osalemata. Mõjutused toimuvad nende indiviidide kaudu, kellest laps sõltub, või nende sotsiaalsete institutsioonide kaudu, millega ta on kontaktis. Tähtsaimad ametlikud ja mitteametlikud ühiskonnainstitutsioonid kuuluvad eksosüsteemi (näiteks vanemate töökohad, kohalik sotsiaal- ja tervishoiusektori abinõude süsteem, haridussüsteem, meedia, jne). Makrosüsteem moodustub peret mõjutavatest etnilis-kultuurilistest, religioossetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest. Siin on olulisel kohal vanemate hoiakud ja väärtushinnangud, ideoloogilised suundumused, seadusandlus. Lapse heaolu sõltub sellest, millises keskkonnas ta elab, milliseks too keskkond seaduste ja kõikvõimalike toetus- ja abirahadega muudetud on.
võimudele (1864, 1881). Liberaalsetest ideedest lähtuv rahvuslik liikumine oli suunatud ennekõike seisusliku ühiskonnakorralduse, saksa-vene ülemkihtide sotsiaalse ja rahvusliku surve ning oma rahvuskaaslaste saksastamise ja venestamise vastu. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, 18601880, valitses liikumises poliitiliselt mõõdukas, etnilis- lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (1839 1907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse
e tnos e ks . Va nim e tniline ühe ndus on hõim, ke da ühe nda va d e s ime s e d e s iva ne ma d, kombe d, ke e l või re ligioon. Nä ite ks Aa frika s on kokku üle 600 e ri hõimu, a ga riike on 53. Kui hõim e la b kogukonna na , ke lle l pole is e s e is va t riiki, s iis e i s a a ta ka ka s uta da oma riiklus e ga ka a s ne va id s uve rä ä ns e id õigus i. Kui hõim ra ja b oma riigi, s iis muutub ka te ma diploma a tiline ja õigus lik s a a tus . Etnilis e tunnus e a lus e l piiritle ta v riigi koda nikkonna os a on ra hvus . Ra hvus e l võib, kuid e i pruugi olla oma riik. Riigi a rvuka ima t ja domine e riva t ra hvus t nime ta ta ks e põhira hvus e ks ning riigi ra hva s tiku te is ts ugus e e tnilis e tunnus e ga os a s id nime ta ta ks e vä he mus ra hvus e ks . Etnos e olulis e ks tunnus e ks on ke e l. Ma a ilma s rä ä gita va te ke e lte a rvu on ra s ke kindla ks te ha , a ga umbe s on s e e 2500-4000.
a. Oli neid üle 40-ne) Eesti Kirjameeste Selts(1872-93 Tartus) EKS arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist Eesti Üliõpilaste Selts ( 1883 ) 23. veebruar 1884 pühitseti sisse Otepää kiriklas EÜS-i sinimustvalge lipp Ärkamisajal sündis eesti poliitika Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. J.Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitilne Sellesse suunda kuulusid J.Hurt, J.V.Jannsen, J.Bergmann, M.Lipp ja M.Jürmann Teine suund oli radikaalsem. C.R.Jakobson, juht,kes oli pedagoog, kirjanik, ajakirjanik ja põllumees. Ta asutas esimese eestikeelse poliitiline ajalehe ,,Sakala"(1878-82) ning
aluse laulupidude traditsioonile (1869, 1879 ja 1894). . Aastal 1869 osales üle 800 laulja ja mängija ning seal käis kuni 12 000 pealtvaataja 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu "Vanemuise" seltsile. 6 Esimene üldlaulupidu Tartus 1869 Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. 7 Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jannsen_liisisokman.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rahvuslik_liikumines.htm http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rahvuslik_liikumine_eestis http://www
kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS, 1883). 23. V 1884 pühitseti Otepää kiriklas EÜS-i sinimustvalge lipp. 7 Tuhandeliikmeliseks ühenduseks kujunes Tallinnas tegutsenud kaubalaevaselts Linda (1879–93). Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. Eesti rahvusluse ideoloogia alusepanija, teoloog ning rahvaluule- ja keeleteadlane J. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline. Teine suund (Carl Robert Jakobson, J. Köler, Mihkel Veske, Mart Mitt jt) oli radikaalsem. Selle juht oli
tänapäevani, tuleb lähemalt juttu uurimistöös eneses. Eelnevalt toodud materjalis püüdis autor edasi anda taustinfot, mis tegi nii ärkamisaja, kui ka sellest välja kasvanud rahvuskultuuri tekke üldse võimalikuks ja kes olid need suurmehed, ning kes sellele kaasa aitasid kõigi raskuste kiuste. 7 2. Rahvuskultuuri määratlus Rahvuskultuuri on määratletud kui kollektiivset etnilis-keelelisel tasandil edendatavat vaimset ja materiaalset traditsioonidest kantud loometegevust, mis on seotud pärimuskultuuri edasiandmisega. Rahvuskultuur on kultuuri vorm, kus kultuurilised sümbolid on tihedalt seotud just konkreetse paiga ja selle asukatega, kus praktiliselt puuduvad ümbritseva suhtes autonoomsed, sõltumatud sümbolid. Esimesed, kes hakkasid meie kultuuriruumis selle vastus huvi näitama, olid juba eespool mainitud estofiilid.
Omab mitut eri tasandit, riikide ülest (rahvusvahelist, globaalset), rahvuslikku (riigi), regionaalset (eri riigisisesed tasandi), kohalikku. Asustussüsteemid kui ruumistruktuurid on üldjoones stabiilsed ja inertsed. Muutuvad “suurte sündmuste”, pikaajaliste protsesside käigus, võimalik muuta strateegialise planeerimise käigus. Asustussüsteem on kujunenud väga paljude majanduslike, poliitiliste, sõjaliste, etnilis- kultuuriliste, demograafiliste jms. protsesside mõjul, millede omavahelised kombinatsioonid muudavad linnad ja asustussüsteemid mõneti ainulaadseks (v.a. barakk-asulad), kuid teatavate tunnuste alusel saab neid siiski klassifitseerida. 2B. Asustussüsteemide tüübid: 1) Kandid/paikkonnad – esmatasandi maalised asustussüsteemid; 2) Vallad – administratiivsed maalised asustussüsteemid;
Aga eks see on iga inimese südametunnistuse asi," ütles Ossinovski. (Ossinovski: Ligi ei tohiks sellise avalduse järel ministrina jätkata, 2014) "See, et Jürgen Ligi eelistab sisulise diskussiooni asemel rünnata inimest, ei ole üllatus. See, et minu ja Jürgen Ligi arusaamad poliitilisest kultuurist ning vastastikusest lugupidamisest erinevad kardinaalselt, ei ole samuti üllatav. Ent see, et "liberaalse" erakonna aseesimehe poliitilisse arsenali on tulnud etnilis-kultuurilise sildistamise põhimõisted, on midagi uut. Ei hakka tsiteerima põhiseadust ega euroopalikke väärtusi, veel vähem tooma paralleele teiste riigikordadega," sõnas Ossinovski. (Ossinovski: Ligi ei tohiks sellise avalduse järel ministrina jätkata, 2014) 2.2 Tiit Made arvamus Võtame selle Ligi saatusliku lause ette ja vaatame, mis valesti läks. Ütles sisserännanu. Papa-Ossinovski oli ju sisserännanu. See on sula tõde ja ei mingit rahvustevahelist vaenu
asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. Eesti rahvusluse ideoloogia alusepanija, teoloog ning rahvaluule- ja keeleteadlane J. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline. Ärkamisajal loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis
Liberaalsetest ideedest lähtuv rahvuslik liikumine oli suunatud ennekõike seisusliku ühiskonnakorralduse, saksa-vene ülemkihtide sotsiaalse ja rahvusliku surve ning oma rahvuskaaslaste saksastamise ja venestamise vastu. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, 18601880, valitses liikumises poliitiliselt mõõdukas, etnilis- lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese
Liberaalsetest ideedest lähtuv rahvuslik liikumine oli suunatud ennekõike seisusliku ühiskonnakorralduse, saksa-vene ülemkihtide sotsiaalse ja rahvusliku surve ning oma rahvuskaaslaste saksastamise ja venestamise vastu. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, 18601880, valitses liikumises poliitiliselt mõõdukas, etnilis-lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese
Samuti võib suureneda ka terrorismi ja muude raskete kuritegude oht. (Soome Välisministeeriumi koduleht, 2006) Soome vastus globaalsetele julgeolekuprobleemidele Soome osaleb EL-i Euroopa Julgeolekustrateegia rakendamises, mille ülesandeks on kõrval- dada vaidluste ja konfliktide põhjusi, samuti ka konfliktide ennetamine. Edendatakse kultuu- ridevahelisi jõupingutusi ja dialooge, et vältida sisserändajate sotsiaalset tõrjutust, millega sa- geli kaasneb radikaalsete liikumiste ja etnilis-usuliste stereotüüpide tekkimine. ÜRO Julgeole- kunõukogu suutlikkust tuleks suurendada, et aidata tal enda õlgadele võtta vastutus rahvusva- helise rahu ja julgeoleku ees. (Seda ei ole aga üldse lihtne teostada, kuna paljud riigid ja piir- konnad lihtsalt ei kuuletu ÜRO nõudmistele.) Soome on seisukohal, et rahvusvahelise sekku- mise vajadus peab olema otsustatud mitmepoolselt ja ühtsete põhimõtete kohaselt, mis on kir- jas ÜRO hartas
eesti kultuur on keelekeskne kultuur ning see tähendab ka seda, et peab olema piisav hulk eesti keele rääkijaid/inimesi vms et eesti keelsus oleks tagatud kogu kultuurivälja eksisteerimiseks 11. Kultuurilise iseolemise kujutelmadest rahvusideoloogiani. Kõige vanem ja kestvam ühiskondliku mõtte vool ja liikumine on eestlastele rahvuslus (natsionalism). Eesti esimene rahvusteoreetik oli Jakob Hurt. Hurt lähtus väikerahva enesetunnetusest ja teme rahvusemääratlus oli etnilis-kultuurililne, mitte poliitiline. Carl Robert Jakobsonile kuulub prioriteet eestluse poliitilise ja majandusliku eestkava sõnastamisel. Hurt ja Reimann põhjendasid oma etnotsentristlikku maailmapilti apellatsioonidega kõigekõrgemale 20.sajandi alguse rahvuslikud liidrid sünteesisid ning arendasid Hurda ja Jokobsoni ideid. Tõnissoni ettevaatlik taktika, tema rahvusfilosoofilised abstraktsioonid ja mentaliteet lähendasid teda rohkem Hurdale.
