Malle Lattik STSTB 1-kõ Essee „Kogukonna mõiste ja näited kogukondlikust sotsiaaltööst“ Vaated ühiskonnale on pidevas muutumises, mis tähendab, et ka kogukonna mõistet ei saa vaadata enam läbi ühe definitsiooni vaid seda peaks vastavalt kontekstile ka ajaruumile uuesti mõtestama ja ehk ka laiendama. Kuidas võiks tänapäeval määratleda kogukonda ja milliseid
füüsilise distantseerumise ning lakoonilise ,, vajan ruumi" või ,,tahan omaette olla" avaldusega. Tüüpiline naine seda ei mõista ja püüab teha kõik, et teada saada, mis on juhtunud. See tal loomulikult ei õnnestu. Kui naine on juba lootust kaotamas ja masenduses, tuleb mees tagasi oma dimensioonist nagu poleks ära olnudki. Millisena kirjeldatakse armastust Piiblis? · kui see inimene käituks sinuga kannatlikult ja heatahtlikult ega oleks kiivas? Mirell Lattik Kanepi Gümnaasium 12. klass · kui see inimene ei kelgiks ega hoopleks? · kui see inimene ei käituks sinu suhtes näotult, ei otsiks omakasu ega ärrituks kergesti? · kui see inimene ei jätaks meelde paha, mida sa teinud oled? · kui ta ei petaks, vaid oleks alati sinu vastu aus? · kui ta kaitseks sind, usaldaks sind, loodaks alati, et sul läheb hästi, ja jääks teievahelistes konfliktides ikka sinu kõrvale?
http://www.fwembassytheatre.org/organ.htm klaviatuur, registrinupud. Erinevalt klaverist ei sõltu oreli kõlatugevus klahvile vajutuse tugevusest, vaid seda saab reguleerida erinevaid registreid kasutades. http://en.wikipedia.org/wiki/Organ_(music) Nüüd kasutatakse oreleid peamiselt kirikutes. Oreli kõla võib iseloomustada sõnadega "võimas" , "pidulik" , "värvikas". Eesti tuntumad organistid on Andres Uibo, AarePaul Lattik, Piret Aidulo, Ines Maidre. http://www.youtube.com/watch? v=hHZvMAJUN5g http://www.youtube.com/watch? v=VVWRg2YMGN8&feature=relmfu http://www.accordionsusa.com/ Veel 20.sajandini oli akordion rahvuspill Mängiti kohvikutes ja muudes rahvarohketes kohtades 1931. avati akordionistide kool, mis asub Saksamaal, Trossingeni linnas Üks tähtsamaid osi on vloditud nahksest vm materjalist lõõts. Ühel pool lõõtsa asetseb klaviatuur,
Laser Mirell Lattik ja Simona Sulbi Kanepi 2010 · Light (valgus) · Amplification (võimendus) · Stimulated (stimuleeritud) · Emission (levitamine) · Radiation (kiirgus) Mis, Kuidas, Milleks ??? · Laser on (stimuleeritud kiirgusel põhinev) tehisvalgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest sellepoolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja võivad olla ülieredad. · Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. · Objektide mõjutamine laserikiirgusega: intensiivne, koondatud laserikiir võib objekti sulatada, aurustada, pihustada või plasmastada, orgaanilisi aineid koaguleerida või söestada. Objekte mõjutatakse näiteks laserkirurgias, lasertöötluses (lõikamisel, mulgustamisel, keevitamisel), termotuumaenergeetikas (kütuse viimiseks tiheda kuuma plasma seisun...
C-HEPATIIT HELENA LATTIK JANAR SÕMERIK PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM 2014 Mis on C-hepatiit? …C-hepatiidi viiruse ehk HCV poolt põhjustatud maksapõletik. Levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Sümptomid: väsimus naha ja silmade kollasus seedehäired tume uriin ja hele väljaheide kõhuvalud palavik C-hepatiit C-hepatiiti diagnoositakse vereanalüüsi abil. C-hepatiiti ei ole võimalik välja ravida. Võivad tekkida: fibroos maksatsirroos maksakoe armistumine lõppstaadiumis ka maksapuudulikkus samuti maksavähk C-hepatiit Kiirendavad tegurid: kõrgem vanus nakatumise hetkel meessugu alkoholi tarvitamine (nt vein, õlu, kange alkohol) samaaegne infektsioon (kaasnakkus) B-hepatiidi või HIV-iga ülekaalulisus suhkurtõbi suitsetamine Krooniline C-hepatiit Kui viiruse leid veres (ja maksas) püsib kuus kuud pärast nakatumi...
"Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) Kogumikud "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." "Minu elu. Konstatin Päts." Tema Oskused Kui kõneled lapsega, laskud tema juurde alla peaaegu põlvitajaks. Teen samuti ja niimoodi madalas kohtume äraunustatud ajas. See on maaustavus, mida tunnevad lapsed sääl all, See on maaustavus, mida tunnevad põlvitajad. Kasva suureks, laps, ära unusta aega, mil kõndisid madalas! Vellokõnõ, tillokõnõ
Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea'' Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello Lattik Tragikomöödia – G. B. ''Andrese elukäik'', Mati '' Pastoraal Guarin ''Ustav Unt ''Võlg'' mummulisest kleidist'', karjane'', Shakespeare Kalju Saaber ''Eesti ''Mõõt mõõdu vastu'' pastoraal II'' Muinasjutt – ''Loomade Poeem – Betti Alver talvekorter'', ''Kolm ''Lugu valgest külma'' varesest'', Kersti
MUUSIKA Jakob Vestholm Eesti Rahvaerakond Juhan Aavik helilooja Heino Eller helilooja Johan Kõpp Kristlik Rahvaerakond Artur Kapp helilooja Hugo Rahamägi Kristlik Rahvaerakond Cyrillus Kreek helilooja Jaan Lattik Kristlik Rahvaerakond Mart Saar helilooja Peeter Süda helilooja Otto Strandman Eesti Tööerakond Evald Aav helikunstnikud Ado Anderkopp Eesti Tööerakond Gustav Ernesaks helikunstnikud Juhan Kukk Eesti Tööerakond
VITAMIINID Helena Lattik Kris Jalas Mis on vitamiinid? ❏ Bioaktiivsed ühendid ❏ Asendamatud mikrotoitained ❏ Kaitsevad ja aitavad ❏ Kestev puudujääk kahjulik ❏ Saadaks segatoidust ❏ Hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus Kellele? ❏ Kõigile, eelkõige neile kel vitamiinipuudus. ❏ Vitamiinide vajadus sõltub: ❏ soost ❏ vanusest ❏ kehalisest aktiivsusest ❏ organismi tervislikust seisundist Näiteks: ❏ Rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline foolhape ❏ Lastel ja eakatel on aga D-vitamiini vajadus suurem kui täiskasvanutel. ❏ Stressirohke, aga ka väga sportlikult aktiivne eluviis suurendab B-rühma vitamiinide, eriti B1-vitamiini vajadust. A-vitamiin ❏ Saame: ❏ organismi kudede taastootmiseks, ❏ maksast ❏ naha ja juuste tervise ❏ porgandist, tagamiseks ❏ munakollastest, ❏ limaskestade kaitseks ❏ nägemiseks ❏ kui...
KOOLITUS AVALIK ESINEMINE Mirell Lattik Kanepi Avaliku esinemise koolituse läbinud noor: On enesekindel ja tunneb oma publikut hästi On teadlik, kuidas toime tulla esinemiskrambiga Oskab ära tunda head esinejat ja esitlust Oskab ette valmistada kaasahaaravat kõnet Oskab eesmärgipäraselt avalikult oma mõtteid avaldada Teab häid nippe, kuidas endast unustamatu mulje jätta Oskab esinedes arvestada publikuga Taju Tuleb olla olukorraga kursis Tuleb teadvustada, kus ja miks sa siin oled Võtta õppust teistelt esinejatelt Hoida eesmärk alati silme ees Mõelda endast positiivselt Häälestada ennast edule Harjutada palju !!! Ärevus Tekitab : publikukartus ebaõnnestumise kartus ebaõnnestumise kogemus Toimetulek : hingata enne lavale minekut võtta midagi kaasa (turvatunne) mõel...
Kultuurikapitaliseadus- kunstnikud ja kirjanikud said stipendiume PARTEID Alguses lubati tegutseda kõigil parteidel. - Vasakpoolsemad-partei - Parempoolsemad-erakond/kogu Parempoolsed-Põllumeestekogu(jõukamad,linnakodanlus) - Eesotsas Päts ja Laidoner Rahvaerakond - Eesotsas Tõnisson, Jaan Poska, Westholm Kristlik rahvaerakond - Intelligentsi omanikud - Jaan Lattik Vasakpoolsed Eesti sotsialistlik töölispartei - Eesmärk sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. - Mihkel Martna Eestimaa Kommunistlik partei - Juhiti Moskvast - Tegutses illegaalselt - Eesotsas Kingissepp 12.märts 1934.a. Riigipööre Teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner Valitus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra
Eesti disain Nahadisain Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Disainerid spetsialiseeruvad toote tüübi ja materjalide järgi. Olemas on toote-, moe- graafika-, tekstiili-, klaasi-, naha- ja ehtedisainerid. Eesti disaini hetkeolukord on minumeelest päris hea. Viimasel ajal pälvib Eesti disain järjest suuremat rahvusvahelist tunnustust. Eesti erinevad disaini valdkonnad on leidnud tee erinevatele näitustele, messidele ja rahvusvahelisele turule. Mitmed teiste riikide väljaanded on avaldanud mahukaid lugusid eesti disaineritest. Meil on loodud palju ilusaid maju, söögikohti, hotelle ja muuseume. Minu meelest üks suurepärasemaid ehitis on Eesti Rahvusraamatukogu, mis on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu. Ehitis on ühteaegu väga omapärane aga samas sujuv ja mitte liiga ülepingutatud Eestis on võimalik disaini õppida m...
