Eesti mütoloogia Rehepapp mõisa palgatud talumees, kelle ülesanne oli kütta mõisa rehes reheahju ning valvata kuivava vilja ja rehepeksu järele. Rehepapiks võeti mõni talumees külast või elatanud mõisaametimees. Rahvaluules on rehepapp seotud Vanapaganajuttudega. Harilikult kavalpea ja naljamees, tüssab ta Vanapaganat ja ka mõisnikku. Autor: Andrus Kivirähki, Matthias Johann Eisen. Kratt ehk pisuhänd, puuk, tulihänd folklooris nõiduslik olend, kes tule või sädemejoana ringi lennates erinevat vara kokku veab: vilja, rõivaid, raha jms. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam erinevatest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk , et
314ce akustiline kitarr, PRS Starla elektrikitarr, Tsaika karmoska, Cry Baby Vau, Fender Deluxe elektrikitarri võimendi Artur Linnus Väga hea isiksus nii sõbrana kui ka bändikaaslasena. Vahel on temast raske aru saada, aga muidu Jumalast Normaalne Tüüp! Mängib Weltmeister akordioniga Jaanus Viskar Laisk, aga töökas Kui midagi ette võtab, teeb lõpuni Suurepärane sõber Sobiks suurepäraselt kommentaatoriks Naljamees Mängib Ibanez basskitarri Markbassi võimuga Martin Kütt Armastab burgereid, rämpstoidu fänn Kohati hajameelne Tegeleb spordiga Muidu lahe säga Martin mängib Mapex Saturn trummikomplektil Vintage A nahkadega ning Sabiani taldrikutega Matis Leima Pesamuna Ei karda sõna võtta Naisfännide taltsutaja Sõnakuulelik ja muhe, viisakas ja intelligentne Mängib Jaan Rässa viiulil ,,Rikas ja vaene"
Diplom õpetajale Kes meile ikka ,,Sauna teeb``, see on VALDU naljamees. Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Kersti Tema tantsust kõike teab, kaunist kunstist lugu peab. Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Ivi Viskab nalja kui on vaja, Annab julgust lõpetada. Hea, et tuli tagasi! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Külli Tema teab kõikke Eestist, loodusest ja mis muust.
koolist põgeneda. Kõik nende kambast olid nõus. Enne õhtusööki nad asusid teele. Kõigepealt läksid nad külla. Seal said nad tuttavaks Sambrausiga, kes aitas neil põgeneda. Edasi nad läksid bussiga Rosenheimi ja sealt edasi rongiga Müncheni. Sambraus viis neid strippibaari, mille peal ta elas. Poisid jõid end täis ja jäid magama. Hommikul sõitsid nad tagasi kooli. Benjamin oli pool halvatud, tavaline ja lõbus poiss. Janosh oli seiklushimuline, lõbus ja naljamees. Paks Felix oli paks ja lõbus poiss. Kõhn Felix oli tark, lõbus ja natuke arglik poiss. Florian oli seiklushimuline ja lõbus poiss. Troy oli vaikne, kurb ja suurt kasvu poiss. Anna oli ilus, sale ja lõbus tüdruk. Marie oli sale, suurte rindadega ja ilus tüdruk. Malen oli väge ilus ja lõbus tüdruk. Sambraus oli lõbus, sõbralik ja kogenud vanamees. Matemaatika õpetaja Rolf Falkestein oli karm ja kiuslik õpetaja.
leebemaks. Ann Kees oli tark ja lõbus 14-aastane tüdruk. Anni ema Kärt oli kohmakas, naljakas ja karm ema. Kätlin oli usaldusväärne ja aus tüdruk. Reena oli usaldusväärne, aus ja lõbus tüdruk. Rita oli õel ja julge tüdruk. Anni kasuisa Ants oli tagasihoidlik mees. Timo oli pikk, tumedate juustega ja pruunide silmadega poiss. Siim oli lõbus ja naljakas poiss. Artur oli lõbus poiss. Villem oli tagasihoidlik, asjalik, lahke, sõbralik, vaikne ja rahulik mees. Anti oli ülbe ja naljamees. Oleg oli naljakas ja lõbus poiss. Juss oli naljakas ja lõbus poiss. Kerli oli lõbus, naljakas ja tore tüdruk. Evelyn oli vaikne, ilus, heledate juustega ja pruunide juustega. Kristel oli vaikne ja lõbus tüdruk. Ann, Reena ja Kätlin olid head sõbrannad. Kärt oli Anni ema. Ants oli Anni isa. Rita, Ann, Timo, Siim, Artur, Villem, Anti, Oleg, Juss, Kerli Evelyn ja Kristel olid omavahel sõbrad. Raamat oli põnev ja lõbus, aga oleks võinud olla ka pilte.
