2) Lülisamba Tegevus kõnnil, rongas vertikaalselt ees 2x8 Pea otse, selg sirutusharjutus külghoides sirge, keha 1-4. Ronga tõstmine eest üles, tõus sirutatud, käed päkkadele sirged, lühikesed 5-6. Päkk-kõnd, rõngas ülal sammud 7-8. Laskumine täistallale, rõnga laskumine eest alla 3) Harjutus kätele Tegevus kõnnil, rõngas ees külghoides 2x8 Käed sirged, pea ja õlavöötmele 1-2. Parema kae ring ülalt taha, hoia otse, keha rõngas althoides sirutatud 3-4. Vasaku kae ring taha, hoia rõngas althoides 5-6. Parema kae ring tagant ette, hoia
Referaat Suusatamine Paigalpöörded Lehvikpööre eest tehakse nii, et tõstetakse suusanina sinnapoole, kuhu tahad pöörata ja tuuakse teine suusk juurde. Suusakannad on koguaeg paigal. Kui tahad teha suurt pööret, siis pead mitu korda astuma ja nii võib kas või täisringi teha. Lehvikpööre tagant käib samamoodi, ainult, et nüüd jäävad suusaninad paigale ja tõstetakse suusakandasid. Tõstepöörded: · Toeta kepid ühele poole. · Tõsta üks suusk lumelt. · Viia see nina ees vastassuunda. · Tuua teine suusk juurde. Mäest üles Trepptõus: · Pööra küljega mäe poole. · Astu samm mäe poole ja tõsta teine suusk juurde, kuni tõusu lõpuni. Käärtõus: · Hoia suusaninad kogu aeg hästi laiali ja suusakannad koos. · Suusad aga toeta sisemistele kantidele. Mäest alla Kõrgasendis: · Üks jalg on teisest poole saapa jagu eespool, sest nii on parem tasak...
Päkkadel, ei tormata. 1-4. Põlvetõste jooks 5-8.Sääretõste jooks 2) Lülisamba sirutusharjutus Tegevus kõndides pingil 2 korda Pea otse, käed sirged, lühikesed sammud. 1-2. Käte tõstmine kõrvalt üles 3-6. Päkk-kõnd, käed ülal 7-8. Kõnd, käte laskumine kõrvalt alla 3) Harjutus kätele ja Tegevus kõndides pingil 2 korda Käed sirged, vaade ette. õlavöötmele 1-2. Parema käe ring ette 3-4. Vasaku käe ring ette 5-6. Parema käe ring taha 7-8. Vasaku käe ring taha 4) Jõuharjutus jalgadele La.Harkseis pingi kõrval, käed pingil pealthoides 2 korda Käed sirged, sujuv laskumine ja tõusmine, selg
suunatud taha. Laskumisel põikilaskumisasendis on mäepoolne jalg teisest poole jalalaba võrra eespool. Sääred on hüppe- ja põlveliigesest ette kallutatud mäe poole, nii et ülalt vaadates katavad põlved suusaninasid. Jalad ja puusad on suuskade kantimiseks kallutatud mäe poole, aga kere on keha tasakaalustamiseks kallutatud ja pööratud oru poole. Mäepoolne käsi on orupoolse suusa kohal all-ees ja orupoolne käsi puusade kõrgusel all-taga. Laskumine põhiasendis Laskumine kõrgasendis Laskumine puhkeasendis Laskumine madalasendis
Veenus Referaat Veenus on oma nime sanud jumalanna Venuse järgi. Kõigist planeetidest meenutab just Veenus kõige rohkem Maad. Ta meenutab Maad nii oma suuruselt, kui ka tekkeviisilt. Kuid teda ei saa Maa õeks pidada. Tema kliima ja maastik erineb vägagi Maa omast. Kõige suuremaks erinevuseks Maaga on temperatuur. Ülikõrget temperatuuri põhjustab paksud pilved, mis katavad kogu Veenust. Kõrgest temperatuurist on ka põhjustatud teised erinevusi Maaga. Veenuse läbimõõt on 12 104km.(Maa läbimõõt on 12 756km.) Ja Veenusel pole ühtegi kuud. Veenuse üks ööpäev võrdub 243 Maa ööpäevaga. Kogu18. Sajandi vaatlesid astronoomid meie kõige lähema naabri pinnast. Nadarvasid seal nägevat Veenuse pinnavorme. Itaalia astronoom avaldas koguni Veenuse kaardi kus on näha selle planeedi ,,ookeane" ja ,,mandreid". Kahele neist anti isegi nimed: Christopher Columbius ja Amerigo Vespucci. Kuid Veenuse kohanimed osutusid enneaegseks. Tegelikult polnud see, m...
Laskumisviisid: laskumine kõrgasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks ei ole kiirus ja kukkumisohtu pole. Kiõrgasendis laskumine on enamiku mäesõiduelementide õpetamise aluseks, kuna selles õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest. NÕUDED asendile: Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala
ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. * Laskumine puhkeasendis * Matkavariant: jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Võistlusvariant: jalgade asend sama, kuid käed on toodud vahetult lõua alla ja kepid on paralleelselt maaga ning kepiteravikud suunatud taha. * Rõhutada tuleb, et iga õpilane leiaks endale just sellise sobiva jalgade asendi, kus ta jalad kõige paremini puhkavad.
