Eesti Teatri Aastauhind parimale lavastajale, 2014. Isiklikku Abikaasa on diplomaat ja endine näitleja Gita Kalmet. 2 poega Henrik Kalmet Karl Andreas Kalmet Mõlemad lõpetasid 2012. aastal Lavakunstikateedri. Töökohad 1980-1985 Rakvere Teater, näitleja. 1985-1988 peanäiteljana. 1989-1998 Tallinna Linnateater, lavastaja ja näitleja. 1998-2002 vabakutseline lavastaja. 2002- 2010 Endla Teatris, näitleja ja lavastajana. Lavastused ,,Kassirabal" "Koletis kuu peal" "Titanicu orkester,, Kesselmanni Minu õde siin majas (1998) Kaplinski Liblikas ja peegel (2006) Mait Kalmet Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
Alexandre Dumas vanem · 18021870 Päritolu · Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie · Vanaisa aadlisuguvõsast · Dumas' isa läks oma isaga tülli ja võttis naise perekonnanime · Dumas' isa oli Napoleoni armees kindral · Kolmas laps · Raske majanduslik olukord · Dumas Pariisis jurist Orleans'i hertsogi juures · Läks teatrisse · Tuntus draamakirjanikuna Pere- ja eraelu · Poeg A. Dumas noorem, abieluväline tütar · 1840 abielu näitlejanna Ida Ferrier'ga · Naistelemb · Maetud Pariisi koos teiste kirjanduse suurkujudega (Rousseau, Hugo, Voltaire) Loometöö · Loetuim prantsuse kirjanik maailmas · Teater, draamakirjanik · Ajaloolised seiklusromaanid "Krahv Monte-Cristo "Kolm musketäri" 1844 "Kakskümmend aastat hiljem" · Sõber ja rivaal Victor Hugo Loometöö · 1832. a koolera epideemia · Dumas reis Euroopas: Austria, Holland,...
..............................................................................................................1 1.Elulugu........................................................................................................................2 2.Ülevaade loomingust..................................................................................................2 2.1 Näidendid.............................................................................................................2 2.2 Lavastused..........................................................................................................2 2.3 Rollid Rakvere teatris...........................................................................................3 2.4 Raamat................................................................................................................ 3 3. Lavastus ,,Igavene kapten"....................................................................................... 3 4. Kokkuvõte...........
kohati lopsakas iroonia teema ja tegelaste suhtes, mis väljendub detaile rõhutavas kirjeldusviisis ja pakub nii õõva kui ka liiga oma aja lapsed ja jäävad vähemalt nooremale lugejale mõistetamatuks. Selleks oleks vaja rohkem konteksti, ent teos (stiililistel põhjustel) seda ei anna. Nii jääbki „Elu on mujal” 21. sajandil, kus noorte mässamine pole enam eriti moes ja ka poeet pole oluline ühiskondlik figuur, pigem ajalooliseks romaaniks heade Lavastused Eestis Milan Kundera – “Surematus” Esietendus 8.02.1996 Lavastaja Jaan Tooming Milan Kundera – “Jacques ja tema isand“ Esietendus 18.03.2000 Lavastaja Ain Mäeots. http://www.ohtuleht.ee/90198 There are no small parts. Only small actors. - Milan Kundera Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Milan_Kundera http://www.brainyquote.com/quotes/authors/ m/milan_kundera.html
Kool Õppesuund Rühm Koostaja nimi JAAN TÄTTE Referaat Juhendaja: JUHENDAJA NIMI Kuressaare 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Lavastused.................................................................................................................................4 1.2 Näidendid...................................................................................................................................5 1.4 Tunnustused...............................................................................................................................5 3. KASUTATUD ALLIKAD.....................................................
Sisukord 1. JAAN TÄTTE.............................................................................................................2 1.1 Lavastused............................................................................................................ 2 1.2 Näidendid..............................................................................................................2 1.3 Raamatud.............................................................................................................. 3 1.4 Tunnustused..........................................................................................................3 2
Seltsi esimeheks saab Kristjan Erm. Veel samal kuul saadetakse Seltsi põhikiri Peterburgi ministeeriumile kinnitamiseks. Kinnitamisteadet ei jääda käed rüpes ootama, tegutsetakse Põllumeeste Seltsi sildi all ja nende ruumides. Veel samal aastal söandab "Endla" laulukoor astuda kohalikus pritsumajas avalikkuse ette. Põllumeeste Seltsi ruumes kannavad näitemänguharrastajad ette Lydia Koidula näidendi "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". olulisemad lavastused 1875. L. Koidula "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" 1877. L. Koidula "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" 1878. Peterburist jõuab tagasi Seltsi kinnitatud põhikiri. "Endla" tegevus on nüüd seadustatud. Enne oma maja saamist tegutseb "Endla" Selts mitmel pool Pärnus. Enamasti vahetatakse asukohta päris tihti, kas jäävad ruumid tegevuse jaoks kitsaks või on jälle üür liiga kõrge. Oma maja ehitamise plaane tehakse ka, kuid tegudeni ei jõuta. olulisemad lavastused
tolleaegsetel moevooludel -- sümbolistlikel, ekspressionistlikel teostel. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. Kolmekümnendatel aastatel hakati rohkesti mängima eesti kirjandust, mis tõi kaasa suure publikumenu. Hugo Raudsepa näidendite ja Anton Hansen-Tammsaare ning Oskar Lutsu proosa dramatiseeringute põhjal valminud lavastused kindlustasid teatrile kindla koha Eesti kultuuripildis. 9 Pärnu teater Endla 1918. 23. veebruaril kuulutatakse Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik. 1920. Pärnu Näitlejate Ühing võtab teatri ülalpidamise enda hooleks. Teatri juhtideks August Reiman (1918-20) ja Johann Kull (1920-22). olulisemad lavastused 1920. A. Kitzberg "Kauka jumal" 1921. H. Heijermans "Lootus õnnistuse peale" 1921. L
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Anita Tkatsenko 8k "Eesti Draamateater" Referaat Tallinn 2014 2 SISUKORD 1TEATRI AJALUGU........................................................................................................ 3 2EESTI DRAAMATEATRI LAVASTAJAD...........................................................................5 2.1Merle Karusoo..................................................................................................... 5 2.2Hendrik Toompere Jr........................................................................................... 5 2.3Uku Uusberg....................................................................................................... 6 2.4Ingomar Vihmar.................................................................................................. 6 KASUTATUD ...
