Muutused ühiskonnas · Toimub üleüldine liberaliseerumine nii poliitikas, olmeelus kui ka kultuuris. · Tsensuur lõdveneb, kirjanduses algab uuenemisjärk. · Tekivad võimalused välismaailmaga suhtlemiseks. · Rahva seas tõuseb teotahe, ja avatus, lootus parema tuleviku suhtes. · Tõuseb üleüldine kultuurihuvi. Muutused ühiskonnas · Levib läänelik meelelahutus: rokkansamblid, hipiliikumine. · Kultuurilise liberaliseerumise tulemusena võib avalikult esitada estraadimuusikat ja kirjutada operette. · Suurenenud teotahe toob EÜEsse ja EÕMi kokku palju noori. Tsensuuri lõdvenemine · 1955. aastal vabastas ENSV Glavlit täiesti keelatud autorite nimekirjast esimestena Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Kersti Merilaasi ja Paul Viidingu. Suurt osa nende töödest võis pärast seda avaldada. · 1965. aastal vabastati täiesti keelatud autorite nimeki...
SISUKORD VALITSEMINE (1950-1978) Nikolai Karotamme tagandamise järel Eesti parteiliidriks ja ENSV faktiliseks juhiks saanud Johannes Käbin läks ajalukku vastuolulise poliitikuna. Tulnud võimule võimutruude stalinistide kandidaadina, vastas ta eriti algupoole temale pandud ootustele. Käbini puhul polnud tegemist lihtsa käsutäitjaga, vaid intelligentse laveerijaga, kes oskas Moskvale ligi kolmkümmend aastat meele järele olla. Ta ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Teda peetakse suhteliselt tasakaalukaks poliitikuks, kes ei sundinud Moskva- poolseid suuniseid. Ka oma kõnekeelena kasutas ta enamasti eesti keelt. Samuti suutis ta edukalt muganduda nii stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Käbini ajal said Eesti NSV-s võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse ...
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu doku...
Pane ise Kool PAULEERIK RUMMO Referaat Autor: Koll Kollane Juhendaja: Öö Must Tartu 2008/09 SISUKORD 1.ELULUGU.........................................................................................................3 2. LOOMING........................................................................................................4 2.1 Looming kronoloogiliselt...........................................................................5 3.KOGUD JA LUULENÄITED.......................................................................... 7 3.1 Ankruhiivaja...............................................................................................7 3.2 Tule ikka mu rõõmude juurde..................................................................9 3.3 Lumevalgus...lumepimedus.....................................................................11 3.4 Oo et sädemeid kilj...
Eesti teatri ajalugu, 2008/2009 kevadsemester Eksamiküsimused 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Põhiideeks oli kujutada tegelikkust, väljendada kunstliku reaalsust. Tähtis on ka kommunikatiivsust ja tegelikkuse kujutamist publikuni viia. Teos pidi mõjuma usutavalt. Võtmesõbadeks olid sarnasus, eluvastavus, tõepärasus. Lavastused olid allutatud ideele ning sümbolistlikud, lavategevus ja kõne hoogsad, näitleja on aktiivses olekus.See aga jätis kunstlikult konstrueeritud mulje. Sots realism nõuab kunstlikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõe kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures pidi kunstliku kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus pidid ühtima ülesandega kujutada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotisolistlikus vaimus. Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vinüürist, kunstliku...
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
6.Ideoloogiline sula e kuldsed kuuekümnendad Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Artur Alliksaar Ühiskonna vabanemine diktatuurist algas tasapisi pärast Stalini surma (1953), kuid selgemad muutused hakkasid ilmnema pärast 1956. aastat, kui Stalini kuriteod ning isikukultus mõisteti hukka. Kurss võeti keskusest (Moskva) vabamale ja vähem dikteeritud poliitikale, mistõttu kasvas tööstustoodang ja paranes olukord põllumajanduses. Kultuuripildis said muutused nähtavaks 1960. aastail, kus aktiivsesse ellu astus põlvkond, kes uskus vabaduse võimalikkusesse ka selles riigis. Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka raa...
eksperimenteerivam osa. See on midagi sellist, mis jätkab Jüri Palmiste katsetusi. 60ndate keskpaigas on midagi traditsioonilisele maitsele, on ka Alliksaare austajale, see on ka ajaline taskaalupunkt. See raamat poleks tõenäoliselt aastal 1964 ilmuda saanud. Rummo sattus esteetilise avardumise alguspunkti ja see on kuidagi poeetiliselt väga veenev. See loob 60ndate Rummo legendi. Edasi hakkab ta seda lengendi lammutama. 1969 Tuhkatriinumäng – on üks Eesti kuulsamaid näidendeid. 60ndate teatripublik oli harjunud realistlike või nõukogulike näidenditega (või komöödiatega). Lavakujundus oli realistlik, kuid selle puhul kisuti lava paljaks, tehti arusaamatuid asju. Kahe esteetilise platvormi kokkupõrge. Tõlgendamiseks: esiteks on võetud tuhkatriinunäidend ning teinud sellest midagi muud. Tekstid hakkavad üksteist tõlgendama. Rummo on rõhutanud seda, et see
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarna...
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloo...
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajane lisaprotokoll, millega Euroopa jagati huvipiirkondadeks. Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks 1939. aasta augusti teisel poolel saadeti Nõukogude juhtkonna poolt Saksamaa juhtkonnale ettepanek sõlmida vastastikuse mittekallaletungileping koos selle nõukogudepoolse projektiga. Samal ajal toimusid Moskvas ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahelised läbirääkimised Euroopa julgeoleku teemal, mis katkestati nõukogude poolt 21.august.1939. 20. augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliselt nõus lepingu põhiosaga. S...
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 18...
1. Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad- vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure- Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)) Kõnekäänud- Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust või isikut Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. Mõistatused- Nt. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aast...
556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60- aastased ja vanemad 15,0%. 1989. aasta lõpuks oli teise va...
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
lõppeb tekst kiviste lumelademetega. Talvemotiivistik läbib raamatut. Tagantjärgi arusaadav, et on talve ja traagilisi meeleolusid silmas pidades luuletused valinud. Suvised tekstid välja jätnud, ilmuvad hiljem. Meie-tunne otsest rahvuslikku seost v viidet ei anna, teistel luuletustel on seda küll. Raamatus võiks öelda, et on domineerimas stiil nagu emaluuletuses. Teatav vabadus värsitehnikas, rütmiimpulss ilmne. Konflikt klassikalise laadiga. 1969 Tuhkatriinumäng 1973 Lugemik-lugemiki 1986 Ajapinde ajab 1989 Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972 - 68. aastast valmib käsikiri "Saatja käsikiri..." 72. aastaks käsikiri valmis, pakub kirjastusse, aga see ei ilmu. Ei ilmu politiiliste luuletuste pärast. Mitteilmumine ja käsikirja levik käsikirjalises vormis üldisesse kirjandusteadusesse ja ringkondade jaoks "Saatja aadress" muutub orgaaniliseks luuleosaks, sellele viidatakse, aga seda pole olemas
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...