28. Kristina Smigun-Vähi (Eesti) + 4.53,5 42. Tatjana Mannima (Eesti) +10.17,6 Murdmaasuusatamine - Meeste 50 km klassikalises tehnikas ühisstardist 6. Andrus Veerpalu (Eesti) + 6,1 30. Jaak Mae (Eesti) +5.05,8 34. Aivar Rehemaa (Eesti) +5.22,1 41. Algo Kärp (Eesti) +8.14,1 8 Mäesuusatamine Mäesuusatamine - Meeste suurslaalomi 1. Laskumine 77. Deyvid Oprja (Eesti) +12,00 Mäesuusatamine - Meeste suurslaalomi 2. laskumine 66. Deyvid Oprja (Eesti) +22,95 Mäesuusatamine - Meeste slaalomi 2. laskumine Deyvid Oprja (Eesti) katkestas Laskesuusatamine Laskesuusatamine - Naiste 7,5 km sprint 55. Eveli Saue (Eesti) +2.27,7 (2) 64. Kadri Lehtla (Eesti) +2.38,6 (2) 83. Kristel Viigipuu (Eesti) +4.01,5 (2) 84. Sirli Hanni (Eesti) +4.02,2 (2)
lennukaarega palliga mängimisel, pettelöökide vastuvõtmisel ning mängijast kaugele jääva palli mängimisel. Kõige üldisemalt eristatakse laskumisi: · Seljale · Küljele · Rinnale Kasutatakse: · Ülaltsöötu · Altsöötu kahe käega · Altsöötu ühe käega Erinevusi on ka poiste ning tüdrukute laskumistehnikas. Tüdrukud kasutavad rohkem küljele ja seljale laskumist, poisid aga maandumisega rinnale. Tehnika: · Laskumine seljale Kahe köega ülaltsööt laskumisega seljale. Laskumisega ülatsööt on vähekasutusel. Seda kasutavad peamiselt sidemängijad madala lennukaarega pallide söötmisel ehk tõstmisel. · Laskumine seljale Kahe käega altsööt laskumisega küljele. Võimalusel mängitakse kahe käega, sest siis on pall täpsem. Asendiks on madalaasend, ning liikumine lõpeb pika madala väljaastega, mis on kiire hüppesamm. Keha raskus viiakse madalale tugijalale, ning teine jalg on sirge,
vahelduvalt Lülisamba 1-4 kerelaine ette 8+8 mõlema liikuvus 5-6 tõusuga põlvitusse painutus kõrvale, poolega käed kõrvalt üles 7-8 laskumine lähteasendisse 2. 3. Jne TUNNI LÕPETAV OSA venitused ja lõdvestused 5-10 minutit Harjutuse Korduste Metoodilised Harjutuse kirjeldused toime arv märkused Rahulik 1
Sündinud 5.detsembril 1929. Suri 24.septembril 2014. Ta oli eesti kirjanik, füüsik ja filosoof. Lähemad sidemed kirjandus- ja kultuuriseltskonnaga kuuekümnendail. Koostöö Hando Runneli, Vaino Vahingu ja Aivo Lõhmusega. Pälvinud mitmel korral Tuglase novelliauhinna. Looming "Faehlmann" "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl." "Endspiel: laskumine orgu." "Aken" "Kolm näitemängu" "Küüni täitmine" Tunnustused - Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor. - Tartu aukodanik. - Kultuuri elutööpreemia (2008) - Riigivapi teenetemärk. Madis Kõiv „Tali“ https://www.youtube.com/watch?v=IZIeJL7LJcc Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Madis_K%C3%B5iv http://www.delfi
-- , - , , , ,, . , -- () , -- , -- ( ). 23 100 ², -- 300 , -- 70 . , , . . (), , ( ) ( , 1920-30-e ). , [1]. 1974 , 2001 . . tõlge Red Square - peamine ja kõige kuulsam väljak Moskvas, on Kirde- seinaKremlis, Kremlis vahel reisida, reisida Pürenee Gate, Niguliste tn, IlyinkaVarvarka ja Vasilevsky laskumine Kremli kald apealsel. Läänes on MoskvaKremli itta - Upper (GUM) ning keskmine äritänav, põhjas - ajaloomuuseum ja Kaasani katedraal, lõunas - Cathedral of eestpalve (St.Basil). Kogupindala Red Square on 23 100m ², pikkus - 300 meetrit, laius - 70meetrit. Piirkonnas asub koht täitmise monument Minin ja Pozharsky, Leninimausoleum (mausol eum), mille lähedal nekropol lähedal Kremli seina,kuhu maeti töötajate (peamiselt poliitiline ja sõjaline) Nõukogude riigi(lisaks sellele, 1920-
Eestlastelgi on oma labajalavalss, mis erineb suuresti võistlustel tantsitavast graatsilisest üle põranda liuglemisest. Stiliseeritult on valssi rohkesti viljeldud kammer-, sümfoonilises ja lavamuusikas. Valsi uuemad teisendid on inglise valss, teise nimega aeglane valss ja boston. Aeglases valsis peavad tantsijad parketil liuglema loomulikult ja voolavalt, püsides ka hoogsate pöörete ajal paarina tihedalt koos ning säilitama oma kauni tantsuhoiu. Sujuv tõus ja laskumine on kohustuslikud, sest see on rahulik õhtutants. Aeglase valsi tempoks on 30 takti minutis. Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi aeglast ja viini valssi. Võitlustel on tantsudel oma järjekord, mis võib samuti erinevates maades erinev olla. Eestis tantsitaksegi kõigepealt aeglast valssi, viini valss on standardtantsude järjestuses kolmas. 2
Op-kunst ja imp-art Kristina Taranik Tallinna Pae Gümnaasium Kunst 2011/2012 Op-kunst Sündis 1960aastatel. On pärit USAst ja LääneEuroopast. Kasutatakse : 1. Geomeetrilised kujundid 2. Ruumilised jooned 3. Jooned erilise paigutusega saavutatud silmapetteid 4. Täiendvärvilisied järelkujundid Tutnuvad kunstnikud Victor Vasarely Eluaastad: 19081997 Sündis Ungaris Tema poeg on kunstnik JeanPierre Ivaral. Victor Vasarely "Sebrad", 1938 "Bivega", 1974 "Yabla", 1956/76 "Tridim IV", 1970-79 "Austusavaldus kuusnurgale", 1969 Bridget Riley Sündis 24. aprillil aastal 1931. Ärimehe tütar. Rahvusvaheliste näituse kaasaegse kunsti osaleja. "Kaotus", 1964 "Suudlus", 1961 "Liikumine ristkülikutes", 1961 "Laskumine", 1965 "Suursinine",1981 ...
Turiseis 1p 3. Tirel taha 0,5p 4. Poolspagaat 1p 5. Tagumise jalaga astudes sammuga püsti 0,5p 6. Kaarsild jalatõstega 1p 7. Pöördega kükki 2p 8. Tirel taha 0,5p 9. Kala 1p 10.Spagaat 1p 11.Hundiratas kõrvale 1p 12.Sirutus 0p Kokku 10p Rööbaspuu kava 1. Tireltõus ülemisele rööpale ripplamangust vasaku jala tõukega ja parema jala hooga 2p 2. Eestoengust jala viimine üle rööpa 0,5p 3. Reisiste käed kõrval 1p 4. Nurkiste 1p 5. Laskumine käärrippesse 0,5p 6. Käärripe 1p 7. Tireltõus ülemisel rööpal 1p 8. Tõus püsti 0,5p 9. Rõhtseis 2p 10.Ülessirutatud mahahüpe 0,5p Kokku 10p
TERVE MEES 19.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv Kuni viienda rasedusnädalani arenevad mees- ja naisloode enam-vähem ühtemoodi 12. rasedusnädalal algab munandite laskumine munandikotti 14. rasedusnädalaks on sooline diferentseerumine lõppenud ja loote testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest.
Maris Susi 2013 Ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; ruumilisi illusioone; joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; Täiendvärvilisi järelkujundeid; lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Victor Vasarely Vasarely varased tööd, kuigi figuraalsed, näitasid juba tema rõõmu optilistest trikkidest. Victor Vasarely "Sebrad", 1938 "Bivega", 1974 "Tridim IV", 1970- (113,8x78,7 cm) 79 (59,1x39,4 cm) "Yabla", 1956/76 (65x145 cm) Vasarely "Austusavaldus kuusnurgale", 1969 Riley oma skulptuuriga "Kaotus", 1964 "Continuum", 1964 "Liikumine ristkülikutes", 1961 "Suudlus", 1961 "Laskumine", 1965 "Suur sinine", 1981-82 Kaido Ole (25. veebruaril 1963 Tallinnas) on eesti kunstnik. Õppinud 19821992 Eesti Kunsti...
("kasva" kuklast pikemaks, tõmba pingesse tuharalihased, lase õlad vabaks) Venita välja ülepinges olevad lihased Anna koormus alatoonuses olevatele lihastele Lõpeta kompleks üldvenitusega I RÜHI KONTROLL SEINA ÄÄRES. Vastu seina peavad toetuma kukal abaluud, õlad Tuharad kannad RÜHIKONTROLLI HARJUTUSED: Seis seina vastas . Tõus päkkadele, käed kõrvalt üles, sirutus Seis seina vastas. Laskumine kükki, seina toega Tõus püsti Aitäh Vaatamast!
Levik Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab üle 50 liigi. Eestis on kõige tuntum ja levinum seitsetäpp- lepatriinu, tavalised on ka viistäpp-lepatriinu ja kakstäpp-lepatriinu. Tuntus Mõnel pool on lepatriinut kasutatud rahvameditsiinis. Põhilised hädad, mille vastu lepatriinu aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa ning lepatriinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne. Tema abil on püütud ette kuulutada näiteks sõdade tulekut. Uskumuste järgi näitab lepatriinu täppide arv tema vanust. Sellel arvamusel pole mingit tõepõhja. Lepatriinu täppide arv aja jooksul ei muutu. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Lepatriinulased http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/lepatriinulased.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/lepatriinu_liina.htm http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/06/Ladybird
ANTHONIS VAN DYCK Siret Upan 11.klass Antwerp Lapsena õppis maalimist Hendrick van Balenilt. Noorukina asutas ateljee oma sõbra Jan Brugheliga. Õppis Põhja-Euroopa parima maalikunstniku Peter Paul Rubensi käe all, kes oli ta peamine eeskuju. Autoportree 1613-14 1620.a läks Inglismaale, töötas kuningas Jamesi jaoks. 1621.a kolis Itaaliasse Itaalias õppis Itaalia meistrite käe all ja alustas karjääri eduka portreistina. 1627.a naasis tagasi Antwerpi Hakkas looma rohkem grupiportreid. Elusuurune grupimaal 24 Brüsseli volikogu liikmest hävitati aastal1695. Genoas maalitud Lomelliini perekond, 1623 TEMAATIKA Ajalooline Usuline Ajaloolised tööd olid vähem Usulisi töid mõjutas Paul silmatorkavamad. ...
OP-KUNST Marju Liidja 2008 Op-kunst (ingl. k. optical art) on 1960.a-tel viljeldud kunstivool, mis kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte: ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; ruumilisi illusioone; joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; täiendvärvilisi järelkujundeid; lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Victor Vasarely Victor Vasarely (1908-1997, Ungari-Prantsuse maalikunstnik, op-kunsti rajaja). Vasarely varased tööd, kuigi figuraalsed, näitasid juba tema rõõmu optilistest trikkidest. Victor Vasarely "Sebrad", 1938 Vasarely algatas originaalteoste seeriaviisilise paljundamise, mis muutis teose hinnalt kättesaadavaks igaühele. Oma töödega püüdles värvirõõmsama maailma poole. "Bivega", 1974 "Tridim IV", 1970- (113,8x78,7 cm) 79 (59,1x39,4 ...
Suusatamine 1. Mis on suusatamine? a) mäest laskumine uiskudega b) spordiala, mis koosneb ujumisest, laskesuusatamisest ja rattasõidust. c) traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel 2. Mida kasutatakse suusatmises tasakaalu hoidmiseks? a) suusakeppe b) suuski c) suusakeppe ja suuski 3. Kust on pärit vanim suusk? a) Hiinast b) Norrast c) Rootsist 4. Mis spordiala on suusatamine? a) harrastus- ja võistlusspordiala b) lõbuspordiala
Tallinna teletorn. Eesti kõrgeim hoone – 314 meetrit. 11. juuli 1980 – Tallinna Teletorni ametlik avamine. 20. detsember 1979 – eetrisse saadetakse esimene signaal. 20. august 1991 – vahetult enne keskööd otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on taas iseseisev vabariik. 21.augusti varahommikul tegid Vene Nõukogude Liidu dessantväelased katse hõivata Tallinna Teletorn. Rahvas üle Eesti saabub torni kaitsma. 26. november 2007 – 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm suletakse külastajatele, kuna see ei vasta enam tuleohutusnõuetele. 4. aprill 2012 – peale põhjalikku renoveerimist taasavati legendaarne Tallinna Teletorn taas külastajatele. Üldiselt on Tallinna Teletornis korruseid 22. Kui võtta standard korrustena nagu kortermajadel, siis on korruseid 60. (Teletornist järgi uuritud!). Lift sõidab alt-üles 49 sekundiga! Tallinna Teletorn on Eesti iseseisv...
affordable rahaliselt lubatav agricultural põllumajanduslik alcove seinanišš, (magamisaseme) seinasüvend ample rikkalik, rohkem kui piisav attic pööning bedsit ühetoaline korter brick pillars tellistest tugisambad bungalow ühekorruseline maja caravan haagis-autoelamu carpenter puusepp cellar kelder compatible kokkusobiv, ühendatav concrete betoon confession ülestunnistus conservationist looduskaitsja council house munitsipaalmaja descent laskumine detached eraldiseisev distinguished silmapaistev, kuulus district piirkond, rajoon draped curtains pikad paksud kardinad draught tuuletõmbus drill puurima ecological loodusega seotud energy usage energiakasutus excavation väljakaevamine flannel coat flanelljakk forgery võltsing fowl kodulind fully-equipped täisvarustustatud fully-furnished täielikult möbleeritud genuine ehtne glass front maja klaasist esisein handle käepide, käsitlema hob kõik pliidirõngad pliidil
Tasakaalu arendamiseks peab tegema erinevaid tasakaalu harjutusi. Seda peaks harjutama nii suuskadel, ühel suusal kui ka päris ilma. 2. Pidurdamine Teiseks peab algaja õppima pidurdamist. Õpetaja peaks kõigepealt seletama, mida ja miks tuleb teha, et pidurdada ning seejärel peaks kas õpetaja või mõni õpilane selle ka ette näitama. 3. Laskumine ja tõusmine Esimesed paar tundi peaksid õpilased harjutama sõitmist tasasel maal. Kolmandal-neljandal tunnil võiks juba minna väikestele mägedele. Esmalt räägib õpetaja kuidas tuleb mäest tõusta (seejärel keegi näitab ette), selle järel õpetab ta mäest laskumist (keegi näitab ette). 4. Erinevad tehnikad Kui seni on õpilased sõitnud niiviisi nagu igaühele
Suusatamine Väga hea on suusatada kui väljas on 46-6 külmakraadi. Varustus *suusad - peavad olema peaaegu suusataja pikkused *saapad *sidemed/klambrid *kepid peavad olema peaaegu suusataja pikkused Määrimine vastavalt temperatuurile, soojema ilmaga sinine määra, külmema ilmaga roheline. Otstesse kõvem ja keskele pehmem määre. Määrmimiskoriga hõõrutakse määre ühtlaseks. Lainerada laskumine, kus üks jalg on lohus ja teine künkal Käärasend algasend Trepptõus külg ees tõus Käärtõus näguees, suusad käärasendis Otselaskumise asendid - *Kõrgeasend üks jalg on teisest poole jagu ees, sääred veidi ette kallutatud *Põhiasend - -,,- ja keha kallutatakse ette ning käed tõusevad veidi kõrgemale. *Puhkeasend keha kallutatud nii, et saaks küünarnukid jalgadele toetada.
