Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti kirjandus II kevad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
irja, 60ndat, 60ndate, draama, kross, 70ndate, kirjutam, ilmu, üdi, kõiv, viiding, 80ndate, undi, modernis, maail, proosas, krossi, tekste, tausta, teatava, muti, realistlik, traditsioon, hilje, 60ndatel, runnel, vetemaa, vahing, absurd, ühelt, koguaeg, kirjanduslik, mängima, 70ndatel, ilmi, modernistliku, kõivu, kass, romaanis, elts, jana, randTuleb ka muid väljaandeid nt "Eesti Loodus". "Loomingu" sisu muutub vabameelsemaks ja huvitavamaks - 62.aastast hakkkavad ilmuma sarjana luulekassetid. Tegemist on papist karpidega, kuhu pannakse kokku etüüdraamatuid, peamiselt luuleraamatuid, aga ka proosat. ilmub 1962-68. Kassetivorm on iseloomulik ajale: teatav kollektiivse tulemise rõõmsameelsus. - Uued raamatud kirjastuselt "eesti raamat". kirjanduse kasv. 60ndate esimene pool tähelepanu luulele, proosa hakkab järele tulema. Kui on elevus, siis see tähendab tiraazide kasvu ja väga suurt kasvu. Pärast sõda püüti tiraaze kunstlikult tekitada, polnud mõtet, inimesed muretsesid rohkem toidu pärast, ega ostnud kirjandust. Raamatumüük 50ndate lõpust muutus väga järsult kasvavas suunas. 50ndate-60ndate vahetuses väidetavalt tüüpiline romaanitiraaz u 20 000. Praegu tüüpiline 1000. Suur kirjanduse ajastu on
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks.
-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Väga vastuoluline looming. Kohati arbujalik, siis jälle raskes barokkstiilis. Nooremana on „veel arbujalikum kui arbujad ise“, vormirangus, kõlaline elegants. Ilu- ja kunstikummardus, lihvitud sõnakasutus, maksimalism, eksistentsialism. Luulestiil muutub järsult pärast vangilaagrist vabanemist. Väga pikad read, vabavärsis tekstid.
hakkab selgemalt välja tulema lastekirjanduse stiil. Kui mingi tuntus Jaikile elu ajal tuleb, tuleb see lastekirjanuse kaudu. Jaik on üks väheseid inimesi, kes on Kirjanikkude Liidu palgal ja tegeleb igapäevaselt selle tööga. Enamjaolt kirjutas Jaik eesti kirjakeeles luuletusi, kuid võrumaine aines ja võrumaine patriotism on ka seal luules näha. Lisaks nendele otseselt folkloorsetele muinasjuttudele on tal ka näiteks täiskasvanulikumat novelliproosat, mälestusi ja ka draama tekste nii lastele kui ka suurtele. Sümptomaatiline on see, et mitmed proosaautorid kirjutavad proosa kõrval ka draamat ja hiljem need unustatakse tavaliselt ära. August Mälk (1900-1987) Saab tuntuks 30ndatel aastatel. 30ndate lõpus on olnud kaks enim laenutatud proosakirjanikku: Tammsaare ja Mälk. Mälk sai õpetaja kutse Saaremaal ja sealt on ta ka pärit. 20ndatel on Mälk peaaegu olematu kirjanik peaaegu olematus kohas (Lümanda). 1926. Aastal ilmub ta esimene romaan ,,Kesaliblik"
kirjanikena 90ndate vältel. Nt Indrek Hirv, Priidu Beier, Sinijärv, Kivisildnik, Sauter, Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Ehlvest, Õnnepalu, Krull, Kivirähk. See on see laine, mida võiks tinglikult nimetada esimeseks. Need kirjanikud on paljuski sündinud 60ndatel ja mõned ka 70ndate algusesse. Need kehtestavad ennast 90ndate lõpul kui kanooniline nüüdiskirjandus. 2. 90ndate aastate lõpus kirjandusse tulnud. Paljuski on see laine seotud kirjanikega, kes kuuluvad erinevatesse kirjaduslikesse rühmitustesse, ennekõike Erakkond, aga ka NAK, TNT (Wimberg, Jürgen Rooste jt), kooslus nimega Õigem Vale (Juku-Kalle Raid, de Morti, Jan Kaus, Kalju Kruusa). Noored tulevad kirjandusse rühmitustena.
