Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sissejuhatus kirjandusteadusesse (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse
Sügis 2012, Kurvet-Käosaar
KOHUSTUSLIK KIRJANDUS
Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja , ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes.
Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „ Postkolonialism ”)
Merilai , Saro, Annus, „ Poeetika ”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194)
J. Kraavi , „Postmodernismi teooria”, lk 110–135.
S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–135
T. Hennoste , „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201
KORDAMISKÜSIMUSED
Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid?
  • Kirjanduskaanoni tundmine
  • Süvateadmised kaanonisse kuuluvate autorite loomingust, biograafilisest ja kultuurilisest taustast erinevatel ajaperioodidel
  • Keelteoskus (võime lugeda kirjandustekste originaalkeeles)
  • Süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, kirjanduspraktikatest ja žanritest
  • Võime tajuda tekstides sisalduvat intertekstuaalsust ( viiteid teistele tekstidele)
  • Erinevate žanrite analüüsimeetodite (nt. narratiivianalüüs, värsiõpetus) ja kirjanduslike võtete (nt. metafoor , metonüüm, iroonia , paradoks ) tundmine,
  • Intuitsioon , võime tajuda kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid

Mis on kirjandusteooria?
Analüüsipraktika, mis
  • on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiat
  • ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima
  • Aristoteles “Tõlgendusest” (Περὶ Ἑρμηνείας, De Interpretatione,350 eK).

Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis?
  • Küsimused:
    • Kuidas eristada õiget ja valet, kvaliteetset ja mittekvaliteetset tõlgendust?
    • Kuidas me teame, et tõlgenduse abil saadud tähendused on täpsed ja asjakohased ?
    • Kus on tõlgendamise abil tuletatud tähenduse piirid?
    • Kuidas me teame, et mingi lauset tuleb lugeda iroonilises võtmes ja mitte sõnasõnalt?
    • Mis juhtub juhul, kui meie tõlgendus lahkneb märkimisväärselt autori omast?
    • Mis juhtub juhul, kui kasutame tõlgendamiseks analüütilisi ’tööriistu’, mida teose kirjutamise ajal ei tuntudki?

Kirjanduskriitika ja teooria erinevus.
  • Kirjanduskriitika kirjandusteose seletamine (tähendus, vorm, esteetiline väärtus)
  • Kirjandusteooria kriitik ei ole teadlik teoreetilisest raamist, millest lähtuvad tema eeldused.

Päripäeva ja vastukarva lugemine.
  • Päripäeva lugemine ( reading with the grain) > tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub
  • Vastukarva lugemine (reading against the grain) > tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega

Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt.
Kirjanduse mõiste tänapäevases kasutuses 2 sajandit vana
Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised
Kirjandus kui väljamõeldis/ fiktsioon (imaginative writing, belles lettres ), al. 18. saj lõpust See, mida määratleti kirjandusena 18. saj lõpust alates ei kattu sellega, mida me määratleme kirjandusena tänapäeval.
Kirjanduse määratlemine on eri kultuurides erinev, eeskätt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid.
Võib väita, et kirjandus on tekstide kogum, mida mingi ühiskondlik grupp sellena määratleb. (Mille alusel mingi grupp midagi kirjandusena määratleb?)
Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)?
  • Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust
  • Kirjandus kui keel(e funktsioon), poeetiline keel, intergreeritud keel
  • Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt
  • Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon

Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned.

Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes
Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘ minavorm
Sisemaailma elamused v. tunded
Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus , tunde või mõtte meenutamine )
Lüürilise mina vaatepunkt , ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane
  • Dramaatika žanrid: nt. tragöödia, komöödia, draama , kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium , aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare ’i ajastu tragöödia

Algne struktuur > vaatused ja stseenid, Vana-Kreeka t. > dialoog ja koor
Tegelased erinevad autorist, nende kõne peegeldab isiksuste erinevusi, autori kohalolu ajutav lavamärkustena, osalt ka mõne tegelase kõne läbi
Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog
Nn. tüüpstruktuur > ekspositsioon > konflikti areng (komplikatsioon)> kulminatsioon > kokkuvõte
Konflikt – sisemise & välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu

värsivormis
Proosažanrid: nt. romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia
Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed), tegelased > kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda.
Enamasti ‘temavormis’ (kolmandas isikus), pikem narratiiv
Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm)
Huvi keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus
Teise ehk “tema” ja “nende” järgimine
Autor-tekst-lugeja.
Kirjanduse uurimise põhipraktikad.
Tõlgendamine
> kitsas tähendus > teksti keeleliste tähenduste määratlemine analüüsi, ümbersõnastamise ja kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. > laiemas tähenduses > kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine , keskendumine nt. žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele > probleemide püstitamine, lahenduste pakkumine, nt. miks on lugu jutustatud mittekronoloogiliselt?
  • Tõlgenduskäik: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d) hüpoteeside & lahenduste pakkumine
  • Tõlgenduse kvaliteet > probleemi kontseptualiseerimise originaalsus, tulemuste uudsus Nn. aegunud , kulunud tõlgendused, teatud kontseptuaalsete raamide ülekasutamine (nt. tegelaste hübriidsed identiteedid postkolonialistlikus romaanis)

