B · Paul Burman E · Sirje Eelma · Eduard Einmann J · Andrus Johani K · Paul Kamm · Andrus Kasemaa · Tõnis Kenkmaa · Concordia Klar · Inge Kudisiim L · Arkadio Laigo · Ilmi Laur-Paist · Silvi Liiva · Paul Luhtein · Karin Luts M · Natalie Mei · Hando Mugasto · Berta Mäger O · Evald Okas P · Tiiu Pirsko R · Lembe Ruben T · Vive Tolli · Tarvo Kaspar Toome U · Peeter Ulas · Aleksander Uurits V · Ado Vabbe · Mati Veermets W · Eduard Wiiralt
kõrval käin". Kontsert kestis üks ja pool tundi. Esinesid solistina Hedvig Hanson, klaveril Kristjan Randalu, kitarri mängis Andre Maaker, kontrabassi Ara Yaralyan ning trumme Ahto Abner. Muusika, mida grupp esitas, oli jazzilik. Laval oli sinakas valgus, mis mõjus rahuliku ja hubasena. Kogu õhkkond oli meeldiv ja lõõgastav. Esitatav kava koosnes õrnadest meloodiatest. Kontserdil esitati laule, mille tekstide autorid on tuntud Eesti poetessid Marie Under, Ilmi Kolla jt. Esitati ka teisi häid Eesti heliloojate lugusid. Mina käisin jazz-tüüpi kontserdil esimest korda. Laulja Hedvig Hanson mõjus laval väga hästi. Ta oli positiivse energiaga, särav ja rõõmus. Ta lihtsalt ei seisnud laval, vaid elas liikudes ja nipsu tehes oma muusikale kaasa. Laulja oli vahetult enne kontserti haigestunud. Ta vabandas selle pärast, kuid kui ta ei oleks seda öelnud, ei oleks ma aru saanud, et ta tõbine on
Sa olid kaua väikene laps ja mõistmata unistaja. Tõtt, häädust ja ilu sa ihkasid ja kauguses kutsuvat kaja. Nüüd oled sa tõsine võitleja, kaed elumurele silma, näed ilma hädade lõpmatust ja valude vaevatut ilma. Su sõber kui sätendav päikene jäi kauguse võlvis öö varju. Teed üles ei leidnud hing väikene, ei näinud ta tähtede harju. Nüüd oled sa hädaga kihlatud ja võidavad elutõed valjud. Kuid ära neid ilmi sa unusta, suurt tõde- kui enne sind paljud! Marie Heiberg Sirelite aegu Nüüd üle kirsipuude, üle kogu aia üks hele õitepärg kui pehme valge vill, ning lillasireleid on küll ja küll, neist lõhnu hoovab helgemaid kui vaja. Ah, puu kõik õied minu üle saja! Kõik lõhnad mulle, väike rikas lill! Mu meeled ammu oodand ärevil nii mõne pika igatsuseaja. Ei täna elumõtet küsi ma, ei päri:
Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Väga vastuoluline looming. Kohati arbujalik, siis jälle raskes barokkstiilis. Nooremana on „veel arbujalikum kui arbujad ise“, vormirangus, kõlaline elegants. Ilu- ja kunstikummardus, lihvitud sõnakasutus, maksimalism, eksistentsialism. Luulestiil muutub järsult pärast vangilaagrist vabanemist
Toyota 328GNU 2273 AS STANDARD Elisa Toyota 773JBT 7902 MOBIX INVEST Tele2 Honda 121TLA 7447 LIIA IVASK EMT BMW 663PFH 15151 MARGIT LIBLIK Elisa Ford 116PWM 5524 TIIU BELJAEVA Elisa Volkswagen 676HDJ 7713 STHENOS INVEST EMT Ford 164FKH 14921 MART MOORLAT EMT Audi 136VNC 10794 GERTRUD KLAUDIA Tele2 BMW 440FJY 2862 ILMI ONEMAR Tele2 Honda 287DTH 2003 HELEN RAIEND Tele2 Toyota 280VRW 7694 SULEV VARE Elisa Volkswagen 765WLB 16418 TARMO SILD Elisa Mazda 893TRF 9959 SIRJE SASS EMT Toyota 40MIJ 5824 TIINA KIKS EMT Mercedes-Benz 79SKL 1309 LINDA REIM Tele2 Ford 33HAC 12310 KAAREL VESKIS Elisa
Toyota 70NOU 7414 Ford 278MYA 10156 Volkswagen 988TJM 16585 Mercedes-Benz 938DJF 10654 Nimi Mobiil Minutid rand() ALLAN KIRTSI Tele2 700 0.0063073176 JAAN TÜRK Tele2 2500 0.0065163133 KOIT KASKEL Elisa 700 0.0071979111 REGINA REBANE Elisa 1900 0.0078393028 MARIKA JÄRVE EMT 700 0.009527245 ILMI ONEMAR Tele2 2700 0.0140342532 PIRET KUIVAS Elisa 2800 0.0151730366 ERE MUUGA Elisa 100 0.0155298367 MATI RINGAS Tele2 2400 0.0160276014 ANZHELIKA LAVRUSENKO EMT 700 0.0177784245 PEETER PLOOM Elisa 2200 0.0185816156 ERVAND MESROPJAN Tele2 1600 0.0189877321 KARMEN VEEORG Tele2 400 0.0195676054
saiasid, vutte e vuttisid, ühiskondi e ühiskondasid) · Alates mitm illat on normikohased nii de- kui i-mitmuslikud vormid (aedadesse e aiusse, jalgadele e jalule, kuuskedel e kuusil, nõlvadeks e nõlvuks, päevadeni e päevini) · Jalgadesse e jalusse e jalgu, kõrvadesse e kõrvusse e kõrvu, rindadesse e rinnusse e rindu, silmadesse e silmisse s ilmi · Alg: alu e algu, pelg: pelju e pelgu e pelu · Hau: havi: haugi/ haug: haugi: haugi/ havi: havi: havi · Roe:rooja: rooja ja soe: sooja: sooja. Saajad: saajade: saajasid e saaju · Järg: järi: järgi/ järi: järi: järi · Aed: aia: aeda, aeg: aja : aega, poeg: poja: poega, uig: uju: uigu. Alltüüp KONSERT · Kontserdi, kontserti, kontserdisse e kontserti, kontserdile, kontserte e kontsertisid, kontseridesse e kontserdesse
peal. Hint oli veidi ettearvamatu ja emotsionaalne. Sirge kalkuleeris, tahtis midagi teisiti teha. Nad teosed juhatavad Nõukogude Eesti kirjanduse stalinistlikust perioodist sula perioodi. Mart Raud õppis ära Nõukogudeliku esteetika kasutamise. Felix Kotta Venemaalt pärit eestlane, osales stalinistlikus luules. Lastekirjanik. Ralf Parve noor tõusev täht Nõukogude luules sellel ajal. Luulekogu ,,Sõduri südames". Ilmi Kolla lüürilises ja isiklikus laadis. Uno Laht segane ja vastuoluline tegelane läbi Nõukogude aja. Kirjutas satiirilist luulet 1950ndatel. Kogu ,,Sinelitaskust seanahkse portfellini" (1958). Uute hoiakuteni välja jõudmine. 29. Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi looming. Smuul ja Vaarand osalesid stalinismi kehtestamisel Eesti kirjanduses, kuid olid ka autorid, kes
pöördumised ja küsimused), romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine (Jaan Kross, Mats Traat, Paul-Erik Rummo kosmose luuletused), avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Luule tuum: Varem alustavad (stalinlik sugupõlv): Debora Vaarandi, August Sang (selle aja kõige adekvaatsem kajastaja), Uno Laht (vastuoluline kirjanik, revolutsioon. Satiiriline luule), Ilmi Kolla (lüüriline luule), Lehte Hainsalu (lisab lüürilist elementi), Paul Haavaoks (Smuuli varjust kasvab välja loodusliku laadiga). Sulaaja fenomen kui pöördeline nähtus (noore luule tuuma oluliselt kujundajad, kes teevad esimesed avalöögid): Jaan Kross esmalt tuntus luuletajana. Esimene "Söerikastaja" (satiiriline luule, kasutab seda jõulisemalt ja eksperimentaalselt nii vormis kui ka sisus). Kahetähenduslik pealkiri, ridadevaheline poeetika.
