*on olnud vangis Looming: Zanrid: *luulekogud ,,Söerikastaja" *novellid ,,Kajalood" *romaanid ,,Wikmani poisid" *näidendid ,,Dr Karelli raske öö" *elulooraamat ,,Kallid kaasteelised" *tõlked ,,Othello" Teemad: *ajalooline proosa kasutab ajaloolisi isikuid ja sündmusi ning mõtleb ise juurde, teosed on ajalises järjekorras. *autobiograafiline proosa + ajalooline proosa nt ,,Wikmani poisid" ja ,,Tahtamaa" Veel teoseid: ,,Kolme katku vahel" tegelaseks Russow ,,Pöördtoolitund" Jannsen ,,Taevakivi" Masing, K. J. Peterson ,,Keisri hull" Masing, Faehlmann ,,Professor Martensi ärasõit" jurist Martens ,,Kolmandad mäed" J. Köler. Iseloomulik Krossile: *mõleb sõnu välja/kasut haruldasi sõnu nt:krõllis, nigrits *moodustab ise liitsõnu nt:ämmaisand *sidekriipsutamine nt: tont-teab-mis-meelne *võõrkeelsed sõnad/laused
Jaan Krossi elulugu ja looming Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 20...
· ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) · ,,Kallid kaasteelised" (2004) oli Eesti 2004. aasta kõige müüdumate teoste edetabelis 6590 eksemplariga 15. kohal. Sealhulgas oli ta Hando Runneli luulekogu ,,Suureks saamine" järel läbimüügilt teine eesti ilukirjandusteos. [5] Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972) · ,,Rist" · ,,Stahli grammatika" · ,,Vandenõu" · ,,Väike Vipper" · ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele" · ,,Minu onupoja jutustus" · ,,Tuhatoos" · ,,Pulmareis" · ,,Eesti iseloom" · ,,Põgenemine" · ,,Vürst" · ,,Morse" · ,,Onu" · ,,1941" Jutustused · ,,Mardileib" (1973) · ,,Kolmandad mäed" (1975) · ,,Taevakivi" (1975) · ,,Kajalood" (1980)
Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) Betti Alver 1906 Jõgeva 19. juuni 1989 Tartu oli eesti luuletaja. Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjanuds.Valiku kirjanudse kasuks tegi gümnaasiumi lõpuklassis kui tema kirjutatud romaan ,,Tuulearmuke" sai II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel ,,Lugu valgest varesest" (1931), "Tasakaal"(1982)
ümbritsenud keskaegset linnamiljööd; ◈ Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. ◈ Romaani peaprobleemiks on Russowi asend saksa ülikute ja eestlastest alamrahva vahel. 7 Lõik filmist “Kolme katku vahel” 8 Tuntumad novellid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) "Pöördtoolitund" (1972) "Rist" "Väike Vipper" "Minu onupoja jutustus" 9 "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ◈ Raamatu peategelane on Madalmaade päritolu Tallinna maalikunstnik Michel Sittow, elas 1469-1525 ◈ Sittowi maalitud "Aragoni Katariina portree" 10 Tuntumad jutustused "Mardileib" (1973) "Kolmandad mäed" (1975) "Taevakivi" (1975) "Kajalood" (1980) "Ülesõidukohad" (1981) "Silmade avamise päev"
elukäiku kujutav romaan sai algtõuke Tallinfilmi poolt Krossilt tellitud stsenaariumist (käsikiri realiseerus 1970. aastal telefilmina). ,,Kolme katku vahel" peetakse eesti ajalooromaani uude arengujärku viijaks ning selle zanri uuendamisest osavõtjaks ka Euroopas. Ka Kross ise on ,,Kallites kaasteelistes" nimetanud seda ,,vististi oma peateoseks". Jutustuses ,,Taevakivi" (1975), novellides ,,Kolmandad mäed" (1975) ja ,,Pöördtoolitund" (1971) kirjeldab Kross eestlaste rahvusliku ärkamise perioodi läbi esiletõusvate ja koloriitsete karakterite (Johann Köler, Otto Wilhelm Masing, Kristjan Jaak Peterson ja Friedrich Martens). Mitmeid (kirjutamis)ajakohaseid poliitilisi kaastähendusi võimaldanud ajalooline romaan ,,Keisri hull" ilmub 1978. aastal. Põneva vormilise leiuna on keisri eeski paindumatu baltisaksa mõisniku Timotheus von Bocki lugu esitatud eestlasest naisevenna päevikuna.