Eesti teatri ajalugu, 2008/2009 kevadsemester Eksamiküsimused 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Põhiideeks oli kujutada tegelikkust, väljendada kunstliku reaalsust. Tähtis on ka kommunikatiivsust ja tegelikkuse kujutamist publikuni viia. Teos pidi mõjuma usutavalt. Võtmesõbadeks olid sarnasus, eluvastavus, tõepärasus. Lavastused olid allutatud ideele ning sümbolistlikud, lavategevus ja kõne hoogsad, näitleja on aktiivses olekus.See aga jätis kunstlikult konstrueeritud mulje. Sots realism nõuab kunstlikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõe kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures pidi kunstliku kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus pidid ühtima ülesandega kujutada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotisolistlikus vaimus
Elmo Nüganen Koostanud: Marie Tulik Isiklik Sündinud: 15. veeb 1962 Perekond: Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga Kolm tütart Haridus: Tallinna 4. Tehnikakool Rätsep Tallinna Pedagoogiline Instituut Näitejuht Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunstikateeder Näitleja Töö Ugala teater Lavastaja ja näitleja 1988-1992 Tartu Ülikool Vabade kunstide professor 1999 EMA Kõrgem Lavakunstikool Õppejõud 1998-2002; 2008-2012 Tallinna linnateater Peanäitejuht 1992-... Telenäitleja "Ainus pühapäev" (1990) Telelavastus "Soo" (1992) Teleseriaal "Vabariigi valvur" (1994-1995) "Suflöör" (1993) "Armastus kolme apelsini vastu" (1994) "Seenelkäik" (2012) "Mandariinid" (2013) Rezisöör ja autor "Nimed marmortahvlil" (2002) Põhineb Albert Kivikase romaani "Nimed marmor-tahvlil" ainetel R...
rahu" - Ignacy Gombrowicz ,,Laulatus" - Rimski Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" - Firss Anton Tsehhov ,,Kirsiaed" - Rainysos Mati Unt ,,Vend Antigone, ema Oidipus" - Scanlon Wasserman ,,Lendas üle käopesa" - Francis Nurse Arthur Miller ,,Salemi nõiad" - vana hertsog William Shakespeare ,,Nagu teile meeldib" - politseimeister Porkki Maiju Lassila ,,Tuletikke laenamas" - majahoidja Küür Tom Stoppard ,,Hüppajad" (2007) Varasemad lavastused Vanemuises: - Svarts ,,Punamütsike" (1982) - Zlotnikov ,,Tuli mees naise juurde" (1983) - Oskar Luts, Raivo Adlas ,,Suvi" (1984) - Hendrik Lindepuu ,,Tol kevadel Tartus" (1986) - Vladimir Majakovski ,,Müsteerium-buff" (1987) - Hendrik Lindepuu ,,Kes teda hoida saab" (1988) - Ilmar Külvet ,,Menning" (1990) - Anton Hansen Tammsaare, Raivo Adlas ,,Armastuse võimalikkusest Vargamäel" (1993) - Raivo Adlas ,,Usutluste tund Rüütli tänavas"
või naljand argielu sündmustest. · Svank põhinevad rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. · Allegooria mõistukõne, õpetlikud lood elust enesest, mis antakse edasi lihtsas vormis. 13. P. truväär, trubaduur, zonglöör. S. minnesinger, spliimann H. huglaar K. aoid, rapsood R. riim 14. Keskajal toimusid draamas järgmised muutused: · Keerulisemad lavastused. · Lavaseadmed muutusid keerukamaks(võimaldasid isegi edasi anda maavärinaid, üleujutusi ja tulekahjusid). · Lavastused olid tõetruud(seetõttu jõudsid lavale koguni elusad loomad). · Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. · Etendust saatis tavaliselt instrumentaal või vokallmuusika. 15. Keskaja draama põhiliigid: · M üsteerium vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal.
Colosseu m Triin Tärnov, Katarina Ann Stokes Ajalugu 64.pKr asus Colosseumi kohal Domus Aurea (ladina keeles “Kuldne maja”) 70-72. lammutati palee maha ja algustati Colosseumi ehitusega. 80. aastal pühitses Titus (Vespasiani poeg) Colosseumi sisse 100päevase avamänguga Aktiivselt kasutati 400 aastat Colosseum jäi varemetesse, sest Roomlaste väljavaated muutunud. Kasutusalad Gladiaatorite võitlused Võitlused loomadega Merelahingud Müütide lavastused Teatrid ja etendused Arhitektuur Põrand - puit ja liiv Salakäigud, tunnelid ja süsteemid loomade tõstmiseks ning vee juhtimiseks Ovaalne kuju Kreeka stiilis skulptuurid Colossus of Nero Legendid Põrgu müüt Taime müüt Tänapäev Kuulsaim turismiatraktsioon Roomas Üle miljoni turisti aastas Kontsertid Sümbol surmanuhtluse vastu (kuldne valgustus) Aitäh kuulamast!
Mängiti mitmekesist repertuaari, oma osa oli ka tolleaegsetel moevooludel sümbolistlikel, ekspressionistlikel teostel. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. Kolmnekümnendatel aastatel hakati rohkesti mängima eesti kirjandust, mis tõi kaasa suure publikumenu. Hugo Raudsepa näidendite ja Anton Hansen-Tammsaare ning Oskar Lutsu proosa dramatiseeringute põhjal valminud lavastused kindlustasid teatrile kindla koha Eesti kultuuripildis. 1937. aastal nimetati teater ümber Eesti Draamateatriks. Kaks aastat hiljem ostis teater ära tollase Saksa Teatri hoone Tallinnas, Pärnu maantee 5. Nn põhjamaise juugendi stiilis maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. See kaunis hoone Tallina südalinnas on Eesti Draamateatri koduks praegugi.
näitlejatöö elemente. Klassikaline tõlgendamine kaasaja vaimus. Zanriline mitmekesisus, hübriidzanrid. Lavastas nn leitud ruumides, nt Kadrioru loss, Kirjanike maja, Heliloojate maja. Otsis näitleja ja vaataja vahelist tihendatud sidet. Adolf Sapiro Kasutas kujundlikku füüsilist keelt. Lavastas väga palju Tsehhovi näidendeid. Sapiro oli vundament, millele ehitati järgnevate aastate Tsehhovi-lavastamine. Traditsioonilised, kuigi vabad stampidest, lavastused. Tõlgendav. Huvitavate kujunditega, nüanssidega. Läbi töötatud psühholoogiline teater, teatav kujundlikkus. Uuenduslik, Vene-Tsehhovi teatri mõju traditsioonis. Lüüriline. Sapiro rõhutas kontraste, vastuolusid, paradokse. Absurdilikud toonid (enam ,,Kirsiaia" suhtes). ,,Kolm õde" lähemal traditsioonile. Näitlejaid ebaühtlaselt kriitika arvates. Kujundite loomine näitlejamängust psühholoogiline pidevus, karakter selgeks, pidevaks; ei lõhutud.
....................................................................................7 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................8 KASTUATUD KIRJANDUS.....................................................................................................9 LISAD.......................................................................................................................................10 Lavastused.........................................................................................................................10 Rollid teatris......................................................................................................................12 Rollid filmides...................................................................................................................12
EESTI DRAAMATEATER Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teatri ajalugu Kasvas välja Paul Sepa teatrikoolist aastal 1920 1937. aastal nimetatakse esimest korda Eesti Draamateatriks Teater on algusest peale tegelenud Tallinna kesklinnas 1930. aastatel hakati lavale tooma eesti kirjandusteoseid (Kitzberg, Vilde, Luts) Teater tänapäeval Eesti suurim sõnateater 37 näitlejaga püsitrupp, 4 koosseisulist lavastajat Aastas ligi 500 etendust Aastas ka üks lastenäidend Teatri juhid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level ...
*NO99 asub Tallinnas Sakala 3 *See teater asustati aastal 2005 *Teatri nimes peituv number väheneb iga lavastusega ühe võrra nulli poole. Etendusel mängib 10 inimest. *Teater on hetkeseisuga teinud 61 lavastust ja tal on jäänud teha veel 38 etendust enne kui see sulgeb. * Teater on osalenud arvukatel välisfestivalidel Austrias, Saksamaal, Venemaal, Leedus, Hollandis, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Slovakkias, Sveitsis ja Poolas. Välisfestivalidel on esinetud lavastustega "Nafta!", "Totu kuul", "GEP", "Onu Tomi onnike" ja "Kuidas seletada pilte surnud jänesele". Lavastused * NO99 "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki,, * NO84 "Macbeth" * NO79 Margarita ja Meister * NO46 "Savisaar,, * NO42 El Dorado: klounide hävitusretk * NO38 Punane õhupall Näitlejad 1. Rasmus Kaljujärv (2006) 2. Eva Klemets (2011) 3. Rea Lest (2014) 4. Jörgen Liik (2014) 5. Helena Pruuli (2014) 6. Gert Raudsep (2005...
Noorsooteater, on tegutsenud rohkem kui nelikümmend aastat. Tal on olnud viis peanäitejuhti. Igaüks neist on toonud eesti teatripilti midagi uut ja värsket. AJALUGU · Teatri lõi 1965. aastal eesti lavastaja Voldemar Panso, moodustades tugeva näitetrupi, mis koosnes nii äsja teatrikooli lõpetanud noortest kui ka juba tuntud lavastaaridest. Uus teater sai nimeks ENSV Riiklik Noorsooteater. Pikka aega tuli siiski läbi ajada ilma oma teatrimajata, esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena. TEATRI MÄNGUKAVA · Linnateatris mängitakse nii maailmaklassikat kui kaasaegset väärtdramaturgiat. Tähelepanu pööratakse ka uuele eesti draamale - Linnateatris töötab näitlejana Jaan Tätte, kes on ühtlasi ka üks eesti paremaid näitekirjanikke. Linnateatri mängukavas on ka Tätte uusimad näidendid "Sild", "Palju õnne argipäevaks!" ning "Meeletu". TEATRI MEESKOND · Teatri peanäitejuht Elmo Nüganen
Kirjaklambritest vöö MARE SABOLOTNY KOOSTAJA: GERMAN LAND Tegelased Peategelane on Catherine Vanessa Park Hüüdnimi Kati 16. aastane Lühikesed blondid juuksed, hallikad silmad ja keskmine kehaehitus Väga mässumeelne Suitsetas ja tarbis alkoholi Kõrvaltegelased Johnathan Park ja Marianne Park on Kati vanemad Kersti- Kati õde Juhan- Kati poissõber Liis ja Anni- Kati parimad sõbrad Markus- nakatas Kati HIV-i, toetav sõber Merilaas- Kati klassijuhataja, Merilaas kiusas Katit pidevalt Probleemid Kati ja Juhani vahelised suhted Kati seksuaalvahekord Markusega Elamine HIV viirusega Sisu kokkuvõtte Tänapäeval Tallinn Ja Pärnu Tähtsamad sündmused 1. Kati usaldab Juhanit 2. Pidu Pärnus 3. HIV-ist teada saamine 4. HIV-ga elamine Huvitavad tegurid ja faktid Ülimalt noortepärane Ootamatu lõpplahendus Sõnavara Raamat saavutas 2006. aastal noorsooromaanivõistlusel teise koha VAT teater on teinud raamatust lavastuse Põhjen...