inimeseks olemine kaotab igasugused piirid. Suured ja väikesed asjad saavad kõrvuti rahulikult eksisteerida – kõik muutub inimesetaoliseks. Inimene valib endale sõbraks teise inimese (ja kuu ja tähed jne). Kõik materiaalne ja kosmiline maailm saab inimese näo. Uno Laht – Variant lähtub nõukogulikust satiirist – bürokraatia hukkamõist jm. Sellise satiiriga astub ta 50ndatel aastatel üles ja see kerib sotsiaalsete teemade suunas väga selgelt. Ilmi Kolla – Ta pakub intiimsemat, lüürilisemat varianti. Lehte Hainsalu Paul Haavaoks Jaan Kross – Kross oli noorelt vangilaagrisse sattunud tegelane, kes tuli 50ndate keskpaigas tagasi. Laagris kirjutab arbujalikku luulet ning loominus toimub järsk muutus. Ta hakkab kirjutama luuletusi, mida on võimalik tol hetkel avaldada. Ühelt poolt ta lähtub Uno Lahetüüpi satiirist, kuid teisalt tuleb sisse ka poliitilist allegooriat,
6. dokumentaalsed tõendid, millega nõuet põhjendada Töövaidluskomisjon keeldub avalduse vastuvõtmisest või lõpetab asja menetluse, kui: 1. nõue on juba lahentatud töövaidluskomisjonis või kohtus 2. nõue on esitatud lahendamiseks kohtule 3. vaidlevad pooled on sõlminud õiguskantsleri kinnitatud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks või 4. nõude lahendamine ei kuulu TVK pädavusse. Lisaks sellele kui avaldaja loobub oma nõuest või avaldaja ei ilmi TVK istungile. 41 Töövaidluskomisjoni juhataja selgitab välja töövaidluse asjaolud ning tal on õigus neid kontrollida tööandja juures. Komisjoni juhataja määrab komisjoni istungi toimumise aja ning koha ja korraldab kutsete saatmise vaidlevatele pooltele ning tunnistajatele. Komisjoni istung peetakse üldjuhul töövaidluskomisjoni asukohas, poolte nõusolekul võib see toimuda tööandja asukohas
muutuma lisaks sellele, et tulevad huvitavad kaanepildid luulekogule? Kolm iseloomulikku punkti: 1) hakkab vohama poeemizanr värsstekst muutub pikemaks ja jutustavamaks 2) ülivaldavalt silbilis-rõhulised ja nelikvärssides; üsna raiuva rütmiga tekstid, riim ja mitmed võtted, mis meenutavad rahvusromantilist esteetikat 3) temaatiline: kiidulaulud parteile ja Stalinile; sõjaaineline luule; imperialismivastane luule (eriti 1940-50ndate vahetusel) Mart Raud Felix Kotta Ralf Parve Ilmi Kolla Uno Laht Viimased kaks on sellises positsioonis, et ühtpidi lähtuvad stalinistlikust esteetika, aga toovad teistpidi avarust ja vabadust juurde. Kahes suunas: U. Laht hakkab ühena esimestest nõukogulikku satiiri. Juhan Smuul (1922-1971) J. Undusk. Stalinismi müstilised ja maagilised märgid Rmt: Maagiline müstiline keel (1998) Debüütkogu "Karm noorus" (1946) "Järvesuu poiste brigaad" (1948) 1949 "Poeem Stalinile" Poliitilises mõttes on kõige problemaatilisel 1951
Enne oli suured aated, nüüd inimene - intellekti ja tunnete koostöö - suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine - avatud ruum - kosmos. luule puhul meremotiivid ja merele mineku motiivid, ka avastusretkede motiivid - avastamine ja ehitamine - uue maailma ehitamine Tähtsad luuletajad: Uno Laht - eelkäija. 50ndate alguses. Nõukogudelik satiir. Moodsad 60ndate väärtused, õpetab poksimist, samal ajal suhtleb julgeolekuteenistusega. Ilmi Kolla - eelkäija, 50ndate alguses. Koos Lahtega näitavad, kuidas võiks edasi minna. Autor kirjutab edasi ühiskondlikku luulet, aga liigub satiiri poole. Ühiskonnakriitiline satiir. Bürokraatiavastane kriitika. Luule võiks olla isiklik ja inimlik. Sureb noorelt. Lehte Hainsalu - Paul Haavaoks Jaan Kross - klassikuks pärast proosale üleminekut. Arendab Lahte satiiri. Ellen Niit Ain Kaalep
Töötajale maksmiseks peale kõiki kinnipidamisi jääma vähemalt summa, mis vastab 80%-le kehtestatud palga alammäärast. Palgast kinnipeetava tulumaksumäär on alates 1.05.05 24%, töötuskindlustuse makse 1%, pensionikindlustuse makse (II pensionisamba liitumise korral) 2% ja tulumaksuvaba 1700.- 95 Näited palga arvutamiseks koos maksude erinevate variantidega (Ilmi näide Intranetist) Isik on liitunud kogmispensioniga ja rakendatakse maksuvaba miinimumi Isik ei ole liitunud kogmispensioniga ja rakendatakse maksuvaba miinimumi Brutopalk 10000 krooni Brutopalk 10000 krooni
ning asukoha järgi (mägi-, oru-, metsaaed). Ka liigitas ta aedu omaniku positsiooni ja jõukuse alusel, lihtsa maainimese aed pole sarnane jõuka linnakodaniku omaga. Hirschfeld innustas ka teisi ülikuid, mille tulemusena hakati 1774. a rajama Hohenheimi parki. Eeskujusid võeti antiigist, hooned olid gooti stiilis, oja paisutati üles veelahkudega tiigiks. Oli ka romantilisi rajatisi: nt Goethe aiamajake Weimaris Ilmi pargis. Wörlitzi eeskujul tekkis 18. saj lõpul terve hulk parke. Wilhelmshöhe Kassel'is ja Hohenheim (1774) Stuttgart'i lähedal on kujundatud romantilises stiilis. Viimane on eriti rikas mitmesuguste meeleolukate detailide poolest. Põhiideeks on siin idülliline külake üles ehitatud rooma stiilis varemete vahele. Lääne-Saksamaal sai aedade-parkide kujundajana tuntuks Friedrich Ludwig von Sckell (1750- 1823)
annaabi.ee 