ja torni metallosad ähvardasid sulada. Saar suutis põlevad kaablid viimasel hetkel läbi raiuda ● 20.12.1979a eetrisse saadetakse esimene signaal ● 21.08.1991a rahvas üle Eesti saabub torni kaitsma. Käputäis relvastatud Eesti kaitsjaid sulgus torni tipu ruumidesse Teletorn ja sport ● Teletornis on uus ekstreemne atraktsioon julgematele - KÖIELLASKUMINE ehk RAPPELLING ● Laskumine toimub Teletorni 175m kõrguselt katuselt, mis on Põhja-Euroopa kõrgeim avatud vaateplatvorm. Tegemist on unikaalse atraktsiooniga terves Euroopas ● TREPIJOOKS ehk alt-ülesse jooksmine mööda treppe, mille distantsiks tuleb umbes 170meetrit Veel huvitavaid fakte teletornist ● Teletornis on lift, mis sõidab alt-üles 49 sekundiga ● Üldiselt on Tallinna Teletornis korruseid 22. Kui võtta standard korrustena nagu kortermajadel,
Mõisted. Riitus - tegu, mingi tegevus tehakse usulistel eesmärkidel Müüt eseme või koha tekkelugu Vägi - dünamistlik mõtlemine, kõik on vägi, väge saab koguda ja kaotada Samaan - Tervistamine on tema peamine ülesanne, tema eritunnus on transs. (lovesse laskumine). Võitleb selle inimese tervise eest. Nõid - neab, kasutab maagilisi võimeid halval eesmärgil Posija - kasutab maagiat heal eesmärgil Hing Inimese või olendi sees olev olemus. Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi loomine, säilitamine ja juhtimine. Loodusvaim - paiknevad erinevates paikades, loodusnähtustes, võivad olla nii head kui halvad Maaisand - maa-ala kaitsja, hõimupealik Fetis inimese tehtud ese, millel on teiste üle võimed.s. Tabu religioosne keeld Mana Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi pree...
alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab hüppe juures toimuma enne, kui jalad on jõudnud läbida vertikaaltasapinna. Hüppe teises lennufaasis, pärast käte tõuget, sirutab võimleja jalad kõige ligemat teed mööda taha ning sooritab täieliku ülesirutuse. Maandumisel on rulluv liigutus pöialt kannale, laskumine kükki, kõverdusega põlveliigesest, käed ees-ülal- kõrval, vaade ette, püsida asendis umbes 3 sekundit. Vajadusel seisab abistaja hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja vastu, toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Tähelepanu tuleks pöörata, et käte tõuge ei hilineks
15. VAUDEVILLE (4 sammu): ette risti, kõrvale, ette touch k., juurde Tantsitakse otse ja pöördega Rütm: 1&2& 16. UISUSAMMUD - SKATE (2 sammu): ette, swivel 1/4 P Rütm: 1 - 2 17. TWINKEL - (3 sammu): ette risti, kõrvale, kohapeal Rütm: 1 2 3 Tantsitakse otse ja pöördega. 18. ANCHOR STEP (3 sammu): touch taha risti, kohapeal, taha Rütm: 1&2 19. SWAY - õõtsumine ühelt jalalt teisele, puus liigub 20. SWEEP - jalakaar 21. LUNGE ( 2 sammu) - nagu rock, aga laskumine alla põlved pehmed ja tõus üles. Tantsitakse ette ja kõrvale. Rütm: 1 - 2
Keha raskus ei tohi ühelegi kõndimise momendil ainult jalaluudele toetuda, suur osa koormusest peab lihaste kanda jääma, seda tuleb otsekui rullida edasi üle tugijala kanna, talla, päka ja varvaste ( tagurpidi kõndimisel vastupidises järjekorras ). Nii saavutatakse keha raskuse katkematu liikumine ühelt jalalt teisele. Hoogsama sammu saamiseks tuleb tugijala päkalt edasi vedrutada, millele järgneb sammu pehmendamisems väike laskumine sammu sooritanud jala põlvest raskuse ülekandmisel sellele jalale. Kõnd ettepoole Seista nii, nagu on öeldud tantsuvõtte kirjelduses. Parema tasakaalu saavutamiseks võib käed tantsuvõtet matkides üles tõsta. Seejärel kanda keha raskus vasakule jalale ja vibutada parem jalg sujuvalt ette nii, et kõigepealt riivab põrandat päkk, siis kand. Sel hetkel, kui parem jalg alustab liikumist, tuleb vasakut jalga veidi lõdvestada ja kanda keha raskus ette vasaku jala päkale
Kõrgusest tulenev ajuturse (HACE - High Altitude Cerebral Edema) Edasiarenenud mägihaigus. Tekib kui mägihaiguse sümptomitele ei pöörata tähelepanu ja jätkatakse tõusu. Koevedeliku kogunemise tõttu ajju tekib ajuturse. Suureneb aju rõhumine koljule, ägenevad peavalud. Klassikaliseks tundemärgiks mõtlemisvõime hägustumine. Käitumine muutub, kaob orientatsioonivõime ja koordinatsioon (ataxia) - inimene oleks justkui joobes. Lõpeb surmaga, ainsaks ravimisiisiks on kohene laskumine madalamale. Kõrgusest tulenev kopsuturse (HAPE - High Altitude Plumonary Edema) Mägihaiguse teine eriti ohtlik edasiarenenud vorm. Kopsu koguneb vedelik, mis takistab kogu kopsu pinna kasutamist hapniku omastamiseks. Sümptomiteks on suur väsimus, hingamispeetus, kiire pinnapealne hingamine, köha - sageli koos rögaga, huuled ja sõrmeotsad võivad muutuda sinakaks või halliks, rinnus pitsitamine, pea käib ringi. Haigus