..võimekad, teotahtelised karakterid, ei ole oma ajaga rahul. Eralduvad oma kihist, rahvusest, keskkonnast. Tähtis on isiklik vabadus, piiride murdmine.Tavaliselt konflikt iseendaga, sisepiinad, õigel poolel olemise küsimus. Kirjanik kasutab palju sisemonoloogi tegelase nö vaimuilma ja psüühika avamises. Huvi keskendatakse tavaliselt ühele peategelasele, tema heitlusele ja arengule. Kõrvaltegelased nagu täiendavad teda. Varasem ajalooline lühiproosa kogumik ,,Klio silma all" Nt Pöördtoolitund"- J.Jannseni nn sobing rüütelkondadega, peeti rahvuslikuks reetmiseks, novell on esitatud Jannseni poja silmade läbi. Tegelase sisekonflikt-kas kaitsta isa au, või tõde jalgele seada. Lühiromaan ,,Taevakivi"- K.J.Petersoni ja O.W.Masingu konflikt, tänu millele Petersoni eestikeelne luule vajus sajandiks unustusehõlma. Eesmärk oli neil kahel küll ühine eesti kultuuri ja kirjanduse loomine, inimestena erinevad: Masing praktiline, P.-uuendaja, uljas.
· ,,Rakvere romaan" (1982) · ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) · ,,Vastutuulelaev" (1987) · ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972) · ,,Rist" · ,,Stahli grammatika" · ,,Vandenõu" · ,,Väike Vipper" · ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele" · ,,Minu onupoja jutustus" · ,,Tuhatoos" · ,,Pulmareis" · ,,Eesti iseloom" · ,,Põgenemine" · ,,Vürst" · ,,Morse" · ,,Onu" · ,,1941" Jutustused · ,,Mardileib" (1973) · ,,Kolmandad mäed" (1975) · ,,Taevakivi" (1975) · ,,Kajalood" (1980)
Ehkki kirjanduse Proosa Ajalooline ja dokumentaalne, Mati Unt, Jaan Kross, ,,Detsember", Lennart Meri ,,Hõbevalge", Mati Unt võimalik kritiseerida riiklikku po olmekirjeldus, modernistlik. Mats Traat, Enn Vetemaa ,,Via regia", ,,Sügisball", Jaan Kross ,,Keisri hull", sagenesid ühiskondlikud teemad Draama ühiskonna ja inimese vahekord, ,,Pöördtoolitund", Mats Traat ,,Tants aurukatla võõrandumine, korruptsioon, ühi nõukoguliku elulaadi kriitika ümber", Enn Vetemaa ,,Püha Susanna ehk Meistrite eemaldumine ning traditsioonilis kool", perekonnamudeli lagunemine.
