Elu mõte Paljud tänapäeva noored esitavad endale enne täiskasvanu ikka saamist levinud küsimuse, mis on elu mõte? Vastuse sellele peab igaüks iseseisvalt leidma ja otsustama, kas seni on õigesti elatud või mitte. Mehis Heinsaare esimene soovitus tema artiklis ,,Mis on elu mõte?" on lasta elutempol raugeda ja leida aega oma seni elatud elu eemalt analüüsida. Seda mõtet on väljendanud ka Anton Nigov teoses ,,Harjutused" öeldes, et elu ainult ei tule elada, vaid seda tuleb ka mõista. Kõrvaltjälgides suudame paremini otsustada seni elus tehtud valikute üle, mis tänapäeva tempokas ja rutiinirohkes maailmas on jäetud tähelepanuta. Kui iga inimene leiaks natukene aega, et kaalutleda põhjalikult oma otsuseid ja vajadusel neid korrigeerida, elaksime me tunduvalt õiglasemas ühiskonnas. Inimene ei õpi kunagi õigesti elama, sest elu areneb kiiremini, kui meie seda analüüsida ja
Kunst muudab inimese ellusuhtumist. Loetud teosed toovad näiteid ja õpetavad mõistma erinevaid inimesi ning situatsioone. Tegemist ei pea olema alati 500-leheküljeliste raamatutega, mis räägivad elu kõikidest nüanssidest ja väärtustest, piisab ka lühikestest artiklitest või jutukestest. M. Heinsaar on sulest välja kirjutanud artikli "Mis on elu mõte?", mis õpetab inimestele varuma rohkem aega ümbritseva nautimiseks. Samuti on hea tükiga hakkama saanud ka A. Nigov. Tema lühijutt "Harjutused" räägib inimese suutlikkusest oma elu elada, aga mitte seda samal ajal mõista. Eluga pahuksisse sattudes tuleks tõsiselt mõelda kirjanduse abile. Raamatuid, mis räägivad konkreetselt õigesti elamisest võib olla küll raske mõista, aga need on väga kasulikud. Kunstiteosed, mis inimene elu jooksul enesele lahtimõtestada suutnud annavad kõik juurde kogemusi ja vajalikke õpetusi. Lugemine arendab ning võimaldab tarkuse ammendamist ka juhul,
Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu, kirjanikunimega Emil Tode ja Anton Nigov sündis 13. septembril 1962 Tallinnas Nõmmel agronoomi ja raamatupidaja pojana. Ta on väga looduslembeline, ning meeldib tegeleda ka fotograafiaga. Ta elab Järva maakonnas. Õnnepalu tunneb huvi poliitika vastu. Nagu ta ise ühes Eesti Ekspressile antud intervjuus ütleb: ,,Poliitika on seotud inimeste, nende hoiakutega. Toimuvat on eemalt huvitav vaadata kui inimlikku komöödiat, püüda näha, mis seal taga on
osakonnas botaanikat ja ökoloogiat · 1985-1987 töötas Hiiumaal Lauka kooli bioloogia ja keemia õpetajana · Hiljem töötas ta vabakutselise tõlkja, kirjaniku ja ajakirjanikuna · 1989-1990 töötas ta ajakirja Vikerkaar toimetajana · 1993. aastal kirjastuses Tuum ja Eesti Vabariigi välisministeeriumis Looming · Tõnu Õnnepalu on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid · Emil Tode ja Anton Nigov Romaanid · "Kevad ja suvi ja" · "Printsess" Luulekogud · "Jõeäärne maja" · "Sel maal" Essee · "Hea" Tunnustused · 1995 Balti Assamblee preemia romaani "Piiririik" eest · 1995 Kultuurkapitali preemia romaani "Hind" eest · 2002 Loominguline stipendium "Ela ja sära" · 2002 Kultuurkapitali artiklipreemia · 2004 Valgetähe V klassi teenetemärk.
mandrite, hüpates kontinendilt kontinendile nagu kirbud. Ajaline korrastamatus Kust ma tulnud olen, mina ja mu kuritegu, mina ja Franz, mina ja vanaema, keda ma eile unes nägin... Nägin jh, vanaema ja Milvinimelist kassi, mõlemad on tegelikult surnud, kuigi Milvi osas ei või kindel olla, ta läks kaduma, võibolla hiilib siinsamas lähedal. Ja kes seda vanaemagi teab! Emil Tode alias Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu (kirjanikunimega Emil Tode või Anton Nigov) sündis 13. sept. 1962. aastal Tallinnas Kirjutanud nii romaane kui ka luulekogusid Võitnud Juhan Liivi luuleauhinna 2007 Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest Aastal 2010 sai ta Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest. Samal aastal pälvis Õnnepalu Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest. Eesti lugu: Emil Tode ,,Piiririik" (Jaan Undusk)
esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid. (http://estonianworld.com) (Wikipedia, tonuonnepalu.wordpress) • On olnud ka õpetaja. • Töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses. • 1993. Töötas kirjastuses Tuum ja sama aasta septembris Eesti Vabariigi välisministeeriumis. • 2003. Aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. • Kirjanikunimed Emil Tode ja Anton Nigov. • Elanud ka Pariisis. (Wikipedia, tonuonnepalu.wordpress) (wordpress.com) (wordpress.com) Sisu • Teemad /…/ • Meeleolu Panen lihapallid ahju. • Mulje Söön üksi lambivalgel. • Emotsioonid Üksi oma hingega. Sisu Kannikesed õhtuvalguses, järve ääres esimene sääsk. Maanteel tuli autosse heinalõhna. Nii ja nii palju maikuid
halba. Autor on jätnud luuletuse lõpus võimaluse iseenda sisse vaadata. Luuletus on ühestroofiline ning esimeses kaheksas värsis esineb ristriim (abab), järgmistes ridades aga riim puudub. Metafoor: elus süda- tunded; mõnikord on vaja lööki väga valusat- on vaja mingit õnnetust. Tõnu Õnnepalu Eesti kirjanik ja tõlkija Tõnu Õnnepalu sündis 13. septembril 1962. Tema kirjanikunimi on Emil Tode ja Anton Nigov. Ta õppis aastatel 19801985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat, lõpetas cum laude. Aastatel 19851987 töötas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda oli vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. Aastatel 19891990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. Ta on välja andnud viis luulekogu: "Jõeäärne maja" (1985), "Ithaka" (1988), "Sel maal" (1990), "Mõõt"
Aastatel 1985–1987 töötas Õnnepalu Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda on ta olnud vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming Tõnu Õnnepalu on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid. Oma nime asemel on kasutanud ka kirjanikunimesid Emil Tode ja Anton Nigov. Tõnu Õnnepalu alustas luuletajana, saades proosakirjanikuks Emil Tode nime all. Kokku on ta avaldanud 6 romaani: 1993 "Piiririik" - Esimene tähelepanu võitnud teos, mis pälvis 1994. a. Balti Assamblee kirjandusauhinna ja seda on tõlgitud seni 15 keelde. Raamat räägib Ida-Euroopast (mitmete vihjete kohaselt Eestist) pärit homoseksuaalsest stipendiaadist, kes terve raamatu