evolutsioon pilved on maapinnast kõrgel võib leida veekomponente, kuid kontsentreeritud väävelhappe näol Veenuse uurimine pinnaehitust on uuritud radaritega kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon kihiline pinnas meenutab settekivimeid settimine toimub atmosfääris, mitte vees 1962 Mariner 2, USA lähedane möödalend 1970 Verena 7, NSVL laskumine Kasutatud kirjandus Enn Pärtel, Jaak Lõhmus ,,Füüsika IX klassile. Soojusõpetus. Aatom ja Universum" http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus Rein Veskimäe ,,Universum" David McNab ja James Younger ,,Planeedid"
KONTROLLTÖÖ VÕIMLEMINE Milline on rühikas inimene? Nimeta akrobaatilisi elemente (10). Tirel Hundiratas Laskumine silda Seis sillas Tõus sillast Turiseis Spagaat Turilseis Veere turiseisust üle õla vabalt valitud lõppasendisse Kolmiktirel Kirjelda tirel ette ja tirel taha tehnikat. Tirel ette Tehnika iseloomustus. 1. Toengkükis asetatakse käed ette maha. 2. Jalad tõugatakse sirgeks ning seejärel toetatakse pea kätest natuke ettepoole. 3. Samaaegselt äratõukega võetakse pea rinnale. 4. Kätega haaratakse tugevalt säärtest, võttes tiheda kägarasendi. 5. Tirel ette lõpetatakse toengkägarasendis. Tirel taha Tehnika iseloomustus. 1. Toengkükist liikumise alustamiseks tuleb keha raskuskese viia tasakaaluasendist välja (puusavöö viiakse toetuspunktist tahapoole). 2. Veere selili, haarata tugevalt säärtest ja tõmmata põlved õlgade juurde. 3. Kägarasendist sirutada jalad, nii paikneb raskuskese kiiremini ümber taha, kergendades liikumist otse ü...
.................3 TANTSULINE KÕND.....................................................................................................................................3 Kõnd ettepoole..............................................................................................................................................4 Kõnd tagurpidi..............................................................................................................................................5 TÕUS JA LASKUMINE..................................................................................................................................5 KEHAKALLUTUSED.....................................................................................................................................6 SAMMU SUUND JA TANTSIJA ASEND RUUMI SUHTES...................................................................... 6 STANDARDTANTSUD..........................................................................................
7. Poolkuu (viimane veerand) 8. Vanakuu Kuu teke Kuu tekke kohta on palju teooriaid. Teadlased on oletanud, et Kuu võib olla miljoneid aastaid tagasi Maa küljest eraldunud tükk. Tänapäeval arvab enamik astronoome, et Kuu ja Maa on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ühest ja samast gaasi- ja tolmupilvest. Luna 3 1959. aastani ei olnud keegi Kuu tagakülge näinud. Sama aasta oktoobris lähetas Vene tehiskaaslane Luna 3 (all) Maale esimesed Kuu tagakülje fotod. Kuule laskumine Esimese juhitava laskumise Kuule tegi 1966 NSV Liidu kosmosesõiduk Luna 9. Kolm aastat hiljem, 1969. a juulis, väljus USA astronaut Neil Armstrong Apollo 11 kuumoodulist ja tema oli esimene Kuu pinnale astunud inimene. Teised kuud Meie Päikesesüsteemis on teada olevalt rohkem kui 60 kuud ehk planeedi kaaslast. Enamik neist tiirleb ümber suurte välisplaneetide, koosnedes jääst ja kivimeist. Suurimal planeedil, Jupiteril, on vähemalt 16 kuud, kolm neist on suuremad kui meie Kuu
Tallinna Lilleküla Gümnaasium AKROBAATIKA Referaat Koostaja: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Sirje Volmer Tallinn 2013 Sisukord Akrobaatika Tirel ette ja taha Kätelseis Sild Kasutatud kirjandus Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viiakse läbi ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Peaaegu igasugust spordiala, mis sisaldab endas täieliku kehalist liikumist saab pidada akrobaatikaks. Akrobaatikat sisaldavad ka tantsud, erinevad spordialad ning vettehüpped. Akrobaatikat hõlmab: · keerulised tasakaaluharjutused · väledus · koordinatsioon Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse zanr, millest esteetilise naudingu kõrval on suur tähtsus noorte igakülgsel füüsilisel arendamisel. Sport akrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida harrastavad ...