loojal on õigus otsustada nende sünni ja surma üle. Vägivaldne ümberrahvustumine on inimese lubamatu vahelesegamine jumalikku maailmakorda. Rahvuslaste meelest polnud mingi kultuuriline või muu identsus võimalik väljaspool etnilist identsust. Nad arvasid, et rahvuse mõiste seisab kõrgemal, kui üksiku isiku tähtsus ning, et üksikul on ainult kui rahva liikmel väärtus, väljaspool rahvust oleks ta null. Hurt lähtus väikerahva enesetunnetusest ja teme rahvusemääratlus oli etnilis-kultuurililne, mitte poliitiline. " Ma mõistan rahvuse alla üht rahvast ühise päritolemise ja kodumaaga, ühise ajaloo ning traditsiooni ja ühise keele ning kombega. Veresugulus ja samad füüsilised ning ajaloolised mõjud tekitavad iga natsiooni juures teatud kindla kehalise rahvatüübi ja tingivad hingeelus ühise rahvuskarakteri". Rahvuslik on Hurda järgi põlvnemine ja päritolu, kehatüüp ja meelelaad, keel ja komme, mõtteviis ja religioon. Samuti nägid hiljem paljud
Omab mitut eri tasandit, riikide ülest (rahvusvahelist, globaalset), rahvuslikku (riigi), regionaalset (eri riigisisesed tasandi), kohalikku. Asustussüsteemid kui ruumistruktuurid on üldjoones stabiilsed ja inertsed. Muutuvad "suurte sündmuste", pikaajaliste protsesside käigus, võimalik muuta strateegialise planeerimise käigus. Asustussüsteem on kujunenud väga paljude majanduslike, poliitiliste, sõjaliste, etnilis- kultuuriliste, demograafiliste jms. protsesside mõjul, millede omavahelised kombinatsioonid muudavad linnad ja asustussüsteemid mõneti ainulaadseks (v.a. barakk-asulad), kuid teatavate tunnuste alusel saab neid siiski klassifitseerida. Asustussüsteemide tüübid Kandid/paikkonnad esmatasandi maalised asustussüsteemid; Vallad administratiivsed maalised asustussüsteemid;
kuid ei pea. Lapse ja keskkonna laienenud seosed. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise, selle ülemineku ajal on ta väga haavatav. Keskkond muutub. 3) Eksosüsteem - Kaks või enamat keskkonda, mis ei ole füüsiliselt isikuga seotud, kuid siiski omavad kaudset mõju. Mõjutus on nende kaudu kellega kokkupuututakse. 4) Makrosüsteem moodustub pere etnilis-kultuurilised , religioossed, sotsiaalmajandusliku ja ka ajaloolised sündmused. Suhteliselt püsiv. Mõjutab kõiki teisi süsteeme. Inimesel raske seda ise mõjutada. 5) Kronosüsteem Sündmused toimuvad tänu aja edasiminekule. Muutused püsivad, mis ajas jäävad. Nt. Lahtus , sõda Iga süsteem loob omad normid, rollid - > ökoloogiline üleminek ühest süsteemist teise toimub siis, kui indiviidi positsioon muutub. Üleminekud toimuvad läbi kogu elu.
22 Moodustavad keskkonnastruktuurid, mis mõjutavad laste ja noorte arengut selles ise otseselt osalemata. Mõjutused toimuvad nende inimeste kaudu, kellest laps sõltub või nende intitutsioonide kaudu, kellest laps sõltub või nende institutsioonide kaudu, millega ta on kontaktis. Eksosüsteemis toimuv mõjutab keskkonda, milles tegutsevad lapsed ja noored (Klefbeck& Ogden 2001). 2.1.4 Makrosüsteem Makrosüsteem moodustub peret mõjutavatest etnilis-kultuurilistest, religioosetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest. Siin on olulisel kohal vanemtate hoiakud ja väärtushinnangud, aga ka ideoloogilised suundumused. Seadusandlusega reguleeritakse laste ning perede kaitset (Tulva jt. 2002). Makrosüsteemi moodustavad kultuuride ja subkultuuride kõrgema tasandi mudelid ja skeemid. Siia kuuluvad mitmesugused poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised, aga ka erinevad usulised kultuurid.