Lõpetas ülikooli peale vanglat. Temast saab kohe õppejõud. Pärast siberist tulekut hakkas kirjutama. Töötas ajalehtede jaoks. Kirjandusse tuleb luuletajana. Edasi kirjutab proosat-ajaloolistel teemadel. On kirjutanud ka näidendeid, lastejutte, mälestusjutte. 3 korral abielus olnud, viimane E. Niit. Lapsed on tal väga edukad. Ta ei saanud enda jaoks olulistest asjadest kirjutada ning kirjutas seetöttu minevikust. Tema põhiteos oli "pöördtoolitund". Kirjutas palju linnast, kuna oli linna inimene. Tegi ka palju keelelisi ekperimente. Tema teosedon ka "kolme katku vahel" ja "wikmani poisid.". teda on palju tõlgitud. Kirjutas Lennart Merele mälestus kõne. Paul Erik Rummo 1942 Sündis Tallinnas. Õppis filoloogiat tartu ülikoolis. Rahva ette tuli lihtsate, põnevate ja modernsate luuletustega. Kirjutas ka nõukogude võimu pilkavaid tekste. Töötas vanemuises ja ka draamateatris
· "Keisri hull" (1978) · "Rakvere romaan" (1982) · "Professor Martensi ärasõit" (1984) · "Vastutuulelaev" (1987) · "Wikmani poisid" (1988) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Väljakaevamised" (1990) · "Tabamatus" (1993) · "Mesmeri ring" (1995) · "Paigallend" (1998) · "Tahtamaa" (2001) Novellid · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · "Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · "Pöördtoolitund" (1972) Jutustused · "Mardileib" (1973) · "Kolmandad mäed" (1975) · "Taevakivi" (1975) · "Kajalood" (1980) · "Ülesõidukohad" (1981) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Järelehüüd" (1994) Näidendid · "Doktor Karelli raske öö" (2000) · "Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Luule · "Söerikastaja" (1958) · "Kivist viiulid" (1964) · "Lauljad laevavööridel" (1966)
lugupeetud kirjanik JAAN KROSSILE tema panuse eest Euroopa kultuuripärandi Eestisse ja Eesti ajaloo Euroopasse vahendamise eest." (Postimees 2006 5.11) 1958 «Söerikastaja» 1964 «Kivist viiulid» 1966 «Lauljad laevavööridel» 1969 «Vihm teeb toredaid asju» 1963 poeem «TuuleJuku» 1971 valikkogu «Voog ja kolmpii» 2005 «Luule» 1970 «Neli monoloogi püha Jüri asjus» 1971 «Michelsoni immatrikuleerimine» 1971 «Pöördtoolitund» 1972 «Klio silma all» 1980 «Kajalood» 1981 «Ülesõidukohad» 1988 «Silmade avamise päev» 1994 «Järelehüüd» 19701980 «Kolme katku vahel» 1973 noorsoojutustus «Mardileib» 1975 «Kolmandad mäed» 1975 «Taevakivi» 1978 «Keisri hull» Suurteose tegevus toimub 16. sajandil ning kujutab Tallinnas elanud kroonik Balthasar Russowi elu ,,kolme katku" (rootsi, vene ja poola võimu ) ajal. Lugu teravmeelsest apteekripoisist,
· Tema teosed on kõlanud kokku kaasaja vaimuelu probleemidega. · Ajalooliste romaanide keel on mõõdukalt arkailine ning sõnavaralt väga rikas, sisaldades haruldasi sõnu ja võõrkeelseid fraase. · "Kolme katku vahel" (1970-1980) taustaks on 16.sajandi dramaatilised sündmused. · Krossile on oluline ka kompomissi teema. Ta valgustab seda teemat mitmest kõljest, kaalub kompromissi lubatavust ja moraalset hinda, mida järeleandmiste eest tuleb maksta. "Pöördtoolitund" (1971). · Kas poliitilistest kaalutustest lähtuva kompromissi kasu kaalub üles kõlbelise kahju, mis sellest sünnib? · Kross armastab kasutada sisemonoloogi või siis vahetava vaatepunkti näitamaks asju mitme nurga alt. "Keisri hull" (1978) · "Taevakivi" (1975); "Professor Martensi ärasõit"(1984); · 1980.aastal asus Kross kirjutama autobiograafilist proosat "Wikmani poisid" (1988); "Mesmeri ring" (1995) ; "Paigalend" (1998). "Keisri hull"
