on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura 2000 nimekirjas ning rahvusvaheliselt tuntud. PEIPSI MADALIKU ISEÄRASUSED Peipsi madaliku pindala on 807 km² (Arold, 2001). Peipsi rannikumadalik hõlmab Peipsi järve rannikuvööndi edelaosa. Linnulennult ulatub see umbes 90 km ulatuses Kallaste lähedalt kuni Eesti kagupiirini, hõlmates Piirissaare ning Salosaare ja neid ümbritsevaid väikseid saari. Rannamadaliku edelapiiril asub Palumaa ning läänepiiril Ugandi lavamaa. Kastre- Emajõe Suursoo- Uhtina joonel on Peipsi madalik kõige laiem (20 km.). Moreense pinnakattega läänepiir Ugandi lavamaaga asub umbes 40 (42) m. kõrgusel. Piir pöördub itta Kaisa küla kohal ning seejärel kaardub Mooste ja Meelva raba umber kuni Võhandu jõeni, kust läheb Räpinast kaarega ümber
Peipsi Atlantis veab veepõhja konnaparadiisi Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumiskohas asub Tartumaa omapärasemaid turismiobjekte Piirissaar. Piirissaare territoorium on looduskaitseala. Siin on palju konna- ja kärnkonnaliike, mõned on kantud isegi Punasse raamatusse ja toodud siia sigimiseks. Seoses sellega on Piirissaar saanud oma teise nimetuse ,,Konnaparadiis". Eesti 11 kahepaikseliigist on seal leitud 8: tähnikvesilik, mudakonn, rohe-kärnkonn, harilik kärnkonn, rabakonn, rohukonn, veekonn ja tiigikonn. Just kahepaiksete rohkus oli üks olulisim põhjus, miks kogu saarest sai kaitseala. Erilise
Kloostririik- Mägine Athise poolsar Põhja-kreekas on üks eripärasemaid omavalitsusüksusi Euroopas. Poolsaart valitseb 20 õigeusu kloostrit.. Klooster asutati 963. Aastal, poolsaarel elab 200 munka. Sinna pääsemiseks on vaja viisat. Side välismaailmaga toimub meritsi. Poolsaar on täielikult naistevaba.. Kreekas on tänapäeval naistel Athose poolsaarele minek, seadusega karistatav. Eesti suurim omavalitsusüksus on Tallinn. Väikseim on Piirissaare vald (8o elanikku). Pindala poolest suurim on Märjamaa, väikseim Tootsi vald Pärnumaal. 2009. Aasta seisuga oli Eestis 15 maakonda, 227 kohaliku omavalitsuse üksust, 33 linna ja 194 valda. Omavalitsuse tuluallikad: kohalikud maksud, kaupade ja teenuste müük, maamaks, laenud, trahvid, laekumised teistelt omavalitsustelt.
Autori fotod Hundinui • Tuntud oma suure tumepruuni õisiku e tõlviku poolest. • Õisikus on tohutul hulgal seemneid. • Ühes grammis on üle üheteistkümne tuhande seemne. • Kinnitub risoomiga. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hundin ui.htm Hundinuia tõlvik ISASÕIE D EMASÕIE D Pilliroog • Moodustavad suuri roostikke. • Meie suurim kõrreline. PIIRISSAARE ROOSTIK Autori fotod Roostik on heaks pesitsus- ja varjupaigaks Autori fotod Juveniilne (nooruk) Kühmnokk-luiged Piirissaarel naerukajakas ROOSTIKUS PESITSEVAD NÄITEKS: 1.Kühmnokk-luik 2.Roo-loorkull 3.Lauk 4. Kajakad (naeru- ja väike-) ka viired 5. Pardid ja vardid Ülesanne: milleks on pilliroog
juulil 1994 (Kuresoo, 1998). Praegu on Ramsari konventsiooni märgalade nimekirjas 12 Eesti märgala (http://www.ramsar.org...) ja nn varinimekirjas veel üle kümne ala, mis vastavad rahvusvahelise tähtsusega märgaladele esitatud nõuetele (Primack jt., 2008). Eestis on Ramsari-aladeks: Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspark; Alam-Pedja, Endla, Nigula, Muraka, Puhtu-Laelatu, Laidevahe looduskaitseala; Emajõe-Suursoo ja Piirissaare, Hiiumaa laidude ja Käina lahe-Kassari maastikukaitseala. Sookuninga looduskaitseala (http://www.ramsar.org...). 3 Matsalu rahvuspark oli Ramsari märgalade nimekirjas (toona looduskaitseala staatuses) juba Nõukogude Liidu ajal (Primack jt., 2008). Hiljemalt aastaks 2010 on planeeritud nimetada Ramsari- aladeks veel järgmised märgalad: Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike
Taandlinnastumine Põhjused: 1. väikeettevõtlus 2. Siselinnade kriis tõukejõuna 3. Maalise elulaadi eelistamine tõmbejõuna. Taaslinnastumine Põhjused: 1. Re-industrialiseerumine 2. Majanduse re-kontsentratsioon 3. Siselinnade, sh veepiirkondade taaselustamine. 4. Omavalitsuste arv eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused - 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi. Väikseim vald: Piirissaare. 5. Asulate hulk Eestis - 4628 / 4642 asulat (2013), arv mõnevõrra muutub. - 3 alevit – endised alevikud - 188 alevikku - 4437 küla - 14 vallasisest linna 6. Maa-asulate arvu muutnud olulisimad reformid - Olulised reformid 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine). 7000-st maa-asulast 3300. Ja 1990ndate algus (külade ennistamine). 7. Kandid (paikkonnad): 1. Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti
need kohalikele vajadustele ning tagada efektiivne juhtimine. 2. Kohalike omavalitsuste töötajate töötingimused peavad olema tasemel, mis võimaldab palgata kõrge kvalifikatsiooniga personali isikuomaduste ja kompetentsuse alusel. Selleks tuleb tagada piisavad väljaõppevõimalused, palk ja ametialase edutamise väljavaated. TARTU: Tartumaal on 22 omavalitsusüksust, neist 3 linna ja 19 valda. Ühe omavalitsusüksuse elanike arv ulatub 97 inimesest Piirissaare vallas kuni enam kui saja tuhande inimeseni Tartu linnas. Tartu linn on maakonna administratiivne keskus, kus elab peaaegu 68 % maakonna rahvastikust. Tõmbekeskuseks on Tartu linn kogu LõunaEestile. Peale Tartu linna on maakonnas 2 väiksemat linna (Elva ja Kallaste), 22 alevikku ja 304 küla. Tartu omavalitsusorganiteks on linnavolikogu kui esinduskogu ja linnavalitsus kui volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Tartu linnavolikogu valimised toimusid 16. oktoobril 2005.
o VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) o TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused o 213 omavalitsust (30 linna ja 183 valda). Suurim vald linnata: Viimsi - (18 659 el. 01.01.2017) Väikseim vald: Piirissaare - (99 el. 01.01.2017) Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis o 4669 asulat (2016) 12 alevit 188 alevikku 4452 küla 17 vallasisest linna Kandid o Esmane asustussüsteem sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti o Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine "meie-tunne". o Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile "oma"
Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................. 2 Üldiseloomustus......................................................................................................... 2 Asukoht...................................................................................................................... 3 Tartumaa metskond....................................................................................................... 5 Üldinfo........................................................................................................................ 5 Looduslikud tingimused.............................................................................................. 5 Jõgevamaa metskond..............................
