Hella Wuolijoki 21.07.1886 02.02.1954 Hella Wuolijoki jagas ennast mitme maailma vahel ja ta oli väga mitmekülgne naine tema kodumaaks oli Eesti aga elas nooruspõlvest alates Soomes, ennekõike tuntakse teda näitekirjanikuna aga tema nimi on tihedalt seotud ka Soome poliitilise eluga. Samuti oli ta edukas ärielus. Hella sündis 9.07.1886 Liivimaal Wagenküll nimelises külas. Juba lapsepõlves Eestis unistas Hella kirjanikuks saamisest. Murrikute perekonnas oli kõigile omane haridusejanu ja suur tegutsemistahe
• 1920-ja 30ndatel lõi kaasa Soome poliitikas • Toetas vasakpoolset liikumist • Salajased kontaktid Tšekaaga • Soome politsei süüdistused; 1943 arreteeriti • 1944 vabanes vanglast • Soome parlamendi liige • 1945-47 Yle raadio peadirektor Looming • Pseudonüüm Juhani Tervapää • „Niskamäe noorperenaine“ • „Justiina“ • „Juuraku Hulda“ • „Näidendid“ Huvitavat • Soome välisministri Erkki Tuomioja vanaema • Aastal 2011 tegi Juha Wuolijoki temast filmi „Hella W“ • Tema kaastööd 25 aasta jooksul NSV Liidu välisluurega kinnitas ka NSVL luurejuht Pavel Sudoplatov oma mälestustes Kasutatud materjal • http://et.wikipedia.org/wiki/Hella_Wuolijoki • http://www.valgark.ee/Hella%20Wuolijoki%20bibliograafia .htm • http://kultuur.postimees.ee/769108/hella-wuolijoki-naine -kes-ei-mahtunud-soome-ara • http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_mater jalid?item_id=308&table=Persons
* 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca) * 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos) * 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi) * 1934 Tammsaare/Andres Särev "Abielu ja armastus" (Karin) * 1934 Eduard Vilde/Andres Särev "Mäeküla piimamees" (Mari) * 1935 Émile Zola "Sa ei pea mitte abielu rikkuma" (Thérèse Raquin) * 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta) * 1937 John Gay/Bertolt Brecht/Kurt Weill "Kolmekrossiooper" (proua Peachum) * 1937 Vilen Werner "Inimesed ajujääl" (Pavla) * 1938 Evald Tammlaan "Raudne kodu" (Iige) * 1939 Langer "Nr. 72" (Marta) * 1939 Shakespeare "Windsori lõbusad naised" (missis Ford) * 1940 Morstin "Xanthippe kaitseks" (Xanthippe) * 1940 Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness" (Hilde Wangel) * 1940 Aleksei Arbuzov "Tanja" (Tanja) * 1942 Tammsaare/Andres Särev "Karin ja Indrek" (Karin)
• iroonik • “Jutud”, “Üheksa mehe saapad”, Kentä ja kasarmi, Nõiaring, Korpisota Toivo Pekkanen (1902-57) • oli pärit tööliskeskkonnast • nii temal kui Haanpääl oli kesksel kohal ühiskonna analüüs ja kriitika, ühiskondliku õigluse probleemi lahkamine • Tehase varjus Volter Kilpi (1874-1939) • “Alatalu saalis” • omad laused ja sõnad Hella Wuolijoki (1886-1954) • eestlane, kes hakkas soomlaseks • “Niskamäe naised”, “Niskamäe leib” ja teised Niskamäe jutud Sõjaaastad- põlvkond sõja varjus Soomele raske aeg kaotati osa riigi valdustest ning samuti oldi kohustatud maksma Nõukogude Liidule hüvitist. Tove Jansson (1914-2001) • kunstnik ja kirjanik • maalis joonistas tegi koomikseid, oli kunstnikuna ka Pariisis ja Itaalias
1935. A. Mälk "Mees merelt", lavastaja E. Lemmiste 1935. S. Romberg "Kõrbelaul" (operett), lavastaja E. Lemmiste 1936. Operett on sõnalavastusele alla jäänud, tugevamad operetijõud on lahkunud, raskusi on ka orkestriga. Viimaks jäetakse operett mitmeks hooajaks repertuaarist üldse välja. olulisemad lavastused 1936. A. H. Tammsaare "Juudit", lavastaja K. Hansen 1936. V. Devere "Navarra Henrik", lavastaja E. Lemmiste 1936. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja K. Hansen 1936. H. Wuolijoki "Niskamäe naised", lavastaja E. Lemmiste 1937. A. Mälk / A. Särev "Õitsev meri", lavastaja E. Lemmiste 1937. I. Kalman "Mariza" (operett), lavastaja H. Aare 1939. Draamateatrist tuleb Endlasse Paul Ruubel. publiku arv 1939/40: 32 673 1940/41. Esimene nõukogude aasta toob natsionaliseeritud ja majandusraskustest vabastatud Endla teatrile ametiühingukomitee, kindlad palgad, etenduste arvu järsu tõusu, seinalehe "Prozhektor", opereti taastamise ja kontsertbrigaadide loomise.
A. Mälk "Mees merelt", lavastaja E. Lemmiste 1935. S. Romberg "Kõrbelaul" (operett), lavastaja E. Lemmiste 1936. Operett on sõnalavastusele alla jäänud, tugevamad operetijõud on lahkunud, raskusi on ka orkestriga. Viimaks jäetakse operett mitmeks hooajaks repertuaarist üldse välja. olulisemad lavastused 1936. A. H. Tammsaare "Juudit", lavastaja K. Hansen 1936. V. Devere "Navarra Henrik", lavastaja E. Lemmiste 1936. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja K. Hansen 1936. H. Wuolijoki "Niskamäe naised", lavastaja E. Lemmiste 1937. A. Mälk / A. Särev "Õitsev meri", lavastaja E. Lemmiste 1937. I. Klmn "Mariza" (operett), lavastaja H. Aare 1939. Draamateatrist tuleb Endlasse Paul Ruubel. 13 1940/41. Esimene nõukogude aasta toob natsionaliseeritud ja majandusraskustest vabastatud Endla teatrile ametiühingukomitee, kindlad palgad, etenduste arvu järsu tõusu, seinalehe "Prozhektor", opereti taastamise ja kontsertbrigaadide loomise.
kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine. Kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu Teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism)
A. H. Tammsaare 1921 Juudit tundelises põhihelis ning tegelaste julgelt moderniseeritud hingeelu. Keeruka psühholoogilise koega filosoofiline näidend.. Mõttevahetus inimese ja inimsuse üle. Kahe vaimulaadi kokkupõrge Juudit-Olovernes. Piibli apokriivalise teksti järgi. 1936 Kuningal on külm filosoofiline komöödia. Piibli ainesel. Aino Kallas ajalooline. Psühholoogiline. "Mare ja ta poeg". Hella Wuolijoki Artur Adson Juhan Sütiste Karl August Hindrey Evald Tammlaan "valge lagendik". Melodramaatiline. Priit Põldroos Andres Särev Hugo Raudsepp (1883 - 1952) Fikseerib ajavaimulisi nähtusi ja teravdab neid koomilisteks. Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Raudsepp-Tulk) 1923 Demobiliseeritud perekonnaisa 1926 Ameerika Kristus ajakriitiline komöödia. 1927 Sinimandria ajakriitiline allegooria ja groteskne müüt
man'. 1902 toimus Koidula mälestusõhtu, mis seisnes selles, et õpilasring, eesotsas Suitsuga otustas korraldada kirjanduse õhtu, kus oleks loetud Koidula luuletusi, Suits pidas kõne, etendati üks Koidula näidend. Koolides tol ajal gümn õpilastel olid ranged nõuded, koolivorm, venestuse aeg. Koolivormi tuli kanda ka avalikel üritustel. Tütarlastel ei sobinud minna konterdile või teatrisse saatjata. Johann Kõpp Mälestused, Hella Wuolijoki Mälestused. Kui toimus Koidula mälestusõhtu, siis linnakool, kus õppis Tuglas 1903 aasta alguses korraldas M. Veske sünnipäevaõhtu. Neist kahest üritusest kasvas välja skandaal: Petreburgi saabus skandaaal, et tartus on õpilaste hulgas puhkenud revolutsiooniline ülesastumine. Saadeti inspektor olukorda hindama. Hella Wuolijoki kirjutab oma mälestustes, et kui ta õppis seal ja osales Koidula mälestusüritusel, järgnes põhjalik ülekuulamine pikki
sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine Kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu AGA teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Tiit Hennoste: “Enne 19
uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine. Kirjandusajaloo `pikendamine' rahvaluule kaudu Teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja
Darwin, K.Marx, H.Ibsen, J.Aho, L.Tolstoi, M.Gorki, I.Turgenev, F.Dostojevski, W.Goethe, H.Heine, G.Byron, V.Hugo, E.A.Poe jt Väljaanded: Albumid "Noor-Eesti" I (1905); II (1907); III (1909); IV (1912); V (1915) Kirjanduse, kunsti ja teaduse ajakiri "Noor Eesti" (1910-1911), Ajakiri "Vaba Sõna" (1915) "Noor-Eesti" albumites: Luule Juhan Liivi "Noor-Eestile"; Gustav Suits "Noor-Eesti"; Anna Haava, Karl-Eduard Söödi, Aino Kallase, Hella Murriku (Wuolijoki), Villem Grünthal Ridala, Kristjan Jaak Petersoni, Jaan Oksa jt luuletused. Tõlkeluule põhiliselt J.A.Rimbaud´lt ja P.Verlaine´ilt Proosa: A.Kallas, A.Kitzberg, H.Murrik, Fr.Tuglas, E,Vilde, A.H.Tammsaare jt Artiklid: G.Suits "Noorete püüd" programm H.Raudsepp "K.-E. Söödi luule" J.Aavik "Eesti kirjakeele täiendamise abinõudest" Fr.Tuglas "Ed.Vilde ja E.Peterson" jt Illustratsioonid: Ants Laikmaa "Kreutzwaldi portree"; Kristjan Raud "Millal?" jt
Kuningal on külm on allegooriline näidend. Mõlemad näidendid on algtõuke saanud piiblist. ,,Juuditi" kontekst seostub selle aja mitterealistlike otsingutega. Juudit lavastati 1924. aastal Estonias. 1920ndate algusesse ja keskpaika on päevakorral võõra teksti kasutamine, korduvalt töödeldakse draamaloomingus piibliga seotud tekste. Olulised nimed draamakirjanduses on Aino Kallas (soome päritolu kirjanik, tegutses eestis, tema tekste tõlgiti eestikeelde) ja Hella Wuolijoki (eesti päritolu kirjanik, kirjutas soome keeles). Jätkas ka eesti keeles kirjutamist, kuid soomekeelsed näidendid said ülipopulaarseks, soositud eesti kui ka soomes 1930ndatel. Draamakirjandusse tulid veel. Mehed, kes hakkasid sõdade vahelisel perioodil näidendeid kirjutama ja realistlikus hoovuses kesksemat rolli mängima. Artur Adson (1930ndate näidend ,,Lauluisa ja kirjaneitsi" tuntuim). Juhan Sütiste allegooriline piibli põhjal draama näidend ,,Jumala mäss" (1933).
Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine Kirjandusajaloo `pikendamine' rahvaluule kaudu AGA teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti
sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine Kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu AGA teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism)
Linda Kaljuni käsitlus oli pikka aega üks põhilisemaid. Pole nt laiapõhjalist psühhoanalüüsi käsitlust. Eesti kirjandusloo arengutendentsid + ka probleemide järk: Periodiseeringud: 1)ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt ärkamisaeg) 2)kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika); Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu, suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahe kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine. Oma ja võõras küsimus. Eesti kirjandus on mudeldatud nii, et tegemist peab olema ainult eesti keeles kirjandusega. 18 Kirjandusajaloo ,,pikendamin" rahvaluule kaudu. Eesti kirjanduslugu algab rahvaluules, kuid on ka palju teisi allikaid, mis on tähelepanuta jäänud. AGA teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti
"Kuningal on külm" on saanud impulsi piiblist, aga siin pole antud juhul mingit ümberjutustust, vaid see on pigem Tammsaare lugu. Lugu, mis on rõhutatult ühiskonnakriitiline allegooria ja kõige selgemalt ilukirjanduslik teos, mis totalitaarseid võimumehhanisme paljastab. Aino Kallas kokkupuutepunktid ka olemas, aga ta on autor, kes valdavalt kirjutab tekstide esimesed versioonid soome keeles ja integreerub Eestiga. 1935 näidend "Mare ja tema poeg" Hella Wuolijoki seosed ka eesti dramaatikaga + Artur Adson + Juhan Sütiste + Karl August Hindrey + Evald Tammlaan tema loomingutee jääb lühikeseks, tegi koostööd lavastaja Priit Põldroosiga, kes tegutses Töölisteatris, mis säilitas sotsiaalkriitiku hoiaku. Tammlaan läks kaasa Nõuk võimuga, aga suri sks vangilaagris. Kõige tuntum näidend "Raudne kodu" + Andres Särev dramatiseeringud: Mahtra sõda, Mäeküla piimamees, Kõrboja
· 1936 Kuningal on külm (Põrgupõhja uus vanapagan. Mõlema teksti puhul on algimpulss piiblist. Mõlemad tekstid ühiskonnakriitilise allegooriaga sisustatud, näidendis kontsenteerunumalt. Pole väga tüüpiline omaaja näidend väga palju ühiskonnakriitikat ei tahetud kirjutada. ) Võiks olla juhtautor, kuid pole, sest proosateosed mängivad draama üle. Aino Kallas Soome päritolu. Kirjutab enamjaolt soome keele. (,,Mare ja tema poeg") Hella Wuolijoki Eesti päritolu. Kirjutab enamjaolt soome keeles. Saab tuntuks nii Soomes kui ka Eestis oma ,,Niskamäe" sarjaga. Nii Kallasel kui ka Wuolijokil on tektinäiteid, kus tuleb välja Eesti aines. · August Adson · Juhan Sütiste (ebatavalised ponnistused värssdraama vormis) · Karl August Hindrey · Evald Tammlaan (kõige tõsisem kandidaat juhtautori positsioonile, aga ta ei jõua end piisavalt kirjanduses näidata sureb liiga noorelt. 30ndate aastate näited on
90ndate algusees mõtteline perioodipiir. Edasi tuleb mingis mõttes pikendab esteetikat, mis on saavutatud. 63-90 Unt muutub ja muutub ja enne kui teised muutuvad. Nüüd kaob avangardi eesliikumise taotlus ja tekste tuleb vähem. Viimane järk on pigem selline periood, kus Unt ei viitsi enam kirjutada. 97 ilmub "Brecht ilmub öösel" mis on kõige enam vastakaid arvamusi tekitanud Undi puhul. Ebaõnnestunud romaan? Ta on valinud hea teema, tekst läheb käima ja kuidas Brecht ja Wuolijoki kohtuvad Soomes, mingil hetkel autor väsib ja viskab segiläbi pabereid kõikjale. Kõige kaalukam näide, et 2010 romaan tõlgiti inglise keelde ja tõsteti tõlkekirjanduse esitabelis esile Ameerikas 2010. Undil proosatekste, mis ei ole ilmunud. Unt ja Luts asetuvad lähestikku. Kummaliselt elav märk tänase päevani. Jaan Kross (1920-2007). 70-80ndatel on kaks kõige tuntumat proosakirjanikku, kes on väga erinevad. Kross hakkab kirjanduse peateed esindama
annaabi.ee 