Tõlgendus on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul) vahendus , ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste .
Erinevad tõlgendusteooriad: nt. formalistlik (teksti tähenduse määravad teksti koostisosad, intentsiooniteooria (tähenduse määrab autori kavatsus, mille lugeja peab tõlgendamisel ära tabama)
Erinevad tõlgendamismeetodid: nt. ajaloolise konteksti avamine, allegooria , sõnamängude avamine, mingi sõna v mõiste etümoloogia kindlakstegemine .
Tõlgenduspoliitika: tõlgendamine ei ole privaateset laadi kommunikatsioon lugeja, teksti (ning autori) vahel, toimib teatud kogukonnas teatud eesmärgiga ja on kantud võimusuhetest
Hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus, algselt välja kujunenud rel. tekstide (Piibli) tõlgendamise printsiipide kogumina.
(Aristotelese „Tõlgendamisest”, 360 eKr)
Hilisemate tõlgendamisteooriate alus, keskendub keele ja loogika suhtele
Suuline kõne > hinge emotsioonide või muljete sümbolid või märgid > Kirjalik tekst > suulise kõne märgiline tähistamine
On kultuuriliselt varieeruv
AGA Emotsioonid ja muljed, mida sõnad tähistavad (semeia), on samad kogu inimkonna raames, nii nagu ka objektid (pragmata), mida emotsioonid ja muljed tähistavad või millele nad sarnanevad (homoiomata, ka kujutama , kopeerima).
    • Keskendub adressandi ja adressaadi kommunikatsioonile teksti kaudu
    • Uuritakse teksti tervikuna (hermeneutiline ring = osa mõistmine terviku kaudu ja terviku mõistmine osade kaudu.
    • Teksti uuritakse kultuurilis -ajaloolisel taustal
    • Tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda.
Lähilugemine.
  • mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel
  • Fookuses teose komponentide omavahelised keerukad mitmetasandilised suhted (ambiguities)
  • Sageli > vastuolu teksti ilmse ja vihjelise tähenduse vahel

Kontekstuaalne analüüs.
Konteksti määratlemine, kuhu (kirjandus)tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahele
Levinumad kirjandusteoste uurimise kontekstid:
  • keele & filoloogia ajalugu
  • kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud
  • autori elulugu
  • ühiskondlikud, kultuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla
    Konteksti(de)st isoleerituna teosel tähendus puudub.
    Puudujäägid
    • Paigutab teose tähenduse väljapoole teost ennast, nn. väline determinism
    • Tähendused ajaliselt/ajastuliselt kindlaksmääratud
    • Sõltuvus kontekstide loomise protsessist, mis võib olla selektiivne & erapoolik
    • Taandab kirjandusteose tähenduse antud konteksti ühiskondlik-kultuurilistele normidele, kirjandusteose geneeriline positsioon (kirjandusteos ei ole unikaalne , vaid esindab konteksti teatud jooni või eristub neist).

    Kriitilise teooria rakendamine.
    • teooria abil teatud korrapära või loogika leidmine kirjandusteoses

    Mingi süsteemse mõtteraamistiku rakendamine kirjandusteosele selle tähenduse avami Teooria on:
    • Tunnustatud väidete ja argumentide kogum
    • Pakub selgitust sellele, mis ei ole selgelt nähtav/tajutav/arusaadav, lahenduskäik kompleksne
    • Hõlmab keerukat suhete võrgustikku mitmete erinevate faktorite vahel, teooriat ei saa kergelt tõestada ega ka ümber lükata
    • Problematiseerib kavatuslikkust, kogemuse ja kujutamise suhet, reaalsuse mõistet, st paljusid nn. tavaarusaamu kirjandusest ja elust.

    Kirjandusteaduse ajalugu.
    Antiikaeg:
    Platoni „Vabariik“ u 370 eKr - Materiaalne/füüsiline maailm transtsendentsete ideede ebatäiuslik koopia - luule nn. koopia koopia;
    Poeet inimesena ja luule kui teatud väidete esitamise laad ebausaldusväärsed;
    Seega - kirjandus tõeotsinguil eksitav;
    Luuletajale on omane jumalik inspiratsioon: ratsionaalsuse seisukohast problemaatiline.
    Luuletajad ütlevad välja tähtsaid ja tarku mõtteid, millest nad ise arugi ei saa”.
    Aristotelese „Tõlgendamisest“ 360 eKr
    Hermeneutika (vt eestpoolt)
    Retoorika -
    algselt ‘kaunilt kõnelemise kunst ’, hiljem ‘veenmiskunst’, vahendid, mida oraator kasutab, et publik tema positsiooni omaks võtaks. Õpetus keele praktilise kasutusest, fookus keele mõjul, eriti veenmisjõul ja vahenditel, mille abil soovitud mõju saavutada.
    Aristotelese “Retoorika” (355. a eKr)
    Raamatukogud:
    Egiptuses ja Mesopotaamias arhiivid, kus säilitati valitsejate dokumente.