Vähenes import, suurenes eksport, kärbiti riiklikke kulutusi. Püksirihm tõmmati väga koomale ja selline majanduspoliitika pidi pikemas perspektiivis edu tooma hakkama. 13. Pane kirja EV olulisemad parteid ja nende toetajad, juhid (kui on võimalik). Põllumeeste kogu (maarahvad) Päts, Laidoner, Teemant, Hünderson Eesti rahvaerakond (talurahvas) Tõnisson, Poska, Jaakson, Vestholm Kristlik rahvaerakond (kristlased) Kõpp, Rahamägi, Lattik Eesti tööerakond (õpetajad, poodnikud, riigiametnikud, kästitöölised, väikemajade omanikud) Strandman, Anderkopp, Kukk, Piip Asunike koondis (väikemaapidajad) Köster, Penno, Tief Eesti Sotsialistlik Töölispartei (tööstustöölised ja alamkiht) Rei, Ast, Oinas, Martna, Jõeäär, Joonas Eestimaa Kommunistlik Partei 14. Kirjelda 1920. aasta põhiseadust. Võim oli rahval. Seaduslik võim oli parlamendil, täidesaatev võim valitsusel. Valitsuses
puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - kõige parempoolsemad. Esindas rikkaid taluomanikke. Soodustati suurtalusid. Liidrid Päts, Laidoner, Teemant Eesti Rahvaerakond - Lõune-Eesti rahvuslik ringkond, haritlased. Liidrid: Tõnisson, Poska, Vestholm Kristlik rahvaerakond - eraldusid rahvaerakonnast 1919. taotlesid kiriku rolli kasvu. J.Kõpp, J Lattik.. Eesti tööerakond - kuuluti tsentrisse, baasi mood. väikekodanlus. O.Strandman, J. Kukk Asunike koondis - 1923 eraldus Tööerakonnast, esindas asundustalunikke. Usuti põllumajandusse, kui riigi rikkuse allikasse. O. Köster, O. Tief Eesti sots. tööliste partei - sotsiaal-reformistlikj partei. Parempoolsed: A. Rei.. Vasakpoolsemad: M.Martna Eestimaa kom. Partei - keelatud, juhiti Moskvast - Esimene põhiseadus: 15. juuni 1920 võeti konstutatsioon vastu
president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi põllumajandust; liider: Otto Tief) Vasakpoolsed: Eesti Sotsid: (toetajad: vaesemad; liider: August Rei) Riigivastased: Vene Impeeriumi emigrandid, baltisakslased, kommunistid. 1.Detsember 1924 - mäss (Jaan Anvelt'I poolt juhitud) Maareform 10.oktoober 1919 - Euroopa üks radikaalsemaid.
" (Võru Õpetajate Seminar lk, 25) Käisi idee oli vaba töö kogu õppeprotsessi vältel. Õppetöö korraldati nii, et see toimuks õpilase vabal tahtel ja ,,sisemisel sunnil". Tööprotsess kõigis astmetes tuli õpilasel sooritada iseseisvalt. Meetodi edukuse eelduseks oli õpilase huvi aine vastu. Kooliuuenduse liikumise üheks olulisemaks komponendiks oli kodulooline üldõpetus. Selle käigus sai laps arendada kõiki oma meeli. Tollane haridusminister, Jaan Lattik saatis 1927. aastal alla käsu Võru Õpetajate Seminar sulgeda. Põhjuseks õpetajate ületootmine. Seminari hakkasid kaitsma nii kohalikud kui ka ümberkaudsete piirkondade koolivalitsused. Meedias puhkes sellel teemal disskussioon. Valitsuse survele ei suudetud kuigi kaua vastu panna 1. august 1930. aastal Võru Õpetajate Seminar suleti. (Johannes Käis.. http://www.htk.tlu.ee/kais/elu/vos) Johannes Käisi juhitud Võru Õpetajate Seminarist sai hariduse 160 lõpetanut. Seminari
· "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) · "Armukahi" (2008) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja 5 · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." LUULETUSI VIINAKATK HEADUSELE VÕIDETUD MAAILM Kes surnuks ei joonud, Sõnad on mõistuse lapsed. See tõstis mässu, Käänded ja pöörded ja liited on Kes mässama hakkas, Nende nõket jäsemed,
Kanepi Gümnaasium Moelooja Coco Chanel Referaat Autor : Mirell Lattik Juhendaja : Ele Kõiv Kanepi 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Kokkuvõte · Kasutatud materjalid Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi prantsuse ühe 20. sajandi kõige innovaatilisemast ja tähtsamast moeloojast Coco Chanel´ist. Valisin Chaneli, kuna tema looming on suurepärane ja elulugu huvitav ning mitmekülgne. Chanel´i tahtejõud on kadestamist väärt.
· "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) · "Armukahi" (2008) 5 Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." LUULETUSI TALVEL SÕITSIN SUUSKADEGA Talvel sõitsin suuskadega, suusad libisesid, Suvel sõitsin suuskadega, suusad krigisesid. Ei ole õigust maa peal, ei ole õigust maa peal: talvel sõidad, libisevad, suvel sõidad, krigisevad sellesama maa peal! Sünge mees, kes süldi selgroo murrab nagu muuseas, mage mees, kes magnetiga, otsib mõistust puupeas.
