Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #1 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #2 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #3 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #4 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #5 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #6 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #7 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #8 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #9 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #10 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #11 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #12 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #13 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #14 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #15 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #16 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #17 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #18 Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 269 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Bretu Õppematerjali autor
Vastatud on J.Kraavi poolt loetud õppeaine eesti nüüdiskirjandus kordamisküsimustele.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
42
doc

Nüüdiskirjandus

Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub

Kirjandus
thumbnail
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956­65. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks.

Kirjandus
thumbnail
35
docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit

Kirjandus
thumbnail
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

rukkis“ jt.  1958 Keel ja Kirjandus – Pigem teadusliku suunitlusega ajakiri.  1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) – Tagant järgi võib tunduda veider, kuid antud aja kontekstis täiesti seletatav. Nimelt avaldas aastal 60 Endel Nirk paroodia, kus ta ründas üsna teravalt noort luulet. Esile kerkis just vormi küsimus – tekkis vaidlus selle üle, kas korralik Nõkogude Eesti luuletaja tohib vabavärssi kasutada või ei tohi. See oli üsna ebavõrdne vaidlus, sest keegi väga vabavärssi ei kaitsnud. Sisuliselt korraldati suurem hukkamõistukampaania. Kross, Niit ja Kaalep (olid ka paroodias tähelepanu alla võetud) said kõvasti nahutada. Hukkamõistukampaania tulemus on lõpuks see, et vabavärss saab 60ndatel aastatel võimalikuks. Küsimus polnud mitte vabavärsis kui

Eesti kirjanduse ajalugu
thumbnail
12
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kordamisküsimused kevadsemestril

Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Väga vastuoluline looming

Eesti kirjanduse ajalugu II
thumbnail
30
docx

Nüüdiskirjandus 2015

selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal räägib ka eesti olust paralleelselt, varjatult kaur kender – praegu kõike kindlama kuvandiga kirjanik eestis david lodge sofi oksanen – osav meediaga suhtleja, selle kaudu ei lase end unustada __________________________________________________________________________________ __________________ nüüdiskirjandus on peamiselt mõjutatd kultuurilisest muudatustest ja vabadusest. Teemaks tulevad ka sõltuvuskäitumised, pahelised tegevused jne. ka tuleb uus karakter

Eesti kirjandus
thumbnail
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

NL võim leidis, et nii ei saa see olla, Pasternak peab preemiast loobuma, sunniti loobuma ja pattu kahetsema. Sai piiratud moel edasi tegutseda, aga väga piiratud kujul. Pasternaki juhtum tähenduslik, sest kõik sedatüüpi juhtumid olid hoiatavad eeskujud. Kui Venemaal on kahtlane Pasternak, võib kahtlustada, et kohalikest liiduvabariikides on "kahtlased Pasternakid" ja need liistule tõmmata. Tekitas uuue ohutunde kultuuris. Eesti seisukohalt, et 57ndal juhtunud asi hulluni ei viinud, sisuliselt sulaaja vabanemise protsess võis jätkuda. Tuleb uusi sisselööke uuesti. Kui Pasternak oli üleliiduline, siis kohalik Eesti juhtum nn vabavärsi poleemika, 1960. Läheb lahti sellest, et enne noor NL kirjandusteadlane avaldab Hermelini nime all paroodia ajalehes "Sirp ja vasar" kus parodeerib noorte autorite loomingut. Kirjutatud nii, et selgelt on seal äratuntavalt Krossi, Ellen Niidu ja Ain KAalepi looming

Eesti kirjanduse ajalugu II
thumbnail
42
docx

Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse

20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts:  Ta on pärit Palamuse kihelkonnast  Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“  Tal on Tartus majamuuseum  Tema raamatutest on tehtud filme  Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust  Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hingemaa“ Kuulus ka rühmitusse Siuru ja Tarapita Siuru ning Under, Arbujad ning Alver ja Talvik

Kirjandus




Kommentaarid (2)

killiams profiilipilt
killiams: kordamiseks oli abiks küll!
22:39 30-05-2012
123kasutaja profiilipilt
123kasutaja: Materjal sobib. Aitäh.
08:21 23-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun