Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tertsett" - 30 õppematerjali

tertsett – kolmevärsiline stroof; vt ka stroof.
thumbnail
2
doc

OOPER

MUUSIKA Mõisted: · Libreto ­ Ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. · Aaria ­ Selle kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. · Retsitatiiv ­ Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel ­ Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett ­ Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett ­ Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett ­ Nelja solisti kooslaulmine. · Koor ­ Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust. · Numbriooper ­ Iseseisvatest, lõpetatud numbritest koosnev ooper. · Läbikomponeeritud ooper ­ Puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid. Muusika areneb katkematult draamaga. · Orkester ­ On ooperis lauljaid saatev osa ning aitab lahti mõtestada laval...

Muusika
83 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

20. sajandi muusikastiilid ja heliloojad, dodekafoonia, mõis

20. sajandi muusikastiilid ja heliloojad 1) impressionism ­ C. Debussy, M. Ravel 2) ekspressionism ­ A.Schönberg, A.Berg 3) neoklassitsism ­ I. Stravinski, C.Orff 4) hilisromantism ­ R.Strauss, G. Mahler 5) avangardism ­ J.Cage, H. Sctockhausen 2. Dodekafoonia- 12. heli muusika (ühes oktaavis) Ülesehitus: 1) algkuju (seeria) 2) vähikäik 3) peegelkäik 4) peeglivähikäik 3. Mõisted meloodia- eri kõrgusega helide järjestus tempo- heliteose kiirus dünaamika- helitugevuse muutumine tämber- helide kõlavärv agoogika- tempo muutus intervall- kahe heli kaugus üksteisest, mõõdetakse toonides vaimulik muusika- kiriku tarbeks kirjutatud muusika ilmalik muusika- muusika, mis ei ole seotud kirikuga vokaalmuusika- inimhäälele kirjutatud muusika instrumentaalmuusika- pillimuusika liturgia- jumalateenistus liturgiline muusika- jumalateenistuse tarbeks kirjutatud muusika vorm- muusikateose ülesehitus zanr- muusikateose liik missa- katoliku kiriku juma...

Muusika
39 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Giuseppe Verdi

X 1813 ­ 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parma­lähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht ­ Le Roncole ­ kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest pal...

Muusika
152 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mis on ooper?

Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süzee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavalisel...

Muusika
79 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muusika algtõed

Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereer...

Muusika
75 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) ­ kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
518 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kirjandusteooria

Juhtus, mis peab juhtuma: läki pulmi pidama. 4. Rõhuline ­ põhineb loomulike sõnarõhkude enam-vähem ühtlasel esitusel. Igas värsis on võrdne arv ( 3 ) rütmi rõhke, silpide arv on aga ebavõrdne: 9, 7, 7, 8. 5. Vabavärss Värsse saab rühmadesse paigutada mitmel moel. Kõige levinum on sama arvu värsiridade grupeerimine salmideks ­ stroofideks: kahekaupa ( distihhon ), kolmekaupa ( tertsett ), neljakaupa ( katrään ). Ühes luuletuses võivad kõik stroofid olla võrdse värsiridade arvuga või jaguneda erineva värsiarvuga stroofideks. Näiteks inglise sonett koosneb kolmest katräänist ja ühest distihhonist ( 4 + 4 + 4 + 2 ), itaalia sonett kahest katräänist ja kahest tertsetist ( 4 + 4 + 3 + 3 ). Tertsiin koosneb kolmerealistest stroofidest ( tertsettidest ), millele luuletuse lõpus järgneb üksik, sisult eelnevat kokku võttev värss...

Kirjandus
65 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kirjandusteaduse kordamisküsimused

· Ja muidugi ­ keele rikkust näitab ka kujundliku kõne võtete kasutamine ­ metonüüma, metafoorid, sünekdohh jt. stroof -- (kr. k. strophe, pöörlemine) salm, graafiliselt eraldatud värsirühm, mis on omavahel seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks. Stroofe eristatakse värsside arvu järgi: distihhon e. kaksikvärss, tertsett e. kolmikvärss, katrään e. nelikvärss, sekstiin e. kuuevärsiline stroof ja oktaav e. kaheksavärsiline stroof. Luule kinnisvormid (zanrid): Teemade või sisu järgi jaotatakse: · Poeem (lüüriline, jutustav, eepiline luuletus) · Ballaad (dramaatilisem lüüriline jutustus) · Valm (õpetlik luuletus) · Ood (ülistuslaul) · Pastoraal (idülliline karjaselaul) · Epigramm (pilkeluuletus)...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
233 allalaadimist
thumbnail
20
rtf

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

Vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteerivsüllaabilis-tooniline värsisüsteem Riim Riim algab rõhurühma esimese silbi vokaalist · foneemikoosluse ühtelangemise aste -täisriim (õied : põied) -irdriim (laiemas mõttes) (õied : köied) · silbiarv - meesriim (1 silp), naisriim (2 silpi) jne · asend värsis - eesriim, siseriim, lõppriim jne · asend stroofis - paarisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab) jne Stroofika - kaksikvärss ehk distihhon - kolmikvärss ehk tertsett - nelikvärss ehk katrään aleksandriin, haiku, tanka Väärika surma kursust lugema tulin et lahkuda koos (Kivisildnik)...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
148 allalaadimist
thumbnail
2
odt

KT kordamisküsimused 9. klass lk 17-27

2. Mille järgi liigitatakse ansambleid? Ansambleid saab liigitada kahe põhitunnuse järgi,need on Muusikute arv ja pillikooseis. 3. Tabel lk 17. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo duo Duett 3 Trio tres Tertsett 4 Kvartett quattuor 5 Kvintett quinque 6 Sekstett sex 7 Septet septem 8 Oktett octo 9 Nonett novem 4. Mida tähendas sõna orkester algselt?...

Muusika
20 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Barokk - kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärk

Suur ooperihelilooja oli Claudia Monteverdi (1567-1643) ,,orpheus" oli esimene suur viie vaatuseline tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga. 1. Ooperiteater avati 1637. Veneetsias, selle nimi oli Teatro San Cassiano. Ooper koostisosadeks on: 1) orkestri avamäng 2) aaria- soololaul ja retsitatiiv, kus nö tegevus seisab. 3) ansambel- duett, tertsett , kvartett. 4) koor 5) orkestri vahemäng 6) balletinumbrid Primadonna- ooperinaispeategelane. Kastraat- meespeategelane ( Farinelli, kõige kuulsam oma ajastul) Napoli ooperikoolkond- kujunes 17. Sajandi lõpul, selle stiil valitses 18. sajandi esimesel poolel Euroopas. Rohkem kui Veneetsias loodud teosed keskendusid Napoli koolkonna ooperid muusikale ja laulule. Bel canto- ilus laul...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
2
docx

KORDAMISKÜSMUSED teemal: ANSAMBEL, ORKESTER, HÄÄL

KORDAMISKÜSIMUSED teemal: ANSAMBEL, ORKESTER, HÄÄL: 1.Mis on ansambel? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2.Nimeta2- ja 3-liikmelised vokaalansamblid! vokaalansamblid-duo ja trio. 3.Nimeta 2- ja 3-liikmelised instrumentaalansamblid! Instrumentaalansamblid-duett ja tertsett . 4.Loetle 4-9-liikmeliste ansamblite nimetused! kvartett(4pillimängijat),kvintett(5 pillimängijat),sekstett(6 pillimängijat),septett(7 pillimängijat),oktett(8 pillimängijat) ja nonett(9 pillimängijat). 5.Mis pillid kuuluvad keelpillikvartetti? Keelpillikvartett-2 viiulit, vioola, tsello. 6.Mis pillid kuuluvad klaverkvintetti? Klaverkvintett-klaver, keelpillid. 7. Mis on stomp? Muusika mida tehakse erinevate esemetega. 8.Mis on orkester?...

Muusika
17 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Poeetika

Luuletused võivad koosneda ühesugustest või korrapärase ehitusega erisugustest salmidest. Kui värsside arv või ehitus värsirühmades muutub korrapäratult, ei ole tegu salmide või näivsalmidega. Stroofi eristab: ! *kirjapilt: salmivahe, taandrida, suurtähed; ! *värsside kindel arv; ! *ühtlane värsimõõt ! *riimitervik; ! *lausungi ja tähenduse tervik. Salmi nimetused värsside arvu järgi: Kaksik e kaksikvärss e distihhon kolmik e kolmikvärss e tertsett nelik e ... e katrään viisik e kvint kuuik e sekstett Harrastatakse ka seitsme- ja kahteksarealisi (septett, oktett) või isegi pikemaid salme, nt Onegini stroof sisaldab 14 rida (nagu sonett). KINNISVORMID Luuletused jagunevad zanriteks kaheti: sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi (värsimõõdu, salmide) järgi. ! Vormitunnuste alusel tekkinud luulezanre võib nimetada kanoonilisteks e kinisvormideks. ! Lüüriline või eepiline jutustav luuletus - poeem...

Poeetika
86 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 9­14), Luule poeetika (17­88, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139­194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110­135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13­33, 58­60, 63­65,...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
232 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

Riim algab rõhurühma esimese silbi vokaalist (1) foneemikoosluse ühtelangemise aste (täisriim (õied : põied) vs irdriim (laiemas mõttes) (õied : köied) (2) silbiarv (meesriim (1 silp) ja naisriim (2 silpi) ...) (3) asend värsis (eesriim, siseriim, lõppriim ...) (4) asend stroofis (paarisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab) ...) Stroofika (1) kaksikvärss ehk distihhon (2) kolmikvärss ehk tertsett (3) nelikvärss ehk katrään Euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused (1) aleksandriin, haiku, tanka (2) eleegiline distihhon (heksameeter + pentameeter) ­uu ­uu­uu­uu­uu­u ­ u u ­ u u ­ // ­ u u ­ u u u (3) sonett (14 värssi, silbiline süsteem (11 silpi värsis ja 154 tekstis); silbilisrõhulises süsteemis viisikjamb; 3 sonetiliiki : (3.1) Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3)...

Kirjandus
78 allalaadimist
thumbnail
17
docx

MUUSIKAAJALUGU

Ooperi tegevus on jaotatud kõigepealt vaatusteks. Vaatused omakorda jaotatud piltideks. Pildid stseenideks. Vaatuste lõpus on vaheaeg. Kui ooper nõuab veel pärast tegevuse lõppu järelselgitust, siis võib viimasele vaatusele järgneda epiloog. Aaria on solisti keerukas ooperilaul orkestri saatel. Kui mitu tegelast laulab koos, siis see on ansambel. 2 tegelast duett, 3 tertsett , 4 kvartett, 5 kvintett, sekstett, septett, oktett, nonett. Koor ooperis etendab rahvast, avaldab arvamust, saatefunktsioon. Tantsivad-laulavad. Orkester saadab kõiki aariaid, mängib avamängu, aitab lahti mõtestada laval toimuvat, annab edasi meeleolumuutusi. Lauljate hääleliigid: Naishääled: · Sopran (kõrge naishääl), väga kõrge sopran ­ koloratuursopran. · Mezzosopran (keskmine naishääl). · Kontra(alt) ­ madal naishääl. Meeshääled:...

Muusika
23 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Muusika konspekt kogu 9. klass

Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo (instrumentalistid) Duo Duett (vokalistid) 3 Trio (instrumentalistid) Tres Tertsett (vokalistid) 4 Kvartett Quattuor (loe: kuatuor) 5 Kvintett Quinque (loe: kuinkue) 6 Sekstett Sex (loe: seks) 7 Septett Septem 8 Oktett Octo (loe: okto)...

Muusika
18 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud

Füüsikas nimetatakse ansambliks suurt (näiteks osakeste) kogumit. Ansambli nimetused tulenevad reeglina muusikute arvust ansamblis ja ladinakeelsetest arvsõnadest. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 duo (instrum) duo duett (vokaal) 3 drio (instrum) tres tertsett (vokaal) 4 kvartett quattuor (loe: kuatuor) 5 kvintett quinque (loe:kuinkue) 6 sekstett sex (loe: seks) 7 septett septem 8 okstett octo (loe: okto) 9 nonett novem...

Muusika
27 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muusika v�ljendusvahendid KT

a cappella ­ esitamise viis, millel instrumentaalsaade puudub a-moll ­helirida, mis algab A noodist ja on kurvakõlaline ansambel ­ nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Duett, tertsett , kvartett jne. C-duur ­ helirida mis algab C noodist ja on rõõmsameelne Duur ­ rõõmus helilaad Dünaamika ­ Kõlajõud, ilmekus, helitugevuse muutumine. Äkiline, jõuline, võimas, vali. Faktuur ­ Teose häälte ja häälegruppide paigutusviis Forte ­ Vali Harmoonia ­ Helide kooskõla ja nende järgnevus Homofoonia ­ Mitmehäälsuse liik, kus meloodiahääl on juhtiv, teised hääled moodustuvad harmoonia Ilmalik ­ Ei ole usuga seotud...

Muusika
3 allalaadimist
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (1872­1944) või Vassili Kandinsky (1866­1944) looming. absurdikunst ­ kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus ­ kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis...

Eesti keel
58 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun