Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Nüüdiskirjandus
  • Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses.
    1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile – liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK.
    Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika.
    Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond , mille kaudu oli võimalik okupatsioonirežiimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiž.
    1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud sinna kauaks, poliitika polnud enam see, millega nemad olid harjunud – ideaalid vs pragmaatiline tegevus seadusloome näol.
    Taasiseseisvumise järel avati palju panku, kõrgkoole, ajalehti – uued olud lubasid inimestel oma aktiivsust mitmekesisemalt väljendada. Kultuur jääb selle foonil veidi tagaplaanile, on üks valdkond teiste valdkondade kõrval. 90ndate kirjandus pole enam poliitika. Poeedid asendatakse poliitikutega.
  • Kaks arusaama kirjandusest: etnosümbolism ja etnofuturism .
    Mõlemad suhestuvad rahvuslikkusega, esindavad erinevaid ideid rahvusest.
    Etnosümbolismi – 1970.–1980. aastate üks põhivoole, selgeima kuju sai luules (ka laul, romaan). Etnosümbolistlikul luulel oli mnemotehniline ja mobiliseeriv funktsioon, tema keskmeks oli etnilise identiteedi jaatus .
    Selle puhul räägitakse rahvusest totalitaarses riigis, oli tabu . Tähendas poliitikat. Tuli rääkida varjatult, ümber nurga, sümboleid kasutades. Iga sümbol saab sügavama tähenduse, kõik tuleb ümber mõtestada. Etnosümbolism kodeeris oma tarbeks kogu ümbritseva maailma ja lõi lugejates vastava ootushorisondi. Nõukogude ajal oli väga palju loodusluulet, mille abil oli lihtne rahvuslikkuse sümboleid toota, nt maa = Eestimaa. Nende jaoks on rahvus püha, ülev. Religiooni peetakse rahvuse loomise protsessis oluliseks – sealt tuleb moraalikoodeks. Toonitab ellujäämist. Puhas, metafooririkas keel.
    Jaan kross – rahvuse vanaisa (oma ajalooliste romaanide tõttu).
    Etnofuturism – 1980ndate lõpul Tartus tekkinud liikumine. Etnofuturistlik teos on skisoidne, ambivalentne või vähemalt irooniline . Keskseteks žanriteks (auto) biograafia , (kvaasi)manifest, performance, häppening, mitmesugused ideekunsti vormid. Ei väldi päevapoliitikat, vaid muudab selle oma aineks.
    Selle puhul räägitakse avatud demokraatliku riigi kontekstist. Etnose all ei peeta siin silmas rahvast, mille puhul on oluline religioosne aspekt, vaid hüpatakse üle 19. sajandist ja pimedast orjaööst ning jõutakse välja taarausuni. Etnofuturistide arvates pole rahvus midagi püha – see pole ainus printsiip, mis organiseerib rahvast, kultuuri. Lammutatakse stereotüüpseid arvamusi iroonia , paroodia ja sarkasmi abil. Koomika. Mängulisem suhe rahvaga. Nemad esitavad oma programmi rahvuse tuleviku jaoks. Nn inetu keel – kasutatakse kõnekeelt, slängi, roppusi.
    Oma loomingumeetodi defineerimiseks mõtlesid "Hirohalli" liikmed välja termini - etnofuturism. Sõna autoriks on Karl Martin Sinijärv. Kõige üldisemalt võiks seda paljulubavat ja intrigeerivat terminit määratleda nii: etnofuturism ühendab arhailise , ürgse, meie rahvusele ainuomase etnilise sisu ja moodsa , mõnikord lausa futuristliku vorm. Või siis vastupidi - arhailise vormi (näiteks regivärsi) ja uue, kaasaegse sisu. Loomulikult oli etnofuturismi tekke üks põhjuseks ka sel ajal Eestis tõusnud kõrgendatud huvi oma rahva ajaloo, folkloori (ennekõike rahvalaulu ja rahvausundi) ja muu rahvuse eripära rõhutavate külgede vastu.
    Nüüd nt Andurs Kivirähk.
  • Kümnendivahetuse kirjanduslikud manifestid.
    Manifest – tekstitüüp, kus deklareeritakse mingeid ideaale, tulevikuvaateid, uut tüüpi mõtlemist. Annavad pildi uuest koodist. Räägitakse, kuidas peaks olema, et meil on suur idee, te peate seda järgima.
    1989 ilmus „Wellesto“ manifest. Koostatud Mati Hindi poolt, kes oli toona üks olulisi rahvuslikke mõtlejaid. Seal toonitatakse rahvusluse kesksete vahendite-atribuutide olulisust (keel, kultuur, loomeinimese vastutus, poliitiline järjepidevus). Sellist tüüpi manifest on traditsiooni taasmanifesteeriv. Üks tähelepanuväärne lõik, mis hiljem muutub motiiviks kirjanduses: üsna rõhutatult mainitakse Euroopa osa, dimensiooni . Seal nõutakse seda, et me eestlasena pöörduksime pärast raudse eesriide langemist oma kultuurilisse koju Euroopasse. Otsene seos Noor-Eesti omaaegsete manifestidega. Käitumismalliks eurokultuur.
    Hüübinud Vere Manifest – 4. aprillil 1990. Väljendab etnofuturismi ideaale. Mõte, et peab asju ütlema välja ilma keerutamiseta. Soovitatakse võtta kasutusele sõnad, mis väljendaksid meie südame häält. Näitab tollast võimukeelt: väliseestlane, vabadus, meie isa, oma raha, mahepõllundus, tööteenistus, peaminister Savisaar. Ropud sõnad on uue kirjanduskeele väljendusvahendite hulgas. Ühiskonnakriitika. ühiskond vajab sõda, selle vahendiks oleks keemiline sõna ehk tugev mõjusõna, st et on vaja mingit uut keelt.
    Peetakse end ugrilasteks – hüpatakse tagasi eestlaste ajaloo väga kaugesse minevikku . Pilatakse kristlust. Alla kirjutanud: Eesti Islamirevolutsiooni nimel: Sven Kivisildnik , Hasso Krull , Aivar Tomson, Mart Juur, Sinijärv, Kivirähk jt.
    Äärmuslik musta huumori võtmes kirjutatud tekst. Väga tugev liialdav aspekt.
    1990ndate alguses avaldas rida noori kirjutajaid “Hüübinud vere manifesti”, mis kuulutas demokraatiavastasust ja islamirevolutsiooni ning Franco Ilm avaldas manifesti, et tapkem juute ja kristlasi. Aga esimesel ei olnud mingit reaktsiooni ja viimasel alles aastal 2006, kui autorit taheti kinni panna, sest keegi luges seda manifesti väljaspool selle konteksti.
    Siis Lauris ( Toomet ) Kaplinski (Franco Ilm) manifest „Meie võitlus“. Kutsub maausulisi üles vägivallale rõhujate vastu, et kaitsta meie soomeugrilikku kultuuri ja põhilisi inimvabadusi. KAPO leidis selle mingi 5-7 aastat tagasi, Kaplinski kutsuti ülekuulamisele, kardeti terrorismiohtu (kontekstist väljas).
    LOE VIKERKAAR 5/1990
    Sven Kivisildnik. Etnofuturismi ideaalid.
    Vaja minevikust leida tulevik. Dialoogid teiste kultuuridega. Kirjutatud sürrealistlikus meetodis. Postkoloniaalne lähenemine: läti, soome, juudi identiteedi kaudu mõtestada eesti kirjandust.
    Kõige rohkem manifeste kirjutas kirjandusteadlane ja – kriitik Hasso Krull. „Väikese kirjanduse poolt“. Suur kirjandus on Goethe , Shakespeare, Dante . Kirjandus on lugejast targem, sealt saab võtta eeskuju. Suur kirjandus juhib mõtlemist, sõrestikuks moraalisüsteem.
    Veidruste kontekstis töötamine annab märgatavalt rohkem vabadust (mängulisus, iroonia).
    Suurde kirjandusse hakkas tulema teistsuguseid kirjandusi. Väikese-suure kirjanduse opositsioon on seotud kaanoni küsimusega. Krull kutsub üles ümber mõtestama.
    Kunst kunsti pärast. Teese“ Wellesto infolehes. Luulemenetlus peaks seisnema luulekeele puhastamises kõigest kogemusel põhinevast, võimalikult jäägitus keskendumises „grammatilisele kujundile“ ja rõhutatud hoolimatuses „leksikaalse komponendi“ vastu.
  • Üldised muutused 90ndate luule poeetikas.
    Kõigepealt ja kõige silmatorkavamalt muutis ilmet KEEL. Luulesse paiskuvad kõikvõimalikud allkeeled (släng, võru murre), võõrkeeled, keeledeformatsioonid, eri ajastukeelte stilisatsioonid, taasavastatakse Aaviku keeleuuenduse äärmisi võimalusi jne. Aegamööda saab eriti oluliseks nende „teiste“ keelte omavaheline mäng, sageli ka ühe ja sama luuleteksti piires.