    Vana-Kreeka raamatukogud, nt. Teeba raamatukogu (u 1250 eKr) - 20 000 papüürusrulli, Aleksandria ja Pergamoni raamatukogud - käsikirjade uurimine ja ümber kirjutamine
    Aleksandria koolkond - kreeka kirjanduspärandi kokkukogumine, arvustamine , katalogiseerimine
    Analoogmeetod - reeglid, mis iseloomustasid ühe autori stiili, nt. Homerose stiil, hilisema päritoluga laulude eristamine
    Pergamoni koolkond - tekstide allegooriline tõlgendamine, teksti erinevad tähendustasandid.
    Keskaeg:
    Augustinus , Jerome - lähtudes kristluse positsioonilt, taaselustasid Platoni argumendid luule vastu, sh kirjandusliku kujutlusvõime kriitika.
    Antiigi kultuuripärand mängis keskaja kultuuris olulist rolli, põhiliselt teoloogiliselt allegoriseeritud vormis
    Uuriti kristluse-eelsete teoste ja Vana Testamendi kristlikku mõõdet.
    Renesanss :
    Antiigi kultuuripärandi taasavastamine, Giorgio Valla Aristotelese Poeetika tõlge ladina keelde ( 1498 ), tõlge itaalia keelde (1549)
    Rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, Lodovico Castelvetro, Aristotelese “Poeetika” kommentaarid (1570), fookus draamateose korrastatud struktuuril
    Antiigi jäljendamine > Piibliallegooriate kõrvalejätmine, (sureliku) autori kui ilu looja taotluste tunnistamine
    Klassitsism :
    Inimmõistuse jõud, tagasipöördumine looduse juurde.
    Selgus, lihtsus, tasakaal, reeglipärane vormitäius.
    Analoogiameetod, allikauurimise õitseng.
    Poeedi loova geeniuse allutamine nn. heale käsitööoskusele, st. võimele täpselt etteantud reegleid järgida.
    Muutunud arusaam tõlgendusest:
    SENI > korrastatud reeglite süsteem
    NÜÜD > mõistmise analüüs, kuidas toimub tekstist arusaamine.
    Maailm on mõistusega seletatav, nii toimib ka tekstist arusaamine
    Romantism :
    18. saj: romaanižanri esilekerkimine, kodanluse žanr, aristokraatiale omane reeglite täpne järgimine vähe oluline.
    Tundemaailma rolli suurenemine, fookus poeedil ja lugejal.
    Rahvuskirjanduste tõusaja algus, huvi oma kultuuriruumi kirjanduspärandi ja ajastu vaimu vastu.
    Maailma keskpunktiks inimene, üksikindiviid. Vaistu, tunnete ja fantaasia ülistus.
    Elu mõte stiihias, jumalikus alges ja loomingus.
    Põhižanr luule, kui transtsendentselt keskne tegevus, maailma tajumise ja mõistmise oluline vorm. ( Transtsendentne tähendab üleloomulikku, nii et ma ei kujuta ette, mis selle lausega öelda tahetakse)
    Rõhk üksikindiviidi looval kirel, inspiratsioonil, sümbolismil, ajaloolilisel teadvusel .
    Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab kirjandusteose olemasolu.
    19. sajandi lõpp:
    Looja (kirjaniku) ja kodanliku ühiskonna vastandus, vastuhakk kodanlikule korralikkusele.
    L'art pour l'art / Art for Art’s Sake ( Kunst kunsti pärast), elu peab matkima kunsti, mitte vastupidi.
    Estetism, dekadents - kunsti ja ühiskonna & kunsti ja moraalsuse seose eitamine , kunst kui kõrgelearenenud sensuaalse naudingu pakkuja, ilu kultus (ilu iga hinna eest), rõhk sugestiivsusel, sensuaalsusel, sümbolitel
    Realism , naturalism > Gustave Flaubert , Emile Zola > kirjandus kui ühiskondliku reaalsuse täpne koopia, ühiskonna pahede ja puudujääkide halastamatu paljastaja
    Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic)
    Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal)
    Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, Renessanss , Valgustusajastu , 20. sajand või ka modernism ja postmodernism ) > olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome, vaid kirjandusloome teatud tunnuste lõikes (enamasti modernism ja postmodernism).
    Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega (sündmuste seeriaga) (extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna
    Kirjanduse väärtus > teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus
    Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga )
    Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval).
    • Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga)
    • Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid , tähenduse mitmetasandilisus)
    • R. Jakobson : keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel
    • Tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh. asjaolu, et kirjandusruumi sisenedes võtab autor kasutusele antud ajaperioodi tähistamise viisid (narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid)
    • Tekstikeskne kriitika (formalism, uuskriitika ) > kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede edastaja, mitte ‘kunst kunsti pärast’
    • Õige kirjandusajalugu > ei taotle kirjanduse assimileerimist suure ajaloo sisse, N. Frye ‘ Anatomy of Criticism’ (1957) > kirjanduse sünkroonilised struktuurid (laad, sümbol, müüt, žanr) ja diakroonilised struktuurid (5 faasi, müüt, romanss , kõrgmimees, madal mimees, iroonia) > Lääne kultuuri ajaloo mudel kui allapoole kulgev korduste spiraal.
    • Kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest, mille järgi liigituvad kirjandusteosed, kirjanduse essentsialiseerimine, kirjandus ei ole üks ühiskonnas käibel olevaist sotsiaalsetest praktikatest
    • 1960-1970-ndad, lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest
    a) dekonstruktsiooni, uushistoritsismi mõjul > teist tüüpi tekstide, nt. ajalugu, filosoofia faktuaalsuse problematiseerimine, paradigmaatiline muutus > teadmine ei ole võimalik, on võimalik ainult tõlgendamine
    b) poliitilise kriitika mõjul
    Kirjandus - funktsionaalne, mitte ontoloogiline (olemusõpetuslik) kategooria, teda ei erista mitte tema eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris.
    Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikes aspektides (majandussuhted, võimuhierarhiad, soo, rassi ja klassi mõju)
    Arusaam kirjandusest kui üks kultuuriloome vormidest , kirjandus kui sotsiaalne praktika (vt. tagapool uus kultuuriajalugu )
    Arusaam kirjandusajaloost kui olevikku kinnitatud nähtusest, mineviku kättesaamatus (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud)
    Kirjandusajaloo olevikukesksus: peegeldatakse loomishetke eesmärke ja väärtushinnanguid.
    Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaassta igast perioodist).
    Esimesed käsitlused
    M. J. Eisen , Tähtsad mehed 1883-1884
    F. Tuglas , Lühike eesti kirjanduslugu, 1934
    Nõukogude aeg
    Eesti kirjanduse ajalugu I-V, Peatoim. E. Sõgel, 1965-1991.
    E. Nirk , Estonian Literature , 1970.
    Pagulus
    G. Suits, Eesti kirjanduslugu, Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953
    A. Oras, B. Kangro , Estonian Literature in Exile, Lund, 1967
    Taasiseseisvusaeg
    Annus, E, L. Epner , A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, Eesti Kirjanduslugu, Tallinn, 2001.
    Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, toim. Piret Kruuspere, Tallinn 2008.
    Digitaalsed keskkonnad
    ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides, 1924 – 1925, projektijuht Marin Laak, ERNI kujutab üht kirjandusloo peatükki, eesti kirjanduse 1920. aastaid interaktiivses keskkonnas, tervikliku kirjandusajaloolise ruumina.
    Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme.
    Arengutendentsid:
    • Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega” (Kirjanduse periodiseerimisest, 57).
    • Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus , tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule
    • 16. s. vahetus - esimesed
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse #1 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #2 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #3 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #4 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #5 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #6 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #7 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #8 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #9 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #10 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #11 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #12 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #13 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #14 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #15 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #16 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #17 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #18 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #19 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #20 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #21 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #22 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #23 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #24 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #25 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #26 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #27 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #28 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #29 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #30 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #31 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #32 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #33 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #34 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #35 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #36 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #37 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #38 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #39 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #40 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #41 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #42
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 167 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Lizzzie Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    34
    docx
    Kirjandusteaduse alused
    18
    docx
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015
    31
    docx
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool
    20
    doc
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse
    9
    odt
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse eksamiks kordamine
    23
    doc
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007
    20
    rtf
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse
    20
    docx
    Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun