KORDAMISKÜSIMUSED teemal: ANSAMBEL, ORKESTER, HÄÄL: 1.Mis on ansambel? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2.Nimeta2- ja 3-liikmelised vokaalansamblid! vokaalansamblid-duo ja trio. 3.Nimeta 2- ja 3-liikmelised instrumentaalansamblid! Instrumentaalansamblid-duett ja tertsett. 4.Loetle 4-9-liikmeliste ansamblite nimetused! kvartett(4pillimängijat),kvintett(5 pillimängijat),sekstett(6 pillimängijat),septett(7 pillimängijat),oktett(8 pillimängijat) ja nonett(9 pillimängijat). 5.Mis pillid kuuluvad keelpillikvartetti? Keelpillikvartett-2 viiulit, vioola, tsello. 6.Mis pillid kuuluvad klaverkvintetti? Klaverkvintett-klaver, keelpillid. 7. Mis on stomp? Muusika mida tehakse erinevate esemetega. 8.Mis on orkester? Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp,mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.Tähendas algselt lava. 9.Isellomusta lühidalt baroki(17
Tabel lk 17. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo duo Duett 3 Trio tres Tertsett 4 Kvartett quattuor 5 Kvintett quinque 6 Sekstett sex 7 Septet septem 8 Oktett octo 9 Nonett novem 4. Mida tähendas sõna orkester algselt? Sõna orkester tähendas algselt antiik-kreeka teatris ümmargust väljakut lava ees,kus laulis ja tantsis koor. 5. Mida täendab sõna zanr? Zanr on muusikateose liik. 6
sümfoonia- mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile avamäng- üheosaline teos sümfooniaorkestrile, kasutatakse ka sissejuhatava osana keelpillikvartett- mitmeosaline teos kahele viiulile, altviiulile ja tsellole Ansambli liigid: duo, duett- kahele pillile/ lauljale kirjutatud teos trio, tertsett- kolmele pillile/ lauljale kirjutatud teos kvartett- neljale pillile/ lauljale kirjutatud teos kvintett- viiele pillile/ lauljale kirjutatud teos sekstett-kuuele pillile/ lauljale kirjutatud teos septett- seitsmele pillile/ lauljale kirjutatud teos oktett- kaheksale pillile/ lauljale kirjutatud teos nonett- üheksale pillile/ lauljale kirjutatud teos
Suur ja väike algustäht Pärisnimetuletised: 1. Väikese algustähega 2. Ilma ülakomata Sagedasemad liited on lik, lane, lus, ism , ist Koidula koidulalik ludiakoidulik Vilde vildelik Hollywood hollywoodilik Mittenimelises tuletises võib kasutada sidekriipsu James-lastilik Paul.eerik.rummolik Ülakomaga: Peugeot peugeotlik või nt. Peugeot`lik Bordeaux bordeaux`lane Mihkelmutilik Mihkelmutt`lik Rõhk- esimesel silbil Sekstett tamburiin Fokstrott mandariin Kotlet apelsin Pankrot Taburet Kompvek Valss valsi valssi Seanss seansiseanssi Ki-liide ehk helitud häälikud K,p,t,g,b,d,s,h,š, Suur ja väike algustäht 1. Isikunimed ja tähtkujud nt Skorpion, Kaval-Ants 2. Riigid ja riikide ühendused Soome Vabariik vabariik (on lubatud nii suure kui väikese tähega kirjutada üldosa) Põhja-Korea Vabariik Venemaa Föderatsioon
Vorm-muusikaline ülesehitus Zanr-teose liik Vokaalteos-lauldav teos A capella-saateta Hääleliigid-sopran,alt,tenor,bariton,bass Dünaamika-helitugevus ja muutumine Piano-vaikselt,forte-valjult,ritenuto-aeglustades,pianissimo-väga vaikselt, diminuendo-vaiksemaks,crescendo-valjemaks Tempo-heliteose esitamise kiirus Presto-väga kiiresti,allegro-kiiresti,moderato-mõõdukalt,andante-rahulikult, adagio-aeglaselt,largo-väga aeglaselt Ansamblid,duo,duett(lauldav),trio,tertsett,kvartett,kvintett,sekstett Bemoll-madaldab,bekaar-tühistab,diees-kõrgendab,c-cis,jo-i,d-des,mi-mu, C,d,e,f,g,a,h, Diees-g-duur,e-moll,fis 2diees-d-duur,h-moll.fis,cis. 3diees-a-duur,fis-moll,fis,gis,cis. h-b Bemoll-f-duur,d-moll 2bemoll-b-duur,g-moll.es. 3bemoll-es-duur,c-moll.as,es
KORDAMISKÜSIMUSED teemal: ANSAMBEL, ORKESTER, HÄÄL: Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2- ja 3-liikmelised vokaalansamblid-duo ja trio. 2- ja 3-liikmelised Instrumentaalansamblid-duett ja tertsett. 4-9-liikmeliste ansamblite nimetused: kvartett(4pillimängijat),kvintett(5 pillimängijat),sekstett(6 pillimängijat),septett(7 pillimängijat),oktett(8 pillimängijat) ja nonett(9 pillimängijat). Keelpillikvartett-2 viiulit, vioola, tsello. Klaverkvintett-klaver, keelpillid. Stomp on muusika mida tehakse erinevate esemetega. Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp,mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.Tähendas algselt lava. Barokki ajal tekkis orkester tänapäevases mõistes.Klassitismi ajal muutus orkester väga kuulsaks,korraldati palju kontserte.Romantismi ajal muutus
kammerorkestrile, kolm klaverikontserti, kaks viiulikontserti, kontsert viiulile, kitarrile ja sümfooniaorkestrile jne, sealhulgas ka topeltkontsert flöödile ja kitarrile ning sümfooniaorkestrile esimene omataoline muusikaloos. 1961. aastal loodud kontsert kammerorkestrile (nr 1) on üks eesti muusika tähtteoseid, mida on esitatud menukalt kogu maailmas Rohkesti on Rääts loonud kammermuusikat tema teoste hulgas on kuuskeelpillikvartetti, kuus klaveritriot, nonett, sekstett jne. On kirjutanud väga palju muusikat sooloklaverile ja klaveriduole. Tänaseks on ta kirjutanud kolm klaverikontserti, kümme klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi eesti rahvaviisidele, 24 marginaali, 24 bagatelli jne. Meelega ei kirjuta ta nooti enamasti ei tempo ega dünaamikamärke, andmaks mängijale rohkem vabadusi, et teda mitte piirata. Rääsa tema helikeelele on iseloomulik erinevate, kontrastsete muusikaliste mõtete
· mõtte- , daktül /-/ 4. Stroof (salm) koosneb kindlakujuliselt rühmaks ühendatud värssidest. · loodusluuletusteks jne. tertsiin e. kolmikvärss, katrään e nelikvärss, kvintett (5), sekstett (6), oktaav Vormi järgi eristuvad Jaapanist pärit haiku (5+7+5 silpi), tanka (5+7+5+7+7), (8) jne. akrostihhon (ridade algustähed moodustavad sõna või lause), mesostihhon (nime või lause annavad värsside keskmised tähed), telestihhon (viimased tähed). Lüürika ja eepika vahepealsed zanrid on poeem ja ballaad. Lüürikat uurib värsiõpetus.
Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus. ( tähis -U). 39. ood-on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms. Näiteks ood kangelasele või armastusele. 40. sonett-on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Sonetil on 14 värsirida.Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. Algselt olid nendeks oktett ja sekstett (8+6 värssi), hiljem lagunesid need katräänideks (nelikvärsid, 4+4) ja tertsettideks (kolmikvärsid, 3+3) või distihhonideks (kaksikvärssideks, 2+2+2+2) ja tertsettideks (3+3). 41. haiku- on väike jaapani päritoluga luulevorm, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5). 42. poeem- on pikk jutustav värssteos. Ka muusikas- kangelaspoeem, proosapoeem. Sümfooniline poeem 43. ballaad-on aeglane muusikateos 44
Soneti kompositsioonis on nõutav: teema esitus ja arendus (katräänides), paralleelteema või lüüriline mõtisklus (tertsettides). Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis. Soneti teemaks on kõige sagedamini armastus, aga ka sõprus ja loodus. Sonett jaguneb kaheks osaks: oktett koosneb 8 värsireast oktetid jagunevad veel kaheks nelikvärsiks (katrään) sekstett koosneb 6 värsireast sekstetid jagunevad veel kaheks kolmikvärsiks (tertsetiks) Soneti erinevad vormid: · Itaalia sonett e Petrarca sonett (klassikaline vorm) värsisüsteem: 4+4+3+3 riimipaigutus: abab. abab. cdc.dcd. abab. abab. cde. cde. abba. abba. cdc. dcd. abba. abba. cde. cde. nt: M. Under, A. Allikas, K. Kangur
vaskpuhkpillid; dirigent on tähtis, kuna orkester on suur 3. DIRIGENDI ÜLESANDED · Orkestri juhatamine · Muusika tempo andmine · Pillirühmade sisseastumise näitamine · Orkestri kõlatugevuse reguleerimine · Sobiva kõlakarakteri leidmine · Häälte tasakaalu viimine 4. ANSAMBLILIIGID 2-liikmeline duo 3 trio 4 kvartett 5 kvintett 6 sekstett 7 septett 8 oktett 9 nonett 5. HÄÄLELIIGID Naised: Sopran - kõrge naishääl, lüüriline Koloratuursopran eriti kõrge naishääl, kes on võimeline väga kiiresti ja kergelt laulma keerulisi, tehnilisi käike Metsosopran keskmise kõrgusega naishääl, karakteriga naise roll Alt madal naise või poisi hääl, ooperis pole Mehed: Tenor kõrge meeshääl Bariton keskmine meeshääl, koomilised rollid
Esimene ilmalik suurteos OOPER loodi Ren. ajastul. See on lavateos, kus tegelased väljendavad oma mõtteid ja tundeid laulude kaudu sümfoonia orkestri saatel. Üksiku tegelase laul- soolo. Kooslaul- ansambel või koor. Aaria on ulatuslikum soolonumber, kus domineerib väljendusrikas meloodia. Väike aaria- kavantiis,ariett,ariooso. Retsitatiiv- jäljendab kõnet.Ansamblid: 2 lauljat-duett, 3 lauljat-dertsett, 4 lauljat-kvartett, 5 lauljat- kvintett, 6 lauljat- sekstett. Stseen on vaba ülesehitusega episood, milles vahelduvad sooloansambli ja koori numbrid. Ooperis esinevad samuti beletinumbrid, orkestri vahemängud. Ooper algab avamänguga. Sageli on vaatuste ees ka sissejuhatus. Sisult on ooperrid tõsised või koomilised.
Võib järgneda vajadusel proloog (tegelased tutvustavad toimuma hakkavat). Ooperi tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja pildid stseenideks. Viimasele vaatusele võib helilooja soovil järgneda epiloog (järelselgitus). Solisti keerukas ooperilaul orkestri saatel on aaria. Kui laval laulab mitu inimest (12) korraga, siis on see ansambel. 2 inimest duett; 3 inimest tertsett; 4 inimest kvartett; 5 inimest kvintett; 6 inimest sekstett; 7 inimest septett; 8 inimest oktett; 9 inimest nonett Koor etendab rahvahulka. Orkester saadab lauljaid, annab edasi emotsioone, aitab lahti mõtestada lavategevust. Kõrge naishääl sopran Kõrge meeshääl tenor Väga kõrge sopran koloratuursopran Väga kõrge meeshääl kontratenor Keskmine naishääl metsosopran Keskmine meeshääl bariton
Francesco Petrarca. Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala. Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Francesco Petrarca. Madrigal umbes 5-7 häälne polüfooniline laul, mille sisuks oli armastus või loodus. Tähtis oli emakeelsus. Sekstiin ehk sekstett on luuleteoses kuuest värsireast koosnev stroof. Eelkäijatest trubaduuridest eristab Petrarcat tema armastusluule täielik avatus. Ta vabastas luule müstikast, allegoorilisusest, abstraktsusest; süvendas selle humanistlikkust; lõi isikupäase poeetilise stiili, tõi sisse metafoori kui sonetizanrile tunnusliku kõnekujundi (nt Laura juuksed kuld, nägu soe lumi, kulmud eebenipuu, huuled kalliskivi ja roosid). Hilisemat
Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 duo (instrum) duo duett (vokaal) 3 drio (instrum) tres tertsett (vokaal) 4 kvartett quattuor (loe: kuatuor) 5 kvintett quinque (loe:kuinkue) 6 sekstett sex (loe: seks) 7 septett septem 8 okstett octo (loe: okto) 9 nonett novem PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 1 of 7 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud
2 Duo (instrumentalistid) Duo Duett (vokalistid) 3 Trio (instrumentalistid) Tres Tertsett (vokalistid) 4 Kvartett Quattuor (loe: kuatuor) 5 Kvintett Quinque (loe: kuinkue) 6 Sekstett Sex (loe: seks) 7 Septett Septem 8 Oktett Octo (loe: okto) 9 Nonett Novem Instrumentaalmuusikas on aja jooksul välja kujunenud teatud pillikoosseisude kindlad nimetused: · keelpillitrio- viiul, viola, tsello · klaveritrio- viiul, tsello, klaver
An Excellent Adventure. 16-laulu kogumik toob esile mõned Al tuntumaid laule, lisaks üks uus lugu "Excellent Adventure", mis oli toodetud Richard Nichols ja Randy Watson kogemustega (Grammy ® võitnud laulukirjutaja James Poyser ja The Roots trummar Amir "Questlove" Thompson ) - kes on produtseerinud ka laule Erykah Badu, Al Green ja The Roots (muu hulgas märkimisväärsed artistid). Al jätkab tuure laialdaselt kogu maailmas, tema sekstett ja Symphony show'd ja praegu on stuudios töötamas uue albumi kallal. Eraelu On olnud abielus 2 korda. Esimene naine oli Phyllis Hall aastatel 1964 kuni 1968. Teine naine oli model Susan Player, kellega ta abiellus 1977. Neil on ka laps Ryna. 23 juuli 2010 sattus Al haiglasse Prantsusmaal . Südame rütmihäired. Saab ravi kuni tänaseni ja on hästi taastunud ning jätkab tuuritamist üle maailma. Eestis 22. Aprillil 2009 Jazzkaarel. http://www.ohtuleht.ee/325647
„… kunstimõtet Kölni katedraalis võib leida vaid veel purjus bakalaureus.“ 5. Viie luuletuse vormide analüüs. 1. „Üle haudade“ Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on ristriimi. (ABAB) 2. „Oli sügis“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis kaks rida (kaksikvärss). Kasutatud on paarisriimi. (AABB) 3. „Haud“ Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis 6 rida (sekstett). Kasutatud riimiskeem on ABCCBA Näide: Kuu sinivingus valge marmor ujub kui kiirgav lumi põhja taeva all. Küpresse tardund ladvus öökull huikab, täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab. Fontäänest kihisedes keeb kristall; külm udu piki kivisambaid sujub. 4. „Ikalduse aastail“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on süliriimi. (ABBA)
saatel. Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süzee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavaliselt ulatuslikum AVAMÄNG või lühike sissejuhatus orkestrilt. Mõnes ooperis esinevad sissejuhatused ka iga vaatuse või isegi piltide ees
Paarisriim: aabb, aa, bb, cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb Salm e stroof Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on o Kaksik e s (distihhon) o Kolmik e kolmikvärss (tertsett) o Nelik e nelikvärss (katrään) o Viisikvärss (kvint) o Kuuikvärss (sekstett) Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Kõnekujundid – troobid Epiteet – kirjeldav, kaunistav lisandsõna e poeetiline täiend Võrdlus – kõrvutamine ühistunnuste alusel Metafoor – ühendab erinevaid nähtuseid sarnasuse alusel
hakkavat). Ooperi tegevus on jaotatud kõigepealt vaatusteks. Vaatused omakorda jaotatud piltideks. Pildid stseenideks. Vaatuste lõpus on vaheaeg. Kui ooper nõuab veel pärast tegevuse lõppu järelselgitust, siis võib viimasele vaatusele järgneda epiloog. Aaria on solisti keerukas ooperilaul orkestri saatel. Kui mitu tegelast laulab koos, siis see on ansambel. 2 tegelast duett, 3 tertsett, 4 kvartett, 5 kvintett, sekstett, septett, oktett, nonett. Koor ooperis etendab rahvast, avaldab arvamust, saatefunktsioon. Tantsivad-laulavad. Orkester saadab kõiki aariaid, mängib avamängu, aitab lahti mõtestada laval toimuvat, annab edasi meeleolumuutusi. Lauljate hääleliigid: Naishääled: · Sopran (kõrge naishääl), väga kõrge sopran koloratuursopran. · Mezzosopran (keskmine naishääl). · Kontra(alt) madal naishääl. Meeshääled:
