- Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi - Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 7.1.4. ,,Õige" folkloori määratlemine: - Toimub uurija ja uuritava koosmõjus - Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine 7.1.5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: - Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada - Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotuslik kultuur 7.1.6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool: - Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel - Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale 7.1.7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel: - Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused - Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimusrühma seest 7.1.8
- Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi - Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 7.1.4. ,,Õige" folkloori määratlemine: - Toimub uurija ja uuritava koosmõjus - Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine 7.1.5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: - Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada - Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotuslik kultuur 7.1.6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool: - Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel - Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale 7.1.7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel: - Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused - Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimusrühma seest 7.1.8
,,õige" folkloori määratlemine o Teoimub uurija ja uuritava koosmõjus; o Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine; o Nt regilaul vs uuem rahvalul, noorte ja vanade folkloor, naiste ja meeste pärimus. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: o Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada; o Nt maarahva konsolideerimine eesti rahvaks o Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotluslik kultuur; Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool: o Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel; o Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel o Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused o Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimustühma seest;
Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja riimukujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid. Rõhuasetused on tihti võrdlevad (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine see ongi pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt. Üks traditsioon vs ,,mitu kirjandust", tervik sisaldab vastasmõjusid, muutusi, katkestusi. Kirjandus ja mälukultuur Maurice Halbwachs, kultuurimälu kollektiivi teadmistevaramu oma identiteeti, ühtususe ja eripära vastu. Identiteet, see kuidas midagi on mäletatud. Kirjandus kui kultuurimälu oluline teabekandja Kirjandusajalugu kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas Kirjanduse roll rahuvuse ja identiteedi loojana, rahvuse ,,kirjutamine" (mitte peegeldamine) kirjanduses
annaabi.ee 
