docstxt/135953894168.txt
Tõnu Õnnepalu "Mandala" Tõnu Õnnepalu uus romaan "Mandala" on esmapilgul vaadates südamlikult ja lustakalt kirjutatud lugu kahest kassist Rullist ja Sihvkast ning nende kirjanikust peremehest. Mida kaugemale lugeja lehekülgi pöörates jõuab, seda muutub ka loo sisu ning hakkab avalduma teose sügavam mõte. Romaan koosneb kolmest osast, mida ühendavad omavahel ikka ja jälle sissepõiked elu nägemusele läbi kasside pilgu. Raamatu peategelane, kirjanik, põikab oma mõtisklustes aina uuesti minevikku ja
Juhendaja:????? ????? 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. MILLEKS MEDITEERIDA?............................................4 2. MEDITATSIOONITEHNIKAD........................................5 3.ABIVAHENDID MEDITEERIMISEKS.............................6 3.1.Mantra............................................................................6 3.2. Mandala.........................................................................7 4.MEDITATSIOON JA RELIGIOONID.........................................10 5.MEDITATSIOON JA TAIMETOITLUS.......................................11 KOKKUVÕTE...............................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD................................................................13 LISA 1...........................................................................................14
Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest (2010) Riiklik kultuuripreemia (2010) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia „Ainus armastus. Valik esseid“ eest (2011) Teosed Romaanid Luulekogud "Piiririik“ (1993) "Jõeäärne maja“ "Hind“ (1995) (1985) "Printsess“ (1997) "Ithaka“ (1988) "Raadio“ (2002) "Mõõt“ (1996) "Paradiis“ (2009) "Enne heinaaega ja "Mandala“ (2012) hiljem“ (2005) "Kuidas on elada“ (2012) Romaan “Mandala” Kui kirjanik kolib Kollasesse majja, leiab ta eest kaks musta kassi. Õieti vastu kirjaniku tahtmist saavad neist tema elu ja üldse inimelu lõbusad peeglid. Nende loo jutustamine viib aina uute lugude juurde, mis põimuvad ja moodustavadki lõpuks “Mandala” mustri. Seal on oma koht nii kassidel kui nende peremehel, aga ka väikesel
esilekutsumine. 7. Õige ärksus teadvustada mediteerides oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete tekkimist. 8. Õige keskendatus viie meelepleki (himu, kadedus, viha, laiskus, nõmedus) ületamine. Pühakoda Klooster Budismi sümbolid Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. Mandala Mediteerimisobjekt; Tavaliselt kujutab mandala budismis mikrokosmose ja makrokosmose ühtsust ning nende jõudude eri tasandite sümboolseid vastavusi. Dharmaratas Dharmaratta kaheksa kodarat sümboliseerivad Buddha Kaheksat Õilsat tõde ja kolmeharuline märk Triskele rattakeskmes tähistab Buddhat, Dharmat ja Sanghat. Need on kolm baaselementi budismis. Budda kerjakauss ehk p ott Patra Kerjakauss on munkluse ja munkade eluviisi sümboliks Bodhipuu
eneseteostusvõimel ja elu mõtte tunnetusel. Terviseedendus (health promotion) WHO defineerib: tervisedendus kui protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja sellega parandada oma tervist. Tervisedenduse tulemussed (health promotion outcomes) Tervisedendusele omistatavad muutused isiklikes oskustes ja/või sotsiaalsetes normides ja tegevustes ja/või organisatoorses praktikas ja riiklikus poliitikas. Tervise mandala (the mandala of health) Tervise kontseptsioon, milles paigutatakse inimene mitme keskkonna (perekond, kogukond, tehiskeskkond, kultuur ja biosfäär) keskele. Mudel demonstreerib nelja teguri inimese bioloogia, käitumise, psühhosotsiaalse ning füüsilise keskkonna - mõju inimesele ja ta perekonnale. Terviseteenus (health service) Erinevate teenuseosutajate tegevus, mille eesmärgiks on tervise edendamine või haiguste ennetamine. Tervishoid (health care)
dialektiks. Tiibetis kõnetakse Mandarini keelt (lihtsustatud Hiina keel) TAVAD, RIIETUMINE Usuvad eluiga pikendamise tavadele. (Nt: Minnakse tihti kalaturule ja ostetakse kalu, et need siis vabaks lasta.) Riietus- nii mehed kui ka naised kannavad pikavarrukalist kleiti, ka palavatel aegadel. KÕRGKULTUUR Pealinn- Lhasa linnaosasid taastatakse. Kunst- Kujutava kunsti väljendusvormideks tiibeti kunstis on mandala,skulptuur, arhitektuur, sisekujundus, muusika ja amuletid. Muusika- palvelaulud. Kelsang Metok kombineeris Tiibeti muusika Hiina muusikaga. SÖÖGID JOOGID Olulisem põllukultuur on Jasmini tee oder! Õlu Põhitoit tsamba. Riisivein Sinepiseemned Kitse või lambaliha Jogurt,või ja juust TOIDUKULTUUR TOIDUKULTUUR Lauakombed:
Veel meeldik mulle ise seal sõjalennukis olla ning näiteks pommitada, tahaks näha kuidas püramiid puruneb. 13. Liivamandala - tiibeti budistliku kunstitraditsiooni tähtteos - pühendatakse bodhisattva Avalokitesvarale, armastuse ja kaastunde kehastusele. Tiibeti drikung kagjü koolkonna mungad laama Konchok Lundub ja khenpo Konchok Tamphel valmistavad 6 päeva kestva meeskonnatööna ühe meetrise läbimõõduga värvilistest kivipulbritest mandala. Mandala on puhta kõiksuse graafiline mudel. Seda argimõtetest vabana ja keskendunult vaadeldes muutub inimese meel iseeneslikult puhtaks ja rahulikuks. Mandala keskel on Avalokitesvarat kujutav lootoseõis, see toob kõigile olenditele armastust ja kaastunnet ning vabastab kannatustest. Valmissaanud liivamandala pühitakse kokku ja annetatakse kõigile olenditele, heites selle vette või tuulde. http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=427 Infootsingu täiendus Aimar Uibo 5
On olemas kahte liiki meditatsioone. Mediteeritakse mitmesugustel põhjustel. Vaimne areng, lõdvestumine, mõtteselgus, elufilosoofia osa. Mediteerimine suurendab vaimset võimekust. *Meditatsioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level *Mandala http://www.youtube.com/watch?v=xRMf4z8Cs8s http://4.bp.blogspot.com/ t8AdDtnvi7A/Tkv7elMVDeI/AAAAAAAAB5o/0c_OwXsdNQU/s1600/mandala_8 http://www.joogaklubi.ee/meditatsioon http://www.budakoda.ee/meditatsioon.html *Kasutatud allikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level *Aitäh kuulamast!
Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see isegi esitatud karikatuurselt. Otsiti jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Tihti kasutati motiividena pilvi, mis jaotasid maali justkui üksikuteks stseenideks.Heiani ajastul(9.-12. sajandi algus) kujutati peamiselt Buddha elu, tema õpetusi ning kaitsejumalannasid. Maalid olid lüürilised ja värvikad. Sellel perioodil toodi maalikunsti ka meditatsioonipildid, ehk mandalad. Mandala on tavaliselt üsna keerulise struktuuriga geomeetriline kujund. Tüüpiline mandala skeem on ringiga ümbritsetud ruut. Ruut on orienteeritud ilmakaarte järgi. Mandalat tõlgendatakse universumi mudelina. Teise haruna tekkis ilmalik maal portree ja maastik. Kasutati eredaid värve ja läbimõeldud kompositsioone. Maalide seas oli traagilisi ajaloosündmusi edasi andvaid, rahulikult kirjeldavaid ja karikatuursuseni teravdatud tegelaste kujutusi.
· Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit MEDITEERIMINE IDA USUNDITES · Traditsioonide osa · Järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid · Ühismeditatsioonid kloostrites, enamasti õpetaja järelevalve all · Kombeks üksinda metsas mediteerida · Meditatsiooni abivahendid · Mantra silp, sõna, lause või heli, mida korratakse kas mõttes, häälega või mida kuulatakse · Mandala joonis, pilt või kuju, millesse süvenetakse ja mida vaadeldatakse kindlaksmääratud viisil · Hingamistehnikad ja kehaasendid Algajatele · Suhtu mediteerimisse kergelt. Liigne tõsidus ei aita, vaid teeb selle vastupidi hoopiski keerulisemaks · Naudi mediteerimist, kasuta meetodeid, mis sulle rahuldust pakuvad · Ära kuluta jõudu probleemide üle mõtlemisele -- las kogu maailm ootab! See aeg kuulub üksnes sulle
Mantra · mantra häälikuühend, mille abil korrastatakse kosmose kaootilised helid väeks 11 India eeposed: "Rmjana" 200 e.Kr 200 p.Kr sh puraanad, "Mahbhrata" 500 e.Kr 300 p.Kr (100 000 kaksikvärssi), sh "Bhagavad-git" Ardzuna & Krisna vestlus 12 Jantra jantra diagramm mediteerimiseks, vaimsete jõudude visuaalne kujund 13 Mandala · mandala diagramm jumalate maailma ühendamiseks templiga Kalachakra stuupa 14 Jainism Mahvira (599 527 e.Kr) svetambara & digambara jina võitja, edukas tõe ja vabanemise saavutamisel 15 Jainism mahavrata suured tõotused askeetidele: · ahims vägivallatus · satya tõerääkimine
olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu Viies minuti jooksul kirjutatakse vaba mõttevooluna paberile kõik, mis pealkirjas olevate märksõnadega seoses meenub. Järgmine samm on saadud materjali liigendamine: tuleb otsustada, millised märksõnad, fraasid, mõisted, pealkirjad sobivad kokku, milline on nende ühine tähendus.Kui kirjapandud sõnad on väga erinevad või väga sarnased, peab millestki loobuma. Heuristilised küsimused Heade mõtete saamiseks võib kasutada küsimusi kes?, mis?, kus?, millal?, kuidas
inimestega, levitatsioon, metamorfoos jne. Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. MEDITEERIMINE IDA USUNDITES Traditsioonide osa Järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid. Ühismeditatsioonid kloostrites, enamasti õpetaja järelevalve all. Kombeks üksinda metsas mediteerida. Meditatsiooni abivahendid. Mantra silp, sõna, lause või heli, mida korratakse kas mõttes, häälega või mida kuulatakse. Mandala joonis, pilt või kuju, millesse süvenetakse ja mida vaadeldatakse kindlaksmääratud viisil. Hingamistehnikad ja kehaasendid Bahá'í usk Meditatsioon on vajalik hingelise arengu jaoks Kohustuslik palvetamine ja paastumine Ei ole täpsustatud kindlaid meditatsiooniliike Laialdasemalt on levinud meditatsioon, mille puhul tuleb igapäevaselt korrata araabiakeelset fraasi Allahu Abha, mis tõlkes tähendab "Jumal on hiilgavaim". Budismi meditatsioon
Moto võib olla ladina keeles. 3. Sissejuhatus: Sissejuhatus peab olema üldine. Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist. Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri. Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena. Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda. 4. Teema arendus: Teema arendus koosneb lõikudest, mis algavad taandreaga ja mille pikkuseks on 5-9 lauset. Uus mõte algab uuelt lõigult. Teema arenduse koostamiseks võib abiks võtta mandala. Lisada näiteid, tsitaate, aforisme. 5. Lõppsõna: Lõppsõna peab olema üldine. Lõppsõna pikkuseks on 1/6 kirjandist. Lõppsõnas ei tohi midagi korrata. Enda tegevust ei tohi kommenteerida. Lõppsõna peab vastama sissejuhatuses esitatud küsimusele. Lõppsõna peab lõppema punktiga ja panema kirjandile punkti. Tsiteerimine: Vanasõna või aforismi tsiteerimine: Nt. Taani vanasõna väidab: ,,Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta."
* Heuristilised küsimused kes?, mida?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab jõuda uute mõtete ja ideedeni. Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on liiga ühekülgne ja vajaks uute küsimustega täiendamist või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks. Ühe küsimuse vastus võib olla kogu lõigu peamõtteks. Küsimused ja vastused peavad olema korraga vaadeldavad. Jaga paberileht kuueks osaks ja kirjuta küsimus lahtri ülaserva, vastus selle alla. * Mandala keskse mõtte või idee ümber kogutakse autori vahetute tunnete ja mõtete ajel märksõnadena teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm. Hiljem saadud märksõnad rühmitatakse. Mandala keskse idee või mõtte võib leida valmis märksõnana kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt, neid võib olla kaks või enam. * Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel
.. 3. Sissejuhatus: Sissejuhatus peab olema üldine. Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist. Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri. Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena. Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda. 4. Teema arendus: Teema arendus koosneb lõikudest, mis algavad taandreaga ja mille pikkuseks on 5-9 lauset. Uus mõte algab uuelt lõigult. Teema arenduse koostamiseks võib abiks võtta mandala. Lisada näiteid, tsitaate, aforisme. 5. Lõppsõna: Lõppsõna peab olema üldine. Lõppsõna pikkuseks on 1/6 kirjandist. Lõppsõnas ei tohi midagi korrata. Enda tegevust ei tohi kommenteerida. Lõppsõna peab vastama sissejuhatuses esitatud küsimusele. Lõppsõna peab lõppema punktiga ja panema kirjandile punkti. Ande Andekas-Lammutaja Tsiteerimine:
*Heuristilised küsimused kes?, mida?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab jõuda uute mõtete ja ideedeni. Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on liiga ühekülgne ja vajaks uute küsimustega täiendamist või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks. Ühe küsimuse vastus võib olla kogu lõigu peamõtteks. Küsimused ja vastused peavad olema korraga vaadeldavad. Jaga paberileht kuueks osaks ja kirjuta küsimus lahtri ülaserva, vastus selle alla. *Mandala keskse mõtte või idee ümber kogutakse autori vahetute tunnete ja mõtete ajel märksõnadena teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm. Hiljem saadud märksõnad rühmitatakse. Mandala keskse idee või mõtte võib leida valmis märksõnana kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt, neid võib olla kaks või enam. *Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel
Samuti on olnud kombeks minna metsa erakuks ja seal üksi mediteerida (ilma õpetajata) näiteks võib tuua Buddha. Meditatsiooni abivahendid võivad ida usundites olla väga mitmesugused. Mantra võib võib olla silp või sõna või lause või heli, mida korratakse kas mõttes või häälega või mida kuulatakse või mida tekitatakse. Sügavamates meditatsiooniseisundites kasutatavaid mantraid nimetatakse hinduismi traditsioonides ka suutrateks. Mandala võib olla joonis või pilt või kuju, mida vaadatakse, mida vaadeldakse kindlaksmääratud viisil, millesse süvenetakse, millele keskendutakse. Paljud hinduistlikud ja budistlikud pühapildid on kasutusel mandalatena. Teistest abivahenditest võiks nimetada erilisi hingamistehnikaid (pranayama jt), kehaasendeid (asana) jpm. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus
Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile. Loomine Kristlased ja juudid usuvad, et maailma on loonud Jumal üksi ning loomine on ainukordne sündmus. Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Budistide jaoks kogemuste maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma
Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat. Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala: Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile Loomine Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud
oma ümbersündide teisi inimesi; lõpuks saavad bodishattvatest Buddhad Buddhade paljusus; austatakse Buddhat jumalana; enimlevinud budism * Lamaism tuntuim budist Dalai-Laama (sellest on nimi tulnud); Tiibeti budism; tähtsal kohal Laamad Dalai-Laama, Pantsen-Laama, usutakse, et Laamadel on üleloomulikud võimed (Dalai-Laama kehastub taas ümber) On olemas punasemütsilised ja kollasemütsilised mungad. Mandala värviliivadest tehtud pildid, sümboliseerib universumit; pilt tehakse valmis ühe päevaga ja lõhutakse ära sama päeva õhtul * Zen-budism inimene viib oma igapäevaelus läbi meditatsioone
· Sissejuhatus peab olema üldine. · Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist. · Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri. · Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena. · Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda. Teema arendus: · Teema arendus koosneb lõikudest, mis algavad taandreaga ja mille pikkuseks on 5-7 lauset. · Uus mõte algab uuelt lõigult. · Teema arenduse koostamiseks võib abiks võtta mandala. · Lisada näiteid, tsitaate, aforisme. Lõppsõna: · Lõppsõna peab olema üldine. · Lõppsõna pikkuseks on 1/6 kirjandist. · Lõppsõnas ei tohi midagi korrata. · Enda tegevust ei tohi kommenteerida. · Lõppsõna peab vastama sissejuhatuses esitatud küsimusele. · Lõppsõna peab lõppema punktiga ja panema kirjandile punkti. Tsiteerimine: · Vanasõna või aforismi tsiteerimine: · Nt
Samuti on olnud kombeks minna metsa erakuks ja seal üksi mediteerida (ilma õpetajata) näiteks võib tuua Buddha. Meditatsiooni abivahendid võivad ida usundites olla väga mitmesugused. Mantra võib võib olla silp või sõna või lause või heli, mida korratakse kas mõttes või häälega või mida kuulatakse või mida tekitatakse. Sügavamates meditatsiooniseisundites kasutatavaid mantraid nimetatakse hinduismi traditsioonides ka suutrateks. Mandala võib olla joonis või pilt või kuju, mida vaadatakse, mida vaadeldakse kindlaksmääratud viisil, millesse süvenetakse, millele keskendutakse. Paljud hinduistlikud ja budistlikud pühapildid on kasutusel mandalatena. Teistest abivahenditest võiks nimetada erilisi hingamistehnikaid (pranayama jt), kehaasendeid (asana) jpm. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus
Lisaks tuleb teada olulisi fakte nende elust ja loomingust. Tõnu Õnnepalu- sündis 1962 aastal tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat, töötas bioloogia ja keemia õpetajana,tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014
Mõtlus ehk meditatsioon Mõtlus on vahend oma meeleseisundite mõjutamiseks. See näitab teed, kuidas arendada oma meelt meele abiga, suurendades kõigepealt üldist tähelepanelikkust ja teadlikkust ning positiivset meelestatust ja seejärel kasutades tugevnenud ja puhastatud meelt, et näha asjade tõelist olemust. Mediteerides kasutakse abivahendina mandalaid, mis sümboliseerivad vaimset, kosmilist ja hingelist korrastatust. Mandala on maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse Neli õilsat tõde Neli õilsat tõde on budistliku usundi alusmõtted, mille ütles Gautama legendi järgi välja oma esimesel jutlusel. 1. Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. 2
Isikuülene maailmahing, igavene, muutumatu, kõikjal viibiv, Universumi vaimne allikas ja põhjus. Aatman Hinduism. Igas olendis individuaalse ,,mina" hingena avalduv braahman. Karma Hinduism. Kirjeldab üldise põhjuslikkuse ilmnemist teo ja selle tagajärjena. Jooga Hinduism. Aatmani ühendamine brahmaniga, et tekiks tühjus. Mantra Hinduism. Lause või silpide kombinatsioon, millel on maagiline vägi viia selle kordajat muutunud teadvuse tasandile. Mandala Hinduism. Ringikujulise põhiplaaniga (kahe)kolmemõõtmeline sümbol-diagramm. Meeleplekid Budism. Meelt määrivad emotsioonid, mis on virgumise kõige suuremateks takistusteks. (Nõmedus, iha, viha, kadedus, uhkus e ülbus) Buddha Budism. Teadvuse kõrgeima seisundi e virgumiseni jõudnud inimest. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse. Meelerahu Budism
Second level Third level Fourth level Fifth level Religioonide mõjud kunstile Budism: usu levikuga jõuab Jaapanisse ka lillede ohverdamise komme Buddha altarile. Sellest kombest kujunes hiljem jaapani lilleseadekunst ikebana 8. saj. Oli suur mõju budismil maalikunstile. Templitesse maaliti mandala´sid graafiliselt väljendatud Buddha õpetus. Hakatakse kujutama hea ja kurja kooskõlastust Budistliku kaanoni järgi peab skulptuur väljendama 32 tunnsut sisemistest väärtustest ja 80 välist tunnust inimkeha ilu ja täiuslikkuse kohta(kehaosade proportsionaalsus, muskulatuuri, nooruslikkus, talje ümbrus jne. Tänan kuulamast!
erinevust 2009 "Paradiis" – Teos räägib intiimse loo ühest kohast kaugel Hiiumaa lääneservas, nimelt Kõpu poolsaarel asuvast Kaleste külast. Aeg – põhiliselt 1980. aastate lõpp. See aeg ja see koht jõuavad meieni kirjadena autorilt. Realistlikus, aga samas piibellik-müütilises laadis jutustavad need pihtimuslikud kirjad korraga autori enda, ühe küla ja seal elanud inimeste lugu. 2012 "Mandala" - Romaani keskmes on Kirjanik/Metsavaht, kes asub elama nn Kollasesse majja – mõisa kõrvalhoonesse, kus ta seltsilisteks on kaks kassi ning hiljem siirdub elama saarele üksikusse nn Kärbse majja. Üksildase peategelase ja tema kasside kaudu avaneb mõtisklus minevikust, olnust, mida kannab romaani läbiv väljend "on, nagu on". Erinevalt varasematest romaanidest on see kirjutatud kolmandas isikus. "Mandalal" on rohkelt
Väljendab hinge terviklikkust tema kõigis külgedes, hõlmates ka inimese suhteid loodusega. Täielik terviklikkus. Ring on psüühe sümbol. Isegi plaaton kirjeldab psüühet kui kera · Ruut sageli ristkülik sümboliseerib maist ainest, keha ja tegelikkust. 1913 malevits must ruut valgel taustal esimene abstraktne pilt mis üldse kunagi maalitud. · Yantra idamaased meditatsioonikujundid mis on puhtgeomeetrilised. Näit ring, 2 teineteisse ulatuvat kolmnurka. · Mandala · Herbert Kühn · Koperniku heliotsentriline maailmapilt · Robert Delaunau · Henri Matisse · Paul Klee · Sofu Teshighara · Kandinsky · Marel Duchamp klaasikild · Joan miro' · Giorgio de Chirico - pittura metafisica rajaja. Siin töödes on inimeselt võetud ära tema hing, tast on saanud manichino, nukk ilma näota, seeläbi ka ilma teaduseta.
PUULÕIKETEHNIKA: Esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. Puulõigetel kujutati enamasti igapäevast elu, samuti olid puulõike temaatikaks naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms. N: Hokusai "Suur laine" 6. Tiibeti kunst 7. saj võeti omaks buda usk (Tiibeti valitseja abiellus Nepaali-Hiina printsessiga, kes tõi kaasa Tiibeti rahvale Buddha kuju). 8. saj ehitati esimene tempel Samje- (mandala põhiplaaniga- kosmost ja teadust sümboliseeriv, kolmekordne kolmes stiilis India, Hiina ja Tiibeti. Tiibeti maali nimetatakse thangkaks. Kujutav kunst kaanoniline ehk reegleid järgiv. 7.Vana-Ameerika kunst Olmeegid: · ehitasid ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiide, mille tipus paiknes tempel, samuti paleesid ja väljakuid. · Hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. Nägude lopsakad ja üldistatud vormid on meisterlikult välja raiutud.
millega kaasneb kõrgetasemeline heaolu. Holistlik tervis on heaolu tunnetus, mis saavutatakse suureparase hoolitsemisega oma keha eest, suutlikkusega vaimselt hasti ja loovalt funktsioneerida ning emotsionaalselt tasakaalus ja stabiilne olemisega (Alster, 1989). Taolist tervise holistlikku kontseptsiooni on kritiseeritud peamiselt seetottu, et kogu vastutus tervise eest langeb vaid üksikisikule. Tervise mandala ehk tervise Kanada kontseptsioon Tervise mandala on koostanud Hancock ja Perkins (1985). Mandala moiste tuleneb sanskriti keelest ja tahendab ringi, lopuleviidud ja valjakujundatud terviklikku objekti. Mudel demonstreerib nelja teguri inimese bioloogia, käitumise, psühhosotsiaalse ning füüsilise keskkonna mõju inimesele ja ta perekonnale. Terminit eluviis mõistetakse siin indiviidi käitumisena, mida elu jooksul kujundab sotsialiseerumine ning psühhosotsiaalne keskkond oma
KÕNE eesmärgid info edastamine õpetamine mõjutamine ehk veenmine lõbustamine aruandmine Kõnel võib olla ka mitu eesmärki korraga. Hea kõne on see, mis igale kuulajale midagi ütleb. Et hästi kõnelda, peaks kõneleja teadma ja arvestama, kes on kuulajad. KÕNE koostamine on... ... loominguline protsess, mis koosneb: 1. teema valikust 2. eesmärkide määratlemisest 3. mõtete/materjali kogu- misest (küs vastamine õp lk 36, mandala, nimekiri) ja läbi töötamisest 4. teksti välja mõtlemisest (must, puht) 37): Kõne algab kõnetlusega, ehk publiku poole pöördumisega Kõnetluse sisu SÕLTUB KUULA- JATEST ja kõne ametlikkusest, nt: Kõne vanaema sünnipäeva auks: oArmas vanaema ja kallid sugulased! Kõne ülesehitus (õp lk 37): Kõnetluse sisu SÕLTUB KUULA- JATEST ja kõne ametlikkusest, nt: Kõne Riigikogus: oLugupeetud riigikogu liikmed! Kõne klassikaaslastele:
Ja teadus teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK Teksti kirjutamine algab ainestiku ehk materjali kogumisest. 3 peamist ainestiku allikat on : 1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s.o keskset mõistet, mille ümber märgitakse piltidena, sümbolitena või märksõnadena nähtused, tunded, iseloomuomadused vms, mis tulevad teemast ja ideest. 3 Moedisainer Naer
Andrus Kivirähki auhinnatud ,,Maailma otsas" või Urmas Vadi "Tagasi Eestisse" (2012) Teine põlvkondade ülene ja rõhutatult eestiteemaline raamat on esseistlikus laadis ja tõeliselt suurt ajalist haaret püüdlev Valdur Mikita ,,Lingvistiline mets". See kaardistab omamoodi müütilist maailma või utoopiat, mille kese on mets kui Eestile ja eestlastele omase tähendustaju ja teadlikkuse ressurss. Ka maaelu motiivi tagasitulek: näiteks Tõnu Õnnepalu "Mandala", Andrus Kasemaa "Leskede kadunud maailm" või Lauri Sommer "Räestu raamat". 2. "Reaalsuse" jõuline sissetung ilukirjandusse, pöördumine reaalsuse või dokumentaalsuse poole. Üheks klassikaliseks märgiks selle puhul on (auto)biograafilise elemendi järsk tõus ilukirjanduses. Ja veelgi laiemaks raamiks nt hiljutine elulugude ja ajalookirjanduse buum, mis peegeldas just üldisemat kultuurilist nõudlust "tõe" või eheduse järele
17. Sansaara alguseta tiirlemine ümbersündide ahelas. 18. Mahsa ehk vabanemine. Ülim vaimne tee, mis vabastab sansaarast ja aatman samastub brahmaniga. 19. Dharma seadmus, ühiskonnas toimumise reeglite kogum, mis peegeldab hinduismi nelja elustiili. 20. Karma tegu, üldise põhjuslikkuse ilming teo ja selle tagajärje vahel. 21. Puudza austusavaldus või ohverdus jumalatele. 22. Mantra loits, lause või silpide kombinatsioon. Maagiline vägi. 23. Mandala ringikujuline põhiplaaniga kahe või kolmemõõtmeline sümboldiagramm rituaalides. 24. Jooga ühendamine. 25. Karma jooga igapäevane tegutsemine. 26. Dznjaana jooga individuaalne sisevaatlus, eraldumine teistest. 27. Bhakti jooga täielik pühendumine väljavalitud jumalustele 28. Radza jooga füüsilised asendid, hingamisi ja sinna kuuluvad vormelid. Budism 1. Buddha virgunuks saamine. 2
*Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. I*nimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala: Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile Loomine Kristlased ja juudid usuvad, et maailma on loonud Jumal üksi ning loomine on ainukordne sündmus. Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Budistide jaoks kogemuste maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma.
(Zen-budism nirvaana seisund on võimalik juba praeguses seisundis) Tiibeti budism dalai-laamad = Tiibeti nii politiiline kui ka religioosne juht, teatud laamad reinkarneeruvad, kõik Tiibeti õpetajad-mungad seda tiitlit ei saa, võimed peavad erilised olema, pühakirju võivad tõlgendada ainult meistrid, Buddha seisundini aitavad viia teatud rituaalid ja rituaalsed seemed ning mantrad ehk pühad silbid, Buddhasid on palju, muudra = sümbolistlik kehaasend, poos, mandala = geomeetrilised kujundid, jumaluse eluase, maailma sümboolne projektsioon, tsam-tants = teatraalne näitemäng, mis on suurte õpetajate elulugude põhjal tehtud, aitavad mittekahjustada teadvusega olendeid, pantsen-laama = dalai-laama kaasjuht. Kasutatud allikad: Leeriõpik Google.ee Raamat Budismi Lühiajalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Budism
(Zen-budism nirvaana seisund on võimalik juba praeguses seisundis) Tiibeti budism dalai-laamad = Tiibeti nii politiiline kui ka religioosne juht, teatud laamad reinkarneeruvad, kõik Tiibeti õpetajad-mungad seda tiitlit ei saa, võimed peavad erilised olema, pühakirju võivad tõlgendada ainult meistrid, Buddha seisundini aitavad viia teatud rituaalid ja rituaalsed seemed ning mantrad ehk pühad silbid, Buddhasid on palju, muudra = sümbolistlik kehaasend, poos, mandala = geomeetrilised kujundid, jumaluse eluase, maailma sümboolne projektsioon, tsam- tants = teatraalne näitemäng, mis on suurte õpetajate elulugude põhjal tehtud, aitavad mittekahjustada teadvusega olendeid, pantsen-laama = dalai-laama kaasjuht
ükskõikne enda tegemistest. Poiss oli väga tundeline. Ta hoolis väga inimestest, eriti oma perest. Valetamine tuli tal ka väga hästi välja aga ta tegi seda sinult headel eesmärkidel. 23. Maurice Maeterinck „Sinilind“ Õnne leidmine. Alati ei pruugi õnne otsida, vaidõnn võib seista kogu aeg meie kõrval, kuid me ei oska seda tajuda. Õnne leidmiseks, tuleb silmad avada ja näha ja tunda õnne, mida oled nii kaua otsinud. 24. Tõnu Õnnepalu „Mandala“Rutiin, rutiin võib olla ka hea. Et rutiinist pääseda, peaks leidma midagi uut ja huvitavat, millega tegeleda. Kõik asjad ei ole püsivad, vaid igal asjal on ka lõpp. Kõik ei kao tühjusesse, vaid kõik muutub. 25. Mihkel Raud „ Sinine on sinu taevas“ Inimese käitumisel ei ole piire. Inimesed võivad väga ettearvamatult käituda ning paljud teevad seda hetke ajendil. Vallavanem Rainer kasutas abitut Birgitit ära ja jättis ta sealauta, mitte ei päästnud teda
dialoogis. Füüsiline ja sümboolne reaalsus on üks ja sama. Piir on oluline osa kultuurist, ta on kiirendatud semioosise ala, aga ka konfliktide keskus. Piiride tõmbamisest kasvasid välja retoorika, juura ja filosoofia. Piiriga on tugevalt seotud linn. Linnad ei arene küladest, ta on loomuselt hoopis teistsugune - heterogeenne (kindlasti mitte ühe rahvuse linn). Eitab traditsioonilist kultuuri, on kultuuri antitees. Linn kajastab kosmoloogilist mudelit (nagu mandala, on universumile isomorfne): keskel on väljak, kuigi muidu ei ole linnas üldse ruumi. Väljak on kommunikatsiooni ala, selle ääres on kirik, turg ja raekoda. Samuti on linnal kindlasti müür. Linn kerkib sinna, kus on ka varem linn olnud, ta ehitab end kiiresti üles. Linn vastandub maale, nt London ei ole Inglismaa ja Moskva ei ole Venemaa. Linn asub peaaegu alati tsivilisatsioonide piiril (väga ksenofoobse kultuuri puhul võib ka tsentris olla). Kolooniate pealinnad on alati
6. sajandil tõid Korea meistrid Jaapanisse Hiina maali traditsiooni. Nende töödeks peetakse Tamamushi ja Tachibana templi altarifreskosid (7. saj), Horyuji kondo seinamaale ning portreed ,,Prints Shotoku poegadega" (8. saj). Heiani ajastul kujutati peamiselt Buddha elu, tema õpetusega ja Buddha Amitabha (Amida) kultusega seonduvat ning kaitsejumalannasid. Maalid olid lüürilised ja värvikad. Sellel perioodil tõid müstilised sektid kunsti meditatsioonipildi mandala. Õukonna tellimusel tekkis teise haruna ilmalik maal portree ja maastik. Ajastu meistriteos on munk Eshini (942- 1017) triptühhon ,,Amida ja kakskümmend viis bodhisatvat" Koyosani muuseumis. Kirevate värvide seas on kasutatud kuldfooliot, võte, mis saab omaseks Fujiwara ja Kamakura aja maalidele. Pühakute graatsia ja värvide toredus vastas jaapanlaste ettekujutusele taevasest maailmast. Sai kombeks, et kõrged vaimulikud isikud tegutsesid usuliste maalijatena. Nende
("olemise ratas")(joon.1), budistlikus mütoloogias ümbersündide alguseta ahel (sansaara). Hiljem hakati budismi sümbolina kasutama ka Buddha kuju (joon.2). Joon.1 Bhavatsakra Joon. 2 Buddha kuju Joon. 3 Svastika Budismi sümboliteks on ka bodhipuu (puu mille all Buddha virgus), Budda kerjakauss ehk pott Patra, kapala ehk kolp, katvanga (kolmeharuline sau), lootose õis, lumelõvi, mandala (geomeetriline kujund, millekese kujutab endast Jumala eluaset), merikarp, mudra (sümbolistlik poos budismis ja hinduismis), stuupa (kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid), svastika ehk haakrist (kasutusel õnnemärgina)(joon.3), vadzra (vanaindia mütoloogias algupäraselt veedade jumala, Indra, välgusarnane relv, millega ta võis purustada kõike) jt. 1.4. Buddha mungad ja nunnad
Munk peab täitma kolme põhimõtet: ta peab olema vaene, vallaline ja ta ei tohi kellelegi kannatusi põhjustada. Dpepungi klooster Tiibetis on suurim budistlik klooster maailmas. Majutab korraga u. 8000 munka. Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks, mille eesmärgiks on rahu ja positiivse saavutamine Tiibetlased teevad palvete jaoks spetsiaalseid pulbrist pilte (Mandala). Budistlikke pühamuid on kahte liiki: 1) India pühamud stuupad, mis on kellakujulised; 2) Hiljem muutusid pühamud saledamaks ja neid hakati kutsuma pagoodideks (pagooda). Suurim ja kuulsaim stuupa Schwedagoni tempel asub Birmas, see on 113 meetrit kõrge ja on kaetud kuldlehtedega. Teine ülisuur stuupa asub Boroboduris Indoneesias. Budistidel on kaks peamiselt palverännaku sihtkohta: Buddha sünnikoht - Lumbini puudesalu; Buddha virgumise koht - Bodhgayas. Angkor Wat on maailma
spirituaalsus soovitakse jõuda nirvaanasse tsölibaat Tezin Gyatso paali kaanon: (lõplik vabanemine sansaarast) praegu mandala 227/311 1) Sutta buddha 10 käitumisjuhist: hoidu reeglit Buddha jutlused õpetuse elusolenditele kahju tegemisest; 2) Vinaya - õpetaja selle võtmisest, mida pole antud; elureeglid ja
6. sajandil tõid Korea meistrid Jaapanisse Hiina maali traditsiooni. Nende töödeks peetakse Tamamushi ja Tachibana templi altarifreskosid (7. saj), Horyuji kondo seinamaale ning portreed ,,Prints Shotoku poegadega" (8. saj). Heiani ajastul kujutati peamiselt Buddha elu, tema õpetusega ja Buddha Amitabha (Amida) kultusega seonduvat ning kaitsejumalannasid. Maalid olid lüürilised ja värvikad. Sellel perioodil tõid müstilised sektid kunsti meditatsioonipildi mandala. Õukonna tellimusel tekkis teise haruna ilmalik maal portree ja maastik. Ajastu meistriteos on munk Eshini (942- 1017) triptühhon ,,Amida ja kakskümmend viis bodhisatvat" Koyosani muuseumis. Kirevate värvide seas on kasutatud kuldfooliot, võte, mis saab omaseks Fujiwara ja Kamakura aja maalidele. Pühakute graatsia ja värvide toredus vastas jaapanlaste ettekujutusele taevasest maailmast. Sai kombeks, et kõrged vaimulikud isikud tegutsesid usuliste maalijatena
äärealadel elamine. 13. Eesti arengumudel post-2015 Eesti inimarenguaruanne. Räägitakse heaolu kasvust, sotsiaalsest sidususest sh rändest ja haridusest, siis veel keskkonnast, kultuuriruumist, jätkusuutliku poliitika arendamisest. 14. Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga. Tervise kontseptsioonid: • Biomeditsiiniline • Teaduspõhine • Majanduspoliitiline • Kultuuriline • Holistlik - biopsühhosotsiaalne • Tervise mandala • Tervise funktsionaalne kontseptsioon - suutlikkus • Võimestumine • Tervis kui muutuv seisund - salutogenees ehk tervisesuutlikkus – indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid, st tervis kui igapäevaelu ressurss 15. Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga. Tervise edendamine on ideoloogia, mis tõstab tervise ja heaolu teiste
sissepääs,www.maitseveesti.ee, Facebook Viljandi: Rohelise Maja Pood ja Kohvik, Koidu 2, Facebook Ökopood Mahewärk, Posti tn 6, www.mahewark.com Pärnu: Riiamarii mahe- ja loodustoodete pood, Pühavaimu 20, http://riiamarii.ee/ 20 Pärnu Keskuse Taluturg, Aida 7, http://www.taluturg.ee/parnu-keskuse-taluturg/ Mahe Mandala loodustooted, Pikk 11, Facebook Rakvere: Mahe Mees, Pikk 18, www.mahemees.ee, Facebook Loodusand, Laada 35, http://loodusand.ee/ Kärdla Urve Pood, Kalda 1 Kuressaare Saarte Sahver, Kohtu 2A, [email protected], Facebook Otepää Ökosahver, Pühajärve Spa- ja Puhkekeskuse 1. korrusel, www.sahver.ee, Facebook Tabasalu Rohujuur, Kallaste keskus 2, www.rohujuur.ee Paide Ökotreff, Paide Maksimarket, Ringtee 2, http://emesilane.ee/uuspood/ E-poed Ökosahvri e-pood, http://www
· Tiibeti Budism e. Lamaism. Teatud laamad reinkarneeruvad ehk taassünnivad. Teatud rituaalid. Mantrad samuti usuti et buddha võib uuesti sündida inimese kujul. Buddha seisundini aitavad viia teatud rituaalid ja teatud seisundid, samuti aitavad kaasa sellele mantrad pühasilbid. Muudra sümbolistlik poos/ kehaasend. Need, kes on edasijõudnud, kauem veetnud aega mõtisklustes, nad saavad mandalat teha vm. tegu on jumaluse eluase. .mandala Tsam-tants -tants mida tantsitakse, spetsiaalsete maskide&kostüümidega. usutakse et need tantsud aitavad mitte kahjustada teadusega olendeid. pmslt nagu teater. ja siis valitaske grupp poisse ja kui nad 3 aastased siis tehakse test, et leiaks õige dalai laama. test on see et peab teadma eelmise dalai laama esemeid(neid ära tundma paljude esemete seast). Tiibeti munkadel on punased rüüd aga kollased mütsid. Pantsen laama.tiibeti kogukonna juht vms. Islam. Aslama-allutama jumala tahtele
kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. Budismis aga kastide süsteem puudub. Mõlemad usundid on välja arenenud Indias. Ühine moraal: inimestele õpetatakse headust. Budismi ja hinduismi tantristide juures on jantra ettevalmistamine üsna sarnane. Jantra on mantra visuaalne vorm, palve. Selle valmistab ette valgustatud õpetaja, kes mediteerib mandala kujundile, mida ei tohi müüa ega millegi vastu vahetada, vaid tuleb anda õpilasele. See on püha kohustus. 15 Kokkuvõte Paljudes kultuurides on religiooni olemuseks suhe inimeste ja ühe või mitme jumala vahel. Kuid mitte kõigis ususüsteemides, mida religioonideks nimetatakse, pole jumalaid. Paljud budistid ei austa ühtegi jumalust. Üks ühisjoon nii budismis kui hinduismis on moraal: inimestele õpetatakse headust
annaabi.ee 