Emots.vajad täitm 5 sotsiaalse kontrolli süsteem Pere kui väikge grupp 5 1 kollek. grupp, perre kuuluvaks 2 moodustamise 4 3 elu&tegevuse eesmärk, p.huvid 4 leibkond 5 täidab kindl.sots.funktsioone Sotsiaalsed protsessid S.objekti või k.osa järjepidev muutumine. 1 Funktsionaalsed Obj. taastootmine (tööp.) 2 Arengup. Uus tasand (õpe) Evol,revo,makro Sotsiaalprot. LIIGID 1 in.e sisesed, 2 omavahelised suhted 3 indiv&grupi 4org v kooslust muutvad sündide 5 gruppide suhted (etnilis,pol) 6 glob. pr. Lepped sõjad Wiese inimsuh protsessid 1 ühendavad lähene. Ja ühin. 2 eraldavad konfl.,võitlus Simmel vastupidi Sotsiaalsed muutused Pidevalt kõikjal On sots.süst., koosluste, instu-de ja oran-de üleminek 1st seisundist teise. Muutused ajalises raamis (päev)- parem kvaliteet Tüübid evol, revo, progr, regress, imit.e/innov. Tsüklilised -põlvkonnad. Sots.muutuse tasandid 1)makro 2)meso 3)mikro Sots muut LIIGID 1)struktuure h. 2)protsessides toimuvad
*) Eksosüsteem - selle moodustavad keskkonna struktuurid, mis mõjutavad lapse arengut, aga milles ta ise otseselt ei osale (poliitiline, majanduslik..). Mõjutused toimuvad nende indiviidide kaudu, kellest laps sõltub, näiteks vanemad, õpetajad. Või täiskasvanu puhul nende sotsiaalsete institutsioonide kaudu millega ta on kontaktis. *) Makrosüsteem - laieb sotsiokultuuriline kontekst. See mõjutab näiteks läbi etnilis- kultuuriliste, religioossete ja sotsiaal-majanduslike tegurite. Siia kuuluvad väärtused, hoiakud, jne. Lapseni jõuab see ennekõike läbi vanemate. Laps seda ise mõjutada ei saa. *) Kronosüsteem - need on sündmused, mis toimuvad läbi aja edasimineku. See viitab muutustele kui ka püsivatele asjadele läbi aja seoses konkreetse isikuga. Näiteks lahutus, et kuidas see mõjutab inimest edaspidi läbi erinevate süsteemide. Isik jääb püsivaks aga roll muutub
7) Böömimaa (tänapäeva Tsehhimaa) mis 30 aastases sõjas kaotas ja allutati Austria alla - 1648 20 8) Ungari, mis oli sunniviisiliselt vabatahtlik Habsburgide alla kuulumine osaliselt osmanite ohu tõttu - 1687 Nende kolme maa troonid pärandati edasi Habsburgide (Austria) suguvõsas. See oli etnilis- rahvuslikult heterogeenne riik ja see oli ühtlasi ka üks põhjustest tema allakäiguks see riik oli impeeriumi-ideoloogia edasikandja. 1556-1700 Austria areng oli soodne: valitseja võim tugevnes pärisvalduste alal. Austria kuulus uusaja algusest kuni 1918 aastani Euroopa suurriikide hulka. Uusprotestantlik suurriik ilmub Euroopa kaardile Suur-Rootsi (1561-1721). Rootsi tõusu võimaldas oma ressursside maksimaalne ärakasutamine. Gustav Vasa (1521-1560) ja
Rootsi keel haritud ühiskonnakihtide keelena: Uusajal kõrgemate seisuste süvenev keeleline rootsistumine (aadel, kodanlus) ja umbes 10%. Soome geograafia: ametliku idapiiri varieerumine 13 Peahõimud: (päris)soomlased, hämelased, karjalased. 1323 Rootsi - Novgorodi piir lõhestas karjalaste hõimu kaheks (Rootsi Lääne-Karjala /Vene Ida-Karjala). Soome idapiir ei olnud enne aastat 1944 kunagi etnilis-keeleline piir , aga on olnud ida ja lääne tsivilisatsioonikiriku piiriks (va uusaja Ingerimaal). Iseloomulik soome asustuse jätkuv levimine asustamata sisemaaaladele. 17. sajandil soomlaste ränne keskaegse Vene-Karjala läänealadele ja Ingerimaale. 14 Autonoomne Soome = Soome suurvürstiriigi sünd Soome sõda 1808-1809 Olkijõgi relvarahu 19.11.1808
Algusest peale on tal olnud soov kirjutada suur metsaromaan, kõrberomaan ja mereromaan. Need ont eatavad eksistentsiaalsed ruumid, kus inimene liigub ja rändab. Nendes ruumides muutub see rändamine ka mingiteks teatavateks vaimsete otsingute võrdpildiks. Nendel ruumidel on ka teatav looduse tähendus – inimtegevus ja loodus kohtuvad koguaeg. „Leiud kajast“ raamatule eelnes kolmest proosatekstist koosnev kogu „Oaas“. Selles teoses ta kujutab kõrbeekspeditsiooni ja seal on suur etnilis- filosoofilistagapõhjaga probleem – suur looduse ümberkujundamise projekt. Selline inimese jõuline sekkumine loodusesse tekitab probleemi. Võiksime öelda, et 60ndate lõpp, 70ndad ja 80ndate algus on mingit moodi ettevalmistamisaeg, kus hakkavad kujunema tema püsiteemad, siis võib julgelt öelda, et aastast 1989 hakkab suurteoste ajajärk. Selleks ajaks on jahipidamine lõppenud ja tal on rohkem aega. Selles sarjas esimeseks
jaoks on probleem. Ühest küljest on transnatsionaliseerumine möödapääsmatu ilming ja seda eriti siis, kui me lähtume mistahes institutsioonide globaliseerumisel majanduse globaliseerumisest, ilma milleta pole võimalik väikeriikidel eksisteerida. Teisest küljest aga õiguse globaliseerumine toob väikeste riikide jaoks selliseid probleeme nagu rahvuskeele säilimine, õiguskultuuri säilimine, traditsioonide säilimine, õiguslike tavade säilimine. Oht varitseb etnilis-kultuurilise poole pealt väikesi riike. Väike lohutus on neile fakt, et sellised probleemid on omased kõigile väikestele riikidele. Iga riik mõtleb selle peale, kuivõrd on vaja säilitada rahvuslikku õigust. Õiguse sotsioloogid on seisukohal, et rahvuslik õigus peaks ilmtingimata säilima, seda poleks õige kaotada, sest ka EL sees on liikmesriigid nii erineva arengutasemega, et kui üritaksime neid riike tuua 1 seaduse mütsi alla, siis on ette
Liberaalsetest ideedest lähtuv rahvuslik liikumine oli suunatud ennekõike seisusliku ühiskonnakorralduse, saksa-vene ülemkihtide sotsiaalse ja rahvusliku surve ning oma rahvuskaaslaste saksastamise ja venestamise vastu. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, aastatel 1860–1880, valitses liikumises poliitiliselt mõõdukas, etnilis-lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (1839–1907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (1841–1882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese
ja enesedistsipliiniga. Protestantism ja saksa rahvuslus. Rahvustest koosnev universaalne inimkond. Ajalugu on progressiivne maailmavaimu realiseerumine ja materialiseerumine. Iga rahvust tuleb hinnata vastavalt tema panusele inimkonna progressi. Kõik rahvused pole welthistorische Volksgeister. Inimesed peaksid olema pühendunud suuremale asjale kui nad ise on. On asju, mis elustki tähtsamad... Rahvuslik solidaarsus (rahvusliikumiste käigus allutati etnilis-usulisd vähemusgrupid!)25 vs Prantsuse revolutsiooni individualism. Inimese väärtus tuleneb sellest, millist tööd ta teeb ja millist osa ta mängib suures sotsiaalses draamas. Omas rahvuses. Indiviid ühineb rahvusega, indiviidimõistmine pole enam seotud loomuõiguste ja ühiskondliku leppega. Süntees. Samas on Hegel revolutsioonivastane ja konservatiivne. 25
annaabi.ee 