ühtekuuluvustunnet kui kunstitaotlusi ja repertuaariliselt lavastasid peamiselt iseseisvusaegseid menureid. Draama jäi alati üheks pagulaskirjanduse nõrgemaks liigiks. Kodumaal, kus enamik teatrihooneid oli sõjas purustatud ja paljud lavategelased represseeritud, domineerisid repertuaaris samas elutud nõukogude näidendid. Mingile publikuhuvile võisid loota üksnes vähesed lubatud klassikateosed. Stiililiselt järgisid lavastused stanislavskilikuks nimetatud kroonurealismi ettekirjutusi, mis ideoloogilisemates lõikudes tähendas kõige ebarealistlikumat õõnsat paatost. Piiratuma politiseerituse tõttu kannatas vähem muusikateater, mille populaarsus seeläbi tollal tunduvalt kasvas. Kuid peamine oli, et eesti rahvus ja kultuur elasid selle perioodi siiski üle. Teatri vallas suleti küll rida väiksemaid provintsilavasid (Narvas, Võrus, Valgas,
abikaasade ning armukestega ja ehtne Viini elulaad "tantsiva kongressi" aegu - seda pakub "Viini veri". Opereti lavastaja ja koreograaf Monika Wiesler on sündinud Viinis. Ta on esimene naislavastaja Viini Volksoper'is, kes lisaks Austriale on tegutsenud kõikjal Euroopas ja ka Ameerikas. Tema meelisalaks on ikka ja alati viini operett. Lisaks operetile "Viini veri" on Monika Wiesler "Estonias" välja toonud sellised menukad lavastused nagu "Nahkhiir", "Öö Veneetsias" ja "Lõbus lesk". Minu arvamus: Operetti ,,Viini veri" käisin vaatamas Rahvusooperisaalis Estonia 23. mail. Käisin esimest korda vaatamas operetti ja see oli väga muljetavaldav. Alguses arvasin, et operetid on igavad, aga seda nähes muutus mu arvamus. Saalis oli loomulikult palju inimesi ja arvan, et ka teistele meeldis see, kuna saalis oli vaikus ja kõik olid sellesse operetti süvenenud. Soovitan igati vaatama minna seda, kes pole varem näinud.
Seal oli tegelikult meie endite tänapäev kuna me kasutame üha rohke interneti ja tahame peaaegu võimatuid asju. Ma käisin seda lavastust vaatamas, sest siis vabaned ühe raamatu vastamisest ja samuti lõbu pärast. Laval olid üle kolme kümmne aastased inimesed, algselt ei tekkinudgi mingeid mõtteid ja ootus arevus tekkis mis hakkab edasi saama. Kõige erksamalt jäid meelde laulud lemmik oli kurbus on nagu sita häda. Mulle meeldisid laulud lavastused, ei meeldinud lõpp kuna jäi aru saamatuks kus nad on ja millega tegelevad. Ma oleksin tahtnud et nad räägivad rohkem progameerimisest seal. Täpselt ei saa öelda kuidas rahvale lavastus meeldi aga sõprade jutu järgi neile meeldis ja mulle samuti.
OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber kassid, olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy fauni pärastlõuna ). BALLETT prantsusmaa 17. saj, eelkäijad: prantsuse kuningate ( louis XIV ) peod,
liige O ''Isa sokk on matkasell'' ja ''Tulen öösel sulle koju'' Jaan Tätte O Sündinud 24. märtsil 1964 aastal O Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja O Abielus Margit Tättega ning tal on kaks poega O Tartu Riiklik Ülikool 1982. aastal O Tallinna Pedagoogiline Instituut 1985. aastal Marko Matvere ja Jaan Tätte maailmareis O 628 päeva O Asusid teele 2. oktoobril 2010 O Jõudsid tagasi 19.06.2012 Looming O Filmid, näidendid ja lavastused O ,,Ristumine peateega" O Kõige suurem osa loomingust on laulud O Mitmed lood pühendatud sõpradele Laulud O ,,Minemine" O ,,Dollarilaul" O ,,Purjus pea ei pea" O ,,Silveri laul" O ,,Sõprade laul nr. 6" O ,,Ootamine" O ,,Rändaja" O ,,Tulemine" O ,,Sõprade laul nr. 1" ,,Sõprade laul nr. 1" Tulge mu sõbrad, nii nagu enne, teeme üks leil ja joome üks ölu. :,: Ärge küsige elust ja õnnest, oleme lihtsad ja väldime sõnu. :,: Tulge mu sõbrad, tulge, et tulla,
Silver Vahtre on öelnud, et talle meeldivad kujundused, mis ei suru peale, ei karju, on iseenesestmõistetavad. Lavastaja teab, mida ta tahab lavastusega vaatajale öelda. Kunstnik lähtub lavastaja ideoloogiast ja tekstiraamatust. Lavastaja ja kunstniku koostöö sünnib siis, kui nad mõtlevad ühtemoodi (Vahtre, Silver 2007). Noormets on töötanud ka teiste kunstnikega. Näiteks Anu Rauaga (,,Tõde ja Õigus I", 1997) ja Andrus Jõhvikuga (,,Ristumine peateega", 1998). Mõlemad lavastused said väga populaarseteks. Andres Noormets on ka ise oma lavastuste kunstnikuks olnud. 1995. oli ta oma lavastuse "Kroonu onu" kunstnik ning 1997. aastal oli ta oma lavastuse "Showmani elu" kunstnik. 4 Erinevad mängupaigad Andres Noormets on põhiliselt lavastanud Ugala ja Endla teatris. Ometi saab välja tuua ka mitmeid teisi mängupaiku, kus tema lavastused on etendunud. Näiteks 1998. aastal lavastas Noormets Viljandi Kultuurikolledzi 3
Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga ,, Partners in Crime". Robert Annus 7 Sündinud 19. mai 1984 Tallinnas. Lõpetas 2008.aastal Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgema lavakunstikooli 23. lennu lavastaja eriala. On õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja EMTAs oboe erialal. Alates 2008. aasta augustist töötab Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana. Lavastusi Vanemuises: Ödön von Horvath ,,Lood Viini metsadest", Martin Crimp ,,Linn". Lavastused mujal: ,,Raudmees. Odysseuse eksirännakud" Tartu Uus Teater. Praeguseid rolle Vanemuises: Esimene statist, Sõdur (Mati Unt ,,Viimnepäev"), DJ Zlava (Uku Uusberg ,,Karjäär") Juss Haasma Sündinud 23. august 1985 Tallinnas. Lõpetas 2008. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgema lavakunstikooli 23. lennu. 2008-2009 oli Ugala teatri näitleja. Pälvis Ugala publikupreemia rolli eest lavastuses ,, Arturi laulud ja aastad". Tema rolle: Erik( ,,Sinul on meretäis hirmu", Eesti
Arvustus «Hõimud» Armastus kui elumõte Lavastuses «Hõimud» on juttu kurdi noore inimese Billy elust, keda kehastas andekas eesti näitleja Pääru Oja. Billy sündis kurdina kuuljate perel. Lavastuses «Hõimud» räägitakse arusaamatusest, mis on pereliikmete vahel, omapärasest armastusest ja kurdi inimese maailmavaadest. Kõige meeldejäädavam stseen oli see, kui Billy ei viitsinud enam kannatada ja rääkis kõik oma tunnetest välja perele. Ta kasutas viipekeelt, ja esimest korda teda tõesti kuulati. Siin sees on, minu meelest, selline filosoofiline idee, mis paneb mõtlema. Kas on tõesti vaja karjuda, et kõik näeksid ja kuulaksid, või parem on näidata oma tegevustega, mida tahad teistele edasi anda. Veel oli selline väikene stseen, kus Billy vennale Danielile, keda kehastas Tiit Sukk, keegi helistas, ta oli toas koos Billyga ja ütles: «Saab rääkida, olen üksi.». Üsna kurb hetk, Billy on nagu ülearune o...
avastas Viinis uue tantsu valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tantsida. Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav sõnapar ,,kongress tantsib!". ,,Viini veri" pakub kõike haaravaid operetimeloodiad, vapustavalt ilusaid kostüüme ja lavakujundust, vahuveini, segadusi abikaasade ja armukestega ning ehtsat Viini elulaadi ,,tantsiva kongressi" aegu. Monika Wiesler on lisaks ,,Viini verele" Estonias välja toonud ka sellised menukad lavastused nagu ,,Nahkhiir", ,,Öö Veneetsias" ja ,,Lõbus lesk". Käisin esimest korda elus operetti vaatamas ja tegemist oli väga muljetavaldava ja häid emotsioone tekitava kogemusega. Rahvast oli palju, kõik olid vaiksed ja väga süvenenud operetti. Minu arvates oli tegu väga menuka etendusega. Kostüümid ja ka soengud olid pilkupüüdvad, võrratult ilusad ja väga uhked. Operetist jäi mulle eriti meelde Pepi ja Josefi duett. Tegemist oli tõeliselt hea operetipalaga. Hääled
Arvustus Ma kisin teisel detsembril Kumu kunstimuuseumi 5ndal korrusel vaatamas nitust "I love Malm" ,kus tutvustati Malm kunstimuuseumi kogusid, mis on hed Rootsi suurimad ja thelepanuvrsemad. Seal eksponeeriti kuulsate kuntsnike teoseid nagu niteks Richard Berghi, Anders Zorni ja August Strindbergi, kelle teoseid muide rhutasid enamasti loodusmotiive. Nituse kui sellise panid kokku Kumu kuraatorid Eha Komissarov ja Maria-Kristiina Soomre. Nad valisid vlja 49 kunstniku ja rhmituse loomingut , kes on kaasaegse kunsti suurkujud ja philised mjutajad. Nitus ise on jaotatud viieks alateemaks : "Phjavalgus" , "Lavastused ruumis" , "Vimuta vormid " , "Popihiskond" , "Punane tuba" , "PS - vimuvormid". Esimesena hakkas mulle silma Bo Hulteni topis Rootsi tiiger, mis valmis 1976. aastal . See on kindlasti ks popkunsti ks srvamaid teoseid, kuna tiigri pea, mis oli inimkeha otsa asetatud ngi sna reaalne vl...
aastani, näitlejana. Esimene aasta kujunes Elmole väga töiseks. Oli kaks lavastust ja kuus osa. Tema esimene osa oli Kolu-Per Peeter Tammearu lavastuses A. Lindgreni ,,Röövlitütar Ronjas." (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 33-35) Alates 1992. Aastast on Elmo Linnateatri peanäitejuht. Sinna tuli ta esialgu kolmeks aastaks. Oma lepingut pikendab ta rangelt aastakaupa. 1.6 Elmo Nüganeni Linnateatri lavastused 1992: William Shakespeare'i "Romeo ja Julia" Indrek Sammul ja Katariina Lauk mängisid Romeot ja Juliat. Tõuke selleks, et teha ,,Romeot ja Juliat" andis Kalju Orro. Linnateater on käinud selle lavastusega ka mitmel välisreisil: Poolas, Inglismaal Edinburghis. 1993: Tadeusz Róewicz'i "Valge abielu" 1994: Hans Christian Anderseni "Nukkude akadeemia" Elmo esimene töö õppejõuna oli Ingo Normeti 16. lennuga. Lavastus, mille aluseks ei olnud näidend, ega dramatiseering
Romaan “Iiveldus” Peategelaseks on Antoine Roquentin, kes on end pärast pikki reisiaastaid sisse seadnud ühte Prantsuse sadamalinna.Ta asub reipalt tööle, et lõpetada uurimus ühest tuntud poliitikategelasest. Probleem: Ühel hetkel hakkab peategelast painama kummaline iiveldustunne, mis saadab teda kõikjal – kirjutades uurimust, kohtudes sõpradega ning isegi siis, kui tema mõtted kanduvad Annyle – tüdrukule, keda ta kunagi armastas. Draamateoste lavastused Eestis 1990. aastal lavastas Kaarel Kilvet Eesti Nuku- ja Noorsooteatris J. P. Sartre “Väljapääsu ei ole”. Etenduses mängisid Rein Oja ja Anu Lamp. 1995.aastal lavastas Roman Baskin Pärnu Endla teatris J. P. Sartre “Edmund Kean’i”. Nimiosas oli Jaan Rekkor. 2011. aastal lavastas Ellen Teemus Kuressaare Linnateatris etenduse “Timukas”, mis põhineb J. P. Sartre teose “Kinnine kohus” ainetel. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
13.jaanuaril käisin Vanemuise kontserdimajas vaatamas muusikali ,,Mamma Mia". Lugu on tüdrukust,kelle nimi on Sophie. Tal pole õrna aimugi, kes on ta isa ja kust teda leida. Avastanud ta ema päevikust kolme mehe nimed, otsustas ta isakandidaadid salaja pulma kutsuda ning selgitada välja oma sündimise saladus. Sophie on abiellumas Sky-ga. Lavastaja on Ain Mäeots, kes on sündinud 25.detsembril 1971. Ta on väga tuntud ja minu jaoks üks parimatest lavastajatest. Tema lavastused Vanemuises on ,,Helisev muusika", ,,Detektiiv Lotte", ,,Beatrice" ja ,,Mamma Mia". Osades olid Ele Millistfer, Birgit Sarrap, Andres Dvinjaninov, Sepo Seeman, Tanel Jonas, Priit Strandberg, Merle Palmiste, Kaire Vilgats. Sophied mängis Birgit Sarrap,Skyd mängis Priit Strandberg ning isakandidaadid olid Andres Dvinjaninov, Sepo Seeman ja Tanel Jonas. Lavastuses teevad kaasa bänd, koor ja tantsurühm. Muusikazanrid on popmuusika,
sentimentaalsed valsid". Ooperid-,,Hispaania tund", ,,Laps ja võlumaailm". Balletid- ,,Daphins ja Chloö", ,,Boolero". Klaveriteosed-,,Couperini haud", ,,Öine Gaspard". Vokaalsümfoonilised teosed-,,Seherezade". 5. Maurice Ravel üks looming ,,Boolero" ? kirjutamise mõtte andis Vene balleti baleriin - Ida Rubinstein. Pariisis tuli lavale 1928 a. ,,Boolerot" on etendatud erinevate libertodega, ühe autoriks Ida Rubinstein ja teisel Ravel ise. Mõlemad lavastused olid edukad, kuid maailmakuulsaks sai orkestripalana. ,,Boolero" kompositsiooni moodustavad 18 sümfoonilist variatsiooni ühele ainsale teemale. Selle ebaharilik meloodia, harmoonia ja rütm jäävad algusest lõpuni täiesti tundmatuks. Põhirütmi hoiavad ja mängivad kaks väikest trummi. Ainsad muusikalised väljendusvahendid mis muutuvad on dünaamika. Teema koosneb 17 takti pikkusest osast.
Ooper oli esitatud Saksa keeles, kuid see ei seganud sugugi vaatamist, kuna olid olemas nii eesti keelsed, kui ka Inglise keelsed subtiirid. Samuti sai kavast lugeda nii mõndagi sellest, mis süzees ees ootas. See tegi ooperisse süvenemise lihtsmaks ning arusaamise kergemaks. ,,Wallenberg" on maailmatasemel lavastaja Dmitri Bertmani ja julgeid lahendusi pakkuva kunstniku Ene-Liis Semperi fantastilises nägemuses lavastatud poliitiline nüüdisooper. Dmitri Bertmani kõmulised lavastused on tekitanud kõikjal maailmas elavat vastukaja. 2007. aastal sai ta ,,Wallenbergi" lavastamise eest Eesti teatri muusikalavastuse aastaauhinna. Samal aastal pälvis ,,Wallenbergi" kunstiline meeskond silmapaistva töö eest Eesti Vabariigi kultuuripreemia. 2008. aastal andis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Dmitri Bertmanile Maarjamaa Risti IV klassi ordeni. Dirigentideks on Arvo Volmer ja Risto Joost, kes aitasid kaasa heale muusikaelamusele.
Mõned teosed: "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis" (dramatiseering; Tallinn 1946) "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab" (reisikiri; Tallinn 1957) "Töö ja talent näitleja loomingus" (Tallinn 1965; 2. trükk Tallinn 1995) "Maailm arlekiini kuues" (reisikirjad; Tallinn 1973) "Portreed minus ja minu ümber" (Tallinn 1975; 2. trükk Tallinn 2007) "Päevaraamatud 1946–1956", II (2007) Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed Juhan Smuuli "Lea„ "Kihnu Jõnn„ Frederic Loewe' "Minu veetlev leedi" silmapaistvaid lavastusi oma dramatiseeringuist "Inimene ja jumal" ning "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal Oskar Lutsu "Kevade„ Maksim Gorki "Ema„ Aleksis Kivi "Täna mängime "Seitset venda"" On avaldanud: huvitavaid reisilugusid humoorikaid vesteid
keskkooli lõppu tabas teda seletamatu hirm esinemiste ees ja ta loobus sellest, lavakasse kandideerimisest ei julgenud ta isegi mõelda. • Anu astus hoopis Tallinna Majanduskoolihotellitöö erialale ja kogus seal end kaks aastat, siis pakkus end telesse ning sai noortesaadetesse tööle. • Seejärel astus Tallinna Pedagoogikaülikooli. Sisseastumiseksamitel oli hinne 3. VARAJANE ELU • Kooli algus oli raske, lavastused, näitlemised - miski ei tulnud välja. • Elus esimest korda ei saanud ta oma kooliasjadega hakkama. • Suureks abiks oli see, kui kursusejuhendajad Toomas Lõhmuste ja Vilja Palm temast uut inimest üritasid kasvatada. Nad ei andnud alla ja Anu on selle eest neile väga tänulik. AJAKIRJANDUSLIKU TEGEVUSE ALGUS • Anu Välba üks esimesi ülesastumisi televisioonis oli aastaid tagasi saates
Ott Sepp Ott Sepp (sündinud 29. juunil 1982 Tallinnas) on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.–2006. aastani oli ta näitleja Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Laiema tuntuse saavutas Sepp rollidega filmides "Malev" (2005) ja "Tulnukas" (2006). Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga, kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp kirjutas stsenaariumi poliitilisele satiirilisele telesarjale "Riigimehed" (2010), kus tal oli episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 on Sepp Reformierakonna liige. Rollid Eesti Draamateatris 2004 Kaj Jevgeni Švartsi "Lumekuningannas" 2005 Rudolfo Mart Kivastiku "Savonarola tuleriidas" 2005 ...
