Euroopa Liidu rahadest. See aga tähendab seda, et Eesti majanduse areng pole jätkusuutlik. Esialgu küll arvati, et rahade eest tehakse midagi ekstra, kuid nüüd on olukord selline, kus oma kogutud maksudest ei suudeta kulusid katta. Seda järjekindlalt juba aastaid. Eestis on oma kosmopoliitsuse poolest maailmas esi kolmandikus, kui mitte üks kosmopoliitsemaid. Samas see pole halb, sellepärast, et mida kosmopoliitsem on riik ja rahvas, seda vähem on konflikte. Infovahetus ja vabadus on suur, seega on teadlikkus teistest rahvustest ja olukordadest suurem. Üksteise mõistmine ja üksteisega arvestamine on kosmopoliitsemates riikides kordades suurem, kui jäigemates riikides. Üks väga tunnustatud politoloog Pipa Norris on ka Eestit selle omaduse poolest kiitnud. Me oleme eeskujuks teistele samal ajal vabaduse saavutanud riikidele, kuna meie tehnolooga ja
PAIK (s. 1932), kelle lemmikobjektideks on televiisor ja videomagnetofon (nt. ,,V- püramiid", mis koosneb 32-st püramiidi asetatud värvitelerist). Autor otsib võimalusi, kuidas aktiviseerida inimeste suhtumist teleriekraani. tänapäeval on laialt levinud arvutigraafika, mis võimaldab luua lõputult variatsioone etteantud programmi raames ja sobib eriti seeriakunsti pooldajatele. Kineatism, nii nagu tema lähtekohaks olnud tehniline progresski on kõige kosmopoliitsem seni vaadeldud kunstivooludest. Enamik kinetatismi on meeleolult ja vaimult, nii nagu vahenditeltki solidaarne tehnilise progressiga. Kinetismi raskeks probleemiks näib jäävat piiri tõmbamine kunsti ja mittekunsti, vaimse loomingu ja ajaviiteliste mänguasjade vahel. 60- ndate ja 70-ndate aastate avangardismis oli kunsti piiri kompamine või ründamine keskseks teemaks. Seetõttu olidki op-kunst ja kogu kinetism eelmänguks järgnevatele vooludele
rahvas (kodanikutasand) – keegi Karl Deutschi-nimeline tšehhi sakslane; teda peetakse transaktsionalismi loojaks; RV suhted ongi nt üliõpilaste suhted üle terve maailma (indiviidi tasand) grupid – organiseeritud, hargmaised majandus- ja äriorg-id, ka pol. org-id (erinevad kirikud); kõige kosmopoliitsem variant üldse; Randalf Bourne, transnatsionalism (vastandub internatsionalismile) bürokraatia – seotud riigiga; räägitakse jälle Ernst Haasist ja tema neofunktsionalismist (täidesaatev) võim – sellega tegelevad riigid kõige rohkem; Carl Friedrich; tema teooriat nim. funktsionaalseks
poolakirjanik. Väga markantne keele ja muude valikute ilming on tema blogi (jaankaplinski.blogspot.com). Oma blogis ta reeglina eesti keeles midagi ei kirjuta – soome, vene, inglise, võru keeles, aga eesti keeles midagi. Vastandumised hakkavad silma ka mitmel moel – äärmuslikult rõhutatud rahvuslikkusega kaasa ei lähe. On räägitud ka sellisest kahe suure Tartu kirjanik mõttelisest opositsioonist – rahvuslikkuse ja rahvusliku traditsiooni kajastaja Hando Runnel ja teiselt kosmopoliitsem Jaan Kaplinski. Kui 90ndate keskpaigas tundus võimatu, et Hando Runnel Jaan Kaplinski raamatuid kirjastaks, siis nüüd on ta seda küll teinud. IV loeng Hando Runnel 1965 Maa lapsed 1970 Avalikud laulud 1972 Lauluraamat eh Mõõganeeljaja ehk Kurbade kaitseks 1976 Mõru ning mööduja 1978 Kodu-käija 1982 Punate õhtute purpur 1988 Laulud eestiaegsetele meestele 2000 Mõistatused 2005 Sinamu 2011 Tähed tahavad sõnaks
JUNE PAIK (s. 1932), kelle lemmikobjektideks on televiisor ja videomagnetofon (nt. ,,V-püramiid", mis koosneb 32-st püramiidi asetatud värvitelerist). Autor otsib võimalusi, kuidas aktiviseerida inimeste suhtumist teleriekraani. tänapäeval on laialt levinud arvutigraafika, mis võimaldab luua lõputult variatsioone etteantud programmi raames ja sobib eriti seeriakunsti pooldajatele. Kineatism, nii nagu tema lähtekohaks olnud tehniline progresski on kõige kosmopoliitsem seni vaadeldud kunstivooludest. Enamik kinetatismi on meeleolult ja vaimult, nii nagu vahenditeltki solidaarne tehnilise progressiga. Kinetismi raskeks probleemiks näib jäävat piiri tõmbamine kunsti ja mittekunsti, vaimse loomingu ja ajaviiteliste mänguasjade vahel. 60-ndate ja 70-ndate aastate avangardismis oli kunsti piiri kompamine või ründamine keskseks teemaks. Seetõttu olidki op-kunst ja kogu kinetism eelmänguks järgnevatele vooludele. Teoste lakoonilisuse ja standartsusega,
PAIK (s. 1932), kelle lemmikobjektideks on televiisor ja videomagnetofon (nt. ,,V- püramiid", mis koosneb 32-st püramiidi asetatud värvitelerist). Autor otsib võimalusi, kuidas aktiviseerida inimeste suhtumist teleriekraani. tänapäeval on laialt levinud arvutigraafika, mis võimaldab luua lõputult variatsioone etteantud programmi raames ja sobib eriti seeriakunsti pooldajatele. Kineatism, nii nagu tema lähtekohaks olnud tehniline progresski on kõige kosmopoliitsem seni vaadeldud kunstivooludest. Enamik kinetatismi on meeleolult ja vaimult, nii nagu vahenditeltki solidaarne tehnilise progressiga. Kinetismi raskeks probleemiks näib jäävat piiri tõmbamine kunsti ja mittekunsti, vaimse loomingu ja ajaviiteliste mänguasjade vahel. 60- ndate ja 70-ndate aastate avangardismis oli kunsti piiri kompamine või ründamine keskseks teemaks. Seetõttu olidki op-kunst ja kogu kinetism eelmänguks järgnevatele vooludele
annaabi.ee 