,,Savoy Ball", helilooja Paul Abraham. Etendus toimus Teater Vanemuise suures majas14.11. 2009 kell19:00. Etenduses osalesid järgmised näitlejad: Madeleine - Margit Saulep, Daisy - Merle Jalakas, Mustafa - Aivar Toomingas, Tangolita - Helen Hansberg, Celestin - Tanel Jonas, Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli Rahvusooper Estonia solist. Alates 1995.aastast on osalenud Vanemuse teatri muusikalavastustes. Pälvinud Tiit Kuusiku nimelise lauluvõistlusel I preemia (1993)ja Hendrik Krummi nimelise lauluvõistlusel II preemia. ...
pealehakkamist olema. Arvan, et demokraatia annab võimaluse jõukuseks. Igauüks võib leida endale teenimisviisi ja selleks ei pea olema rikka inimese poeg või tütar. Ka vaestel on võimalus rikkaks saada. Raskem kindlasti aga võimalus on samuti suur asi. Demokraatia annab mulle võimaluse valida ja valitud olla. Saan oma sõna sekka õelda. Sarnaselt Churchillile arvan ka mina et demokraatia on küll parim mis meil on aga tal on ka mõningad puudused. Keegi naljamees on demokraatiat võrrelnud sõbraliku õhtusöögiga.Leidsin netist huvitava tsitaadi mis mulle väga meeldis, see on; ,,Demokraatia tähendab seda, et kaks hunti ja lammas hääletavad selle üle, mida õhtuks süüa." autor anonüümne, leidsin selle neti lehelt www.tsitaat.com . Eesti on vastavalt põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõikide ka niinimetatud vähemuste õigused peaksid olema tagatud. Kuid kahjuks iseloomustab see humoristlik
vahepeal sassi. Mulle on alati meeldinud orkestrid, nii ka sellel korral. Operett algas teosega „Ball on Savoys“. „Savoy ball“ operetis oli palju huvitavaid karaktereid. Eriti jäi mulle meelde abielupaar Madeleine ja Aristide. Madeleine oli väga enesekindel naine, keda kehastas Janne Ševtšenko ja tema abikaasa, Markii Aristide de Faublas, keda kehastas Mart Laur, kes jäi oma naisele petmiskatsega vahele ja oli osav naistekütt. Meelde jäi ka naljamees ja naistemees Mutafa Bei, keda lavastas Märt Avandi. Veel oli palju erinevaid karaktereid, näiteks Daisy Darlington, keda kehastas Hanna-Liina Võsa, kellele meeldis väga moodne ameerikalik elustiil ja oli Madeleine’i koolikaaslane ning kuninganna Tangolita, keda kehastas Juuli Lill, kes oli parim meeste võrgutaja. Juuli Lillel oli kõigist kõige võimsam hääl. Ta laulis nii, et kananahk tuli ihule. Kõik nad valmistusid Nizza
järelmänge. Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Sekudaarne, kuid hoopis laiem rüütlilaulu traditsiooni kandjate kiht olid rändmuusikud, kellele rüütlilaul võlgneb tänu oma leviku ja lõpuks ka säilimise eest. Keskaegsete rändmuusikute eelkäijateks olid Antiik-Rooma miimid ja histrioonid ning läbi kogu keskaja oli see kirev seltskond lihtsatest laadaveiderdajatest kuni kõrgelttunnustatud laulikuteni kõikjal tuntud. Nende ladinakeelne nimi oli jokulator- naljamees, narr; siit on tuletatud provaansi hulgaar (joglar) ja prantsuse zonglöör (jongleur). Põhjapool on tuntud nimetused menstrel (lad. Ministrare- teenima, abistama) ja saksa Spielmann (mängumees). Rändmuusikud olid vahendajateks rahvaliku ja õukondliku kunsti vahel ning võtsid üle laulude esitamise. Rändmuusikutest tekkis 13. sajandil linnades kutseliste muusikute kiht, kes koondub tsunftidesse. Esimeseks teadaolevaks linnamuusikute ühinguks oli Viinis 1288. a