väljundi. Reed Morniga seoses peab rõhutama taaskord seda, et moodsa psühholoogia ja filosoofia tundmine olemas ja naisautor valib peategelasteks ka naisi. 1920ndate lõpust tuleb ka tugev naisautorite laine proosas. Selle tuumik on R. Morn, B. Alver, L. Kibuvits. Läks pagulusse. Leida Kibuvits 1932 Soomustüdruk 1934 Paradiisi pärisperenaine Esikromaan sai üsna tuntuks ja Paradiisi perenaine on võrreldes Anvelti ja Morni proosaga loetavamad ja üldarusaadavamad Draama Eesti draama käekäik on tihedas seoses teatri käekäiguga. 1920ndatel aastatel võime rääkida ekspressionistlikust v sümbolistlikust teatrist, aga see pole liiga selge. Üldine pilt paistabki selline, et pärast Menningu-Kitzbergi lainet tuleb kuklakratsimise aeg, teatav peataoleku aeg ja siis tuleb realismi ja rahvakomöödia tulekuga. Siin on teatav libisevus ja siia satuvad korraga liiga erinevad asjad. Nt võib eraldi rääkida
Iga sümbol saab sügavama tähenduse, kõik tuleb ümber mõtestada. Etnosümbolism kodeeris oma tarbeks kogu ümbritseva maailma ja lõi lugejates vastava ootushorisondi. Nõukogude ajal oli väga palju loodusluulet, mille abil oli lihtne rahvuslikkuse sümboleid toota, nt maa = Eestimaa. Nende jaoks on rahvus püha, ülev. Religiooni peetakse rahvuse loomise protsessis oluliseks sealt tuleb moraalikoodeks. Toonitab ellujäämist. Puhas, metafooririkas keel. Jaan kross rahvuse vanaisa (oma ajalooliste romaanide tõttu). Etnofuturism 1980ndate lõpul Tartus tekkinud liikumine. Etnofuturistlik teos on skisoidne, ambivalentne või vähemalt irooniline. Keskseteks zanriteks (auto)biograafia, (kvaasi)manifest, performance, häppening, mitmesugused ideekunsti vormid. Ei väldi päevapoliitikat, vaid muudab selle oma aineks. Selle puhul räägitakse avatud demokraatliku riigi kontekstist. Etnose all ei peeta siin silmas
kes pole midagi kuulnud heast ega kurjast. ------------------------------------------------- Vägivald armastab vabadust, Tahab teda võita ja vallutada --------------------------------------- P.-E.Rummo 6.2 1960ndate proosa ja draama Proosa uuenemine ja sotsialistlikust realismist eemaldumine ei toimunud ainult ideoloogilisele ,,sulale", vaid ka mõjutustele Lääne moodsa kirjanduse eestinduse kaudu. (E:Hemingway, E:M:Remarque, J.D. Salinger, Th. Mann, H. Hesse, Fr. Kafka, A.Camus, J.-P. Sartre). Proosa muutumine oli aeglasem. Need avaldusid kõigepealt kirjutamistehnika uuenemises n paisati segi kronoloogia jne. Keskmes oli sotsiaalpoliitiline või psühholoogiline romaan ning
Luik, Hando Runnel, Andres Ehin ja Artur Alliksaar. Alustasid traditsioonilise luulega, kuid hiljem leidsid kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule · Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar,Hando Runnel ja Paul-Erik Rummo. Naasevad ka luuleklassikud: Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver, Uku Masing. · Luulet iseloomustab eksistentsialism, modernism ja sürrealism. · Autoreid inspireerib zen-budism, muusika (poliit- ja folklaulud). · Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Luule · Sulaaja alguses on luule positiivse ja optimistliku alatooniga, umbes 1960