elukvaliteeti.1 1.1 Kehakeele lugemine Vahest võib tekkida küsimus: mis sellest kõigest kasu on ? Vastus on ilmselge kui olete saanud selgeks, mida teatavad zestid märgivad, võite hakata lugema, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnadega on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem isegi võimatu on seda teha kehakeelega. Zestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida 1 Allan Pease, 1981. tõlk. Kalev Lattik, 2001. Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN 38 lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast närvilise ja tõrjuvana, kui tema kehakeelt uurida. Oletame, et olete asutuse peol. Kui teate mõningaid põhilisi kehakeele märke, siis on teil vaja ainult natuke jälgida ning avastate, kes kellele püüab muljet avaldada, ja kes üldse
Lasteajakiri Lasteleht 1901. EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann. Karl August Hindrey piltvärsilood alates 1906. Murrang eesti lasteluules: Karl Eduard Söödi ja Ernst Enno looming. Teisi lasteluuletajaid: Reinhold Kamsen, Georg Eduard Luiga. Ansomardi Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud 1901; Lastejutud 1911. Ernst Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest 1911. Realistliku lasteproosa klassika: Jaan Lattik Meie noored 1907; Oskar Luts, Kevade 1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt). Küpse kunstitaseme saavutamine Eesti Vabariigis 1918-1940. Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm 1921, Vikerkaar, Noorusmaa jpt. Raamatusarjade suur osakaal, nt Looduse lasteraamat, Looduse kuldraamat, Kuldne kodu, Rõõmus raamat. Heatasemeline, kuid sel perioodil eriliste uuendusteta lasteluule: K.E. Sööt, E. Enno, J
2003. aastast lisandus veel üks tänuväärne ettevõtmine - lõunatunnid heliloojate ja muusikutega Arturi Juures. Kohviku õdususes räägivad heliloojad oma loomingust ning interpreedid tutvustavad pille. Teadmisi andev nii lastele kui täiskasvanutelegi. Festivalil on aastatega üles astunud paljud interpreedid, mitmed neist rohkem kui korra: Aare Tammesalu, Mati Palm, Andres Mustonen, Neeme Punder, Vardo Rumessen, Aare-Paul Lattik, ka helilooja Urmas Sisask. Kõige rohkem ehk kaheksal aastal üheksast on osalenud viiuldaja Maano Männi kui solistina, Tobiase keelpillikvarteti liikmena, soo-orkestri koosseisus, Strauss-orkestri kapellmeistrina. Igal aastal on vähemalt ühel kontserdil oreli taha istunud festivali kunstiline juht, orelikunstnik Andres Uibo.
· "Mõistatused" (2000) 10 · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja: · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." 11 Luuletuse analüüs Mina tahan Ei taha mina tagasi ei tea mis kuldseid aegu, Ma tahan olla õnnelik siinsamas ja just praegu ja nõnda väga õnnelik kuis üldse jaksab olla,
Riigihoidja. Valitsus vastutas oma parlamendi ees ja parlament kinnitas seadused. Rahvas sai oma tahet avaldada riigikogu valimistel: rahvahääletusega või rahaalgatusega. Kehtestati dem. Vabadused, mida võis keeleata sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Poliitiliste parteide teke: Parempoolsed: Põllumeestekogud- liidrid: Päts Laidonen, Teemant. Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus. Kristlik Rahvaerakond, liidrid: Akel ja Lattik, usuliste ringkondade huvide kaitsjad. Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis, eraldus Tööerakonnast, maareformiga maad saanud talupojad. Tsentristlikud: Rahvaerakond, liider Tõnisson. Linnade keskkondlus ja Lõuna-Eesti talupojad. Tööerakond, liidrid: Standman ja Piip, haritlased riigiametnikud, linnakodanikud. Vasapoolsed: Sotsiaaldem. Tööliste Partei, liidrid:Martna, Rei, väikekodanlus, osad käsitöölised ja vabrikutöölised.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ATOOPILINE DERMATIIT referaat Koostajad: Malle Lattik Ingel Ilves Tartu 2014 SISUKORD 1. ATOOPILINE DERMATIIT..................................................................................................3 2. ETIOLOOGIA........................................................................................................................3 3. AD-I ÄGESTAVAD TEGURID............................................................................................3 4. SÜMPTOMID..................