rekordeid. Johannes hakkas iga päev peale kooli käima jooksmas ning tänu sellele hakkas ta ka vormi minema. Johannes arvas, et parem välimus aitab tal koolis populaarsust koguda. Vahepeal käis Johannes ka palju pidudel, kus ta sai omale palju uusi sõpru, ainult koolis vihkasid kõik õpilased teda. Mõne aja pärast, parema välimuse ning paremate riietega hakkas Johannes aina rohkem oma klassikaaslastega läbi käima. Temast on natukese aja pärast saanud väga hea naljamees. Sellel ajal aitavad teda tema uued sõbrad Kairi ja Saša ning mõned teised tuttavad. Johannes tunneb ennast uute sõprade keskel jälle normaalselt. Alati, kui kuskil, kellegi juures pidu oli, siis oli Johannes see, kes mõne killu maha pani. Ka tema kodune olukord on kordades parparanenud, sest vahepeal ta ei suutnud enam oma ema juures elada ning kolis oma sõbra juurde, aga mõne aja pärast sai Johannes oma koju tagasi minna, sest tema ema oli juba kõigest üle saanud
isa on jooksus vga hea). Johannes hakkas iga pev peale kooli kima jooksmas ning tnu sellele hakkas ta ka vormi minema. Johannes arvas, et parem vlimus aitab tal koolis populaarsust koguda. Vahepeal kis Johannes ka palju pidudel, kus ta sai omale palju uusi spru, ainult koolis vihkasid kik pilased teda. Mne aja prast, parema vlimuse ning paremate riietega hakkas Johannes aina rohkem oma klassikaaslastega lbi kima. Temast on natukese aja prast saanud vga hea naljamees. Sellel ajal aitavad teda tema uued sbrad Kairi ja Saa ning mned teised tuttavad. Johannes tunneb ennast uute sprade keskel jlle normaalselt. Alati, kui kuskil, kellegi juures pidu oli, siis oli Johannes see, kes mne killu maha pani. Ka tema kodune olukord on kordades parparanenud, sest vahepeal ta ei suutnud enam oma ema juures elada ning kolis oma sbra juurde, aga mne aja prast sai Johannes oma koju tagasi minna, sest tema ema oli juba kigest le saanud ning oli jlle endine
Vastasel juhul pilas Pinna ta õhtul varietees või kabarees üle linna ära," naerab Komissarov (http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/index.html? op=lugu&rubriik=83&id=6800&number=378) Paul Pinna on öelnud, et näitlejad ei joo rohkem ega vähem kui tavalised ini- mesed. Lihtsalt kui nad joovad, siis nad joovad, aga kui tavalised inimesed joo- vad, siis nad räägivad, kui palju näitlejad joovad. (http://www.postimees.ee /020708/lisad/arter/arteri_persoon/335568.php?tosine- naljamees) Paul Pinna oli öelnud, et nalja võib teha kas või peldikupoti peal, kui hästi makstakse. (http://paber.maaleht.ee/LEHT/2000/01/20/kohtumised.html) "Paul Pinna oli huvitav mees ja temaga mängimine andis mulle palju enese- kindlust", tunnustab Helend Peep. (http://www.sakala.ajaleht.ee/211105/esileht/5018631.php) "Pinna ei armastanud teoretiseerida, targutada, ta oli tegudemees ja seepärast eelistas töös aja ökooomsust. Omatud suure improvisatsioonioskuse ja pika lava-
huvitas hingekesi see, kas nende poolt eluajal kokku kogutud varandus ikka alles on. Hõbeprossi kadumisest tuligi suur pahandus, millest Liina auga välja tuli. Kadri- ja mardisanti jooksid Imbi ja Ärni, kaasas suured kartulikotid, et äkki on midagi veel ripakil ka. Andresepäeval, kui kestab nõidus, tulistab Jaan armulaualeivaga kirikuukse pihta ja saab vägevaks. 2.Rahvausundiga seotud tegelased. Rehepapp (Kaval-Ants) rahvaluules kaval ja naljamees, siin praktiline ja tark/kaval mees, kes ei tee suuremaid sigadusi ja tõmbab Vanapaganal (kergeusklik,veidi laisk ja kardab hunte ehk Püha Jüri kutsikaid) pidevalt nahka üle kõrvade. Libahunt Räägu Liina määris end nõiutud võidega ja käis libahunti jooksmas, Kiltri Lembit moondus tuulispasaks, lõhkus Reinu elamist ja kaotas elu, kuna ta keha ilma hingeta leiti metsa alt kätte. Loomulikult käisid kõik krattideks ja Rehepapp sõi kunagi isegi