Jo ka nagu ei paanitsenud üleliia, oli ka pigem rahulik. 6. Antud tekst on igapäevasel teemal ning seda lugedes ei saagi päris täpselt aru, kas tegu on väljamõeldisega või mitte, sest kõik sündmused võivad ka reaalselt olla juhtunud. 7. Sarnasus- vähe tegelasi, keskendub ühele teemale Erinevus- puudub kulminatsioon, tihe sündmustik, teemaarendus, pole ebatavaline sündmus Tõnu Õnnepalu (s. 1962) Pseudonüümid Anton Nigov ja Emil Tode Kirjanik, tõlkija Töötanud bioloogia ja keemia õpetajana Romaanid lüürilise moega, inimese eneseotsingud ja kriis, seejärel sellest vabanemine „Jõeäärne maja“ (luule, 1985), „Ithaka“ (luule, 1988), „Piiririik“ (romaan, 1993), „Harjutused“ (romaan 2002) Ajalooteema 1990. aastate kirjanduses ja mälukirjandus Kirjanikke (ajalooteema)
tegelane seotud mingi süüga. Süütunde analüüsi kaasatakse ka religioossed arusaamad kuriteost ja süüst. Loodus olulisem ruum kui kultuuriline ümber või linn. Peatähtis pole siiski loodus ise, vaid tung kuulatada olemist, ükskõikset ja sõnastamatult Teist. Tugev intertekstuaalne kihistus kõigis. Uue sajandi esimesel kümnendil suur nihe autobiograafilisus. Oma mineviku ja mõtetega tegelemine. Anton Nigov ,,Harjutused" ,,Piiririigi" saamislugu seal. Tagasivaade ajale Pariisis, mälestused. Kirjelduse objektiks on salajased tunded, isiklikud harjumused. Oma keha eluloo paneb kirja (traumad, vigastused) muide ju keha tabu. Üks oluline osa seostub selle päevikuosaga: ta arendab päevikusissekanded üsna traditsioonilisteks esseedeks. Seal on üks läbivaid teemasid pettumine-kahtlemine kultuuris ja loomingu mõttekuses. Siin on üsna
Tuleb välja, et tugevamad piirid on enda sees (psühholoogilised piirid). Teemad Õnnepalu raamatutes: Lääne-ja Ida-Euroopa. Religioon, usk, lunastus, süü. Piiride probleem (riigipiirid, keha piirid, sugude piirid). Kodu ja kodutus. Loodus vs tsivilisatsioon, kultuurpessimism. Seisundite kirjeldamine, õnne ja masenduse dünaamika jms. Mälu teemad. Kirjutamine, hiljem järjest enam ka rõhutatud lugemine. Anton Nigov ,,Harjutused" (2002) murrang loomingus. Pariisi-päevik sajandi algusest, tugev kultuuripessimistlik hoiak. Emil Tode nime all ,,Raadio" (2003) traditsiooniline romaanivorm, dokumentaalkirjanduse mõjudega (kultuuriloo tutvustus, tuntud inimeste lood). Eesti emigrandid elu- ja armulugu. Minajutustaja mälestused kuulsast eesti lauljannast (Liz Franz). Sissejuhatus gay-kultuuri ka. ,,Kultuuriline ema" teemaga tegelemine.
„Indigo“ raamat saab märgiliselt tähenduslikuks. Elu enda kirjutamise taotlus on tal kindlasti seal sees, see on ühte pidi seotus realismisõbraliku hoiakuga, teisalt on taustaks Ameerika tippkirjandus. Beatkirjanduse tulek eesti kirjandusse (proosasse ja luulesse) hakkab teatavat rolli mängima. Sauteril ei ole algselt mingit irriteerimistaotlust näha, aga hilisemalt see süveneb. Eriti hea võimalus selleks avaneb 90ndate lõpus. Tõnu Õnnepalu (Emil Tode, Anton Nigov) (S. 1962) 1993 Piiririik 1995 Hind 1997 Printsess – Õnnepalu väidab, et see on kõige puhtamal moel välja mõeldud romaan ja tema arvates ebaõnnestunud romaan. 2002 Raadio 2002 Harjutused o 2005 Enne heinaaega ja hilje o 2009 Kevad ja suvi ja – luulepäevik, kus ta dokumenteerib ühte ajalõiku ja dokumenteerib värssides. 2009 Paradiis – dokumentaalkirjanduslik poolus
annaabi.ee 