maismaa. (Port of Sillamae, 2018) 2.3 Veel sadamaid Eestis Eesti sadamatest võib välja tuua veel AS Saarte Liinid, mis on eraõiguslik äriühing, aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Põhiülesandeks on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, mis eelkõige tähendab ühenduse hoidmist mandri ja saarte vahel. AS Saarte Liinide koosseisus on 16 sadamat: Virtsu, Kuivastu, Rohuküla, Heltermaa, Sõru, Sviby, Triigi, Munalaid, Kihnu, Manilaid, Roomassaare, Ringsu, Abruka, Laaksaare, Piirissaare ja Naissaare. Parvlaevu teenindavad neist Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Piirissaare ja Laaksaare. Kaubalaevu teenindavad põhiliselt Roomassaare, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadamad. Roomassaare sadam on suurim kaubasadam Saaremaal, kus on ehitatud kaid reisilaevadele, naftatankeritele, purjejahtidele ja kalalaevadele. (AS Saarte Liinid, 2018) Eesti edelaosas Pärnu jõe suudmes asub Pärnu sadam on viimastel aastatel kujunenud
linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse 2. VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) 3. TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 213 omavalitsust (30 linna ja 183 valda). Suurim vald linnata: Viimsi (18 659 el. 01.01.2017) Väikseim vald: Piirissaare (99 el. 01.01.2017) Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. 4669 asulat (2016), sh.4643 maa-asulat. Sh: 12 alevit sh osaliselt (3) endised aleviku. 188 alevikku. 4452 küla. 17 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel) Olulised reformid 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine). Ca 7000-st maa-asulast ca 3300. Kandid (paikkonnad) Kant: moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad).
01.2010). Tartumaa asub kahe suure veekogu - Peipsi ja Võrtsjärve - vahel. Järvi ühendav Suur-Emajõgi on ajalooliselt olnud tähtis veetee ja tal on eeldusi muutuda atraktiivseks turismiobjektiks. Naabermaakondadeks on Tartumaale põhjas Jõgeva, läänes Viljandi ning lõunas Põlva ja Valga maakond. Maakonna idapiir Peipsi järves on ühtlasi ka riigipiiriks Venemaaga. Tartumaal on 22 omavalitsusüksust, neist 3 linna ja 19 valda. Ühe omavalitsusüksuse elanike arv ulatub 97 inimesest Piirissaare vallas kuni enam kui saja tuhande inimeseni Tartu linnas. Tartu linn on maakonna administratiivne keskus, kus elab peaaegu 68 % maakonna rahvastikust. Tõmbekeskuseks on Tartu linn kogu Lõuna-Eestile. Peale Tartu linna on maakonnas 2 väiksemat linna (Elva ja Kallaste), 22 alevikku ja 304 küla. 2 Sümboolika Tartumaa vapp: kaldjaotusega vasakult poolitatud sini-rohelisel kilbil (sinine PMS 285
eeslinnade kasv; 1a. Valglinnastumine- linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse; 2. Vastulinnastumine e taandlinnastumine- elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit); 3. Taaslinnastumine- elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse. Omavalitsuste arv eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi; Väikseim vald: Piirissaare. Asulate hulk Eestis. 4628/4642 asulat (3 alevit- endist alevikku, 188 alevikku, 4437 küla, 14 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel)). Maa-asulate arvu muutnud olulisimad reformid. 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine), 7000-st maa-asulast 3300. Teiseks, 1990-ndate algus (külade ennistamine). Kandid (paikkonnad). Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, aelvikud, väikelinnad); enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald;
geograafiline asend ja maailma merekaubanduse areng mõjutasid sadamate infrastruktuuri arengu kiirust. Tuuakse välja Balti raudtee tekkimisega tingitud Tallinna sadama areng ja Tallinna sadama taastamine ning ülesehitamine sõjajärgsetest kahjustustest. 3 1.Parvlaevasadamad Parvlaevasadamaid on Eestis kolmteist: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Abruka, Laaksaare ja Piirissaare. Suuremates sadamates nagu näiteks Roomassaare nimet on tingimused ka kaubalaevade vastuvõtuks. Roomassaare sadam on Saaremaa suurim kaubasadam, kus on välja ehitatud kaid ka reisilaevadele, naftatankerile, kalalaevadele ja purjejahtidele. Üks väiksematest sadamates on aga Ringsu sadam, mis on võimeline teenindama laevu, mis tagavad saare elanikele ühenduse mandriga. 1.1. Roomassaare sadam Saaremaal
Põhja-Liivimaa linnuala Pärnu jõe loodusala (läbi mitme maakonna) Pärnu lahe linnuala Pärnu loodusala Rannaniidu loodusala Reiu jõe loodusala Saunametsa loodusala Sookuninga loodusala Sõmeri loodusala (Pärnumaa, Varbla vald, Matsi küla; Saulepi küla) Tori põrgu loodusala Tõstamaa loodusala Uulu-Võiste loodusala Valgeraba loodusala (Pärnumaa, Surju vald, Kikepera küla; Jaamaküla küla) Valgeranna loodusala Mujal Alam-Pedja linnuala, Alam-Pedja loodusala Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala Emajõe-Suursoo loodusala Karula linnuala, Karula loodusala Lahemaa linnuala, Lahemaa loodusala Lüsingu loodusala (Järvamaa, Ambla vald, Reinevere küla; Jõgisoo küla; Roosna küla) Nigula loodusala Pakri linnuala, Pakri loodusala Rava loodusala (Järvamaa, Ambla vald, Rava küla) Soomaa linnuala, Soomaa loodusala Tamula järve loodusala Tuhala loodusala Türisalu loodusala Vidrike loodusala Viidumäe loodusala Viljandi loodusala Vilsandi linnuala, Vilsandi loodusala
Põhja-Eestis kerkib kiirusega 2,5 mm/a. Teooriaid on äärmiselt raske kindlaks teha, sest Eesti kohal ulatub maakoore paksus ju 36 km (Raukas, 1987). Appi võetakse geofüüsikalised meetodid, mille usaldusväärsus ei ole aga piisavalt suur. Maakoore ebaühtlast kerkimis võime näha ka Peipsi järve puhul, nimelt kerkib selle põhjaosa kiiremini, kui lõuna osa ja seetõttu voolab järv tasapisi aina lõunapoole. Heaks näiteks siin on Piirissaare pindala vähenemine, mis aastal 1796 oli 20,08 ja 1934. a. veel 10,64 9 ruutkilomeetrit suur, siis nüüd on tema suurus vaid veidi üle 7 ruutkilomeetri (Raukas, 1995). Samas ei tohi me unustada ka siin arvestamist mõõtmis veaga, mis on aja arenedes aina täpsemaks läinud. Muidugi ei saa me ümber lükata fakti, et Peipsi järv liigub lõuna poole, kuid liikumise ulatus võib tegelikuses olla väheke erinev.
Vaatamata kõigele kaitsest läbi murda ei õnnestunud. 28. veebruaril jõudsid Rebase ja Soodeni pataljonid Valga ja Tartu kaudu Jõhvi, kust nad peagi suunati Krivasoo kotti vaenlase pealetungi peatama. Samal ajal kui 2. löögiarmee pealetung Narva jõel peatus, suunati 42. armee Narva suunalt Pihkva poole, kellel tuli luua platsdarm Lämmijärve läänekaldal Mehikoorma lähistel selleks, et sealt arendada pealetungi Tartu suunas. 12. veebruaril vallutati Piirissaare. Samal päeval olid H.Riipalu mehed juba Võnnus, kust tuli kiiresti liikuda Mehikoorma suunas. Ja siis see algas. Meeletu suremine. Esimene lahing Eestimaa kaitsel oli võidetud. H.Riipalu on kirjutanud: ,,See oli meeletum ja lootusetum vastase pealetung, mida ma rindepraktikas kogenud." 14. veebruaril ületasid nõukogude väeüksused Lämmijärve ja kindlustusid Pedaspää- Meerapalu piirkonnas. 15. veebruaril tuli venelastel Meerapalust lahkuda, 16. veebruaril Pedaspealt. 17
külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse 2. VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi. Väikseim vald: Piirissaare. Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. - 3 alevit – endised alevikud - 188 alevikku - 4437 küla - 14 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel) Kandid. Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne” Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”
1 Haldusjaotus ja elanikkond Tartu on Eestis suuruselt teine linn, Lõuna-Eesti suurim keskus ning Tartu maakonna halduskeskus. Tartu tekkis kohas, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe. 2011 aasta jaanuari seisuga elab Tartus 150 535 inimest. Tartu maakonnas on 22 omavalitsusüksust. Linnad: Elva, Kallaste, Tartu. Vallad: Alatskivi vald, Haaslava vald, Kambja vald, Konguta vald, Laeva vald, Luunja vald, Meeksi vald , Mäksa vald, Nõo vald, Peipsiääre vald, Piirissaare vald, Puhja vald, Rannu vald, Rõngu vald, Tartu vald, Tähtvere vald, Vara vald, Võnnu vald, Ülenurme vald. 1.2 Majandus Tartumaa tähtsamad tööstusharud on puidu- ja mööblitööstus, klaasi ja klaaspakettide tootmine, toiduainete-, rõiva- ja jalatsitööstus. Kõige ühtlasemalt on maakonnas arenenud puidutööstus. Tartumaa trükikojad annavad u kolmandiku Eesti raamatutoodangu nimetustest ja trükiarvust. Tänu Tartus asuvatele kõrgkoolidele ja
_ Kultuuriline väärtus _ Konventsiooni eesmärkidest tulenevate ülesannetega tegeleb Eestis rahvuslik Ramsari komisjon, kes on määranud ka rahvusvahelise tähtsusega märgalad. _Konventsiooni rakendamise peamine eeldus on alade kaitsekorralduskavade koostamine.Matsalu RP juba teine KKK (2006-2016). EESTI RAMSARI ALAD _ Matsalu RP 1994 (1976) _ Vilsandi RP - 1997 _ Soomaa RP _ Alam-Pedja LKA _ Nigula LKA _ Endla LKA _ Muraka LKA _ PuhtuLaelatu LKA _ Nehatu LKA _ Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA _ Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA _ Laidevahe LKA (Siiksaare laht) 2002 _ Sookuninga LKA 2006/2008 CITES'I I LISA _liigid, kes praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kauplemine võib nende püsimajäämist ohustada. Ca 5 000 looma- ja 28000 taimeliiki. _ Nt ahvid, kullilised, kakulised jpt _Eestis: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kullilised, kakulised, apteegikaan, orhideed, angerjas (13.03.2009)
135 loomaliiki. 45 selgrootut (sh kimalased- 18, metsakuklased - 7) 5 kalaliiki (Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas) 7 kahepaikse liiki (tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad) 4 roomajaliiki 67 linnuliiki 7 imetajaliiki (kasetriibik, pähklinäpp, lagrits, saarmas, hallhüljes ning eksikülalised pringel ja ahm) III kategooria loomad. Alatskivi-Padakõrve ja Akste LKA - sipelga kaitsealad. Piirissaare MKA - kahepaiksete kaitseala. Võõrliik, must nimekiri/raamat: Võõrliikideks loetakse liike, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liike võõrliikideks ei peeta. Tagajärjeks on ökosüsteemi tasakaalu rikkumine ja kohalike liikide väljatõrjumine. Agressiivseid liike on kõikidest võõrliikidest kümmekond protsenti (1/10 reegel)
Fred Jüssi on salvestanud ja pildistanud, kõnelnud ja kirjutanud Eesti loodusest palju aastaid. Tema isikupärane ja väljapaistev panus eesti ökoloogilise mõtte arengusse ja looduse mõtestamisse, selle kaitsmise ja taastamise vajaduse teadvustamine on palju väärt. Need ametlikud sõnad öeldi ja kirjutati Fred Jüssi kohta siis, kui ta sai Eesti Taassünni auhinna. Fred Jüssi on huvitav ja rikastav inimesele, kes temaga kokku puutub, sest Fred Jüssil on, mida jagada. Ta mõistab hästi loodust ja ta oskab sellest ka väga hästi kõnelda ja kirjutada. FRED JÜSSI ELULUGU Sündinud 29. jaanuaril 1935 Aruba saarel, Väikestel Antillidel, Lääne- Indias. 1938.aastal tuli perekond kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Töötas 1958-60 õpetajana Hiiumaal Emmastes, 1962-75 looduskaitseinspektorina, alates 1976. aastas...