varjunimed olid MA, SA, KA. Marek: "Kes see enam mäletab, kuidas need nimed tekkisid. MA on ju mu nime algus ja eks ta tähendab järjest rohkem ka lühendit sõnast "mina"." Nüüdseks on nimed pikemaks veninud. "Me olime alguses paroodiaansambel, nali käis põhiliselt ümber teiste lugude. Sellisel lihtsal ja primitiivsel moel. Tänapäeval on N-Euro showansambel ja show ei pruugi olla nali. Minu naljad on tihtipeale ka sellised, et enamik ei saa aru. Ega ma vist eriline naljamees ei ole," räägib Marek Sadam. Alguses oli bändiga seotud ka eriti Lõuna-Eestis hästi tuntud meelelahutusärimees Gunnar Loho. Nüüd ei taha Marek enam sellest ajast ja mehest eriti rääkida. "Ma ei tundnud tol ajal kedagi teist selle ala peal ja algusaeg temaga oli hea kool." Loho käe all anti välja ka paar esimest plaati. Marekile ei meeldi sõna "meelelahutus". "Kui inimesel meel ära lahutatakse, siis mis tal alles jääb
Kroonumehel polevat olnud kuhugi minna - isa-ema ammu surnud, õde mehele läinud. Viimase kohta teadnud ta vaid niipalju, et see pidavat kusagil Torma ümbruses elama. Ambrosius võtnud endise kroonumehe seniks enda juurde, kuni too õe üles leiab - andnud peavarju, toitnud, pannud riidessegi. Tänumeeles pesnud vana soldat jõululaupäeva hommikul kõrtsi põrandad puhtaks, toonud metsast koguni ilusa jõulukuuse. Õhtul toimunud kõrtsis suur jõulupidu. Kohalik viiuli-, laulu- ja naljamees Kristjan Kivi, kes olnud seal pillimeheks, teinud mitu päeva kestnud peo lõpuks laulu sõnad ja viisi valmis.Samade jõulude ajal antud laul nimitegelasele endale üle: Kui Ambrosius hakanud kuhugi külla sõitma, tulnud talle tee peal vastu koolmeister Willman ning ulatanud talle paberi uue lauluga Ambroosiusest. Kõik rahvapärased Küla-Ambroosiuse laulu viisid on energilised ja tempokad polka-
Võsas õllesed noorhärrad jõuravad Mõni väsinud ja kõigub kui vana paat Kohal viimnegi poisike ja taat Refr: Aga vaat-vaat................ 13. Õhtul päikesest pea otsas vesivill Pargist kostmas on Hiie Maidu lõõtsapill, kena lauluga Lootsmanni Kalju heal Miks ei ole teda püüne peal ? 14. Sest et püüne pial ilmatu kultuuraprogramm Mille teind Käänu Andrese ajuramm Rahvariietes kenamad tantsijad Ja pilli järel vantsijad 15. Vahepeal astub esile naljamees- poolel platsil siis kõrvuni suu on ees Ja kui oksjonihaamer lööb üks-kaks-kolm on sul karmanis ainult tolm 14 Refr: Aga vaat-vaat........... 16. Ootab Junnu oma tütreid ja poegasid - meele tuletab ta kaugemaid aegasid Olgu elupaigaks Pärnu või suur Talliin õige kodu on sul ikka siin Refr: Sest et vaat-vaat....... 15
ta ei saanud kedagi panna huvi tundma filosoofiast, kui see tõesti ei huvita. See seletab ka õpilaste suhtumist temasse. Juulius Kilimit küll armastas oma tööd ja õpilasi kuid ta ei suutnud kunagi olla kuigi tähelepanuväärne ja silmatorkav õppejõud. Huumor aitas meeldejäävaks ja meeldivaks teha nii mõnedki tunnid paljudel õpetajatel, Juulius polnud kunagi olnud aga kuigi osav naljamees, peale selle ei lubanud naljatada tõsise asja juures tema kindlad põhimõtted. Juulius oli terve elu olnud põhimõtteline ja kange. Kuigi ta oleks tahtnud näha õpilastes rohkem entusiasmi rooma luule vastu ei suutnud ta seda siiski teha. Üldiselt oli kord Juuliuse tundides alati talutav kuigi mitte eeskujulik. Juulius Kilimit pragas oma klassiga harva, näiteks terve klassi peale tundi jätmine oli talle alati vastumeelne