a. ja sai Kanuti gildi meistriks. Tallinna vabalinnas kehtis seadus, et enne meistriks saamiks tuleb olla sell, kuid tema puhul oli see naeruväärne, sest ta oli suurem meister kui teised kokku. Gildi meistrid olid enne kokkuleppinud, et see töö maha teha mida Sittow` esitab. Selles novellis näidatakse Tallinna vaimset maha jäämist, tegemist on provintslusega. 2) ,,Michelsoni immatrikuleerimine". Johann on 18.saj lõpust pärit kindral, kes oli talupoja päritoluga. 3) ,,Pöördtoolitund" Jannseni loo Eugeni (poeg) simade läbi kuidas Jannsen võttis Balti aadlikelt vastu 200 rubla. 4) ,,Kahe kaotsi läinud paberi lugu". Räägin Kreutzwaldist. Romaanid veel: ,,Tahtamaa", ,,Paigallend", ,,Kallid kaasteelised". 1975 lühiromaan ,,Taevakivi". Keskseteks tegelasteks O.W.Masing ja K.J.Peterson, samuti Masingu noor itaallannast naine Cara. Esitatud monoloogidena. Masing kritiseeris kaht
Love story", "Sügisball" ja "Öös on asju". Jaan Kross · Peamiseks valdkonnaks ajalooline proosa, aga ka autobiograafiline proosa. Realistlik kirjanik, peategelasteks eestlased, kes on etendanud tähtsat rolli Eesti või lausa Euroopa ajaloos. · Romaanid on sõnavaralt väga rikkad, sisaldades näiteks ohtralt võõrsõnu või võõrkeelseid fraase. · Tuntuimad romaanid "Kolme katku vahel", "Keisri hull", "Paigallend" ja novell "Pöördtoolitund". Autobiograafilistest teostest "Wikmani poisid". · Oluliseks ja läbivaks teemaks on kompromissi küsimus. Mats Traat · Realistlik, kujutab tihti maaelu. · Varasemate teoste tegelasteks on noorukid, kes tahavad pääseda argirutiinist, kuid enamasti ebaõnnestuvad. · Tähtsamad teosed on "Tants aurukatla ümber", "Karukell, kurvameelsuse rohi" ja "Inger" Draama · Sulaaja alguses kirjutatakse valdavalt realistlikke näidendeid, 1960
ee/271207/esileht/siseuudised/303327.php Loomingu üldiseloomustus Loomingu üldiseloomustus Jaan Kross oli luuletaja, ajakirjanik, kirjanik ning Kirjanike Liidu liige 1958. Ta on kirjutanud palju teoseid. Lisaks suur hulk publitsistikat, kuuldemängud, libretod, stsenaariumid, tõlked jm. Olulisemad teosed Proosateosed: Keisri hull (1978) Wikmani poisid (1988) Taevakivi (1975) Vastutuulelaev (1987) Kolmandad mäed (1975) Jutustused : Michelsoni immatrikuleerimine (1971) Pöördtoolitund (1971) Silmade avamise päev (1988) Luulekogud: Söerikastaja (1958) Kivist viiulid (1964) Lauljad laevavööridel (1966) Hetk (1968) Info teoste kohta sain http://paber.maaleht.ee/LEHT/2000/02/17/kultuur.html
· "Keisri hull" (1978) · "Rakvere romaan" (1982) · "Professor Martensi ärasõit" (1984) · "Vastutuulelaev" (1987) · "Wikmani poisid" (1988) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Väljakaevamised" (1990) · "Tabamatus" (1993) · "Mesmeri ring" (1995) · "Paigallend" (1998) · "Tahtamaa" (2001) Novellid · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · "Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · "Pöördtoolitund" (1972) · "Rist" · "Stahli grammatika" · "Vandenõu" · "Väike Vipper" · "Järelehüüd Kuusiku peremehele" · "Minu onupoja jutustus" · "Tuhatoos" · "Pulmareis" · "Eesti iseloom" · "Põgenemine" · "Vürst" · "Morse" · "Onu" · "1941" Jutustused · "Mardileib" (1973) · "Kolmandad mäed" (1975) · "Taevakivi" (1975) · "Kajalood" (1980) · "Ülesõidukohad" (1981) · "Silmade avamise päev" (1988)
aastatel hakkas Jaan Kross novellides, hiljem ka romaanides suureks kirjutama Eesti kultuuris ja Eestimaal tegutsenud inimesi. Nendeks olid näiteks Otto Wilhelm Masing, Kristian Jaak Peterson, Johann Köler ning Johann Voldemar Jannsen. Krossist sai Eesti kultuuriloo kroonik. Novelli vormis jutsutab Kross alati kellegi teise loo: kas siis koolivenna või sõbra. (Laanes, 2007) 2.2.2. Novellide loetelu ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) ,,Pöördtoolitund" (1972) ,,Rist" ,,Stahli grammatika" ,,Vandenõu" ,,Väike Vipper" ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele" 6 ,,Minu onupoja jutustus" ,,Tuhatoos" ,,Pulmareis" ,,Eesti iseloom" ,,Põgenemine" ,,Vürst" ,,Morse" ,,Onu" ,,1941" 2.3. Romaanid 2.3.1. Romaanide iseloomustus Jaan Kross kirjutas oma romaanides Eestist. Jaan Krossi südameasi oli Eesti. Ta kirjutas Eesti rahvuse ja Eesti riigi ideaali ülesehitamisest
NOVELLID 1970. aastatel hakkas Jaan Kross novellides, hiljem ka romaanides suureks kirjutama Eesti kultuuris ja Eestimaal tegutsenud inimesi. Nendeks olid näiteks Otto Wilhelm Masing, Kristjan Jaak Peterson, Johann Köler ning Johann Voldemar Jannsen. Krossist sai Eesti kultuuriajaloo kroonik. Oma novellides jutustab Kross alati kellegi teise loo nt. koolivenna või sõbra. NOVELLIDE LOETELU: ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) ,,Pöördtoolitund" (1972) ,,Rist" ,,Stahli grammatika" ,,Vandenõu" ,,Väike Vipper" ,,Järelhüüd Kuusiku peremehele" ,,Minu onupoja jutustus" ,,Tuhatoos" ,,Pulmareis" ,,Eesti iseloom" ,,Põgenemine" ,,Vürst" ,,Morse" ,,Onu" ,,1941" ROMAANID Jaan Kross kirjutas oma romaanides peamiselt Eestist see oli tema südameasi. Ta rääkis Eesti rahvuse ja Eesti riigi ideaali ülesehitamisest. Tema romaanide tegelaskujudel on vastutus oma rahva ja maa ees, kust põgeneda ei saa. ROMAANIDE LOETELU:
päev. Michel HOUELLEBECQ 1. romaan “Kaart ja territoorium” - Franz KAFKA 1. romaan “Protsess” - Kafkalik maailm, üksikisiku kaitsetus bürokraatlikus maailmas. 2. jutustus “Metamorfoos” - Egoism, probleemide korral ainult enda peale mõtlemine ja vajadusel kallite inimeste hülgamine. August KITZBERG 1. romaan “Kauka jumal” - Jaan KROSS 1. romaan “Doktor Karelli raske öö” - 2. “Taevakivi” - 3. novell “Pöördtoolitund” - J.V.Jannsen (papa Jannsen) sai sakslastelt raha saksameelsete ideedega ajalehe kirjutamise eest, poeg Eugen oli seetõttu isas pettunud, ebamoraalne. Lugu toimub ärkamisajal 19.s II pool, sisemonoloog - Eugen meenutab isa elu, otsib isa teole õigustusi ja põhjendusi, Kui kaugele võib minna, reetmata oma rahvast? Kas poliitilistest kaalutlustest lähtuva kompromissi kasu kaalub üles kõlbelise kahju, mis sellest sünnib? 4. romaan “Keisri hull” -
Alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Lõpu poole keskendus mälestusraamatute kirjutamisele. Looming sisaldab romaane, novelle, jutustusi, näidendeid, luulet, mälestusi. Romaanid: ,,Kolme katku vahel", ,,Keisri hull", ,,Rakvere romaan", ,,Wikmani poisisd", ,,Vastutuulelaev", ,,Tabamatus", ,,Väljakaevamised", ,,Paigallend", ,,Tahtamaa", ,,Mesmeri ring" jne. Novellid: ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus", ,,Pöördtoolitund", ,,Vandenõu", ,,Pulmareis", ,,Vürst", ,,Eesti iseloom", ,,Põgenemine", ,,Morse", ,,Onu", ,,Järelhüüd Kuusiku peremehele" jne. Mati Unt Kirjanik ja teatrilavastaja. Elu lõpu poole jäi vabakutseliseks. Tema looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Kaldus proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Ta asetab
tundis eesti olusid päris hästi Kross ehitab oma intriigi üles sellega, et kuidas ka kahe kultuuri vahel seisev inimene, saaks ennast teostada liikus talupoegade kui ka linnaseltskonna vahel algab ühe väga mõjusa kujundiga toob välja selle, et peategelase elu on, kui köiel käimine see kujund on väljunud ka sellest teosest, tähendab, et tuleb leida õhkõrn liikumine kahe äärmuse vahel · novell "Pöördtoolitund" 1971 peategelaseks Johann Voldermar Jannsen tuli välja, et Jannsen oli sakslastega sõlminud leppe, et sakslasi oma ajalehes ei kritsiseeri ja selle vastu sai sakslastelt oma tegevuseks vabaduse ilma selle lepinguta ilmselt poleks olnud laulupidu, Postimeest jne · kirjutas ka lühiromaani "Taevakivi" 1975 teoses mõtleb välja kohtumise, mida reaalselt ei juhtunud K.J.Peterson tuleb ajalehe toimetusse, mille toimetajaks oli O.W.Masing
liinis võis seega näha Mikiveri osundust kunstniku distantsihoidmise vajadusele hukutavate võimumängude suhtes. „Neljakuningapäevaga” algaski Mikiveri lavastajabiograafias eestluse teema ja omakirjanduslik suund, mis keris end vaikse järjekindlusega üha edasi – Rein Saluri „Poiste sõidud” (1978); Kitzbergi „Tuulte pöörises” intiimne ja askeetlik, väga heade näitlejatöödega (Heino Mandri, Martin Veinmann, Helle Pihlak-Meri jt.) lavastus (1979); Jaan Krossi novellil „Pöördtoolitund” põhinenud monotükk Heino Mandriga (1979) –, ning jätkus ka 1980ndatel. Külalislavastaja Adolf Šapiro tundlikud ja kujundiküllased Tšehhovi lavastused 1970. aastate alguses – „Kirsiaed” (1971 Noorsooteatris) ja „Kolm õde” (1973 Draamateatris; seda mängiti 1973–1975 ja 1977–1981) – kinnitasid psühholoogilise teatri elujõudu ja paindlikkust. „Kirsiaia” puhul võlus lava- atmosfääri elektriseeritus, 37 kirkus ja vaheldusrikkus; selles veikles nii absurdi
isik, Balthasar Russow, kroonika kirjutaja. Balta kahetise päritoluga üks vanematest nähtavasti eestlane, teine sakslane. Tundis pärishästi eesti olusid. Ehitab oma intriigi üles sellele, et kuidas selline kahe rahvuse/seisuse vahel inimene, ennast teostama peaks. Liikus talupoegade hulgas samas ka kõrgseltskonnas, kuidas leia sellise 2 äärmuse vahel tasakaalu. Peategelase elu on nagu köiel käik, et koht mõlemale poole kalduda, aga ta peab tasakaalu hoidma. ,,Pöördtoolitund" 1971 Novell. Peategelaseks Johann Voldemar Jannsen. Voldemari edu selles, et ta tegi lepingu, et ta ei kritiseeri oma ajalehes sakslasi ja tema saab kirjutades vabaduse. Seega tal oli kallutatud ajaleht. Küsimus, kas me mõistame ta selle eest hukka? Kui tehingut poleks olnud, siis Jannsen poleks saanud teha Vanemuise Seltsi, laulupidu, ajalehte. ,,Taevakivi" 1975 Lühike romaan. Tegelasteks K.J. Peterson ja O.W.Masing (õ mõtleja, talle kuulus ,,Beiträge..
