sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;3. dispositsioon – teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng;4. kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt;5. pööre – sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni;6. konklusioon – teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse.Remark on draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv märkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Vaatlus jaguneb: a)tseenideks j b)piltideks Monoloog – ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog – kahekõne (kahe või enama isiku kõne)Remark – näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale.Stseen – on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu.Rekvisiit – lavastuses kasutatav tarbeese, eriti
· dialoogivorm · olevikuline tegevus · tegevuse pingeline arenemine Draamateatri kompositsioon ehk ülesehitus. · sissejuhatus ( tutvustatakse tegelasi,olukorda ) · sõlmitlus ( esimene konflikt ) · kulminatsioon ( sündmused jõuavad haripunkti ) · lõpplahendus draamateose väline ülesehitus : näidend on jagatud vaatusteks,piltideks ja stseenideks. Dialoog kahekõne Monoloog pikem üheinimese kõne Remark autori juhised lavastajale ja näitlejale. Näitekunst sai alguse kreekas viljakuse jumal dionysosele pühendatyd pidustustest. Inimesed maskeerisid end, lauldi ja tantsiti jumala auks . koor ja inimene asusuid omavahel dialoogi ja nii tekkiski algne näidend. Hiljem tuli n2itlejaid juurde. Dramaatika zanrid : · draama elulise sisuga( Kitzberg libahunt ) · komöödia lõbusa sisuga ( vilde pisuhänd ) · tragöödia traagilise sisuga näidend ( shakespare romeo ja julia )
Kanadas ja Austraalias. Perry on sündinud Santa Barbaras Californias. Tema vanemad on pastorid ning ta kasvas üles gospelmuusikat kuulates ja kirikukooris lauldes. Aastal 2003 lõpetas ta Dos Pueblose keskooli Goletas Galifornias. 18-aastaselt kolis ta Los Angelesi. 2001. aastal lasi ta välja oma esimese CD ''Katy Hudson'', mis oli kristliku gospeli album. Ta vahetas oma nime Perryks, sest ''Katy Hudson'' oli liiga sarnane näitlejale Kate Hudsonile. Perry on tema ema neiupõlvenimi. Tema suurimad eeskujud on kaheksakümnendate pop rokkarid Cher, Cyndi Lauper, Pat Bentar, Joan Jett ja Shirle Manson. 2004. aastal töötas ta plaadifirma tiimiga The Matrix, kes on töötanud koos Avril Lavigne'iga, Liz Phairiga, Hilary Duffiga, Korniga, Britney Spearsiga jt. Sel aastal ilmus Katy'l uus album ''Teenage dream''
piltlikult mingi olukorra, nähtuse või eseme iseloomustuse Kirjanduse põhiliigid on eepika, lüürika ja dramaatika. Dialoog kahekõne Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend Dramaatika näidekirjandus, üks kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale Kulminatsioon haripunkt Puänt vaimukas üllatuslik koht lühijutus, anekdoodis vms. Sõnum teade
Oma Nimi Õppegrupp/klass BEYONCE KNOWELS & JAY Z 18karaadise emeraldiga Lõigatud täiuslikust teemendist. 4 MILJONIT Harry Winston 15 karaadine sinise teemandiga . Gloria Stuart, kandidaat parimale kõrvalosa näitlejale, kandis seda 1998. aastal. 16 MILJONIT 24,78 karaadine uhke Intense Pink emerald. Uus omanik Laurence Graff nimetas kivi "Graff Pink´iks" 37 MILJONIT Wallis Simpsoni oonüksi ja teemant panteri käevõru. Kaunistatud rubiinidega, tsitriinidega, emeraldidega, safiiridega ja teemantidega. 10 MILJONIT See on valmistatud 1300 vääriskivist Sealhulgas ka 300 karaati Tai rubiinide, punased saatiin.
1) Dialoog - Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku omavaheline vestlus. 2) Draama - tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 3) Monoloog - kõne iseendaga v. kellegi kujuteldavaga 4) Remark märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel. 8) Konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste
2.Kuidas dramaatika jaguneb (põhizanrid)? Tragöödia, komöödia, draama 3.Kuidas jaguneb näitekirjanduse tekst? Stseenideks, vaatlusteks, piltideks 4.Nimeta dramaatika põhiomadused - Dialoogivorm, lavalisus, sündmustiku tihendatus, olevikus kulgev tegevus. 5.Mis on dialoog? Kahekõne 6.Mis on monoloog? Kirjandusteose tegelase mina vormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette 7.Kes on dramaturg? Näitekirjanik 8.Mis on remark? Autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale. 9.Mis on veel draamakirjandusele iseloomulik? Jutumärgid puuduvad, puudub jutustaja 10.Nimeta klassikalise teose kompositsiooni osad - Sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, lõpetus. 11.Mis ülesanne on sissejuhatusel? Tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta. 12.Mis ülesanne on sõlmitusel? Sõlmituses tuuakse välja teose konflikt. 13.Mis ülesanne on teema arendusel? Tegevus liigub pingestatult haripunkti poole. 14.Mis ülesanne on kulminatsioonil
Sugar tahtis saada endale rikast mees, kellel oleks oma jaht. Ta pidas oluliseks rohkem materiaalseid väärtusi. Meestegelastest meeldis mulle kõige rohkem Veikko Täär. Ta on mulle teistesgi osades silma jäänud, väga hea näitlejana. Tema oli just see, kes pani mind ja võib olla teisigi vaatajaid naerma oma tegelaskujuga. Ta mängis Jerry rolli, kes võitles oma armastatu nimel ja tegi ennast miljonäriks. Merle Jääger mängis ka oma rolli väga hästi. Minu ootused temale kui heale näitlejale olid kõrged ning ma ei pidanud pettuma. Ta sulandus oma rolli hästi sisse. Seal oli teisigi osatäitjaid: Andero Erme, Marika Barabanstsikova, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits, Aivar Kallaste. Nad kõik mängisid oma osasid hästi, kuid nad ei olnud minu lemmikud. Lavakujundus oli suurepärane ja meisterlik. Põhiline tegevus toimus rongis. Tantsud olid ka väga head, eriti tüdrukutebändi, kus riietus oli kabaree stiilis. Kostüümikunstnik oli Ester Kannelmaa
ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest Naljand rahvaluule liik: lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt Novell tiheda sündmustiku ja vähese tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja lõpeb puändiga Puänt üllatuslik lõpplahendus Realism kirjandussuund, mis taotleb tegelikkuse võimalikult täpset kujutamist Remark autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale, tavaliselt sulgudes või kaldkirjas Robinsonaad kirjandusteos, milles räägitakse üksikule saarele sattunud inimese võitlusest ellu-jäämise nimel metsiku loodusega Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, millele on loomulik avar elukujutlus, keerukas sündmustik, probleemiderohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine Romantism kirjandussuund, milles on rõhk tunnetel ja väärtustatakse üllaid tegusid. Kesksed mõisted armastus ja usk, tähtis osa loodusel.
abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. Müsteerium Performance 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. Projektiteater püsitrupita teater, kus repertuaar koosneb projektipõhistest lavastustest. Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekijutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejale. Repertuaariteater täiemahulise loomingulise koosseisuga teater, mille repertuaari koostamisel peetakse silmas võimalikult erinevaid sihtrühmi ning korraga on mängukavas mitmeid lavastusi. Repliik ühe tegelase kõnevoor Situatsioonikoomika olukorrast tulenev koomika. Skets väheste tegelastega ja ootamatu lõpplahendusega lõbus-irooniline lühinäidend. Stseen lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste.
Dialoog- Kahekõne. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses(eriti draamas), kui ka massimeedias. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Monoloog ehk ühekõne. Tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Seda võtet kasutanud oma teostes J.Smuul ja J.Kross. Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen - lavateose väikseim terviklik osa; etteaste. Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nimetatakse misanstseeniks. Süzee ehk sündmustik .Süzeel on kuus põhilist koostisosa: 1. ekspositsioon-teose sissejuhatus. 2. sõlmitus-sündmus-käivitab tegevuse. 3. dispositsioon-teose arendus-pinge tõus-probleemi. 4. kulminatsioon-tegevuse haripunk. 5
Tema poeg, Julian, jätkab nüüd tema tööd. (kas nüüd tema või isa) sai 2009 tiitli “World Theatre Ambassador” UNESCO poolt. Poetics of oppressed - Alguses oli teater pidustus. Siis eraldasid ülemklassid rahva näitlejatest. Hiljem lõid veel peaosatäitjad. Nüüd peavad rõhutud teatri endale tagasi nõudma! Algul hakkab vaataja näitlema, siis tuleb ka nemad laval võrdseks teha. - Kui Aristotelese järgi vaataja andis võima näitlejale/rollile tema eest liikuda/käituda ja ka mõelda, Brechtil aga nii, et vaataja jättis omale õiguse mõelda enda eest (ja tihti vastanduski), aga tegutsemise jättis ikka näitlejale, siis Boal ei anna võimu kellelegi (ehk vaatajale enesele). - Teater ei ole revolutsioon, vaid harjutus/proov selles. Teatris proovitakse erinevaid asju läbi. - Teater on relv. See peaks olema inimeste käes.
vaate lavale. Mullaga kujutati talu ühte osa põrandast. Kuna etenduses jooksis paralleelselt kaks aega, siis kujutati laval ka tavalist tare, kus taat mõtteid mõlgutas. Sel ajal oli valgus ainult näitleja peal, kes istus pingil. Lavakujundus mõjus väga realistlikult, kuna see aitas luua õige atmosfääri. Tegevuskoha muutumisest sai aru, kui näitlejad liikusid ning rääkisid, veidi muudeti ka laval olevaid asju. Tegevusaja muutusest sai aru, kui valgus oli suunatud ainult ühele näitlejale, ka muutusid sel ajal näitlejad. Teisisõnu mängis ainult üks näitleja etenduse mõlemas ajas, teised kõik muutusid. Valgustus oli laval hästi läbi mõeldud. Nii esemetele, kui ka näitlejatele laskuv valgus oli sobiv. Eriti hästi oli esile toodud taadi mõttehetked, kui valgus ainult temale paistis. See lõi väga mõjuva hetke ning aitas etendusse veelgi rohkem sisse elada. Esemetest oli laval voodi, kus taat vahel pikutas, laud ja pingid, mille taga pere sõi, kui laps
· Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" Eduard Vilde "Pisuhänd" Lydia Koidula "Säärane mulk" Seleta mõisted: Monoloog ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog kahekõne (kahe või enama isiku kõne) Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu. Rekvisiit lavastuses kasutatav tarbeese, eriti ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv, jalutuskepp jne.) Butafoor ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted) Süzee eepilise või draamateose teema. Farss ehk jant on lühike jämekoomiline näidend keskajal Prantsusmaal. Miljöö keskkond (aeg ja ruum). Kogum väliseid elutingimusi, milles tegevus
(G. Malviuse lavastus), pakkus äärmiselt meeldiva elamuse nii oma laulmise kui ka tantsulikkusega. Üllatav, et nii hõivatud noor näitleja on suutnud tegeleda oma hääleharimisega sel määral on kuulda head Sinatra ja Crosby stiilieeskuju ning sealjuures täiesti oma hääletämbri juurde jäämist. Siinjuures tahakski kiita ka koreograaf Kristin Pukki, kes on tabanud populaarse Fred Astaire'i ainuomast tantsustiili, suutnud selle omaseks teha näitlejale ning üldse rikastanud rühmatantsude sammustikku ajastu vaimus. Suureks avastuseks sai tutvumine Kristi Roosmaaga Hope'i rollis: volüümikas hääl, äärmiselt hästi tabatud eelmise sajandi 20ndate30ndate Broadway muusikalide laulu ning ka Gene Kelly tantsustiili sujuvus. Vahemärkusena: kuidas küll ajakirjandushaid nii märkimisväärse uudise maha on maganud, on ju see Pärnu neiu õppinud samas Broadway koolis, kus HannaLiina Võsa ja samuti seal ka juba tööd leidnud!
Näitlejad said maskide vahetamisega esitada etenduses mitut rolli. Näitlejaiks võisid olla vaid vabadest kodanikest mehed ja näideldi alati osi iseloomustavais maskides. Algselt oli peategelaseks koor, aga näitlejate arvult 3 mäng tõrjus selle järk-järgult kõrvale. Näitlejate nende kostüümid vastasid näidendi laadile. Tragöödias olid pikad, voogavad, värvilised ja rikkalikult kaunistatud rõivad. Kõrged parukad ja paksude nahktaldadega jalanõud, mis lisasid näitlejale pikkust. Komöödia tegelased kandsid enamasti lühikesi riideid, kõhule ja tagumikule oli asetatud paks polster. Kreeka näitlejad kandsid nii tragöödias ja komöödias maski. Teatri mask tehtii enamasti lõuendist, vormite mudeli järgi, kaeti kipsiga ja värviti. Silmade ja suu jaoks olid avad. Mask kinnitati paruka külge. Säilinud on palju terrakotast ja marmorist teatrimaske. Kreeka teater on alus kogu maailma teatrile.
Näidendis oli koht, kus Prokofjev pidi maha kummardama, kuid jalatervise pärast ei saanud ta seda normaalselt teha ning peaaegu kukkus lausa kõhuli põrandale. See nõudis temalt väga tõetruud näitlemisoskust, et publik saaks aru, kui raske on haige jalaga sellisesse asendisse laskuda. Teen talle suure kummarduse ka sellepärast, et ta pidi lonkama terve näidendi kestel ning ei tohtinud näidata, et jalg tegelikult funktsioneerib nagu poleks sellel midagi viga. See on loomulikult näitlejale raske ülesanne, kuid tema kui meisterlik näitleja sai sellega tublilt hakkama. Teist heliloojat Dmitri Šostakovitšit mänginud Jüri Aarma tuli oma rolliga samuti hästi toime. Oli aru saada mässumeelsusest, kui ta Zdanovile vastu rääkis ning just see on tihtipeale noortele inimestele omane iseloom. Siiski oskas ta jääda viisakaks ja aupaklikuks. Muusikalisest kujundusest rääkides oleks minu arvates olla muusikapalu näidendis rohkem
teostama temale kandikul toodud stsenaariumi. Kui Eesti sai iseseisvaks, lõppes Tallinnfilmi automaatne rahastamine ja koos sellega ka Kiisa filmitöö. Aga ta oli siis ka juba 66aastane. Kuid Kiisk oli endiselt suurepärane näitleja. Kui "Õnne 13" 1993. aastal kobamisi algas, oli kingsepp Johannes see kuju, kes tema Lible ja elutargad filmijoodikud kokku sulatas. 1995. aastal tegi Reformierakond töötule filmirezissöörile ja näitlejale Kiisale ettepaneku kandideerida Riigikogusse valimisringkonnas nr 6 (Ida- ja LääneVirumaa). 4437 häälega tõusis Kiisk reformikate häälikogunute pingereas kümnendaks, edestas Felix Unduskit ja Kristina Ojulandi. Tuntud näitleja ning lavastaja Kaljo Kiisk oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli
parimaks meelelahutuseks ja rahakotitühjendajaks. Näitleja lavale astumine haaras koheselt vaatajate tähelepanu ning hakati asja lähenema kaudselt.. Lavakujundus oli üldplaanis väga lihtne ja tavaline. Laval oli vaip ja tool. Tool oli üheks tähtsaks esemeks terves etenduses, kuna tuleb ikkagi arvestada vajadusega, et näitleja vajab istumiskohta, mida etendaja ka tegi mitmeid kordi. Valgustus oli näitlejale suunatud, et kõik näeksid, kes jagab neile seda sügavamõttelist ja keerulist teksti, mida nad kuulama on tulnud. Muusikat kasutati paaris kohas, kus taheti juttu rohkem mõjuma panna ja edasi anda selgemat tunnet. Kohad kus räägiti teadmatusest, veidi segadusest ja ka hirmudest, mis hakkasidki mõjuma ja lõid ülimalt reaalse ja veidi hirmuäratava hetke ning kujutluse olukorrast. Isiklikult väga meeldis etendus, kuna Sepo Seeman on inimene, kes oskab ja hõlmab justkui
vahel. Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind Antakse mõjuva ja lavastuse ideed oluliselt toetava sõnalavastuse (ka selleks puhuks kirjutatud originaalmuusika) muusikalise kujunduse eest. · Chalice parim originaalmuusika lavastusele «Perikles» (NO99). · Marius Peterson muusikaline kujundus lavastusele «Linn», «Metsik» ja «Maarja kuulutamine» (Theatrum). Ants Lauteri nimeline auhind Antakse kuni 10 aastat teatritööd teinud noorele näitlejale või lavastajale. Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi erialast arengut. · Tiina Tauraite ja Margus Prangel. Priit Põldroosi nimeline auhind Antakse teatrimõtte arendamise, pikaaegse teatriuurimusliku või teatripedagoogilise tegevuse eest. · Lembit Peterson viljakandva teatripedagoogilise töö eest Eesti Humanitaarinstituudis, Tallinna Ülikoolis ja Vanalinna hariduskolleegiumis ning teater-kooli Theatrum loomise eest. Georg Otsa nimeline auhind
Siis mõtlen jälle, et kui paha on laval, mäng ei tule välja, mage tunne, see paneb järgmine kord paremini valmistuma." Ehk mäletad Simpeli kõnekaardi reklaami, kus baarmann lausub sarmikalt kliendile: "Pärast esimest on kõik tasuta". Ostja, kellele näitleja Ivo Uukkivi hunnikute kaupa tasuta jooke pakub ning kes viimaks oma telefoni joogi sisse pillab, oli Sergo Vares. Lisaks reklaamis kaasategemisele on näitlejale tuttav niisamuti filmilava ja nagu varem mainitud, seriaali võtteplats. Vanilla Ninja lauljatar ja saate "Kodu keset linna" Angelat mängiv Lenna Kuurmaa kirjeldab kolleegi kui väga toredat inimest. "Siiamaani on mulle igatahes väga positiivne mulje jäänud." Tohutult rahul oldi ka eelmise osatäitja Henri Tammega, kuid kuna süzee järgi oli seriaalipere elus vahepeal möödunud viis aastat, ei saanud perepoega kehastanud reaalkooli poiss enam oma rollis jätkata.
Sellepärast oli vaatajatel raske jälgida kummas rollis tegelane parasjagu on. Ago Soots mängis mõlemat tegelast nii ühesuguselt, et nimesildita oleks võimatu selgeks teha, keda ta hetkel kehastab. Katariina Lauk oli minu silmis mitmekesisem, ta suutis päris hästi mängida pealetükkivat Arsinoé'd ning tagasihoidlikku ning arukat Éliante'i. Tema mängus segas mind aga taaskord kunstlik ülemängimine ning miimika üleküllus, mille tõttu publiku pilk fokuseeriti pigem näitlejale endale kui tema sõnadele. Markus Zohner'i kiitmiseks saab öelda, et ta oskab publikut kaasa haarata ja pakkuda teatrielamust. Isegi mind, keda kohati segas näitlejatetöö, suutis ta naerma panna ning kaasata tegelaste jälgimisel. Kõige suuremat naudingut pakkusid mulle siiski kostüümid ning lavakujunduse huvitav lahendus. Anastassia Sevtsenko
Dramaatika ehk näitekirjandus - üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms. Näiteks ood kangelasele või armastusele. Epigramm - värsivormis pealkiri hauakivil või mälestussambal. Karakter - iseloom, tegelaskuju. Süzee - sündmustik. Remark - draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv ääremärkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Epiteet - taideline lisandsõna, mis tõstab põhisõna mõiste tunnusest esile autori arvates mõnd tähtsat joont. Metafoor - kõnekujund, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste või tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda et põhikujutluse asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor. Personifikatsioon - isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele
See protsess oli põnev, aga... (Vridolin, Tarvo 2006: 208). Enne proovi räägib Noormets näitlejatega, et häälestada näitlejaid prooviks. Samuti laseb ta palju näitlejatel endal leida õige viis mingi koha mängimiseks. Lavastajal on üldjoontes peas tegelaskujude olemus, kuid ta jätab näitlejatele üsna palju mänguruumi. Ta tahab, et näitlejad jõuaksid ise oma tõeni ja tunnetaksid ise oma tegelaskuju. Tavaliselt ei ütle lavastaja näitlejale kindlat viisi, kuidas näitleja oma osa mängima peab või kuidas miski olema peab. Pärast proovi teeb lavastaja näitlejatele kommentaare sõltuvalt olukorrast - kogu trupile korraga või igale näitlejale eraldi. 3 Koostöö kunstnikega Lavastaja Andres Noormets peab väga oluliseks koostööd kunstnikega. Tema jaoks on oluline, et kunstnik teostaks lavastaja ideid ning aitaks lavastajal kunstilist tervikut luua
jne.). o Remargid lisavad dialoogile autorikommentaari. Nad võivad sisaldada: o tegelaste autoripoolset iseloomustust (ka tegelaste siseelu kirjeldusi); o autori arutlusi, oma taotluste selgitamist, teose omatõlgendust; o vastuvõtja (publiku) oodatavate reageeringute kirjeldamist. Kui lähtuda lavastuse loomise käigust, on otstarbekas jagada remargid kolme rühma: o näitlejale mõeldud remargid, mis on abiks rollitäitmisel o lavastajale suunatud, etenduse visuaalset ja helikujundust kirjeldavad remargid o lugejale mõeldud remargid, mida ei saa lavale üle kanda, nähtavaks-kuuldavaks muuta Üldjoontes suhestuvad dialoog (D) ja remark (R) kolme moodi: o Identsus (R=D). Mida rohkem see suhe domineerib, seda tugevamini on remargid allutatud dialoogile. Remark dubleerib repliiki, "tõlgib" tegelaste kõne zestide ja tegevuste keelde
aga meelitasid teda astuma Moskvasse GITIS- e Eesti stuudiosse. Pärast kahekordset katsetamist võeti ta lõpuks vastu. Peale lõpetamist 1953. aastal asus ta Tallinna Draamateatrisse tööle. Tolleaegne Draamateatri peanäitejuht Ilmar Tammur leidis siis, et Ever on pisike ja pisike on ka tema hääl. 1957. aastal oli ta esimene estraaditöö - ,,Kellega seda ei juhtu". Draamateatris tutvus ta oma tulevase abikaasa Eino Baskin ´iga, nad olid abielus aastail 1954 1958. Nagu noorele näitlejale ikka, peale kooli lõpetamist oli Everil teatris tööd vähe ning seepärast esines ta ka raadio, kuuldemängudes. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema. Ta esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. Veel on ta mänginud filmides (Naine kütab sauna 1978, Karge meri 1981, Nukitsamees 1981, "Musträstaste" saladus 1983, Armuke 1999). Temast on tehtud kafilm Olete te õnnelik, Ita Ever? 1986 ja kirjutatud raamat Ita Ever 1986 (Helle Tamm). Raamatus tuleb hästi välja, et Ita Everit on
kuid sellegipoolest oli võimalik kõigest aru saada, kuna vahel korrati samu lauseid. Ibsen kui psühholoogiline näitekirjanik soovis Hedda manipuleeriva iseloomu kaudu näidata inimeste kohati varjatud motiive, ebaloogilist käitumist ja ühe inimese lõhenenud pooli. Näiteks jäävad naise motiivid vaatajale sageli mõistatuslikuks, kuna naine tegutses sageli emotsioonide ajel ning pealtnäha põhjendamatult kurjalt. Just väikeses Von Krahli saalis, kus vaataja on näitlejale lähemal, on kõige parem jälgida nende miimikat ja süveneda tegelaste psühholoogilistesse keerdkäikudesse, ning muidugi aitasid elamusele kaasa ka oma rollidesse sobivad näitlejad.