Faasid: 1. Kuu loomine (kuud ei ole näha) 2. Noorkuu 3. Poolkuu (esimene veerand) 4. Kasvav kuu 5. Täiskuu 6. Kahanev kuu 7. Poolkuu (viimane veerand) 8. Vanakuu Kuu teke Kuu tekke kohta on palju teooriaid. Teadlased on oletanud, et Kuu võib olla miljoneid aastaid tagasi Maa küljest eraldunud tükk. Tänapäeval arvab enamik astronoome, et Kuu ja Maa on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ühest ja samast gaasi- ja tolmupilvest. Kuule laskumine Esimese juhitava laskumise Kuule tegi 1966 NSV Liidu kosmosesõiduk Luna 9. Kolm aastat hiljem, 1969. a juulis, väljus USA astronaut Neil Armstrong Apollo 11 kuumoodulist ja tema oli esimene Kuu pinnale astunud inimene. Teised kuud Meie Päikesesüsteemis on teada olevalt rohkem kui 60 kuud ehk planeedi kaaslast. Enamik neist tiirleb ümber suurte välisplaneetide, koosnedes jääst ja kivimeist. Suurimal planeedil, Jupiteril, on vähemalt 16 kuud, kolm neist on suuremad kui meie Kuu. Üks
Lennuaparaadi viis kosmosesse harilik mitmeastmeline rakett kanderakett ehk kosmoserakett. 1959.aastal startisid NSV Liidust ja USA-st aga esimesed planeetidevahelised automaatjaamad (vastavalt ,,Luna 10" 2.jaanuaril 1959 ja ,,Pioneer 4" 3.märtsil 1959). 5 Sputnik 1 Kosmonautika põhietapid · ,,Sputnik 1" (1957) - Esimene Maa tehiskaaslane · ,,Vostok 1" (1961) Esimene inimese kosmoselend · ,,Luna 9" (1966) Esimene laskumine Kuule · ,,Venera 3" (1966) Esimene laskumine Veenusele · ,,Apollo 11" (1969) Esimene inimese lend Kuule · ,,Saljut 1" (1971) Esimene orbitaaljaam (koos kosmoselaevaga ,,Sojuz 10" · ,,Pioneer 10" (1973) Esimene kosmoselennuaparaat, mis möödus Jupiterist ja väljus Päikesesüsteemist · Kosmoselennuk (1981) Esimene korduvalt kasutatav kosmoserakett Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: *esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957. aastal
ka: · Suurslaalom (suurslaalom- s.o veidi slaalomist kiirem mäesuusatamise ala, kus on kurvid pikemad ja nõuavad sportlaselt tehnika valdamist) · µ (ülisuurslaalom- s.o mäesuusatamise ala, kus on ühendatud kiirlaskumise ja suurslaalomi tehnika. Kiirlaskumist meenutab see sellepärast, et harilikult võisteldakse kiirlaskumisrajal, mida on paarisaja meetri võrra lühendatud ja võistlustel on üks laskumine ning laskumise kestvus on enamvähem sama kaua kui kiirlaskumises) · µ (kiirlaskumine- s.o mäesuusatamise ala, kus laskutakse alla järsult nõlvalt, kus on pikad sirged ja suure kaarega kurvid) · (Alpi kahevõistlus- s.o mäesuusatamise ala, mis koosneb kiirlaskumisest ja slaalomist (kaks laskumist). Kõigi kolme laskumise ajad liidetakse kokku ja sportlane, kes laskub kokkuvõttes kiirema ajaga, on võitja) · Kiirsuusatamine
erinevate moodulite kosmoses katsetamine. Inimesed kosmoses(5) Apollo programmi raames leidsid aset järgnevad mehitatud missioonid: Apollo 1 - planeeritud start 21.02.1967 katastroof maapinnal, milles hukkus 3 astronauti Apollo 7 - start 11.10.1968 Teenindus- ja Juhtimismoodulite (CSM) katsetamine Maa orbiidil Apollo 8 - start 21.12.1968 CSM katsetamine Kuu orbiidil Apollo 9 - start 03.03.1969 CSM ja Kuumooduli dokkimise katsetamine Maa orbiidil Apollo 10 - start 18.05.1969 Kuumooduli laskumine 15,6 km kõrgusele Kuu pinnast, Kuule maandumata Apollo 11 - start 16.07.1969 maandumine Kuu pinnal 20.07.1969 Apollo 12 - start 14.11.1969 maandumine Kuu pinnal 19.11.1969 Apollo 13 - start 11.04.1970 möödumine Kuust ja tagasipöördumine Apollo 14 - start 31.01.1971 maandumine Kuu pinnal 05.02.1971 Apollo 15 - start 26.07.1971 maandumine Kuu pinnal 30.07.1971 Apollo 16 - start 16.04.1972 maandumine Kuu pinnal 20.04.1972 Apollo 17 - start 07.12.1972 maandumine Kuu pinnal 11.12.1972
Murdmaasuusatamise teoreetilise testtöö temaatika 1) Murdmaasuusatamise varustuse valik 2) Murdmaasuusatamise varustuse hoolduse põhimõtteid 3) Murdmaasuusatamise õpetamiseks vajalikud kohad – õppeväljakud, õppenõlvakud, rajad 4) Suusa - ja lumetunnnet arendavad tegevused 5) Paigalpöörded , nende sooritamine 6) Tõusuviisid ja nende sooritamine 7) Laskumisasendid ja nende sooritamine 8) Pidurdusviisid ja nende sooritamine 9) Astepööre – ja uisusammpööre ning nende sooritamine 10. Sahkpööre ja selle sooritamine 11. Kukkumine ja selle sooritamine 12. Vahelduvatõukeline kahesammuline sõiduviis ( klassika) 13. Paaristõukeline sammuta ja ühesammuline sõiduviis (klassika) 14. Uisusammsõiduviisid 15.Ilmastikuolude arvestamine suusatamisel 16.Ohutus ja turvalisus suusatamisel 17.Pikema matka sooritamise põhimõtteid 18.Eesti erinevad talispordialadeks sobivad piirkonnad ja keskused NB ! Testtöös 3 küs...
ideesähvatused § Tema loomingus on palju filosoofilisi mõtteväljendusi § Sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi Luulekogud § "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) § "Luule" (1976) § "Väike luuleraamat" (1984) § "Päikesepillaja" (1997) § "Alliksaar armastusest" (2002) Laskumine Kui pilget täis on hüljat mägiteed me armastuse närbund võidupärgi, ja mälestuste tontlik defilee, aet süüme tormidest, käib minu järgi. Et nautisin, kui ime tundub see, Su kallistuste kuldseid mesikärgi. Suur õnneviirastuse kevade mu hinge jättis kustumatu märgi. Aeg, vahemaa ja surm on näivus vaid, ma hälbin keset võõraid sadamaid, kesk mere raevu otsin ulualust. Ent pole puhkepaika väsind laul, ja nagu kirglik palve on mu laul,
Teisipäev kalssikatreening (lõigud). 1,5 km ring kiirelt, millele järgneb 2,7 km lõdvestust. Selline ring läbida kaks korda + enesetunde järgi sõita peale, et lihased lõdvestuksid Kolmapäev klassikatreening 1.30. Tehnika filmimine ja analüüs(äärmiselt rahulik treening) Nelajpäev Hommik vaba Õ:kerge jooks, venitused, saun Reede rahulikust tempos klassikahnikas 1h+ 8* Kr P. Kiirendused teha erineva reljeefika maastikel (tõus, laskumine, lausik ) Laupäev võistlus 15 km klassika Pühapäev rahulik uisutreening 1.15
........................................................................................................... 6 1.9 Paasapüha.......................................................................................................... 6 1.10 Leinapäev......................................................................................................... 6 2. Juudi elutsükkel....................................................................................................... 7 2.1 Hinge laskumine kehasse...................................................................................7 2.2 Ümber lõikus ja juudi nime andmine..................................................................7 2.3 Bat-mitsva ja Bar-mitsva.................................................................................... 8 2.4 Elu peale surma................................................................................................. 8 Juutluse pühad ja elutsükkel Sissejuhatus
Ooperil on mitmeid eeskujusid: 1. vanakreeka tragöödia 2. keskaja kiriku missa e. liturgiline draama piibliaineliste jutustustega, kus kõnelused väljendusid muusikaga 3. muusikaliste stseenide ja pantomiimiga renessansiaegsed koolinäidendid ja õukonnaetendused, eriti sajandilõpu Firenzes, kus kasutati toretsevaid kostüüme ja dekoratsioone, samuti lavatehnikat. Hiljem barokile iseloomulikke tüüpstseene , nagu jumalate laskumine lavale, tulevärgid jms. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdi't ( 1567-1643) , kes sai alghariduse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt andis välja oma esimese motetikogumiku, aasta pärast vaimulikkude madrigalide kogumik. 1612 valitakse ta omaaegsesse kõige ihaldatumasse ametisse - Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriuks, mida ta pidas surmani. 2
· Lühidalt: vaheldumisi, kõrvalt taha tõstetud jalg kõrvale tagasi ja vastupidi .. Kõik toimub sujuvalt, lõdvalt ja õrnalt vetrudes, oluline on puusade sujuv liikumine. Õpetusvideo: http://www.metacafe.com/watch/799927/samba_lesson_summary/ Viini valss Viini valsis peavad tantsijad parketil liuglema loomulikult ja voolavalt, püsides ka hoogsate pöörete ajal paarina tihedalt koos ning säilitama oma kauni tantsuhoiu. Sujuv tõus ja laskumine on kohustuslikud, sest see on rahulik õhtutants. Aeglase valsi tempoks on 30 takti minutis. Viini valsi põhifiguurideks on: 1. Põhisamm üleminekuks vasakulepöördele 2. Põhisamm üleminekuks paremalepöördele 3. Pööre paremale 4. Pööre vasakule 5. Värtenpööre paremale 6. Viivitusega pööre paremale 7. Kortee 8. Värtenpööre vasakule 9. Visk 10. Vahetussamm promenaadi positsioonist Fokstrott
Kehalise kasvatuse tasuline arvestus Uisustiili tehnikad Uisusammu tõuge: uisustiilis on jõu tootmise aeg märgatavalt suurem kui klassikastiili tõukel. Põlv ei tohi väga palju pöörduda sissepoole. Uisusammu jalatõuge algab alt keha keskjoonelt. Tõukele lisab pikkust ja kiirust siis, kui põlvi tõuke alguses kõverdada. Kui suusk pöördub servale, tekitab küljele suunduv surve edasiviivat jõudu. Keharaskus suunatakse kogu aeg otse suusale. Harrastajte üldviga on see, et suusk on kohe alguses liiga serva peal, mis vähendab tõuke jõudu ning ei taga piisavat kiirust. Seetõttu jääb tõuge lühikeseks. Keha raskuspunkt liigub nii küljellt küljele kui ka üles ja alla, sest keha sirutamine ja madalamasse asendisse laskumine annavad käetõukele ja pingutusele rohkem tõhusust. Kergelt ettepoole kallutatud asend kindlustab selle, et jõud on suunatud ettepoole, mis tagab selle, et raskuspunkt on suunatud jala etteotsa. V- nurk on palju suurem kui muudes ...
parasitoidid. Tuntusest Kasuliku putukakese rahva hulgas tuntuse põhjus on tema ere värvus, mis on andnud talle ka nime: lepp tähendab vanemas eesti keeles verd. Mõnel pool on lepatriinut kasutatud ka rahvameditsiinis. Põhilised hädad, mille vastu mummuline putukas aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa; triinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne. Tema abil on püütud ette kuulutada nii tiine ute tallede arvu, sõdade tulekut kui ka tulevase kaasa päritolu. Lepatriinud võtavad mõnikord ette hulgirändeid. Teel üle mere võivad putukad väsida ja merre kukkuda. Kaldale uhutud lepatriinusid on rahvauskumustes peetud sõja endeks. Huvitavat · Vangistuses jälgitud lepatriinu sõi enne täiskasvanuks saamist ära 90 täiskasvanud isendit ja 3000 teiste putukate vastset
Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Tänapäeval harrastatakse suusatamist paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuusatamises laskmisega. Kahevõistlusühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, Alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi. Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