silmapaistev. Ta võis küll huvitavalt rääkida, aga ta ei saanud kedagi panna huvi tundma filosoofiast, kui see tõesti ei huvita. See seletab ka õpilaste suhtumist temasse. Juulius Kilimit küll armastas oma tööd ja õpilasi kuid ta ei suutnud kunagi olla kuigi tähelepanuväärne ja silmatorkav õppejõud. Huumor aitas meeldejäävaks ja meeldivaks teha nii mõnedki tunnid paljudel õpetajatel, Juulius polnud kunagi olnud aga kuigi osav naljamees, peale selle ei lubanud naljatada tõsise asja juures tema kindlad põhimõtted. Juulius oli terve elu olnud põhimõtteline ja kange. Kuigi ta oleks tahtnud näha õpilastes rohkem entusiasmi rooma luule vastu ei suutnud ta seda siiski teha. Üldiselt oli kord Juuliuse tundides alati talutav kuigi mitte eeskujulik. Juulius Kilimit pragas oma klassiga harva, näiteks terve klassi peale tundi jätmine oli talle alati vastumeelne.
Voodi on valmis. Linad ja kõik. Ümber ROLAND: Mis saab?! Midagi ei saa, tuleb pöörama suurt ei mahu, aga muidu on suu puhtaks pühkida. luksuslik. OSVALD: Nüüd hakkad lahmima. Süveneda LAURA: Ma võin siin ka olla. on vaja. OSVALD: Võid küll, aga äkki tahab Roland ROLAND: Siin ei ole midagi süveneda. või mina ise pikali visata. (Naerab.) Naljamees. ROLAND: Sul oleks seal parem. Ma panen OSVALD: Naljamees või mitte, aga ma ei su magama. Lähme. (Roland ja Laura saa midagi parata. lähevad tagatuppa.) ROLAND: Stopp-stopp-stopp, milles nüüd probleem on? OSVALD: Probleem on väga lihtne. Mina 6
probleeme, aga mine tea... marjulised ja seenelised ja orjenteerujad... OSVALD: Aga sellist naist ei ole rohkem. ROLAND: Täpselt sellist muidugi ei ole. 17 18 OSVALD: Mis siis saab? ROLAND: Mis mõttes? OSVALD: Mis siis saab? ROLAND: Mis saab?! Midagi ei saa, tuleb suu puhtaks pühkida. OSVALD: Nüüd hakkad lahmima. Süveneda on vaja. ROLAND: Siin ei ole midagi süveneda. (Naerab.) Naljamees. OSVALD: Naljamees või mitte, aga ma ei saa midagi parata. ROLAND: Stopp-stopp-stopp, milles nüüd probleem on? OSVALD: Probleem on väga lihtne. Mina tahan täpselt sellist naist nagu sinul on. ROLAND: Laural ei ole kaksikõde. OSVALD: Kaksikõde ei ole täpselt sama. ROLAND: Siis ma ei saa sind aidata. OSVALD: Tegelikult on lugu nii, et sa saaksid, aga sa ei taha. ROLAND: Ei saaks, kuidas ma saaks. Kas ma pean oma naise sulle andma? (Naerab.) OSVALD: (Paus.) Peaksid andma jah. ROLAND: Mis jutt see on
Mees, kes on rüütliromaanide lugemisest ennast hulluks lugenud ja nüüd arvab ise, et on rüütel. (Hijo de algo hidalgo) Läheb oma südamedaami päästma. Kokkupõrked ei ole teises osas enam nii koomilised, peategelase üle hakatakse nalja tegema. Sancho Panza oli tema kaaslane, kannupoiss (Panza tähendab paksu kõhtu), talle oli oluline, et alati oleks kõht täis. Ta kandis Don Quijote kilpi. (Lope de Vega väljamõeldud tegelane Gracioso naljamees; seda oli ka Sancho Panza) Toboso Dulcinea on naine. Naine kes on nähtamatu ja juhib kogu romaani tegevust. Don Quijote ei ole alati hull, on palju hetki, kui ta ei kujuta midagi ette. Aga kui tal mõtted liiguvad rüütliromaanidele, tärkab temas jälle see rüütlihing. Ta tuleb enne surma täielikult mõistusele, mis annab teosele selle traagilisuse, lugejaga sarnastustakse. Vahendav jutustaja on oluline. Ülemineks esimeselt osalt teisele, ülemineku maagia.