· "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja: · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." 4. HANDO RUNNEL ,,SUUREKS SAAMINE" Autor: Hando Runnel Illustratsioonid: Jüri Arrak Kujundus: Lembit Küüts See teos on ennekõike mõeldud lastele. Luuletuste teemad tulevad loodusest, kus tegelasteks on linnud, kassid, koerad, kärbsed, mesilased, kalad, lapsed. Kuigi Runnel on juba tükk aega tagasi suureks saanud, nii vanuselises kui kirjanduslikus mõttes, pole temast suuremat
Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult. Ernst Enno - Luul-d: Üks rohutirts läks kõndima: Sügis; Emakene. Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro : Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks; Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts. Mitmekesine ja mahukas looming. Jaan Lattik Sõna ja situatsiooni koomika looja, mõistab lapse psüühikat hästi. Kogu ,,Minu kodu" . Kirjeldab kodu soojalt. Peäro August Pitka (Ansomardi) - Hästi palju sõjaväelaste eluolu kujutab: Surm suu ääres; Tondi Tõnu; Käbikuningas ja Aavikuemand. Rajanud teed kujutlusvõimele, saavutanud kunstilise sisendusjõu. Richard Rohi ,,Mesilane Maaja" ,,Laanekohus".Looduse ilu, inimlik headus ja ausus Juhan Jaik ,,Kaarnakivi". Suurem osa loomingust seotud fantastilisete,
Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võis piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal. Erakonnad Suuremad erakonnad olid: Põllumeestekogud - kaitses põllumajandustootjate huve. Tuntuim liider Konstantin Päts. Eesti Rahvaerakond - valdavalt haritlaste ja linnakodanluse huvide kaitsja. Liider Jaan Tõnisson. Kristlik Rahvaerakond - kaitses valdavalt kirikuga seotud ringkondade huve. Tuntuimad juhid Friedrich Akel, Jaan Lattik. Eesti Tööerakond - kaitses riigiametnike ja väikeettevõtjate huve. Tuntuim liider Otto Strandmann. Asunike Koondis - ühendas asundustalude omanikke. Juhid Otto Köster, Rudolf Penno. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei - esines tööliskonna huvide kaitsjana. Tuntuim juht August Rei. Kommunistlik Partei oli Eestis keelustatud. Majandusareng 1920.aastail. Seoses iseseisvumisega kaotas Eesti Vene turu ja tooraineallikad. Ka sõjaaeg oli jätnud majandusele jälje
Kanepi Gümnaasium Mirell Lattik AUGUST WEIZENBERG Referaat Klass: 9. a Juhendaja: Aino Mõttus Kanepi 2008 Sisukord: Sissejuhatus 3 August Weizenbergi elulugu 4 Kodunt võõrsil 6 Viimased aastad kodumaal 8 A. Weizenbergi viimne teekond 9 Kasutatud kirjandus 10 2 Sissejuhatus Valisin August Weizenbergi, sest mulle meeldivad tema tööd ja ta tundub väga huvitav inimene. Ta on Kanepi heaks palju teinud ja üle Eesti kuulus. August Weizenberg on tuntud Kanepi põliselanikele. Kanepis on tema auks püstitatud tema nimeline mälestusmärk. Ka tema haud on Kanepis ja seda kaunistab tema skulptuur ,,Lootus". Selle kirjandi eesmärk on uurida August Weizenbe...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Malle Lattik 10B Tallinn 2010 Õppimine Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Õppimine haarab inimtegevuse väga laia valdkonda
karjatamine tähendas paljude taimeliikide kasvukohtade ära tallamist. Liigirikkusele mõjus põllumajandus halvasti ka seetõttu, et soo-puisniidud kas võsastusid või hariti põldude rajamise eesmärgil üles (Reier ja Kukk, 2000). Piiumetsa sookaitseala on kaitse alla võetud eeskätt ökoloogilistel kaalutlustel ja haruldaste linnuliikide sookure, kaljukotka, musta toonekure, tedre ja metsise elupaigana (Sokk, 2003). Samuti leidub kaitsealal vaskusse (Lattik, 2009). Metsis (Tetrao urogallus) Piiumetsa kõige tähtsam asukas on teise kategoorias paiknev kaitsealune lind metsis, kelle arvukus Eestis on pikema aja jooksul pidevalt langenud. Paaril viimasel aastakümnel on lindude arv pidama jäänud 2000-3000 linnu piirile. Metsis eelistab niiskeid, suuri ja vanu okaspuumetsasid, eriti rabamännikuid. Vähekäidavaid vanu männikuid vajavad nad aastaringselt, sest talvel toituvad metsised põhiliselt männiokastest (Kuresoo jt, 2005). Suvel
Kanepi Gümnaasium 10. a klass Mirell Lattik AUSTRAALIA Kanepi 2009-05-18 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 ÜLDANDMED.................................................................................4 Gograafiline asend.......................................................................4 Austraalia loodus........................................................................5 Rahvastik.......................
50-, ja 100. Korraldati isegi uute rahade kavandite võistlus. 1927. aastal hakati kahtlema, kas ikka kroon saab Eesti uueks rahaks. Hiljem ikkagi otsustati, et kroon pole see õige nimetus, sest seda võidakse segi ajada Taani või Rootsi krooniga. Samamoodi mark, mis võib segadust tekitada uue marga ja vana marga vahel, pealegi on olemas Saksa ja Soome margad. Vaba Maa ajakirjanik toob välja, et teatav huumor võõraste rahatähtede nimedega oli paratamatu: ,,Haridusminister J. Lattik soovitab naljatades võtta nimeks uuele rahaühikule ,,kindral", kuhu mahub 100 ,,kaprali". Sõjaväelane valitsuses on vastand, et üks ,,lattik" võiks olla 100 ,,kiiska". Riigikogu rahaseaduse eenõu esitas, mille paragrahv üks ütleb: 4 ,,Eesti rahaüksuseks on taaler, mille väärtus võrdub 100/248 grammi puhta kulla väärtusele. Taaler jaguneb 100 krossiks
Põlva Ühisgümnaasium Helena Lattik 11.b klass KINGADE STIILE LÄBI AEGADE Uurimistöö Juhendaja: õp. Vesta Naruski Põlva 2014 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis just sellise teema, sest see huvitas teda ennast kõige rohkem. Kuna talle meeldivad kingad, siis oli see hea võimalus nendest rohkem teada saada ja teha neist uurimistöö. Kingad on naiste üks tähtsamaid aksessuaare ja need tõmbavad endale inimese tähelepanu, vahel isegi rohkem kui rõivastus ise. Töö eesmärgiks on uurida kingade ajalugu, millised on stiilid ja kuidas on need arenenud. Samas tahab autor inimestele näidata, et kingad on olnud inimeste elus juba väga pikalt ja on olulisel kohal. Kontsaga kingi ei kannud ainult naised, sest alguses olid mehed suured kontsakinga kandjad. Kui vaadata kuulsate kingabrändide loojaid, siis on nii mitmeski kohas näha, et firma loojaks on olnud mees...