suurendab sellisena luulekeelest saadavat naudingut, toob esile keele loovat paindlikkust . Salm e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid, nimetused värsside arvu järgi on1) kaksik ehk kaksikvärss (distihhon);2) kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima); 3) nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb; 4) viisik ehk viisikvärss (kvint); 5) kuuik ehk kuuikvärss (sekstett); 6) seitsmikvärss; 7) Ottava rima (8 värsirida, abababcc). Kõnekujundid: 1) Epiteet — kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend peamiselt nimisõna ilmestamiseks. 2) Võrdlus - kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdlust iseloomustavad sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. 3) Metafoor - ühendab erinavaid nähtusi sarnasuse alusel. Metafoori alaliikidena tõusevad esile
3 Veel -Täisriim, irdriim Salm -Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1.kaksik ehk s (distihhon); 2.kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3.nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4.viisik ehk viisikvärss (kvint); 5.kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6.seitsmikvärss (nt. Rhyme royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood), Troilus and Criseyde 7.Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Epiteet- kirjeldav või kaunistav lisandsõna, ehk poeetiline täiend. Nt mustav on ta põhi, salalik ta süle.
Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid. Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu, seiklusi ja armastust. Neid iseloomustavad keerulised, seikluslikud ja fantastilised süzeed ning pikad kangelaste tunnete ja elamuste kirjeldused. Keskaja rüütliromaanile andsid aine mõne õilsa rüütli kangelasteod ja seiklused, mille ajendiks oli õilis armastus. Sekstiin- ehk sekstett on luuleteoses kuuest värsireast koosnev stroof. Släng- Ameti- huvirühma või nt õpilaste erikeel. Sonett -13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks: itaalia (abab abab cdc dcd), prantsuse (abba abba ccd eed) ja inglise sonetiks (abab cdcd efef gg). Sonett koosneb 14. värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Itaalia ja
ehitusega erisugustest salmidest. Kui värsside arv või ehitus värsirühmades muutub korrapäratult, ei ole tegu salmide või näivsalmidega. Stroofi eristab: ! *kirjapilt: salmivahe, taandrida, suurtähed; ! *värsside kindel arv; ! *ühtlane värsimõõt ! *riimitervik; ! *lausungi ja tähenduse tervik. Salmi nimetused värsside arvu järgi: Kaksik e kaksikvärss e distihhon kolmik e kolmikvärss e tertsett nelik e ... e katrään viisik e kvint kuuik e sekstett Harrastatakse ka seitsme- ja kahteksarealisi (septett, oktett) või isegi pikemaid salme, nt Onegini stroof sisaldab 14 rida (nagu sonett). KINNISVORMID Luuletused jagunevad zanriteks kaheti: sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi (värsimõõdu, salmide) järgi. ! Vormitunnuste alusel tekkinud luulezanre võib nimetada kanoonilisteks e kinisvormideks. ! Lüüriline või eepiline jutustav luuletus - poeem ! Dramatismi süvenemisel lüroeepiline - ballaad
rühmade graafilise paigutuse kordumine Stroofilised luuletused ja stroofid · distihhon: kaksikvärss, elementaarstroof kahest värsist · tertsett e kolmik seob paaritut värsside arvu: aaa, bbb, ccd, eed, ccd, ffd 23 · katrään on kõige levinum stroof, millega seostuvad erinevad riimiskeemid · kvint e viisik esineb harva, ühe riimiga kaks, teisega kolm värssi · sekstett e kuuik on laiemalt levinud kui kvint, lausriim esineb harva · septiim e seitsmik kuulub haruldaste stroofide hulka: 1-3 riimi · oktetti võib komponeerida paljudel erinevatel viisidel. (sitsiliaan) · noon esineb harva ja võib tekkida oktetist, millele lisatakse veel üks värss · deetsim esineb samuti harva ja pakub erinevaid võimalusi riimikompositsioonideks
ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood) 7. Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (`ballares', samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad.
ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood) 7. Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (‘ballares’, samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad.
ehitus värsirühmades muutub korrapäratult, ei ole tegu salmide, vaid näivsalmidega. Salmi ehk stroofi eristab: Kirjapilt: salmivahe, taandrida, suurtähed; Värsside kindel arv Ühtlane värsimõõt Riimitervik Lausungi ja tähenduse tervik Salmi nimetused värsside arvu järgi on: Kaksik ehk kasikvärss (distihhon) Kolmik ehk kolmikvärss (tertsett) Nelik ehk nelikvärss (katrään) Viisik ehk viisikvärss (kvint) Kuusik ehk kuusikvärss (sekstett) Seitsmikvärss või isegi pikemad, nt Onegini stroop sisaldab 14 rida nagu sonnettki. Luuletused jagunevad zanriteks kaheti, kas sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi värsimõõdu ning salmide järgi. Vormitunnuse alusel tekkinud luulezanre või nimetada kanoonilisteks ehk kinnisvormideks. Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel
tunud tasapinnaliseks rõngaks, mis võimaldab σ-sidemete tasapinnaga ristiolevate pz-orbitaalide külgkattumist üks- teisega (joon. 25). Moodustub 6 delokaliseerunud π-elektro- niga ühine suletud elektronpilv (aromaatne sekstett; 4n+2, F e n a n tre e n n=1, joon. 25), mida graafiliselt kujutatakse nn. “baran- kadena” σ-skeleti tasapinna kohal ja all. Selline elektronide märkimisväärne delokalisatsioon suletud konjugatsiooni 8 888 8
sündmustikule. Peategelane kulgeb alatasa ühest ohust teise, satub kõikvõimalikesse usutavatesse ja ebausutavatesse seiklustesse ning saavutab lõpuks õnnelikult oma eesmärgi. Iseloomulik on juhtumuste kuhjamine kangelase ümber. Viljakas aeg seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand. Ühed populaarsemad seiklusromaanid on Aleksandre Dumas' (18021870) "Kolm musketäri" (1844) ja "Krahv Monte-Cristo" (18451846). Vt ka seikluskirjandus, romaan. sekstett kuuevärsiline stroof; vt. ka stroof. sekstiin kuuest 6-värsilisest stroofist ja 3-värsilisest saatest koosnev luuletus, milles iga stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi algusvärsi viimane sõna kattuvad; saates esinevad kõik kuus eelnevates stroofides korduvat sõna uuesti. Tänapäeval nimetatakse sekstiiniks 6-värsilist luuletust tavaliselt riimiskeemiga abbacc või ababcc. Näiteks: Kohustus Nüüd jälle veetlevad mind kindlad vormid ning veere, mis kui haamer rauda taob.
2.4.3. Nõukogude Venemaa Kronoloogiat silmas pidades on raske otsustada, kas enne tuleks käsitleda Eesti teist maismaanaabrit Venemaad või Soomet. Vene džässiajakirjaniku, Venemaal ilmuva ajakirja JAZZ väljaandja Nick Dmitrievi (1996: 11) sõnul toimus esimene džässikontsert Venemaal 1. oktoobril 1922 Moskvas Riikliku Teatriinstituudi saalis, kus vene džässiajaloolase Aleksei Batašovi andmeil (Ȼɚɬɚɲɟɜ 1972: 10–11) oli esinejaks Valentin Parnahhi sekstett. Samas on teada, et Parnahhi ansambel mängis lärmidžässi – seega, kas seda ettevõtmist on õige džässi- kontserdiks pidada, on küsitav. Pealegi teame, et lärmidžässi mängiti samal ajal ka Helsingis, kuid soomlased seda oma otsese džässiajaloo hulka ei loe. See fakt ise viitab aga sellele, et info uue muusikaliigi kohta oli selleks ajaks Venemaale jõudnud. Eestil olid Venemaaga enne revolutsiooni teatavasti üsnagi tihedad kultuurisidemed, paljud
annaabi.ee 
