a. EME-t ja oli erakonna ümbernimetamise järel kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht. 2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2001. aastal valiti Arnold Rüütel selle koha pealt Eesti Vabariigi presidendiks. Kongressidel valitud aseesimehed olid järgmised: 2002. aastal Mai Treial, Ants Käärma ja Mario Sootna, 2003; aastal Mai Treial, Mario Sootna ja Jüri Saar; 2004.aastal Mai Treial, Jüri Saar, Mario Sootna ja Tiit Tammsaar; 2005.aasta kongressil valitud aseesimehed on Mai Treial, Ester Tuiksoo, Tiit Tammsaar ja Karel Rüütli. Rahvaliidu struktuur on üles ehitatud vastavalt Eesti Vabariigi territoriaalsetele haldusüksustele maakondadele. Kõigis 15 maakonnas on olemas ERL maakonnaorganisatsioonid, lisaks eraldi organisatsioonid Tallinnas, Tartu ja Narva linnas, kokku 18 allorganisatsiooni 10 000 liikmega. Erakonda juhib liikmete kongress, mis toimub vähemalt kord aastas. Kongressi vaheajal juhib
Vana aja lood Autor: Tiia Toomet Ilustraator: Jaan Tammsaar Mulle meeldis see raamat väga. Seal olid põnevad jutud ja ilusad pildid. Aga mõned peatükid olid eriti lahedad. NT: Vana aja lastest. Vana aja vanaemadest. Vana aja hoovidest. Mida vanal ajal söödi. Mismoodi vanal ajal tülitseti. Mida vana aja lapsed suvel tegid. Miks keldrivanamees vanal ajal kuri oli. Mida asjad vanal ajal rääkisid. Üks vana aja hea päev. Vana aja vana aja lood
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Suurlinna tänaval ringi kõndides võib täheldada palju andekaid inimesi. Tänavanurgal toiduraha eest joonistavast kodutust Oxfordi ülikooli lõpetanud majandusteadlaseni. Nende kahe näite vahel jookseb ähmane piir, kas tegu on tõeliste talentidega või rahvakeeli öelduna 'tuupuritega'. Sama näide kehtib ka muusikamaailmas, alustades lauljatest ning lõpetades heliloojatega. Seega tõusebki õhku küsimus: kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Hea näide siinkohal oleks Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ning nüüd ülemaailmseks üllitiseks kujunenud "Idol" telesari. Läbi aastate on eelvoore külastanud miljoneid inimesi, kes peavad enda võimeid piisavaks, et muusikamaailmas läbi lüüa. Lisaks veel erilisuse-faktor, mis hetkel väga oluline ei ole. Muusikahariduse saanute konsentratsioon selles sarjas on kindlasti kõrge, kuid on ka 0-põhja pealt tulnuid, kes kiirelt laineid lööma h...
valitsustes Aavo Mölder 1992 põllumajandusminister; Ilmar Mändmets 1995-1997 põllumajandusminister; Tiit Kubri 1995 - 1997 minister; Andres Varik 1997-1999 põllumajandusminister; Villu Reiljan 1995-1999 keskkonnaminister Villu Reiljan 2003 - 2006 keskkonnaminister; Margus Leivo 2003 - 2005 sisejulgeoleku eest vastutav siseminister; Jaan Õunapuu 2003 - 2007 regionaalse arengu eest vastutav siseminister; Tiit Tammsaar 2003 - 2004 põllumajandusminister; Ester Tuiksoo 2004 - 2007 põllumajandusminister; Aivar Sõerd 2005 - 2007 rahandusminister; Rein Randver 2006 - 2007 keskkonnaminister. Erakonda kuuluv skandaalseim isik: Villu Reiljan Ükskõiksus Eesti loodushoiu suhtes kui ka korruptiivsetes tehingutes. Reiljanit on seostatud maadevahetusafääri süüasjaga. Rahvaliidu ajaleht Hooliv Eesti on ühiskond, kus igal inimesel on
Erakonna juhtpoliitikud Erakonna esimees Andrus Blok Erakonna aseesimehed Mai Treial Riina Kull Arno Sild Osalemine valimistel Riigikogu valimised 2003 Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 7 aastat Valituks osutus 13 kandidaati: Jaak Allik, Margi Ein, Margus Leivo, Jaanus Männik, Mart Opmann, Jaan Õunapuu, Rein Randver, Villu Reiljan, Janno Reiljan, Jüri Saar,Vello Tafenau, Tiit Tammsaar ja Mai Treial 2007 - Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 5 aastat Valituks osutus 6 kandidaati: Jaanus Marrandi, Villu Reiljan, Karel Rüütli, Erika Salumäe, Mai Treial ja Ester Tuiksoo 2011 Riigikokku kandideeris 88 Rahvaliidu kandidaati, valituks ei osutunud ükski kandidaat, sest erakond ei ületanud valimiskünnist (5%) Kohaliku omavalitsuse valimised 2005 tulemused: Eestimaa Rahvaliit sai 61 871 häält, mis on 12,47% 2009 tulemused:
A. H Tammsaar ,,Tõde ja õigus" Andres ja Krõõt Füüsikaline seadus ütleb, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad. Liikumas on ka mõttelend, et abielupaar läheb aastatega ühte nägu ja tegu. Kui mõtestada eelnevalt nimetatud füüsikaline seadus inimellu ja lisada fakt, et koos elavad paarid muutuvad ühtseks, siis leiame nende kahe uskumuse tõestamiseks prototüübi ka Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" peategelaste rollis olevate Andrese ja Krõõda suhte analüüsimisel. Enne ühte heitmist leidus kahe noore vahel märgatavat erinevust, kuid ka siduvat sarnasust. Krõõt oli tuna isakodus tuntud kui rõõmsameelne ja tragi, sihvakas ning peene kondiga neiu, kellel oli ka tagasihoidlik ja malbe pool. Andres seevastu oli kogu aeg tõsine ja kindla sihiga, kes väärtustas töökust ning Piibli käske-keelde. Oma tõe ja õiguse otsingul minetas ta tihti tõe ja keskend...