põhimõtete vastu, teha nalja tõsise asja juures." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 147 ). See seletab ka õpilaste suhtumist temasse. Juulius Kilimit küll armastas oma tööd ja õpilasi kuid ta ei suutnud kunagi olla kuigi tähelepanuväärne ja silmatorkav õppejõud. Huumor aitas meeldejäävaks ja meeldivaks teha nii mõnedki tunnid paljudel õpetajatel, Juulius polnud kunagi olnud aga kuigi osav naljamees, peale selle ei lubanud naljatada tõsise asja juures tema kindlad põhimõtted. Juulius oli terve elu olnud põhimõtteline ja kange. Kuigi ta oleks tahtnud näha õpilastes rohkem entusiasmi rooma luule vastu ei suutnud ta seda siiski teha. Üldiselt oli kord Juuliuse tundides alati talutav kuigi mitte eeskujulik. Juulius Kilimit pragas oma klassiga harva, kollektiivne karistamine, näiteks terve klassi peale tundi jätmine oli talle alati vastumeelne
ja annab sõna. Kui seda rolli võtavad mitu inimest, siis segavad üksteist ja häirivad rühmatööd. PASSIVNE KÕRVALSEISJA kui keegi domineerib, teised on passiivsed; ükskõikus rühma tegevuse vastu, teda ei huvita mida tehakse ja ta ei taha osaleda. EKSITAJA, KÕRVALISTE PROBLEEMIDE ESITAJA proovib jutustada rühmale lugusid, mis pole arutatava teemaga üldse seotud, püüab muuta rühma publikuks. Eksitaja eriliik on naljamees. KOMPROMISSEDE TAOTLEJA, KOOSTÖÖTAJA püüab saavutada, et osalejad jõuaksid üksmeelele ja vastastikusele mõistmisele, et nad ei tülitseks. RÜNDAJA kritiseerib teisi ja nende mõtteid ning proovib sageli teoste ideid halvustada. Tema käitumine võib väljenduda eitamisena. TOETAJA, KIITJA tunnetab rühma meeleolusid ja väljendab neid, toetab produktiivseid ideis ja avaldab teistele osalejatele tunnustust. VÕIMU KASUTAJA püüab oma sõna maksma panna.
Võeti kasutusele palju stroofivorme. Üks stroof järgneb teisele. Hispaania draamas on väga sobiv kasutada romansivormi (8 silbile värss, mis ühendatud assonantsriimiga) hispaania klassikaline draama on kolmejaotuseline. Tähtsaim romansivorm assonantsriimidega. Lope de Vega peatykk maailmakirj. õpikus. Calderon oli rohkem filosoofiliste joontega, vaimukas kirjanik nagu teised sellel ajal. Lope de Vega loodud tyypkuju hispaania teatris : gracioso(naljamees, tervameelne) sevilla täht traagiline näidend. Lope de Vega ei püüa anda edasi täpset ajaloolist olustikku, tähtis on tegevus, võimuvõitlused. Lope de Vega keskendub auteemale. Honor läbib kõiki näidendeid, au haavamine. Noorte naistega käiakse jõhkralt ümber. Toob sisse lihtrahva oma näidendites. Lope de vega poolehoid kuuluv rahvale, vägivallatseja on feodaal, kes oma võimu kasutab. Lihtrahvas solvatud ja nõuab kättemaksu. Kuulsaim ajalooline näidend ,,Fuente Ovejuna`` a.k
Kõigil rõõm on talvest suur LUMEMEMME BEEBI Lumememme beebi Sõi külma valget lund Ta nägu oli naerul Nii möödus süües tund Ta hammustas ja limpsis Ja lakkus külma lund See oli tõesti maitsev Nii möödus tund ja tund Ei lumememme beebil Lumest küll ei saa Ta teab, et süües temastki Lumememm kord saab KINDAD KÄTTE, MÜTSID PÄHE, MUIDU ÕUE ME EI LÄHE. Lapsed tuppa tali tuleb, lumelell on õues ju. Linnud läinud lõunamaale, lilledel on surmakuu. LUMEMEMM Lumememm sa naljamees, Sul on punanina ees, Mustad silmad,must on suu, Nägu ümar nagu kuu, Kui sind paitab päikene, Sulad hoopis väikeseks. VIKERKAAR Päike õimis kiiri vihmaga, Nii valmis vikerkaar. Nüüd taevas teile säran ma Seitsme kirka värviga. LAUL KUUDEST Kui käes on jaanuarikuu, Siis alanud on aasta uus. Kui veebruarikuu on käes, Jääpurikaid sa räästas näed, Ja märtsikuu sees till-till-till, Meil näitab ennast lumelill. Jääd pika ninaga, ahaa, Sest nalja ja aprillis sasb.
kolleegium (valvati, et allatrambitud ei pääseks trükki). „Monument“ tõlgiti väga kiiresti vene keelde ja sai 66ndal aastal venekeelse ajakirja preemia. Tegemist oli siiski üleliidulise ajakirjaga ning saab sellise poliitiliselt kahtlase tekstiga auhinna, see annab talle mingit sorti puutumatuse. Vene keeles on kõige tuntumad Eesti kirjanikud Smuul ja Vetemaa. Edasisine looming läheb edasi üpris põnevalt, aga üpris tõsises võtmes, kuigi teame, et ta on muidu naljamees. Kui poliitilise sisuga kriitikat otsida, siis leiab seda „Pillimehes“ rohkem kui näiteks „Monmendis“. „Pillimees“ on selge stalinismi kriitika. See on muuhulgas selgelt ka linna lühiromaan ja selles on loomulikult ruumimudelite loomise taotlust. Need taotused süvenevad tal edaspidi. „Munad hiina moodi“ on haiglaromaan, need on alati tänuväärsed kas siis tõsisema sisuga mudeldamiseks või ka kergemaks meelelahutuseks. Selles mõttes, et seal on kõik ühes koos –
nüüd hakatakse akendest välja ronima!» Ta pöördus marmorlaua poole ja nägi, et etendus on katkenud. Just sel silmapilgul pidi Jupiter oma välguga ilmuma. Kuid Jupiter seisis liikumatult all lava lähedal. «Michel Giborne!» hüüdis poeet ärritatult. «Mis sa vahid? Kus su osa on? Roni aga üles!» «Kus ma ronin, üks skolaar on redeli kaasa võtnud.» Gringoire vaatas järele. Redel oli tõepoolest kadunud. Igasugune ühendus näidendi sõlme ja lahenduse vahel oli katkenud. 51 «Naljamees!» pigistas ta hammaste vahelt. «Milleks ta redeli kaasa pidi võtma?» «Et Esmeraldat vaadata,» vastas Jupiter haledalt. «Ta ütles: «Näe, redel, mida keegi ei tarvita,» ja viiski selle ära.» See oli viimane hoop. Gringoire võttis selle vastu alistumusega. «Kasige kus kurat!» hüüdis ta komödiantidele. «Kui minule makstakse, saate teiegi!» Ta tõmbus noruspäi tagasi, kuid viimasena, nagu kunagi sõjapealik, kes vahvalt on sõdinud.
» Advokaat vaatas ja ütles: «Ma usun, et on, ja kui mitte, siis on sarnasus väga 407 suur, mida ma varemini pole märganud. Hüva, hüva, hüva! Arvasin, et asi on selgumas; kuid lootus pettis mind. Igatahes, üks asi on tõendatud: neist kahest pole kumbki Wilks,» .ta osutas peaga kuningale ja hertsogile. Noh, mis te arvate? Vana kangekaelne hull ei jät nud veelgi oma jonni! Mitte ei jätnud. Ütles, et katse polnud aus. Ütles, et ta vend William oli kõige hullem naljamees maailmas ega olnud katsunudki kirjutada; niipea kui William sule paberile pani, olevat ta näinud, et ta tahab nalja teha. Ta sattus hoogu ja padises ja padises aina edasi, kuni hakkas ise uskuma, mis ta rääkis. Aga varsti tuli uus vanahärra vahele ja ütles: «Mulle tuli mõte. On's siin keegi, kes aitas mu ven . . . aitas kadunud Peter Wilksi laipa pesta?» «Jah,» ütles keegi, «mina ja Ab Turner tegime seda. Oleme mõlemad siin.» Siis pöördus vanamees kuninga poole ja ütles:
annaabi.ee 