Praegusaegset Peipsi järve iseloomustab põhjarannikul suhteliselt püsiv veetase ja rannajoone kuju ning lõunaosas aeglane veetaseme tõus. Seda seostatakse maapinna ebaühtlase neotektoonilise liikumisega. Nii kerkib maapind järve põhjaosas 0,20,4 mm aastas, samal ajal kui järvenõo lõunaosa vajub kiirusega 0,8 mm aastas. Nõnda valgub vesi aeglaselt lõuna suunas. Seda tõestavad kas või madalate rannikupiirkondade üleujutused, jõesuudmete äge soostumine aga ka väidetav Piirissaare pindala vähenemine. 16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited jmt) ! Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks: Raadi-Maarjamõisa vagumus, Vasavaere vagumus jt Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse. Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg.
Berni). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon: Märgala- nii looduslikud kui kunstlikud, nii alalised kui ajutised, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Veelinnud- linnud, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. Eesti alad: Matsalu RP, Alam-Pedja LKA, Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA, Haapsalu- Noarootsi märgala. Varunimekiri: Väike väin, Puhatu sookompleks (Puhatu LKA), Vasknarva lamminiidud ja vanajõed (Struuga MKA) Washingtoni konventsioon (CITES)- ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon. Bonni konventsioon- konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsest. Berni konventsioon- Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon.
Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Eesti alad: · Matsalu RP 1994 (1976) · Vilsandi RP - 1997 · Soomaa RP · Alam-Pedja LKA · Nigula LKA · Endla LKA · Muraka LKA · PuhtuLaelatu LKA · Nehatu LKA · Emajõe Suursoo MKA ja Piirissaare MKA · Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA · Laidevahe LKA (Siiksaare laht) 2002 Berni konventsioon- Euroopa looduskaitseleping, Sõlmiti 1979. a. Jõustus 1982. a. Eestis 1992. a. Eesmärk ja vajadus: Berni konventsioon on loodud selleks, et · kaitsta ohustatud taime- ja loomaliike · peatada loomade ebaseaduslik kaubandus · hoida ära kaitsealuste liikide väljasuremine · säilitada liikide looduslikud elupaigad · Emeraldi võrgustik erilise kaitse väärtusega aladest.
o teema: rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon o märgala – nii looduslik kui kunstlik, nii alaline kui ajutine, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui soolaseveeline soo, turbaraba või veeala, sh mereala, mille sügavus mõõna ajal ei ületa 6 meetrit o veelind – lind, kes ökoloogiliselt sõltub märgaladest o Eesti alad: Matsalu RP, Alam-Pedja LKA, Emajõe Suursoo LKA, Piirissaare MKA, Endla LKA, Hiiumaa laidude MKA, Käina lahe-Kassari MKA, Muraka LKA, Nigula LKA, Puhtu-Laelatu LKA, Nehatu LKA, Vilsandi RP, Soomaa RP, Laidevahe LKA (Siiksaare laht), Sookuninga LKA, Agusalu LKA, Leidisoo, Lihula MKA, Luitemaa, Haapsalu-Noarootsi märgala, Puhatu LKA, Väike väin koos rannikuribaga (hoiuala), Vasknarva vanajõgede luht (Struuga MKA), Avaste soo, Nätsi-Võlla LKA, Paope LKA, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala,
1542 KONGUTA VALD 1408 813 LAEVA VALD 855 4079 LUUNJA VALD 3538 6241 MEEKSI VALD 658 5295 MÄKSA VALD 1687 1466 NÕO VALD 3919 1257 PEIPSIÄÄRE VALD 770 1479 PIIRISSAARE VALD 102 1464 PUHJA VALD 2398 RANNU VALD 1751 RÕNGU VALD 2839 TARTU VALD 6185 TARTU LINN 98365 TÄHTVERE VALD 2613 VARA VALD 1981
Alam-Pedja Nätsi-Võlla Tartu ja Piirissaare Soomaa Pärnu Viljandi Emajõe-Suursoo Vilsandi Viidumäe Võrtsjärve
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
Kompleksprofiil kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05.09 Eesti asend Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes. Eesti paikneb segametsavööndi põhjaservas (bioomid). Mõnikord loetakse Alutaguse metsasid taiga ehk okasmetsavööndi hulka.
kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Eesti alad: • Matsalu RP – 1994 (1976) • Vilsandi RP - 1997 • Soomaa RP • Alam-Pedja LKA • Nigula LKA • Endla LKA • Muraka LKA • Puhtu–Laelatu LKA • Nehatu LKA • Emajõe Suursoo MKA ja Piirissaare MKA • Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA • Laidevahe LKA (Siiksaare laht) – 2002 96. Berni konventsioon: eesmärk ja vajadus, lisad I-IV, Eesti ja Berni konventsioon Berni konventsioon- Euroopa looduskaitseleping, Sõlmiti 1979. a. Jõustus 1982. a. Eestis 1992. a. Eesmärk ja vajadus: Berni konventsioon on loodud selleks, et • kaitsta ohustatud taime- ja loomaliike • peatada loomade ebaseaduslik kaubandus
-mandrijää taandudes täitsid sulaveed Suurema osa Peipsi nõost (väljavool toimus üle Tartu, Võrtsjärve ja Viljani Pärnu poole -7000-5000 aastat tagasi said Peipsi- ja Võrtsjärv (katkes ühendus Balti jääpaisjärvega) nüüdisaegse kuju -tektoonilise liikumised Peipsi nõos pole veel täiesti selged. (tänapäeval kerkib maakoor Peipsi nõo põhjaosas kiiremini kui lõunaosa ja järv valgub lõuna poole)1796 a. oli Piirissaare pindala 20,08 km² siis praegu 7,5.Holotseeni alguses oli Optjoki jõe suudmes veetase 10 m madalam. Akali on kaetud 2,5 m turbakihiga. Ozolitsa kirik (1458) varemad 2,5m vee all PEIPSI JÄRV: -pindala 3555 ruut km, üks Euroopa suurematest järvedest, Maailmas pindala poolest 53.kohal. -Veehulgalt väike(madal) -Peipsi jaguneb: põhjapoolseks(Suurjärveks) Lõunapoolseks(Pihkva järveks) Neid ühendavaks (Lämmijärveks) -Peipsisse voolab ligi 20 jõge.
︎2. veebruar – rahvusvaheline märgalade päev Konventsiooniga ühinenud riigil kohustused: -nimetada vähemalt üks ala riigi kohta rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja (Ramsari nimekirja) -kasutada märgalasid säästvalt ja targalt (wise use); -arendada rahvusvahelist koostööd Matsalu RP – 1994 (1976), Alam-Pedja LKA – 1997, Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA – 1997, Endla LKA – 1997, Hiiumaa laidude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA – 1997, Muraka LKA – 1997, Nigula LKA – 1997, Puhtu–Laelatu LKA ja Nehatu LKA 1997, Vilsandi RP – 1997, Soomaa RP – 1997, Laidevahe LKA (Siiksaare laht) – 2003, Sookuninga LKA – 2006, ︎ Agusalu LKA – 2010, Leidisoo – 2010, Lihula MKA – 2010,︎ Luitemaa – 2010, Haapsalu- Noarootsi märgala – 2011 EESTI VARUNIMEKIRI ︎Väike väin*
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
126798 21843-1 Piiri 59.31133624.416678 126798 Keila linn 26435 5100618-1Piiri 58.89686325.782753 26435 Koigi vald 30980 4900436-1Piiri 58.69197727.071755 30980 Pala vald 30981 4900435-1Piiri 58.69223427.072261 30981 Pala vald 138455 7000732-1Piiri tinglik 59.19765124.903179 138455 Kohila vald 122415 7802998-1Piirissaare 58.37657027.511389 122415 Piirissaare Piirissaare vald 27467 7800679-1Piiroja 58.24245827.450100 27467 Meeksi vald 27468 7800680-1Piiroja 58.24214727.450099 27468 Meeksi vald 91578 4900440-1Piiroja 58.69500126.007607 91578 Põltsamaa vald 30982 4900439-1Piiroja 58.69509826.007478 30982 Põltsamaa vald 20010 5700302-1Piirsalu 59.04144 24.03919 20010 Lääne-Nigula vald 24026 5700303-1Piirsalu 59.04149 24
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