Laps peab toitu saama näitleja fantaasiast, et ta võiks rolli kaudu oma kujutluse veel huvitavamaks arendada." Küllap kuulub Reek just nende õnnelike näitlejate hulka, kes vastavalt Panso sõnadele "suudavad sälitada uue silma, esmakordselt nägemise võime. Neil on iga päev avastus. Iga inimene ja vastlus on avastus. Ükski päev ei sarnane eelmisega." Reek pidas ennast õnnelikuks inimeseks ja on öelnud: " Minu töö on mulle õnn. Näitlejale on juba seegi tohutu õnn, kui on suutnud haarata kas või kümmetki vaatajat. Parakui pole teatritöö selline, mille tulemust võiks katsuda-maitsta kui ahjusooja leiba. Kui leib on tehtud vastutustundetult, siis seda enam heaks teha pole võimalik. Teatritööle ei tooda kedagi vägisi. Sinna püütakse iga hinna eest saada. Ja kui juba kord seda tööd teha, siis südamega."
Kuningas mõistab, et Hamleti häda pole armuhullus. Samas tajub ta Hamleti käitumises peituvat ohtu ja otsustab saata Hamleti Inglismaale maksuvõlgu sisse nõudma, et reis ja teine ümbrus ta mõtete suunda muudaksid. (lk 59) Missugune on Poloniuse plaan? Poloniuse plaan-Ta ütles kuningale, et las kuninganna manitseb peale näitemängu Hamletit ning ta ise kuulaks salaja pealt nende jutuajamist kuninga loal. (lk 59) II stseen Mida ootab H. näitlejatelt? Hamlet annab näitlejale nõu, et ta mängides ei patustaks loomulike lihtsuse vastu, on ju näietkunsti otstarbeks hoida loodusel kui peeglit silme ees ja näidata nii voorusele kui ka lollusele ta õiget nägu. (lk 60- 61) Kuidas käitub H. enne etendust ja mida palub Horatiolt? Näitlejale seletab veel kõik igaks juhuks üle. Kui kuningas tuleb ta teeskleb, et on põrunud. Hamlet palub ustaval Horatiol näidendi ajal kuningat silmas pidada, et hiljem tema käitumist omavahel analüüsida. (lk 60- 62)
Sealt nagu ta ise ütleb sai tõelised komponeerimise põhitõed teada. Kuna ta ei olnud nootide poole pealt veel nii talendikas kui ta soov oli siis ta asus enda käe läbi hoolikalt õppima Johann Joseph Fux-i ja Carl Philipp Emanuel Bach-i teoseid. Viimase helilooja mõju on tunda ka Haydn-i loomingus. Jällegi mängati Papa meisterlikust ja ta hakkas koguma tuntust kõrgema klassi seltsist. Lõigi ta siis ühe ooperi komöödi näitlejale Johann Joseph Felix Kurz-ile (ooperi mille eestikeelset vastet ma ei leidnud ,,The Limping Devil" Läbipaistev või hiiliv kurat, vms). Esitus oli menukas ja see oli 1753 aastal, kuid kahjuks see keelati ära. Teda kasutati ka pahameeli ära, et tema populaarsuse suurenedes pandi tema teosed müüki, mis ta oli niisama heatahtlikult ära andnud. Hakati rohkem nägema Haydnõi tegemisi ka arostrikaatide seas ja parun Carl Josef Fürnberg kes võttis ta endale laulu ja klahvpilli õpetama
Samal aastal tegi ta oma Gismonda plakati Theatre de la Renaissance`ile Pariisis, millega ta murdis välja illustraatorite anonüümsest maailmast ja tõusis tuntud plakatidisainerite hulka. Plakat oli mõeldud Sarah Bernhardtile, kes mängis reklaamitavas etenduses pearolli ja oli ka teatri juhataja. Inspiratsiooni sai kunstnik Byzantine`i mosaiikidest ja kujutas elusuurusel plakatil Bernhardti suurejoonelise ja uhke kujuna, mis mõjus Pariisis seintel üllatavana. Teos meeldis näitlejale niivõrd, et ta tegi Muchaga kuueaastase koostöölepingu. Selle aja jooksul tegi kunstnik Bernhardtile veel kuus suurt plakatid, aga ka muljetavaldavaid teatridekoratsioone, ehteid ja kostüüme. Olles kuulsust kogunud, sai ta nüüd mitmeid uusi tööpakkumisi. Näiteks tegi ta postereid reklaamifirmadele nagu Job ja Moët et Chandon. Ta disainis ka hulgaliselt marke, vinjette, kalendreid, illustratsioone ja "illustratiivseid paneele" (Mucha välja arendatud litograafia tüüp).
pigem kapriissem. Etenduses nimelt oli rohkem ,,karjumise" stseene. Silma jäi ka etenduses see, et Anna oli Vronskist pikem, mis millegi pärast on tänapäeval vähekohatav. Häirisid teises vaatuses lavale vedelema jäänud õunad need oleks ju küll võidud kokku korjata. Väheste dekoratsioonide tõttu oli kohati raske aru saada, mida need sõidutatavad voltseinad või sirmid endast kujutasid. Meelde jäi ka see, et isegi kui näitlejale ei paistnud valgust, tegutsesid nad edasi (stseen, kus Kareninit aidanud naine vastas Anna kirjale). Samas balli ajal oli kohti, kus oli arusaada, et näitlejad ootasid oma repliigi või ilmumise aega otse laval, mis tundus kohati väga võlts. Filmi lõpus oli Anna rongi alla hüppamine vähemalt aimatav aga etenduses polnud seda üldse aru saada. Kui ma ei teaks ,,Anna Karenina" kohta midagi ja oleksin vaid
näidend (nt Lembit Petersoni lavastus ,,Hamlet" teatris Thetrum, aastal 2003) Etendus on lavastuse üks esituskord (nt ,,Hamleti" etendus kindlal kuupäeval). Lavastusega antakse teatud hulk etendusi, mille seast eristub esietendus esmakordne esitus publikule. 6. Teatrikunsti definitsioonid (Bentley, Book) 1) Eric Bentley: ,,Teater on see, kui A esitab B-d, kuna C vaatab." Omal moel on see minimaalskeem olemas olnud läbi kogu teatriajaloo, viidates publikule (C), näitlejale (A) ja sellele, et laval nähtav tegelane (B) on jäljenduslik, mänguline, keegi teine kui näitleja (A) tavaelus. 2) Peter Brook: ,,Ma võin võtta ükskõik missuguse tühja ruumi ja nimetada seda lavaks. Keegi läheb läbi selle tühja ruumi, mõni teine vaatab teda, ja ongi kõik, mida on vaja selleks, et tegemist oleks teatriga." Brook ei keskendu niivõrd teatri jäljenduslikule aspektile, mille pakkus eelmine versioon, kus A esitab B-d,
Aastal oli Shaw Inglismaal üldtunnustatud dramaturg, ta lähenes oma kuulsuse tipule, tema teosed levisid nii trükis kui lavastustena üle kogu maailma. Kolme järgmist näidendit ("John Bulli teine saar", "Major Barbara", "Doktori dilemma") saatis juba konkurentsitu edu. Shaw üheks kõige amüsantsemaks ja ka kõige populaarsemaks näidendiks on "Pygmalion", mille ta kirjutas 1911. aastal ja mille esietendus toimus Londonis I maailmasõja künnisel. Näidend oli pühendatud näitlejale Stella Patrick-Campbellile, kellega Shaw`d sidus pikaajaline romantilis- platooniline sõprus. "Pygmalion" on tuntud üle maailma olgu siis Shaw näidendi kujul või selle põhjal loodud muusikali "Minu veetlev leedi" vahendusel või näidendi "Armas luiskaja" kaudu, mille aluseks on Bernard Shaw ja mrs. Campbelli kirjavahetus. Shaw esialgne kavatsus oli kirjutada näidend inglise foneetika teemal, millest ta oli kirglikult ja uuenduslikult huvitatud. Sellelt baasilt
· 1884.aastal abiellus ta jõuka naisterahva Constance Lloydigia. · Sissetuleku puudusel hakkas ta naistelehe toimetajaks. Pärast seda hakkas tema loomingu viljakaim ajajärk. · Wilde armastas kirjutamise lõpetada nii-öelda ühe sõõmuga ja nii on tema teosed suhteliselt väikesed. · Pariisis lõi ta luuletuse ,,The Harlot's House" ja näidendi ,,The Duchess of Padua", mille ta lõik kindlale näitlejale, kes seda nõrgaks pidas ning näidend ise oli ka edutu. · Wilde muinasjutud on kogutud proosaraamatutesse ,,The Happy Prince" ja ,,A house of Pomegranats". · Satiirilised novellid: ,,Lord Arthur Savile's Crime". · 1890.aastal ilmub ,,Dorian Gray portree" · Näidendid: ,,Lady Windermere's"(1892), ,,A woman of no Importance" (1893), ,,The Importance of Being Earnest" (1984) ja ,,An Ideal Husband". Nendest alates algas Wilde hiilgeaeg, mis kestis 3 aastat
peaksid peagi ka sinna jõudma. Näitlejad saabuvadki. Peale tervitust, palub Hamlet ühel näitlejal monoloogi ette lugeda, mida ta kunagi ammu kuulnud oli .Näitleja täidab Hamleti palve . Samuti soovib Hamlet , et näitlejad esitaksid järgmise päeva etenduseks `` Gonzago mõrva `` . Näitlejad nõustuvad temaga. Kolmandas vaatuses : Taaskord avaldab Hamlet Opheliale armastust , kuid seekord kuulavad kuningas ja kuninganna nende juttu pealt. Samas vaatuses räägib Hamlet näitlejale , kuidas too võiks monoloogi esitada ning näitleja võtab ta õpetussõnu kuulda . Natukene aega hiljem , räägib Hamlet Horatioga , et kui ta näitemängu ajal midagi imelikku kuninga käitumises märkab, siis öelgu seda kindlasti talle . Seejärel algaski näidend . Näidendis etendatakse Hamleti isa mõrva , kuid poole näidendi pealt tormab kuningas Claudius minema. Nüüd on Hamlet kindel , et Claudius mõrvas tema isa . Peale selliseid sündmusi , soovib
Näiteks balleti või ooperi eriline keel, aga laiemalt teatri tinglikkus üldse. See tähendab, et laval võib paljudele asjadele ainult kergelt viidata (nt vihmavarju avamine on viide sadavale vihmale). 29.Millised on teatrikostüümi ja grimmi liigid? Kostüümide kavandamisel peab kunstnik eeskätt lähtuma lavastuskonseptsioonist, lõplik valik on reeglina kompromiss lavastaja nõudmiste, kunstniku ideede ja kostüümi füüsilise sobivuse vahel näitlejale. Teatrikunstnik kavandab ka kõik lavastuse soengud ja grimmi. Grimmi 3 liiki: · Neutraalne grimm (igapäevane ja kaasaegne grimm) · Ajalooline grimm (mõnd ajaloolist isikut jäljendav) · Fantaasiagrimm (siia kuuluvad nt loomade, üleloomulike olendite jms grimmid) · Karaktergrimm pole päriselt kadunud, kuid seda kasutatakse vähe. 30. Milline on publiku roll teatris? Kuida s see erinevate teatrikonventsioonide puhul erineb?
erinevad osad moodustaks terviku 35. Millal ja kuidas tekkis lavastajateater? 19. ja 20. sajandi vahetusel 36. Mis on misanstseen? Misanstseen on näitlejate paiknemine ja liikumisjoonis laval 37. Mis on stsenograafia? Millised on lavakujunduse funktsioonid teatris? Stsenograafia ehk lavakujundus. Ülesanded: · luua lavastuse füüsiline keskkond ja visuaalne ilme · viidata tegevuse ajale ja kohale · luua näitlejale laval liikumise võimalused 38. Mis on väline, mis sisemine rezii? · Väline rezii lavastaja aja- ja ruumisuhete vormimine nt misantseenide loomine, esituse rütmi ja tempo määramine · Sisemine rezii lavastaja töö rollidega ning näitlejate suunamine 39. Defineerige rolli mõiste Roll on tegelane (asi), mida näitleja etendab. 40. Tegelaskonna analüüsi võimalused.
Näiteks balleti või ooperi eriline keel, aga laiemalt teatri tinglikkus üldse. See tähendab, et laval võib paljudele asjadele ainult kergelt viidata (nt vihmavarju avamine on viide sadavale vihmale). 29.Millised on teatrikostüümi ja grimmi liigid? Kostüümide kavandamisel peab kunstnik eeskätt lähtuma lavastuskonseptsioonist, lõplik valik on reeglina kompromiss lavastaja nõudmiste, kunstniku ideede ja kostüümi füüsilise sobivuse vahel näitlejale. Teatrikunstnik kavandab ka kõik lavastuse soengud ja grimmi. Grimmi 3 liiki: · Neutraalne grimm (igapäevane ja kaasaegne grimm) · Ajalooline grimm (mõnd ajaloolist isikut jäljendav) · Fantaasiagrimm (siia kuuluvad nt loomade, üleloomulike olendite jms grimmid) · Karaktergrimm pole päriselt kadunud, kuid seda kasutatakse vähe. 30.Milline on publiku roll teatris? Kuidas see erinevate teatrikonventsioonide puhul erineb?
lahkumisavaldusele 7. veebruaril 1966 siiski nõusolek ja Abel läks tööle Filharmooniasse. Aastatel 1966 1984 tegeles Ervin Abel estraadikunstiga. Koos Sulev Nõmmikuga mõtlesid nad välja palju erinevaid estraadikavasid ja käisid neid Eesti erinevates paikades inimestele näitamas. Abel on ise öelnud: ,,Ma ütleksin, et see on näitlejatöös üks raskemaid alasid. Nalja mängida, nagu kirjutadagi, on väga raske. Näitlejale on see jällegi hea kes estraadilaval aastaid vastu pidanud, ei jää näitlejana kunagi jänni ega hakka virisema. Estraadinäitleja on üksi või ka kahekesi saaliga vastamisi, siin tuleb kõik välja panna. Õnnelik on see näitleja, kes iga kord läheb lavale nagu esimest korda, näitleja on ainult inimene ja see nõuab suurt tahtepingutust. Püüan igal õhtul midagi uut välja pakkuda, hoolimata sellest, et tükk on sama."7 1967
inimesed on valelikud ja teesklejad. Ophelia on veendunud,et Hamlet on aru kaotanud. Kuningas mõistab, et Hamleti häda pole armuhullus. Samas tajub ta Hamleti käitumises peituvat ohtu ja otsustab saata Hamleti Inglismaale maksuvõlgu sisse nõudma, et reis ja teine ümbrus ta mõtete suunda muudaksid. Poloniuski nõustub, et Hamlet ei või siin vabalt ringi liikuda. Kuningas: ,,...hull suurus ei või käia valveta". II stseen: Valmistutakse etenduseks. Hamlet annab näitlejale nõu, et ta mängides ei patustaks loomulike lihtsuse vastu, on ju näietkunsti otstarbeks hoida loodusel kui peeglit silme ees ja näidata nii voorusele kui ka lollusele ta õiget nägu. Näitleja usub, et nende kunst on paranemise teel. Hamlet palub ustaval Horatiol näidendi ajal kuningat silmas pidada, et hiljem tema käitumist omavahel analüüsida. Hamlet usub, et teda võis piinlema ahvatleda ka põrguvaim ja kui kuningas oma süüd ei reeda, ongi ta süütu.
vaid vaatab, mida ja kuidas tehakse, aga mitte tegevust ennast. Fiktiivne kosmos laguneb. Näitleja ei esita enam ainult rolliteksti, nähtavalt tuleb etendaja isik. Fiktsionaalselt tegevuselt kandub tähelepanu lavalisele sooritusele. Tegelaskuju loomist/vastuvõttu mõjutavad tegurid: · Näidendisisesed aspektid: - Tegelase kujundamine draamatekstis - Näitleja isikupära inimest ennast iseloomustavad füüsilised ja vaimsed aspektid - Lavastaja idee milline raamistik on näitlejale ette antud? Näitleja ja lavastaja eesmärgid peaks olema samad. · Näidendivälised aspektid: - Tegelase kujutamine teistes teostes. Sama tegelaskuju palju mängitud, eelnev kehastus kummitusena alati kaasas. Kui tehakse lavastus, kus tegelaskuju erineb varasemast, võib vastuvõtt olla problemaatiline. - Näitleja varasemad rollid võib olla negatiivne mõju. - Roll sünnib eri aspektide pingeväljas. Kui tekstil, rollil ja näitlejal on pikk ajalugu, siis on roll ikkagi ainukordne
sundima 106. mean meant meant kavatsema, plaanitsema; öelda tahtma, tähendama 107. meet met met kohtama, kokku puutuma; vastu minema; (nõuet) rahuldama 108. miscast miscast miscast (näitlejale) ebasobivat osa määrama; (näidendit) halvasti osaliste vahel jagama 109. mishear misheard misheard valesti kuulma 110. mislay mislaid mislaid valele kohale asetama; huupi ära panema (isegi enam ei leia) 111. mislead misled misled eksiteele/eksiarvamusele viima, eksitama 112
mitmesuguseid uuendusi, moraali lugev, kuid samas vabameelne. Näidendi moraal kurjus hävitab iseennast. Sama peategelasega kujutab Vetemaa veel näidendid ,,Jälle Susanna ehk Armastuse kool" (1978) ja ,,Ikka veel Püha Susanna ehk Noorpaaride kool" (1981). Tuntud on ka draama ,,Roosiaed" (1976), mis näitab sõja mõjusid ühe perekonna ja roosiaias töötavate vaimuhaigete suhtes. Vetemaa esimene näidend kandis pealkirja ,,Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale" (1968). Tähelepanu äratas kirjaniku järgmine draama ,,Õhtusöök viiele" (1974), milles läbi puruneva abielu vaadeldakse inimese sisemise allakäigu probleeme. Vetemaa mitmekülgne draamalooming jaguneb kolmeks: 1) sotsiaalpsühholoogilisteks draamadeks ( ,,Roosiaed" (1976), milles vaadeldakse sõja järelmõjusid inimesele); 2) ohudraamadeks ( ,,Tuul Olümposelt tuhka tõi" (1987) esitab pildi spordi kõlbelisest kriisist);
dialoogivorm, olevikus esitatav tegevus, mahupiirang, spetsiifiline ruum, vahendaja puudumine jne. Draama kui ühiskondlik zanr. Oluline on publik. 41.Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada? Näidend ise jaotub vaatusteks, stseenideks jne, tekst jaotub pea- ja kõrvaltekstiks. 42.Defineerige mõisted remark, ekspositsioon, nimetage ekspositsiooni funktsioonid. Remark on draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv märkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Remarktekst on draamateoses tekst, mis ei ole tegelaskõne: autori nimi, pealkiri, zanrimääratlus, tegelaste loetelu, tegevusaeg ja -koht, ees- või järelsõna. Näidend algab ekspositsiooniga, et me oskaks näidendis orienteeruda. Funktsioonid: 1) juhatada sisse praegusse olukorda 2) tegevus käima lükata 3) anda infot eelloo kohta. 43.Võrrelge klassikalise vormiga draamat avatud vormiga draamaga. Klassikalise vormi
Koostöö temaga ei olnud arendav mitte eelkõige oma alal, vaid maailmast aru saamise koha pealt. Peale selle, et ta oli tohutult hea analüüsivõimega, oskas ta ka oma mõtted väga vaimukalt ja arusaadavalt edasi anda. Usun, et hea tehnikaga näitleja sai temalt tohutult impulsse, kuidas oma rolli lahendada. Sapiro rääkis sageli kujundite abil, tõi mõnest hoopis teisest valdkonnast absurdse näite. Mäletan, kuidas ta nõukogude ajal lavastas draamateatris klassikalist tükki, aga näitlejale ütles, et tead ju küll, kuidas keskkomitee teine sekretär tegi. Kuidas puutus see klassikasse? Mitte kuidagi, aga kõik said aru, kuhu ta sihtis, sest tolle aja taustad olid kõigile selged. Ühekorraga lõbus ja hariv. Alati, kui ta Tallinnas käib, ütleb, et peab minuga ikka veel midagi koos tegema. Impulsse annavad kõige rohkem asjad, mis on oma ajas teistsugused, mõjuvad uuena. Näiteks armastuslugu ,,Oliver ja Jennifer", Komissarov lavastas, Lapin oli kunstnik
hobune ja vanker tagasi , ütelda võlusõna ja imekombel ratsutava hobusega Toomas jumalaga jätta. Morn Üüve siis käsib tytrel vaikida toimunust ja öelda, et ta tegelikult kalli hinnaga tundamtule mehele looma ja bankri müi. Igatahes Ekke liikub teatrisse, et tulla vaatama oma teatri sõpru kes tema imestuseks korralikult pidu pannud ja joobes ringi kõiguvad. Laip on direktor Viileks Ekma kurbuseks Rasputini etenduse üks peaosi ehk Tsaar. Ekket kui nn näitlejale sunnitakse osa peale ja antakse käsikiri haisev käsikiri kätte ning saadetakse aeda õppima. Ekke kaalub ära jooksmist kuid meenub võimalik peks millega ta vastu võtetakse ning püsib siin. Heteke pärast tulevad teda vaatama direktor ka kassapidaja küürakas kes lausuvad talle, et kõik on liiga pohmellis, et proovi teha. Seega minnakse õhtul lavale ilma ettevalmistusteta. Ekke kellel algul tilluke närv sees aga muutub laval kõikvõimsaks ja paned improt
dialoogivorm, olevikus toimuv tegevus ja pingeline arendus ning tegelastevahelised vastuolud. Vaatus draamateose suurim alajaotis. Tavaliselt jagunevad näidendid 23 vaatuseks. Stseen lavateose väikseim terviklik osa, mille vältel näitlejate koosseis laval ei muutu. Dialoog kahekõne 13 Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Tragöödia kurbmäng, lahendamatul konfliktil põhinev draamateos, lõppeb peategelase surmaga. Nt W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet"; A. Kitzberg ,,Libahunt" Komöödia naljaka sisuga näidend. Naljamäng. Nt O. Luts ,,Kapsapea" Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Dramatiseering eepilise teose draamavormi seade. Proosateksti lisatakse remargid, jaotatakse
· "2film" sümfooniaorkestrile ja live-elektroonikale (2007) · kantaat "Aeg armastada" (L. Tungal) meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (2007/2008) · Kontsertiino klaverile, viiulile ja kammerorkestrile (2008) · lavastatud oratoorium "Loomiselugu" (A. Barkalaja) mees-, nais- ja segakoorile, ansamblile ja puhkpilliorkestrile (2009) · kontsertetendus "Rändavad laulud" (M. Kalmet) kammerorkestrile ja kahele näitlejale (2010)31 Preemiad · 2009. aastal määras Heino Elleri muusikapreemia nõukogu Tauno Aintsile noore helilooja preemia. · 2007. aastal määrati Tauno Aintsile Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium. · "Eesti muusika päevad 2007" heliloojapreemia on pälvinud orkestriteos "2film". · Eesti Autorite Ühing määras talle ka stipendiumi 2005. ja 2008. aastal.32 30 Sama allikas 31 http://et.wikipedia.org/wiki/Tauno_Aints 32
osad’’, räägib Kalmet. Tema näitlejaloomingust nimetatakse esmajoones: Piibelehte (Eduard Vilde ’’Pisuhänd’’) Indrekut (A.H. Tammsaare ’’Armastus ja abielu’’) sulaspoissi (H.Raudsepp ’’Vedelvorst’’) (erandlik) piiskop Nikolase osa (H.Ibsen ’’Võitlus trooni pärast’’) Lavastajana oli Kaarli väga arukas ning ei surunud iial oma tahet peale vaid andis näitlejale vaid suuna kätte ja jälgis, et piire ei ületataks. Just selle pärast valisin tema – olen näinud vana lindistust tema esinemisest ’’Pisuhännas’’ Piibelehena. Kaarli Aluoja allkirjastatud foto Teater ENSV ajal Kaarel Kilvet on 13. juulil 1944. Pärnus sündinud ja 30. aprillil 2005. aastal surnud Eesti näitleja, lavastaja ja laulja. Kilvet oli abiellus Iiri ajutise asjuri Krista
annaabi.ee 