seoses kirjutamine muudkui paisus. 1979 Neli monoloogi Püha Jüri asjus – Michel Sittow - Peategelane on maalikunstnik Michel Sittow, kes tegutses 16nda sajandi alguses Eesti aladel. Ta on kinlasti esimene kompromissiteema tegelane, kes peab otsustama, kuidas ta Tallinna linnavõimudega hakkama saab. 1971 Michelsoni immatrikuleerimine – kõige riskantsem on see teos, sest tegelane on väga problemaatiline. 1971 Pöördtoolitund – J. V.& E. Jannsen – saab mononäidendiks. 1975 Taevakivi - Kr. J. Peterson ja O. W. Masing 1975 Kolmandad mäed – Johann Köler keskseks tegelaseks, teeb greskot Tallinna Kaarli kirikule. Tekivad samuti eetilised probleemid. 1978 Keisrihull – Timotheus von Bock – peategelane on isemoodi. Ta on saksa päritolu mõisnik. 1982 Rakvere romaan 1982 Professor Martensi ärasõit – peategelaseks on 19nda sajandi
aadliregistrisse ehk immatrikuleeriti, kuigi oli madalat päritolu. "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) räägib maalikunstnik Michel Sittowist, kes pidi vaatamata oma kuulsusele tsunfti vastuvõtmiseks tegema sellitöö ja maalis Püha 35 Jüri. "Pöördtoolitund" on J. V. Jannsenist, kes olevat võtnud baltisaksa aadlikelt altkäemaksu, et Postimehe sisu vastaks nende huvidele. Kui poeg Eugen Jannsenit selles süüdistas, sai postipapa insuldi ja oli viimased kümme aastat halvatud. "Kahe kaotsiläinud paberi lugu" räägib noorest Kreutzwaldist. Jutustus "Mardileib" (1973) räägib teravmeelsest apteekripoisist, kellel õnnestub leiutada uus maiustus martsipan.
"Neli monoloogi...." peategelaseks Michel Sittow, kes elas 1469-1525, Krossi loos on ta ilmekas kompromissikangelane. Tegelased tihti peavad tegema oma liikumisteel kompromisse võimuga. Sittow kindlustab välisstaatust ja jääb samal ajal iseendaks. 71 ilmub "Michelsoni immatrikuleerimine" peategelane Michelson, kes surus maha mässu, kangelane, kelle tõlgendamisel mingeid probleeme nähtud kui teiste puhul, vastuoluline tegelane. Probleemtekst analoogilises mõttes on "Pöördtoolitund" kas proosatekst või mononäidend? Mononäidend 79. aastal. Jannseni lugu, aga edasi antud poja Eugeni pilgu läbi. Üks küsimus, kas Jannsen tegi kokkuleppe baltisaksa aadlikega jne. 1975 "Taevakivi" lühiromaan, kus on õieti kolm vaatepunkti ja kolm keskset tegelast. Peterson kõige olulisem? Mingis mõttes siiski. Kõik 3 tegelast: Masing, Peterson ja Masingu naine Kaara saavad võrdselt sõna, tekivad pinged. Hüpoteetiline situatsioon, mille kohta pole mingeid
Ellen Niidu. Ta oli kolmekordne Nobeli preemia kandidaat. Tal oli suvekodu Hiiumaal Kassaris. Oli suure lugemusega gümnasist, kes osales paljudel kõnevõistlustel. Ta valiti ka Riigikokku. 1993 astus omal soovil Riigikogust välja. Kross on maetud Metsakalmistule. Kross on oma tegelaste puhul nii prokurör kui advokaat (süüdistab ja kaitseb). Iseloomulik ajaloolistele romaanidele. Rasked valikud, kompromissid. Ärkamisaega käsitleb kolmes teoses. „Pöördtoolitund“. J.V.Jannseni poja Eugeni monoloog. Õigustab oma isa kokkulepet saksa aadliga (Kuidas Jannsen C.R.Jakobsoni artiklite avaldamisest keeldus). Tagantjärele selgunud, et selle eest maksti. Leidis praktilisi seletusi, muidu oleks tulnud Postimees sulgeda. „Taevakivi“ kujutab Otto W. Masingu ja KR.J. Petersoni kujuteldavat kohtumist. Tegu põlvkondade vahelise konfliktiga, Masing alalhoidlik, Peterson trotslik idealist. „Kolmandad mäed“ Johann Köleri sisemonoloog. Esteetika ja eetika
annaabi.ee 