Samuti kuulub rahvuspargi eesmärgi alla kultuuripärandi säilitamine, ning loodhariduse pakkumine, mis omab tähtsat seisukohta turismi arendamisel, mis on Karulas tõusval joonel. Karula rahvuspargi töö tagab antud piirkonna liigirikkuse, puhtuse ning kaasab kohalikke ja ka võõraid osa võtma looduse säästimisest ning jätkusuutlikuse tagamiseks. 13 Kasutatud kirjandus 1. Merila-Lattik, H. (2005). Karm ja kaunis Karula. Eesti Maaülikool. Tartu. [Bakalaureusetöö]. 2.Preisman, K. (2007). Karula rahvuspargi katisekorralduskava 2008-2018. Ahijärve 3. Tomson, P. (2007). Ajaloolise maakasutuse mõju Karula rahvuspargi maastike, koosluste ja kaitsekorra kujunemisele. Tartu 4. Mägi, E. (2007). Karula Rahvuspark - minevik, olevik ja tulevik. Tallinn 5. Loodusharidus. 22.märtsil 2009, http://www.karularahvuspark.ee/?nodeid=174&lang=et 6. Külastajale. 27
18-19 Vilja Savisaar, Küllo Arjakas "Rahvarinne" 2002 Urmi Reinde, "Vilja Savisaar - ema, kes võitis" Tallinn 2002 Enno Tammer. Edgari sünnisaladus ja lapsepõlv. Mälu võim, lk 1382. Eve Heinla: Enno Tammer uurib Edgar Savisaare sünnisaladust, SL Õhtuleht, 19. veebruar 2003 Enno Tammer. Lõpparve rongaemadusega. Mälu võim, lk 85113. Tegijad : Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Liina Tõnisson, Arvo Haug, Vaino Väljas, Eha Kostabi, Hardi Tiidus; Toivo Tootsen 2003 Vello Lattik: Kas tõesti juhib Keskerakonda despoot Savisaar?, Sakala, 16. detsember 2004 Savisaare naised - abikaasad, ustavad jüngrid ja noorukesed wannabe 'd, SL Õhtuleht, 8. jaanuar 2008 Naised Edgarist, SL Õhtuleht, 8. jaanuar 2008 Sulev Vedler: K-supermees Savisaar päästab Eesti majandust, Eesti Ekspress, 6. november 2008 Hille Tänavsuu: Savisaare küsitlustrikk põhjustas pahameele, Tallinna Postimees, 19. november 2008 Savisaarel ükskõik, peaasi, et räägitakse, Delfi, 20. november 2008
'' Hindrey piltvärsilugude erijooned – head ja halvad tegelased, inimeste ja loomade vahelised suhted, õpetamine hirmutamise abil, kristlik tonaalsus (halb saab karistatud), konarlik irdriimiga värss, negatiivselt kajastab täiskasvanute maailma (laiskus, ahnus, neegrid, mustlased). 20.sajandi alguse lastekirjandus Lasteluule: ''Talvel'' Reinhold Kamsen, ''Nõmme lillekesed'' E.L. Wöhrmann, Jaan Bergmann Tõsieluline proosa: ''Meie noored'' Jaan Lattik, sisaldab huumorit, laste siseelu, Jüri Parijõgi jätkab stiili. ''Minu esimesed triibulised'' Eduard Vilde, ''Kevade'' Oskar Luts. Muinasjutuline proosa – Ansomardi (Peäro August Pitka) jutustuskogud ''Jalgsemaa Kitse- eide muinasjutud,'' sisaldas kolme juttu, mis panid alguse tondijuttude traditsioonilie. Pitka hukkus 1915 Poolas sõjas. Teoreetilised vaated lastekirjandusele 1920 Uuriti lastekirjanduse spetsiifilisi probleeme, lastekirjanduse liigitamine muutus põhjalikuks,
rätsepaks Värsslood: Hiir rätsepaks; Väikese Jassi imelik õhusõit; Hiirepere; Kool neegrite maal: Jahimees Juss; Karjapoiss Juks; Aastaajad Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts; Tillu Illi liblikat püüdmas; Kajakad karil; Aino ja Linda; Hilp-Silbi nelipühakook; Tuul;Mardiõhtu sahvris Mitmekesine ja mahukas looming E.Enno ja J.Oro looming laialipillutuna perioodikas. PROOSA 20.30 lastekirjanduse mahukaim ja sisukaim põhiliik Jaan Lattik ,,Meie noored" jutud ,,Noorte soovid"; ,,Esimene armastus", ,,Kui meil veel püksa ei olnud", ,,Imä õe" Sõna ja situatsiooni koomika looja, mõistab lapse psüühikat hästi. Kogu ,,Minu kodu" . lood ,,Kodu", ,,Jaani kiri Liisale", ,,Teine ja kolmas armastus", ,,Miinasaare Margus" Kirjeldab kodu soojalt. Ernst Peterson-Särgava ,,Ennemuistsed jutud lastele" ,,Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest" Peäro August Pitka (Ansomardi) Hästi palju sõjaväelaste eluolu kujutab