Robert Annus Robert Annus on sündinud 19.mail 1984 Tallinnas, ta on eesti näitleja ja lavastaja. Robert õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja oboed ning lõpetas aastal 2008 Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (23. lennu) lavastaja õppesuunal. Ta töötas Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana, aastatel 2008-2013. Ta oli ansambli Chupacabra solist ja ETV saatejuht.Tema elukaaslane on näitleja Maria Soomets, kes sündis 21.veebruaril 1979 ning ta on Eesti näitleja. Neil on tütar Noora, kes sündis 5.juunil 2010.Robert Annus tunnistas, et kuigi tal oli valida nii näitlemise kuimuusiku karjääri vahel, valis ta lavakunstikooli astudes esimese tee."Klassikalise muusiku elus on rohkem üksindust, teater on oma olemuselt kollektiivsem, kuid meistriks saamisel määrab tegelikult ikka harjutatud tundide hulk - kui palju oled pilli harjutanud," arvas Annus Kroonikale antud int...
kirest ja vihkamisest. Iidsete Toomkiriku varemete vahel rullub lahti keskaegne armastuslegend. Osalejad: Quasimodo (Veikko Täär), Esmeralda (Laura Peterson), Frollo (Leino Rei), pöörase poeedi Pierre'i (Hannes Kaljujärv) ja Phoebuse (Jüri Lumiste, Ott Aardam) Paljude teiste värvikate, karakteersete tegelaste kohtumistes otsitakse vastust küsimustele: Kes on naine? Milline võib olla armastus? Kus on Jumal? Lavastused "Linnubassein" (Leonard Melf; 1998; EMA Kõrgema Lavakunstikooli XIX lend) "Säärane Mulk ehk Sada tangu" (Lydia Koidula; 1999) "Võlulift ehk Kivimüüt" (Andres Ait; 1999; koos Jaan Tootseniga eriprojekt Jõhvi lauluväljakul) "Iguaani öö" (Tennessee Williams; 2000; Rakvere teater) "Valge uni" (Richard Grauberg; 2000; Rakvere teater) "Vanaema õunapuu otsas" (Mira Lobe / Peeter Raudsepp; 2001; Rakvere teater)
● Algselt oli see teatrižanr mõeldud ainult kuninglikule perekonnale ja alles hiljem sai see laiema avalikkuse meelelahutuseks ● Põhikarakterit: shang (mees), Dan (naine), Jing (võõbanägu), Chou (kloun). alajaotustega ● Erinevates lavastustes sama rütm ja helistik ei tohtinud korduda ● Põhjapoolne stiil hääbus. Lõunapoolne stiil - 50 stseeni, igal oma pealkiri. Aeglasem, mahedam, populaarsem. ● Kõik lavastused lõppesid õnnelikult ● Detailid olid olulised, liigutused olid loetud nt 20 sõrmeliigutust, 7 käeliigutust. ● Lapsed õpivad koolis 5-13, siis näeb edasi, kas laps suudab konkureerida ● Olemas ka ooperi lasteaiad ● Värvidel tähendused. Punane - intelligentsus, vaprus. Lilla - õiglus. Must - neutraalne. Roheline - vägivald. Kollane - julmus. Valge - kurjus. ● Teksti illustreeriti. Kui näitleja kõnnib ringiratast, siis see tähendab, et ta on kõndinud
Maardu 2013 1. Sissejuhatus Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära osad lavastused, luuletused ning näidendid. Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks. Tema loomingud on peamiselt lihtsad ning see just haarabki inimesi kaasa. 2. Elulugu Jaan Tätte sündis 24. märtsil 1964. aastal Puiatul velsker Jaan Tätte perekonnas. Isa tegeles kogu elu haigete ravimisega ning ema oli raamatupidaja. Tätte ise on Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Kirg kirjutamise vastu avaldus Tättel juba enne keskkooli
töötles neid, liitis ja lahutas sündmusi ning tegelasi, tõi sisse tsitaate ja viiteid paljudele teistele kultuuritekstidele, asetades teose uutesse seostesse. Näiteks teisendas ta ,,Hamleti tragöödia" värssteksti proosaks. Undi teatritekstid on kõrgel määral intertekstuaalsed, seda oli ka lavastuse poeetika. Kirjaniku lavastustele oli omane kummastav iroonia ja rõhutatud teatraalsus. Sisulisest küljest olid Undi lavastused mitmetähenduslikud ning avatud erinevatele tõlgendustele üsna laias ulatuses; nende sõnumit ei saa lihtsalt ja lühidalt formuleerida. Eesti autoreist olid talle olulisimad Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Iseseisvuse eelõhtul tegi Unt ,,Tõe ja õiguse" III osa põhjal kaksiklavastuse ,,Priius, kallis anne. Taeva kingitus". Unt armastas liikuda mängu ja tõelisuse piirimail, ähmastades nende vahejoont. Reaalsus pole tema lavastuses terviklik ja usaldatav, vaid ebakindel ning muutlik.
päevakajalisi sündmusi või probleeme Vee kaitsjad Robert Colescott asendab kuulsate teoste tegelased mustanahalistega Alabama neiud David Ligare Esindab postmodernismi USA-s Maalib klassitsistlike või klassitsismi lähedasi pilte Penelope Cindy Sherman esitanud suuri fotosid, mis mõjuvad kommertsfilmi stoppkaadritena, kuid on lavastused, milles kunstnik ise esitab tüüpilisi naise rolle tema kunstis on mõte, et naiselikkus pole midagi loomulikku, vaid ühiskondlik konstruktsioon Jenny Holzer on levitanud linnades iroonilisi aforisme, mis on trükitud tema riietele või projekteeritud reklaamtahvlitele Barbara Kruger on täitnud galerii fotoplakatitest ja tekstidest
Doris Kareva "Mandragora" Ettekanne Carmen Seljamaa 10D. klass nov 2011 Autorist · Doris Kareva on Eesti üks tuntumaid luuletajaid, kes siiani elus on. · Kirjandusmaastikule sisenes ta algselt koolialmanahhis "Trükitähed", kuid laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas "Noorus "1974. Lisaks on ta ka Kirjanike Liidu liige. · Kõige rohkem on ta tuntud luuletajana. Lisaks oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär, hetkel on ajakirja "Meie Pere" peatoimetaja ja ajalehe "Sirp" kirjandustoimetaja. Autorist · Doris Kareval on ilmunud palju teoseid: "Päevapildid", "Ööpildid", "Puudutus", "Salateadvus", "Vari ja viiv", "Maailma asemel", "Armuaeg", "Hingring", "Fraktalia", "Mandragora", "Aja kuju", "Lõige", "Deka". · Tema teosed on tavalisest erinevad. Omapärane vaatenurk elule. Üldjuhul arvatakse ikk...
Charles Dickens Kristel Onno 11ac *Charles John Huffam Dickens Inglise kirjanik, sotsiaalse romaani rajaja ja inglise kriitilise realismi silmapaistvam esindaja 7. veebruar 1812 9. juuni 1870 Sündis sadamalinna Portsmouthi töölisagulis Landportis John ja Elizabeth Dickensi pojana Oli seitsmelapselise pere vanim laps ELUKÄIK Kui Charles oli kolmeaastane, kolis perekond elama Londonisse Tema isa pandi võlavanglasse Kümneaastane Charles asus tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi 12 tundi päevas viksikarpidele silte kleepima Hiljem töötas ta kirjutajana advokaadikontoris, ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina noor Charles Dickens 1836 abiellus ta ajalehe "Evening Chronicle" toimetaja tütre Catherine Thomson Hogarthiga Neil sündis kümme last Aasta pärast abiellumist asus Dickens koos oma na...
valmistamisega, panid nad aluse haritud maailmale. Rahvas hakkas arenema ja õppima , maailm ja temas suhtlemine muutus aina lihtsamaks ning meie mõistes hummaansemaks. Inimestel oli vajadus sotsiaalse keskkonna järele ja selle nad just läbi kunsti viljelemise saavutasidki. Mitmed kunstiteosed on loodud sellejaoks, et meile midagi edasi anda ja õpetada. Suurel määral üritatakse inimesi mõtlema panna näiteks teatrikunsti kaudu. Näiteks võin tuua Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide kooli lavastused ja filmid, millest mitteükski ei jäta südant külmaks ega hinge tühjaks. Märgiksin ära filmi ``Tütarlaste kooli juhtum``. Filmi sisu käsitleb narkootiumite ning AIDSI, kooli ja koduvägivallaga seotud probleeme. See on dramaatiline lugu, mis paneb noored tehtud tegude tagajärgede üle pikemalt mõtlema. Ma usun, et paljud filmi vaadanud inimestest mõtlevad sügavalt oma elu üle järele ja see juba teebki kogu ümbritseva natukene kenamaks kohaks.
Esialgu toimusid teatri etendused kirikus, kuid hiljem kandus etenuds kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakile. Liturgilisi näidendeid mängiti kogu euroopas. Alguses olid need ainult preestritele ja kooripoistele, kuid pärastpoole lülitusid mängu ka lihtkodanikud. Esimene teadaolev esinemine lossisaalis on 15.sajandil Hispaanias. Keskaja teater oli lihtne, kuid kui hakkasid välja kujunema remargid, siis hakkasid lavastused küllalti keeruliseks muutuma. Ka lavaseadmed hakkasid järrest keerukamaks muutuma ja võimaldasid isegi maavärinaid, tulekajusid ja üleujutsi luau. Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Etenudis saatis kas vokaalne või intstrumentaalen muusika. Näitekirjanduse esimeseks võrseks oli liturgiline traama. Piiblist võetud tekst oli ladinakeelne, seda esitati altari lähedal ja osatäitjad olid vaimukad.
Selle asemel ehitati uus, mis sobis seitsmekümnendatesse- nurgaline, hall, suug, igav ja ühetaoline. Maja valitsejaks sai Kaarel Ird tuntud kommunist ja kuri inimene. Vana hirmsa valitsuse all sündis teater, nagu ka uued vaimsed inimesed Hermaküla, Unt ja Tooming, kes selle asemel et tegelda müügitöö ja rahva kommunistliku valgustamisega, jätkasid sealt, kus oli lõpetanud Karl Menning. Nad saatsi korda imesid, mis jäävad igavesti püsima eesti ajalukku. Hermaküla lavastused ja osatäitmised Vanamuises on unustamatud. Lavamärgn oli nii tõeline, et publik pidas seda tegelikkuseks, mitte teatriks. MatiUndi suured etendused sündisi aga hiljem Vanemuises, Kaarel Irdi ehitatud sotsialistlikus parteilises teatris. Aastaid hiljem lõpetas Ird teatri tegevuse, millega Vanemuine muutus väikseks ja mahajäetuks. Siis lahkusid ka Unt ja Hermaküla Tallinnasse. Kuid Vanemuises tehti veel endiselt kunsti , aga mitte endise hooga, sest saalid olid tühjaks jäänud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