Olid elitaarsed, käisid koos salongides, samas haritud, eriti armastasid Itaaliat. Olid idealistid, tegelikkus oli nende jaoks vangla. Olid skeptilised, loodi oma luulemaailm. Sagedased on saatanamotiivid, surma- ja üksinduseteema, öö kujutamine, sügisemeeleolud, samuti on tavalised teemad piin, kannatus, igatsus, õudus, üksindus, kurjus. Esindajaid: Fjodor Sologub (märkimist väärib romaan "Saadanasigidik"), Aleksandr Blok, Valeri Brjussov, Konstantin Balmont. Romaan ja draama XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Süvenes kirjanduse psühholoogilisus, vähem kirjeldati ühiskonda. Paralleelselt arenesid naturalistlik-realistlik meetod ja sümbolism, kujunesid modernistliku kirjanduse eeldused. Olulisel kohal olid vene ja Skandinaavia maade kirjandus. Esile kerkisid naiskirjanikud. Skandinaavia naised hakkasid ühena esimestest maailmas taotlema oma sotsiaalse positsiooni võrdsust meestega. Draama
karikaturistina, lastekirjanikuna. Lõhkiläinud kolumats lastekirjanduse klassikaline koomiks. Hindery II tulek kirjandusse toimub 1920ndatel aastatel, hakkab kirjutama ajakirjandusele meelelahutuskirjandust ja teenima raha. III saagumine kirjandusse 1929 aastal, kui ilmub ta esimene novellikogu, pigem on ta psühholoogiliste novellide meister, aga samas ei saa romaane kõrvale jätta. Draama Eesti draama käekäik seoses teatriga. 20ndatel aastatel võib rääkida ekspressionistlikust või sümbolistlikust teatrist, aga see pole liiga selge. Uusromantiline proosa ja eksperimentaalne lühiproosa (1917-25) Autorid: Tuglas; Gailit; Hiir; Kivikas; Aleksander Tassa domineerib lühiproosa; Karl Rumor / Ast uusromantiliste tekstideni jõuab enne IMS, 1919 Tuled sügisöös, 1929 Kui Saara naerab, 1960 Krutsifiks (väga omapärane eesti kirjanduses, teemaks
See ka üheks loetavuse põhjuseks, aus, kuid aegade pastelne kirjeldus, ilus keel. Nõukogude tumedat aega varjutab viited ja kirjeldused Eesti sõjaeelsele ajast. Toonitatakse ka kristlike kasvatusviise ja moraali. Tsiteeritakse ka värrse, eriti Alverit, Rummot jne. Eksistentsiaalse probleemi kirjeldamisel kasutatakse mingit värsirida või metafoori. Sama trendi kuulub ka reisiraamatu populaarsuse kasv. „Minu...“ sari kõige populaarsemad. Madis Kõiv „Studia Memorial“ st mälu-uuringute sari. Tema lapsepõlve mälestused. 90ndate ep sai sari alguse. Ühelt poolt konkreetsed sündmused ja teisalt paralleelselt mäletamise protsessi enda kirjeldamine, tuumaks on koht või ruum (mitte aeg), see võttab järk-järgult kuju. Valgusele lisanduvad lõhnad ja hääled.. järjekindlat ja selget mäletamist ei ole tegelt võimalik, vaid on fragmendid, mis tuleb kokku panna. *Andrus Kivirähk
Probleemikeskne romaan: pessimism, mis levib nii maailmas kui ka Eestis. See on ka selle romaani üheks põhiliseks jõuks erinevad kinnismõtted iseloomustavad neid tegelasi ja minevikus juhtunu juhib nende valikuid. Kui suurt romaani vaadata, siis see on vadilik lähenemine, koomiline vaade. Rahvalik-paroodiline, kaasahaarav "tontidega" võitlemise lugu. 3. Lähiajalugu nüüdiskirjanduses. Poliitiline ülekirjutus ja traumakirjandus (J. Kross, M. Traat, E. Mihkelson vs S. Oksanen jt) 1990ndatel ja ka 00ndate I poolel ajalooline proosa. Vahepeal vajus tagaplaanile, kuid nüüd on see jälle esil. Traditsioonilise ajaloolise romaani tegevus leiab aset vähemalt 50-60 a enne sellest kirjutamist. Olulisene ka ajaloolise tõepära või täpsusega arvestamine, mis tähendab ajaloolise olustiku võimalikult usutavat edasiandmist detailirikka kirjelduse kaudu. Nõnda peaks kirjandus tekitama lugejas minevikus ,,kohalolu" tunde
Vallakul oli kaks loomingu perioodi: Olulisem vahe kahe perioodi vahel keel ja stiil. 1920ndate vallakul ekspressionistlikud kontastsed jooned põimuvad realistlike joontega, kontrastselt teravad ja tumedad teemad, sõjaaja aine 1920ndate novellides. Väljub vahel ka traditsioonilisest realistlikust kujutamisest. 1930ndatel on realistlik, redigeeris oma varasemaid novelle. 13. Eesti näitekirjandus 191744 (Hugo Raudsepp jt). 1920. aastate I pool: SÜMBOLISTLIK ja EKSPRESSIONISTLIK DRAAMA ja TEATER 1920. aastate II pool: REALISTLIKU DRAAMA ja RAHVALIKU KOMÖÖDIA esiletõus Hugo Raudsepa kaudu. 1920ndad olid moderniseeruva draama aastad, mis 1920.-1930ndate vahetuseks hääbus, asmele tuli uusrealism ja elulähedane draama. 1930ndate keskpaigaks läks proosa eeskujul moodi ajalooline temaatika. 1940ndate ideoloogiline surve lämmatab algupärase dramaturgia. A. H. Tammsaare ,,Juudit" (1921) ja ,,Kuningal on külm" (1936) olid selle perioodil tähtsamate näidendite hulgas
Noorte tulekuga lahvatasid juba varem alanud vaidlused kirjanduse kohta, stiili ja vormide üle, üks avaliku väitluse tulipunkte oli vabavärss. Seda aega seostatkse alternatiivsusega. Märksõnaks on optimism, alternatiivsus, revolutsioonilisus, noored, vähemused, armastus, rahu, vabadus, vasakpoolsus. Võimust võtab hipikultuur. Sellesse põlvkonda kuulusid erilaadsed autorid nagu Luik, Runnel, Kaplinski, Vetemaa, Kross, Valton, Unt. Neisse aastaisse jäid ka esimesed kontaktid kodu- ja väliseesti kirjandusringkondade vahel, eestlaste esimesed Rootsi külastused ja üksikute väliseestlaste reisid okupeeritud kodumaale. Tihedate sidemete tekkimist takistasid siiski ideoloogilised vastuolud, väliseestlaste üldine kommunismivaenulikkus ning Nõukogude luureorganite katsed kultuurisidemeid Läänest salajase info hankimiseks ära kasutada. A
60ndate eesti kirjandus Luulesse tuli noor põlvkond autoreid, mida hakati nimetama kassetipõlvkonnaks, sest andsid oma teoseid välja luulevihikutena, kus kolme nelja autori luulevihud olid koondatud ühte pappkarpi. Sinna kuulusid tuntumatest luuletajatest: Paul-Eerik Rummo, Viivi Levik, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Mats Traat. Nende luule räägib isiklikel ja üldinimlikel teemadel või loodusest ja inimese suhetest loodusega või armastusest ja tunnetest. Hando Runnel Tema esimesed luuletused rääkisid maaelust ja tööst. Oma loomingus kasutab ta ära rahvalaulu elemente. Tema looming läks sisult järjeks julgemaks. Toob välja eesti probleemid, et meid valitseb võõras ja rumal võim, julgustab eestlasi valede vastu võitlema, ikka eestlaseks jääma ja kirjeldab kui ilus on eestimaa. Tema kõige julgem kogu oli ,,Punaste õhtute purpur" See küll ilmus, aga keelati selle käsitlemine meedias. See luulekogu lõppeb luuletsükliga ,,Ilus maa", kus on ka näiteks luuletus ,
· Mingil määral jõudis Eestisse ka pagulasautorite loomingut · 1969 esilinastusid filmid ,,Kevade" ja ,,Viimne reliikvia" Luuletusi ·Paul-Eerik Rummo ,,Me hoiame nõnda ühte..." ·Hando Runnel ,,Maa tuleb täita lastega..." ·Artur Alliksaar ,,Aeg" Viivi Luik ,,Seitsmes rahukevad" 1985 · Autobiograafiline romaan · Ajastu: 1950. aasta sügis 1951. aasta kevad lapse silmade läbi · Ajastutruu pilt · Väga hea keel ja stiil · Katkendi analüüs (lk 12 13) 1970ndad · 70ndate teisel poolel venestamine · Karl Vaino EKP Keskkomitee esimene sekretär · Kirjanduses kesksel kohal proosa: Mati Unt, Enn Vetemaa, Arvo Valton, Mats Traat, Jaan Kross jt · Luules: Juhan Viiding, Doris Kareva jt Mati Unt (1944 2005) · ,,Hüvasti, kollane kass!" 1963 · ,,Võlg" 1964 · ,,Elu võimalikkusest kosmoses" 1967 · ,,Sügisball" 1979 (Vt lühikonspekti) · ,,Doonori meelespea" 1990 · Näidendid · Filmistsenaariumid · Esseistika Mati Unt ,,Sügisball"
proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu-alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline)· Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under)· Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm)· Isiksustamine e. personifikatsioon-elutul asjal võime midagi teha( Nüüd nutab mu igatsus.E.Enno) · Tabu e
d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas". August Gailit ,,Ekke kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks põgenemisteekonnast, Ilmar Laaban, Kalju Lepik Moor". Friedebert Tuglas ,,Unelmate maa"
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane
teoseid looma, aga tulemused ei rahuldanud neid endid, lugejat ega ideoloogilist järelevalvet. Uus põlvkond prosaiste astus esile 1960. aastate algul (Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Aimeé Beekman jt.). Need autorid ei pidanud enam iga hinna eest tõestama, et nad on nõukogude inimesed ja võisid seepärast oma loomingus käsitleda muudki kui klassivõitlust. Suurt lugejashuvi äratasid 1960. aastate algul luuletajad Jaan Kross, Mats Traat, Ain Kaalep, Vladimir Beekman jt., kellest enamik hakkas kümnendi keskel tegelema proosaga. Nende kõrvale astus uus põlvkond poeete (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski Hando Runnel jpt.). Kümnendi algupoole luules leidub uutele radadele suunduva maailma kajastusi, teadust ja mõistust. 1960. aastate lõpul esile kerkinud luuletajad on seevastu veidi raskemeelsemad, ridade vahelt leiab väljenduse Eesti valu ja vaev. Kümnendi teisel poolel hakkas taas
kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses? Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar 4. Iseloomusta kassetipõlvkonda. Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin. Alustas reeglina traditsioonilise luulega, mõni aeg hiljem hakkasid loomingulaadid eri suundadesse harunema. Luulekassetid ilmusid 1962-68 ja need on kujundanud ettekujutust sellest, mida tähendab kaasaegne Eesti luule. 5. Iseloomusta närvitrüklasi. Luuletajad nimetasid end närvitrüki põlvkonnaks luulevihiku ,,Närvitrükk" järgi. Tegemist oli
Selles oma viimases kogus pöördus ta stiililiselt tagasi Arbujate aja lakoonilise ja klassikaliselt selgejoonelise luulekujundi juurde. Teistest jõulise andega luuletajatest väärib mainimist Kersti Merilaas, kes pöördus isamaalise luule poole ja tuli avalikkuse teadvusse tagasi 1962. aastal koguga "Rannapääsuke", mis oli tegelikult valminud juba 1958. aastal. Samuti 1958. aastal oma esikkogu "Söerikastaja" avaldanud, nii saksa kui ka nõukogude vanglatest läbi käinud Jaan Kross, kellelt järgneva kümnendi jooksul ilmus kuus luulekogu ning tema abikaasa Ellen Nüt, kelle esikkogu "Maa on täis leidmist" (1960) põhjustas (nagu ka Krossi "Söerikastaja") poleemika vabavärsi sobilikkusest nõukogude kirjandusse. Krossi luulekogu ilmumine avas eesti luules uue lehekülje. Ellen Niit avaldas ajakirjanduses oma luulet juba 1945. aastast alates, aga et ta oli pinnuks silmas neile, kes valvasid, et kirjandus oleks ikka ideoloogiliselt õige, siis sai
1841. saab Dostojevski loa elada linnas väljaspool inseneride kooli. Samal ajal hakkab ta juba aktiivselt tegelema loominguga. Tema esimesed loomingulised katsed kuuluvad näitekirjanduse valda. Ta külastab palju Peterburi teatreid. Lemmikkohaks on tal Peterburi Saksa teater, kus etendati sel ajal Schillerit. Ta vaatab ,,Röövlit" see peegeldub hiljem ka tema hilisemas loomingus. Ta vaatab ka ,,Maria Stuartit" ta kirjutab ka ise samanimelise draama, mis on tema esimesi suleproove. Autor hävitas teksti. Teine proov on ,,Boriss Godunov" samanimeline näidend oli ka Puskinil (1825). Puskin muutub neil aastail D lemmikuks. Ka ,,B. G" hävitatakse. D tõlgib 1843. aastal Balzaci ,,Eugenie Grandet". D hakkab lugema neid kirjanikke, keda me nimetame pr realistideks (Balzac psühhologism). Pr keel on see võõrkeel, mida D oskab. D sai inseneride koolis tuttavaks teise laisa kirjanikuga Grigorovitsiga
Eesti kirjandus 1960ndatel 1960ndatel tuli kirjandusse noor põlvkond luuletajaid, keda nimetati ka kassetipõlvkonnaks nad andsid välja 3 või 4 kaupa luulevihikuid, mis olid pandud pappümbrisesse. Seda nimetati luulekassetiks. Nende looming oli isiklikum, avameelsem, julgem. Kirjutati loodusest, armastusest, isiklikest muredest ja probleemidest ning kritiseeriti valetamist. Sinna põlvkonda kuuluvad mitmed kuulsad luuletajad: Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Mats Traat ja Jaan Kaplinski. Tollest ajast muutus kirjandus suures osas allegooriliseks, et rääkida teemadel ,millest otse ei tohtinud midagi öelda. Põhiline oli, et suur teeb väikesele liiga ega lase tal rahus olla ja kuidas inimese individuaalsus maha surutakse ning pettuste, valede ja vägivallaga valitsetakse. Hando Runnel Kirjutas juba nõukogude ajal isamaalist luulet ja paljud ärkamisaegsed laulud on tehtud tema tekstidele. Ta on pärit Järvamaalt. Kuulaks sai oma maateemaliste luu
Minu luuleraamatus tuleb juttu 70ndate aastate parimast ja ühtlasi ka minu lemmikluuletajast Juhan Viidingust. Miks ta mulle meeldib? Võibolla sellepärast, et ta luule on nii sügavamõtteline, kaasahaarav ja ühtlasi ka mõtlemapanev. Või hoopis seepärast, et mängus on salapärasus, mis tekkis seoses pseudonüümi kasutamisega? Arvan, et ülaltoodud põhjused on kõik ,,õiged". Neid on ehk veelgi, aga kahjuks ei jätkunud teda kauaks. Ta oli kuulus. Ja on ka praegu. Hinnatuks tegid ta suurepärased luuletused ja hea enesehinnang. Nagu rääkis Kaarel Tarand, olid Viidingu värvid must ja valge kaks kõige erinevamat värvi. Samade värvidega on illustreeritud kõik ta luulekogud, ent ka tema luulet iseloomustades võib selle kohta öelda must ning valge. Väga kontrastne. Kahjuks on tema luuletused kirjutatud ja enam ei saa ühtegi uut. Juhan Viiding on grotesks
Kujutuslaad sarnane noore Ristikiviga. Ta annab välja koomilise varjundiga novelli „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ ja romaani „Hulgus“. Hint „Kuldne värav“ – freudistlik psühholoogia. Selles korduvad freudistlikud viited. Semper „Armukadedus“ – selleski on freudistlikke jooni. Autor hoidub liigsest pealetükkivusest. Jüri Parijõgi lastenovellid realistlikus võtmes ja “Semendivabrik”. 10) Eesti näitekirjandus 1917–44 (Hugo Raudsepp jt) Eesti draama käekäik on tihedas seoses teatri käekäiguga. 1920ndatel oli teater ekspressionistlik või sümbolistlik, aga see pole liiga selge. Üldpilt paistab selline, et pärast Menningu-Kitzbergi lainet tuleb segane aeg ja siis tulevad realism ja rahvakomöödia. Siin on teatav libisevus ja siia satuvad korraga liiga erinevad asjad. Teatrit sooviti näha rahvuspedagoogilise asutusena. Asuti kujundama rahvuskarakterit. 1920ndatel draama moderniseerub: ilmub sümbolismi ja impressionismi sugemeid
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus
Luule on täis uusi ja värskeid metafoore. Romeos ja Juulias ütleb Romeo Juuliale ,,öö küünlad on lõpuni põlenud" (tähed hakkavad taevast ära minema, hakkab valgeks minema) ,,Julia on Päike" on ka avatud metafoor. Sära, elu, kuumus, ohtlik, soe. Metafoor .vs. Sümbol Ühe tähendus on fikseerunud (sümbol) ja teisel muutuv (metafoor) Laiendatud metafoor, teos on üles ehitatud ühele metafoorile ja teose käigus tuleb juurde uusi avatud metafoore. Jaan Kross ,,Taeva kivi" uuritakse mitut tähendust, ei kasutata tavalist väljendit meteoor; Luuletuste tõepärasus. Isikustamine e. Personifikatsioon elutust asjast räägitakse justkui elusast. Antropomorfiseerimine isikustamine, asjadele inimeste omaduse andmine nende paremaks mõistmiseks. Läheme läbi mere Mis tõuseb me vastu tige Sügise tuul Raputab puul, Küürutab kõveral kõrrel Kui sandike! Kord öeldi õnn tuli õuele Ja õu sai õnne täis
sajand- 17.sajandi keskpaik) Pärast seda barokk (barroco) kirjanduslik siglo de oro on väga muljetavaldav. Vähestel Euroopa kirjandustel on midagi kõrvutamisväärset. Kõige mitmekesisem zanriareng, kõik kirjandusnähtused ja kirjandusliigid on esindatud. Pärast seda jällegi mitu sajandit langust. 21.09.10 Gil Vicente on väga viljaka loominguga, oli portugali päritolu. Tema tähtsus pole ainult andeka luuletaja ja lüürikuga, ta on seotud ka hispaania draama ja teatri algusega. Ühelt poolt matkis antiiknäidendeid, samas tulid sisse teised, rahvalikumad vormid (lühinäidendid) Värssides draama tuleb uusaega. Väga tähtsad on Gil Vicente auto´d (autosacramental) ,,Suur maailmateater" on autosakramentaal. Rahvalikke elemente on Gil Vicentel palju. Ta põimis enamasti vahele oma teostele lüürilisi luuletusi. Tihti on need rahvaluule mõjuga. Need võivad kohati olla ka andekamad kui rahvalaulud. Juan del Encima jätkab rahvalikku traditsiooni
Tääkis Põhikool Juhan Viiding Referaat Marta Mikkor 9. klass Tääksi 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Looming..................................................................................................................................5 Luulekogu............................................................................................................................... 7 Kokkuvõte....................................................................................
Kodutunne on see mis seob lähedastega ja kogu rahvaga. o 1966. a. ilmus tema üks tuntumaid kogusid "Lumevalgus... lumepimedus" Selles teoses kasvas seni varjundavalt esinenud traagiline tunne ja tusameel valdavaks, avaldudes indiviidi enesetunnetuses, suhetes lähema ja kaugema ümbrusega, isamaaga ning lõpuks kogu inimkonnaga. o 1969. a. lüürilise põhikoestikuga filosoofiline draama "Tuhkatriinumäng", - keskendub vabaduse ja paratamatuse analüüsile See oli aeg, mil Rummo kirjutas suure osa oma tuntumatest tekstides. Rummo kirjutas traagilist kodu- ja isamaaluulet. · Suurem muutus Rummo loomingus algas 1960. aastate teisel poolel. 1960-ndate aastate lõpul muutus Rummo luule päevakajalisemaks. Uuenenud poeetilises stiilis eelistab Rummo argielu seiku esitada ehedalt ning taotleb mõju pigem tehtud valiku kui metafoorika kaudu.
Pane ise Kool PAULEERIK RUMMO Referaat Autor: Koll Kollane Juhendaja: Öö Must Tartu 2008/09 SISUKORD 1.ELULUGU.........................................................................................................3 2. LOOMING........................................................................................................4 2.1 Looming kronoloogiliselt...........................................................................5 3.KOGUD JA LUULENÄITED.......................................................................... 7 3.1 Ankruhiivaja...............................................................................................7 3.2 Tule ikka mu rõõmude juurde..................................................................9 3.3 Lumevalgus...lumepimedus.....................................................................11 3.4 Oo et sädemeid kiljuks mu hing.................................
annaabi.ee 