improviseeritud rühm enne kui saadeti appikutse. Kaitsestruktuurid kogusid end ja mõne tunni jooksul oli mässupesad likvideeritud. See andis kommunistide populaarsusele hävitava löögi. 5. Rahvaerakond ( Jaan Tõnisson) (endine Rahvameelne eduerakond) võib nim keskparteiks. Kuulus linna ja maa rahvast, haritlasi kuid listtöölist, põhiline ühendav joon - rahvuslus. Tartu ja "Postimees" Eraldus Kristlik Rahvaerakond ( Johan Kõpp, Jaan Lattik jt.) mõju aegamööda vähenes Konstantin Pätsi maaliidust kasvas välja parempoolne erakond Põllumeestekogud, esindas jõukamate talunike huve. Olid Riigikogu valimistel stabiilselt edukad, saavutades järjekindlalt kohtade arvu poolest kas esimese või teise koha Enam vähem sama edukas oli Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ( August Rei, Karl Ats, Mihkel Martna) Neljandaks oluliseks oli Tööerakond (Otto Strandman, Ants Piip jt
on, mitte midagi ei paisutata üle, aktuaalsed noorte probleemid blabla) 14. Eesti realistliku lastekirjanduse põhiteemad koos näidetega vt 21. saj lastekirjandus punktis 6, 20. saj alla käiks nt Rannamaa „Kadri“ ja „Kasuema“ jne 15. Poistekirjandus ja tüdrukutekirjandus (põhijooned, temaatika, stilistika, autorid jne) (Süvalepa lühikonspektist) Poistekirjandus. Tunnused: sündmustik, tüüpilised teemad, tegelaskujutus, huumor. Poistekirjanduses ajalooline koht ja areng. J. Lattik, O. Luts, J. Parijõgi, E. Raud, J. Rannap, H. Mänd jt. Tüdrukutekirjandus. Tunnused: tegelase sisemaailm, põhiprobleem, kompositsiooni omapära. Autoreid: S. Rannamaa („Kadri“), A. Pervik („Paula elu“), S. Truu, H. Mänd, L. Tungal, A. Vallik („Kuidas elad, Ann?“). (Mõtlen ise midagi peast juurde, kui vaja.) 16. Noortekirjanduse olemus. Noortekultuur (Süvalepa lühikonspektist)Noorsoojutustus, -romaan, -novell. Põhiteema: täiskasvanuks saamine, selle erinevad variatsioonid
"Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." "Minu elu. Konstantin Päts." Kirjandus "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999 1986 Eesti NSV teeneline kirjanik 26 Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti
Põllumeeste Kogud Häälekandja: “Kaja” Kuulusid: K. Päts, J. Laidoner, Teemant, Soots Toetasid: jõukamad talupidajad, põllumajandusega seotud linnakodanlus Eesti Rahvaerakond Häältekandja: “Postimees” Kuulusid: J. Tõnisson, J. Poska, J. Jaakson Toetasid: linna keskkodanlus, LõunaEesti jõukamad talunikud Kristlik rahvaerakond Kuulusid: Fr. Akel, J. Kõpp, J. Lattik Toetasid: rahva klerikaalsem osa, kaitses kiriku ja vaimulike huve Eesti Tööerakond Häälekandja: “Vaba maa” Kuulusid: A. Piip, O. Strandman, J. Kukk Toetajad: väikekodanlus, ametnikud ja õpetajad Eesmärgid: keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel Asunike ja Väikemaapidajate Koondis (eraldus Tööerakonnast 1923) Kuulusid: O. Tief, O. Köster
J. Laidoner, Jaan teemant Eesti Rahvaerakond (8 J. Tõnisson Intelligents Rõhutati rahvuslust 10) J. Poska linnakodanlus Kristlik Rahvaerakond (4 Johan Kõpp Aktiivsed kristlased Kiriku osa tähtsuse kasv 8) Jaan Lattik TSENTRISTLIKUD (keskel asuvad) Eesti Tööerakond (10 O. Strandman Väikekodanlus linnas & Sotsiaalsed uuendused 22) maal Ants Piip Asunike (4 14) Otto Tief Väikemaapidajad Väiketalude eelisareng koondis VASAKPOOLSED Eesti Sotsiaaldemokraatlik August Rei Väikekodanlus & töölised Sotsiaalne võrdsus
Jim Ashilevi Martin Algus Luule Kalju Kruusa (Jaanus Valk; s 1973) – ekepreimentaalse luule võimalus. 1999 Meeleolu 2008 Pilvedgi mindgi liigutavadgi 2013 (ing-veri-tee) Kristiina Ehin (s. 1977) – esindab ilusa ja traditsioonilise luule võimalust 2005 Kaitseala Lauri Sommer (Kago; s 1973) 2010 Kolm yksiklast 2012 Räestu raamat Are Pilv (s. 1976) 2010 Ramadaan Asko Künnap Carolina Pihelgas Mathura (Margus Lattik) Maarja Pärtna Joanna Ellmann Maarja Kangro (s 1973) 2012 Dantelik auk 2013 Must tomat Andra Teede (1988) Fs (Francois Serpent, Indrek Mesikepp; s 1971) 2004 2004 2008 Alasti ja elus Jürgen Rooste (s 1979) 2012 Laul jääkarudest ja teisi poeese 2012 Higgsi boson Aapo Ilves Jaan Pehk Chalice (Jarek Kasar) Contra (Margus Konnula) Jan Rahman Kaupo Meiel
Luts ei jäänud mõjutamata uusromantilise kirjanduse vooludest. Tema romantilis-sümbolistlikud näidendid ja jutustused ilmusid paralleelselt realistlike teostega, kuid jäid kunstiliselt tasemelt maha realistlikust proosaloomingust. 20-ndate alul, mil Luts jõudis teise loominguperioodini, taandusid sümbolistlikud elemendid. 32. Teisi proosaautoreid rahvaliku vestmistraditsiooni, realismi ja muinasjutuloomingu piirimailt 20. sajandi algupoolel (J. Lattik, J. Mändmets, J. Lintrop, Ansomardi jt). 19. sajandi lõpul valitsevaks saanud realistlik, tuntavalt kriitilise hoiakuga proosa etendas ka veel sajandi alguskümnendil tähtsat rolli, revolutsiooniromantika jõudis luulesse, proosas puudutas vaid üksikuid lüürilisi väikepalu. Suundumine uusromantilistele radadele tõi kaasa lüürilise elemendi valitsemise proosas, keskse koha haaras nvell, mis arenes klassikaliste vorminõuete ja moernistlike kujundivõtete pingeväljas
ulatuses Saksamaa käsutusse. SISEPOLIITIKA. ERAKONNAD: PAREMPOOLSED Põllumeeste kogud - kasvasid välja 1917 aastal tekkinud Maarahva Liidust. Põllumajanduse edenadmine suurtalude soodustamise teel. Juhid: Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hürenson. Kristlik Rahvaerakond - eraldus 1919 Eesti Rahvaerakonnast. Ühendas rahva klerikaalset osa. Juhid: Johann Kõpp, Hugo Rahamägi, Jaan Lattik. 43 KESKMIKUD Eesti Rahvaerakond - lõuna-eestis levinud mõõdukas-liberaalne erakond, mis ühendas endas inteligentsi, kodanlust ja ka talunikke. Juhtideks: Jaan Tõnisson, Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm. Eesti Tööerakond - sotsiaalne partei. Ühendas väikekodanlust. Eesmärk tõsta keskkihtide elujärge. Juhid: Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip. Asunike koondis - eraldus 1923 Tööerakonnast
ringkondi nii intelligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas, seda sidus rahvusluse rõhutamine. Liikmed oli J. Poska, J. Jaakson, J. Vestholm. Kristlik Rahvaerakond ühendas rahvast kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgestamisega. Nende osakaal aga peagi vähenes ja nad muutusid kirikukogude varade ja õiguste kaitsjaks. Liikmes: J. Kõpp, H. Rahamägi, J. Lattik. Eesti Tööerakond mille sotsaalse baasi moodustasid väikekodanlus. Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje töstmine sotsaalsete uuenduste teel. Liikemed: O. Strandman, A. Anderkopp, J. Kukk, A. Piip. Asunike Koondis mis ühendas väikemaapidajaid, asundustalude omanikke. Nende seiskoht oli, et riigi rikkuse ainsaks allikaks on põllumajandus ja sellest tulenevat nõuti põllumajanduse ja väikemaapidamiste eelisarendamist. Liikmed: O
Põllumeeste Kogud K. Päts Jõukas talurahvas Põllumajanduse areng J. Laidoner läbi suurtalude Eesti Rahvaerakond J. Tõnisson Intelligents Rõhutati rahvuslust J. Poska linnakodanlus Kristlik Rahvaerakond Johan Kõpp Aktiivsed kristlased Kiriku osa tähtsuse kasv Jaan Lattik TSENTRISTLIKUD (keskel asuvad) Eesti Tööerakond O. Strandman Väikekodanlus linnas & Sotsiaalsed uuendused Ants Piip maal Asunike Otto Tief Väikemaapidajad Väiketalude eelisareng koondis VASAKPOOLSED Eesti Sotsiaal- August Rei Väikekodanlus & Sotsiaalne võrdsus demokraatlik Partei Karl Ast töölised linnas
väärtus. Aated teostuvad ja elustuvad üksnes siis, kui on olemas aatemehed, kelle poole aupaklikkuse ja lugupidamisega alati ja igas olukorras üles vaadatakse. Peeter Põld oli kompromissitu eeskuju mitte ainult oma õpilastele, kolleegidele ja oma lastele, vaid ka võhivõõrastele inimestele, sest tema sõnad ja teod olid kooskõlas. Peeter Põld ei olnud üksi. Hurt, Reiman, Kallas, Tõnisson, Liiv, Kukk, Lattik, Kõpp - kõik nad teadsid, et iga rahvas, kes tahab edasi elada, peab teadma, et ta maagiline imevõim on selles maakamaras, kus ta elab ja kus on elanud ta esivanemate pikk ahelik. Rikkus ilma ideaalideta on umbtee. Taasiseseisvumisel kuulutati korduvalt: omand on püha. Mitte isamaa, mitte inimesed, mitte rikkust loov töö, vaid omand, surnud, hingeta asi. Kui puuduvad ideaalid, hakkavad laiutama vastandid - jultumus, häbematus, kõlblusetus. Ideaal
annaabi.ee 