Valik tuleb teha kahe Riigikogult enam hääli saanud kandidaadi vahel, kellele võib nüüd lisanduda uusi kandidaate. Nüüd peab võiduks vahalik häältehulk moodustama osalejate häälteenamuse. EV ministrid on välisminister Kristiina Ojuland, kaitseminister Margus Hanson, siseminister Margus Leivo, justiitsminister Ken-Marti Vaher, majandusminister Meelis Atonen, põllumajandusminister Tiit Tammsaar, rahandusminister Tõnis Palts, keskkonnaminister Villu Reiljan, sotsiaalminister Marko Pomerants, haridusminister Toivo Maimets, kultuuriminister Urmas Paet, siseminister regionaalaladel Jaan Õunapuu, rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, peaminister Juhan Parts.
prast lugemist eelnevaid muretsema ei tki.Muide,le aegade krguv alternatiivajalooline,hurmavalt hpoteetiline teos on ikkagi Lennart Meri Hbevalge,mille uus redaktsioon linud aastal trkivalgust ngi.Ka Arvo Valtoni lemiste vanakse lheb ilmselt ulme alla.Autor nimetab kll seda ennemusitseks looks.Jutt ise on keskaegsest Tallinnast,katkust,koerakoonlastest,uputavast lemistest kirkikupuhastusest ja lihsalt mehe naise loost.Kena meeleolukas tekst,mille kujundamisel- illustreerimisel kunstnik Jaan Tammsaar on teinud imet,Raamat kui komvek.Aasta kauneim.Kristjan Sanderi 13 talvist hetke ktkeb neli nimetust,neist esimene nimilugu viks olla lhiromaan ja lejnud midagi novellilaadsest.Minu eelistus langeb neile novellilaadsetele,mida autor tahab vtta triloogina,tema altrenatiivajalooliste ngemusele 1917.aastat,mis bolevike asemel psevad vimule anarhitid. Lk 424-426 Teksti autor:Vaapo Vaher Sisukokkuvte:Kui lhtuda kriteeriumist,et hea raamat on see,mis ei allu
Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni juht Eiki Nestor tõdes, et Rahvaliidu otsus ei tulnud üllatusena. «Omades ühendamiste kogemust, võin öelda, et kui laual on rohkem kui üks võimalus, siis valitakse ikka sama tee jätkamine,» ütles ta. Nestor tõdes, et sotsiaaldemokraadid jäävad avatuks alati neile, kes on juba avalikult peanoogutusi nende poole teinud ja võivad olla valmis parteivahetuseks. Rahvaliidu nn kodustatud sotsiaaldemokraadid ehk Jaak Allik, Tiit Tammsaar, Jaanus Männik, Jaan Õunapuu ja Jaanus Marrandi tegid oktoobri lõpus juhatuses ettepaneku, et ühendada jõud koos sotsiaaldemokraatide ja rohelistega tugevaks vasaktsentristlikuks tiivaks. Lähiajal lahkumisteateid ei pruugi tulla, sest ära oodatakse 5. detsembril toimuv Rahvaliidu kongress. Seal antakse volikogu otsusele veel kord kinnitus ja valitakse uus esimees. Rahvaliidu esimees Karel Rüütli tõdes eile Postimehele, et mitmed
loomingus tulema. Sinna juurde ka traditsioonilist hoiakut. Võib julgelt öelda, et Traat on Krossi kõrval teine väga oluline autor. Võrreldes Krossiga Traadi tegelaskond mängib mingis mõttes ühiskonna madalamates kihtided. Kross viitab siiski kõrgema klassi poole. Traat õppis stsenaristikat. Suurest sarjast – kõigil neil 12 osal on ka eraldi pealkirjad. Tegevusaeg on 1880ndatest aastatest kuni 1940ndateni. Kui seda võrrelda Tammsaar „Tõe ja õigusega“, siis võib öelda, et see ühele kohal keskendatus on selles teoses suurem kui Tammsaarel. Osad on küll üsna ühes võtmes kirjutatud, kui viimane on siiski veidi teistmoodi. Keskne vaatepunkt liigub vähemalt osaliselt lapstegelasele. Võib üsna kindlalt väita, et selles osas on ka autobiograafilist materjali piisavalt. Vaino Vahing (1940-2008) 70ndate alguses hakkab psühholoogiline tendents kirjanduses süvenema.
Rootsimaa, Saksamaa, Venemaa jne.Ühele maale tahtis ka Eit nime anda ja õmbles lapikotikestest vaiba ja laotas selle viimasele paljale maaribale põhjapiiril. Sellele maale pani ta nimeks Lapimaa...kivide vahelt ajas end püsti lapi moon Seda raamatut tahaksin kindlasti lugeda lastele kadripäeva eel või siis rahvaloominguga seoses. Raamatust võib leida väga ilusaid mustreid. Kodused asjad Pildid joonistas Jaan Tammsaar 43 Raamatus on juttu kodustest asjadest nagu uks, aken, põrand, seinad jne.Saame teada, milline funktsioon ühel või teisel asjal on. Väga palju pilte ja võrdlusi nüüdisaja ja vana aja asjadest. Kirjutatud on humoorikalt ja last haaravalt. Nii mõneski jutus võib leida õpetlikke momente. Äratundmisrõõmu pakkus jutuke, kus gaasipliidi sees elab lohe, kes puskab
annaabi.ee 