    „Lüürilise mina“ muutus. Traditsiooniline: mina=autor (üsna lähedane). Uuemas luules ei pruugi nii olla, märgatavalt rohkem kasutatakse kõikvõimalikke maske, rolle. Mõnes mõttes on kogu luule nüüd „rolliline“, „mänguline“. Too „roll“ võib näiteks korduvalt vahelduda ühe ja sama värsi kestel, päädides subjekti „lagunemisega“ või lahustumisega keelde ja poeetilistesse väljendusvahenditesse. Teiselt poolt ilmneb kalduvus „rolli“ jäägituks ühtesulamiseks teadlikult kujundatud või soodustatud autoriimagoga. Sel juhul kasvab määratult kirjanduselulise jms konteksti tähendus, autori muud tekstid, avalik käitumine jne moodustavad koos luulega üksteisest lahutamatu tervikasja.
    Kasvab intertekstuaalsete seoste hulk plahvatuslikult ja mitmekesistub nende laad . Üksikallusioonide ja parafraaside kõrvale ja asemele tulevad ulatuslikumad travestiad ja kollaažid, tekstitsitaatide kõrvale stiilitsitaadid – kuni terviklike teadlikult maneristlike strateegiateni. Suhe viitamisobjekti muutub: soostuva sümpaatia või täpselt piiritletud poleemilisuse kõrval tõusevad tähtsaks leebe paroodia, irooniasugemetega pastišš, sihilik ülepakkumus. -> koomika osa üldine kasv. + Konkreetsete viiteallikate tuvastamisel pole enam mingit tähtsust ja esmaseks tõuseb tekstist õhkuv „literatuursuse“, „ebaalgupärasuse“ tunne iseenesest.
    Muutub luuleraamatu formaat . Nõukogude ajal suhteliselt väikesed, vahel kõvade kaantega. Nüüd hästi läbi mõeldud kujundus ja formaat käivad terviku juurde, omaette esteetiliseks objektiks muutunud.
    Eeskujud noortele luuletajatele: surulased, Jüri Üdi ( Viiding ), Ilmar Laaban , Andres Ehin , Uku Masing ; 19. sajandi lõpu prantsuse sümbolism, 20. sajandist dadaism, sürrealism, ekspressionism.
  • Üldised muutused 90ndate proosa poeetikas.
    Selgelt muutub kirjanduse keel – seotud mitmete mõjudega (prantsuse poststrukturalistliku filosoofia + kõnekeele mõjud). Tehnoloogia mõju keelele ja stiilile .
    Selgelt näha teemaderingi avardumist, hoopis teistsugune tegelane. Muutub kirjandusteoste sisu, temaatika . 80ndate lõpus/90ndate alguses kirjutatakse palju ajaloost, Euroopa-teemast. 90ndate lõpust hakkavad kirjandust mõjutama erinevad subkultuurid. Kuritegevusel suur koht eesti kirjanduses. Tabud nõukogude kirjanduses: poliitilisus, religioossus, seksuaalsus . Uutes oludes leiavad need teemad väga intensiivset kajastamist ja mõtestamist. Tähtsal kohal identiteedi analüüs (seksuaalne või rahvuslik kriis vms).
    Muutub ka vorm, uueks märksõnaks saab pluralism , mitmuslikkus. Katsetatakse palju ( modernism , postmodernism ), luules tähtis sürrealism. Lõhutud narratiiv . Hakatakse looma uusi žanre, nt ulmekirjandus.
    Kes tahab lajatada, lajatagu otse, enam ei pea peitma oma sõnumit satiiri või allegooria taha.
  • Jaan Unduski „Sina, Tuglas” ja „Kuum”.
    H. Krull: „“Kuum“ on keeruka ülesehitusega armastusromaan, täis tsitaate, vihjeid, pastišše, põnevaid arutlusi; autori ajalootunne
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #1 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #2 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #3 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #4 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #5 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #6 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #7 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #8 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #9 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #10 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #11 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #12 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #13 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #14 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #15 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #16 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #17 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #18 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 201 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Bretu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Vastatud on J.Kraavi poolt loetud õppeaine eesti nüüdiskirjandus kordamisküsimustele.
    etnosümbolism , futurism , manifestid , proosa , poeetika , jaan undusk , mati unt , peeter sauter , tõnu õnnepalu , andrus kivirähk

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    killiams profiilipilt
    killiams: kordamiseks oli abiks küll!
    22:39 30-05-2012
    123kasutaja profiilipilt
    123kasutaja: Materjal sobib. Aitäh.
    08:21 23-05-2012


    Sarnased materjalid

    35
    docx
    Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018
    59
    doc
    Kirjanduse eksami küsimused
    42
    doc
    Nüüdiskirjandus
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    41
    doc
    Maailmakirjandus
    30
    docx
    Kirjandusteadus kordamisküsimused eksamiks 2018 19
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    28
    docx
    Kirjandusteaduse kordamisküsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun