docstxt/14798309017234.txt
Sarnased hulknurgad Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Andres Talts Hulknurga mõiste Hulknurga moodustab tasandil olev kinnine murdjoon. Murdjooneks nimetatakse niisugust kujundit, mis koosneb punkte järjestikku ühendavatest lõikudest, kusjuures kolm järjestikust punkti ei asu ühel sirgel. Sarnasus Kahte võrdset kujundit saab asetada nii teineteise peale, et nad ühtivad. Kui kaks kujundit on ühesuguse kujuga, kuid erineva suurusega, siis need kujundid on sarnased. Reegel! KAKS HULKNURKA ON TEINETEISEGA SARNASED SIIS, KUI NENDE HULKNURKADE VASTAVAD NURGAD ON VÕRDSED JA VASTAVAD KÜLJED ON VÕRDELISED. Kahe hulknurga võrdelisus tähendab seda, et vastavate külgede jagatised on võrdsed. Sarnasuse märkimine Kahe hulknurga, nt viisnurkade ABCDE ja FGHIJ sarnasust märgitakse lühidalt nii: ABCDE~FGHIJ
Psühholoogid kirjeldavad inimese isiksusejooni viie mõõtme kaudu, millest üks on avatus kogemusele, mis väljendub emotsioonide, seikluste, kujutlusvõime, uudsuse ja loovuse väärtustamises. Avatud inimesed näevad maailma otseses mõttes teistmoodi, saades kätte rohkem visuaalset informatsiooni, kui teised. Anna Antinor viis oma kolleegidega Melbourne ülikoolis läbi katse 123 õpilase vahel, kellel paluti ühe silmaga jälgida punast ning teise silmaga rohelist kujundit. Tulemuseks saadi see, et avatud mõtteviisiga õpilased nägid kahe erineva kujundi asemel hoopis segutaju mõlemast. Tavaliselt näeksid inimesed ühte kujundit korraga, vahelduvalt mõlema kujundi vahel. See on esimene katse, mis näitab suurema avatusega inimestel erinevat nägemistaju. Ülejäänud neli peamist isiksuse joont – meelekindlus, ekstravertsus, koostöövalmidus ja neurootilisus ses katses segatajuga ei seostunud.
Harmoonia on õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. Disharmoonia on Harmoonia vastand. 3.6. ORNAMENTIKA PÕHIALUSED SÜMMEETRIAKS nimetatakse terviklahendust, kus pinna keskpunktist või teljest võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised. Sõna "sümmeetria" on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest "syn" ja "metros" ning tähendab võrdset mõõtu ja tasakaalu. Igapäevases elus ja tegevuses ongi kombeks nimetada sümmeetriliseks iga kujundit, eset ja organismi, mille mõlemad pooled on ühetaolised. Looduses esinevad puulehed, pungad ja õied, putukad ja liblikad, loomad ja inimene, on põhiliselt sümmeetrilised, muidugi suhteliselt ja ligikaudselt. Nad kõik omavad kaks poolt- vasaku ja parema, mis on ligikaudu kattuvad oma siluetilt ja suhtuvad teineteisesse kui peegeldused. tohiks looduses leiduvaid objekte
· kõrvuti või põimuvate, lõikuvate ridadena Sümmeetria ja asümmeetria SÜMMEETRIAKS nimetatakse terviklahendust, kus pinna keskpunktist või teljest võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised. Sõna "sümmeetria" on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest "syn" ja "metros" ning tähendab võrdset mõõtu ja tasakaalu. Igapäevases elus ja tegevuses ongi kombeks nimetada sümmeetriliseks iga kujundit, eset ja organismi, mille mõlemad pooled on ühetaolised. Looduses esinevad puulehed, pungad ja õied, putukad ja liblikad, loomad ja inimene, on põhiliselt sümmeetrilised, muidugi suhteliselt ja ligikaudselt. Nad kõik omavad kaks poolt- vasaku ja parema, mis on ligikaudu kattuvad oma siluetilt ja suhtuvad teineteisesse kui peegeldused. Kui käsitleda sümmeetria mõistet täpsuse ja täiuslikkuse seisukohast, ei tohiks looduses leiduvaid objekte
silindri külgpind = 2 r (r + h) gl et h Ruumala i r dnili s V = r 2h silindri moodustaja r silindri põhjad Silindri telglõige Telglõikeks nimetatakse tasandilist kujundit, mis tekib geomeetrilise keha lõikamisel tasandiga, mis läbib lõigatava keha telge h 2r Silindri ristlõige Ristlõikeks nimetatakse tasandilist kujundit, mis tekib geomeetrilise keha lõikamisel tasandiga, mis on risti lõigatava keha teljega r Koonus Koonuseks nimetatakse
PowerPoint Nõuded iseseisvale tööle Aastal 2011 1. 15 slaidi 2. Min. 3 fotot 3. Min. 1 graafik ja 1 tabel (ise koostatud) 4. Min. 1 loend, siseneb punktide kaupa 5. Ühel slaidil panna erinev taust 6. Lisada slaidinumbrid 7. Jaluses ettekandja nimi 8. Link mingile veebilehele 9. Link mingile dokumendile 10. 2 sisenevat kujundit millegi rõhutamiseks 11. Peab kasutama ja korrektselt viitama vähemalt kahte eelretsenseeritud teadusartiklit 12. Kõik mujalt hangitud materjalid peavad olema korrektselt viidatud · Lisaks eelolevale tuleb täita kõiki teisi akadeemilisele ettekandele ette nähtud häid tavasid (neid sai teile praktikumis põhjalikult tutvustatud). · Korrektseks viitamiseks saate abi Põllu- ja aiasaaduste tootmise valdkonna bakalaureuse- ja magistritööde koostamise juhendist mis
Tööleht 2. Teema:RINGHEEGELDAMINE JA SILMUSTE KASVATAMINE Ülesanne 1:Tutvu teemakohase õppematerjaliga. Ülesanne 2: Heegelda iga kujundi kohta näidis, kokku 5 kujundit. Ülesanne 3: Otsi õppematerjalist lünkadesse õiged vastused. Jooni õige vastus alla või täida lüngad: 1.Ringsel heegeldamisel ringi lõpus pööratakse / ei pöörata tööd ümber, töö esimene ja tagumine pool on ühesugused / erinevad. 2.Spiraalselt heegeldatud ringil kasvatatakse silmuseid kuuest (mitmest?) kohast. Iga ring suletakse / ei suleta aassilmusega (millise silmusega?) 3.Suletud ringidena heegeldatud ringil kasvatatakse silmuseid kuuest (mitmest?) kohast.
Püramiid ko o s ta s : La ura Ka s e küli Püramiidiks nimetatakse ruumilist kujundit, mille külgedeks on ühise tipuga kolmnurgad ja põhjaks hulknurk Ühise tipuga kolmnurki nimetatakse püramiidi külgtahkudeks. Külgtahkude ühiseid servi nimetatakse külgservadeks. Põhjaks olevat hulknurka nimetatakse põhitahuks ja selle külgi põhiservadeks. Kolmnurkade ühine tipp kolmnurk püramiidi kõrgus Korrapärane püramiid
üksteisest erinevad? * Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. * Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m1 * 2) 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks
Kujund on analoogne mentaalne representatsioon, kus me näeme mingit joont - joonist) teades, mida see tähendab. Kujund ei ole pilt, sest sisaldab endas ka tõlgendust kuigi kujundit saab vaadata nagu pilti. Mõiste on sümbolilased mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või sümboliga tähistatud asjad. Mõiste on kas kirjeldav, määratleb omadusi 1. Palun defineeri kujund. Palun defineeri või suhted erinevate esemete vahel. ÕO5 mõiste
Valemid: Pindala ja ruumala 1. Pindala Ümbermõõt on kujundit ümbritsevate külgede pikkuste summa. Ristküliku pindala on korrutis: alus korrutatud sellega ristuva kõrgusega. Kolmnurga pindala on pool sama aluse ja kõrgusega ristkülikust, sellepärast valemis on esitatud lisategur ½, seega ½ alus kord kõrgus. Ringi puhul tuleb kasutada konstaanti , mis on 3,14. Ristkülik Ümbermõõt: P = 2(a + b) Pindala: S = ab Erijuhtum: Ruut Ümbermõõt: P = 4a Pindala: S = a2 Rööpkülik Ümbermõõt: P = 2(a + b)
Eliot juhtis ka Londonis filosoofia ja kirjanduse kvartajakirja ,,The Criterion". T. S. Elioti luulet on eestikeelses tõlkes avaldatud seni peamiselt ajakirjas ,,Looming". Tema mõtterõhulise, eri tõelustasandeid oskuslikult ühendava luule mõju maailmaluulele on olnud suur. Imazistid taotlesid luule täpset ja ilustamata keelt ning täielikku teema- ja vormivabadust (eelistati vabavärssi). Eriti tähtsaks pidasid nad eredat, lakoonilist ja sugestiivset kujundit, paljud luuletused koosnevadki üksnes kaemuspiltide reast. Eeskuju võeti prantsuse sümbolistlikust, jaapani, hiina ja antiikluulest. Imazism nõudis luulekeeles kasutamiseks täpseid sõnu, uusi rütme uute meeleolude avaldamiseks, piltide kasutamist üldiste, olgugi mõjuvate sõnade asemel ja sõnastuse keskendumist olulisema väljendamiseks. Rõhku asetati kirjandusteose vormi ja struktuuri eritusele. Just sel teel, kõrvale jättes kirjanike
INFORMAATIKA II Tudeng Õpperühm Juhendaja Kood VBA RAKENDUS Nimetus "PALL" KA II US "PALL" PROTSEDUURID Antud mängus on protseduurideks liigu(), algseis() ja paus(). Liigu protseduuri eesmärgiks on palli liikuma panek ja seda just etteantud välja piirides, mis on mängus oranzi värvi. Liigu ja algseisu protseduur käivitatakse kasutaja poolt töölehel olevate nuppude abil. Paus protseduuri eesmärgiks on tekitada 0,5 sekundiline paus palli liikumiste vahele. PARAMEETRID Peamisteks parameetriteks on mängus algandmed ja kujundid. Lehel on antud neli numbri välja ja neist kaks on kasutajal kontrollitavad. Teised kaks on veel palli liikumise aja kuvamiseks ja teepikkuse kuvamiseks. Palli liikumiste arvu saab kasutaja kontrollide liuguri abil ja palli liikumise juhuslikkust saab kasutaja k...
objekti? * Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks
* Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m 1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks
* Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m 1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks
"Uusaja" alguses selles filmis valmistas veidi pettumust see, et kui tavaliselt tulevikuteemalistes filmides on igasugu lahedat tehnikat, siis selles mitte, tavalised kopad ja kahtlased autod. Kuid 3 minuti pärast oli juba selge, miks see nii on: inimkond on idioodistunud. Väga naljakas, oli vaadata, kuidas inimesed arvavad, et limonaad on taimedele hea, sest temas on elektrolüüdid ja vang, kes IQ testi ajal ruudukujulist kujundit kolmnurgakujulisest august sisse üritab toppida, varjab oma geniaalset "lahendust" kõrvallauas sama ülesannet täitva peategelase eest. Samas on see ka küllaltki eluline, mitte muidugi sellises ulatuses nagu filmis kirjeldatud, kuid idee järgi võib nii juhtuda ka päriselt. Õnneks liigub maailm praegu vähemalt selles suunas, et aina rohkem inimesi saab kätte kasvõi elementaarse koolihariduse ning õpib lugema ja kirjutamagi
Arvamus Autori pihtimus kinnitas minu arusaamist. Hando Runnel ütles: “Tantsimine on nooruse tunnus. Tants koondab tähelepanu ühte punkti. […] Mis sünnib tantsijast eemal, tantsimise hetkel, ei tajuta. Aga maailm toimib tantsija Karli Udso, G3R noorest tahtest hoolimata.” Ta ütles ka, et võim ja vaim ei vastandu ja ilma vaimuta ei ole ka mingit võimu. Hando Runneli pihtimus aitas mul mõista purpurtigude kujundit, mille peale ma ei oleks ise tulnud. EPL artikkel andis edasi parema info selle aja olukorrast, mis aitas mõista luuletajate seas aset leidnud kriisi ja rasket ühiskondlikku olukorda. Esimest korda H. Runneli luuletust “Ilus poiss tantsis kaerajaani” lugedes oli minu jaoks raske mõista kõiki metafoore ning ka seda, miks autor võiks säärase luuletuse pärast pahandustesse sattuda. EPL tekstist tuli välja, et luuletaja ja võõra võimu vaheline kriis aitas eestlastel
Setumaal peeti Pekot üldiseks aitajaks ning õnnetoojaks, kes valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki. Pekot kujutas puunukk, mille ees ja peal põletati küünlaid. Kuju hoiti valgesse linasse mähitult viljasalves ning toodi sealt välja erilistel puhkudel. Peko kultus püsis Setumaal elusana 20. sajandini, viimane teadaolev palve Pekole on üles tähendatud 1930. aastatest. Tänapäeval peavad setud Pekot oma rahvuskangelaseks ning kuningaks, kelle nime ja kujundit kasutatakse rahvussümbolina. Igal aastal toimuvate Setu Kuningriigi päevade ajal valitakse taevase kuningas Peko maapealne asemik ülemsootska. Kultusnukud kuulusid täiskasvanute maailma. Nukumängu pühaduse kaotamise järel ei raatsinud suured inimesed nukkudest päriselt loobuda. Nii muutusid 15.sajandil Euroopa kuningakodades populaarseks moenukud. Need olid täisinimese pikkused viimase moe järgi riietadud nukud, mis rändasid moesaadikutena ühest riigist teise
Budism 6.saj. eKr. Siddhartha Gautama u.560-480 eKr. Pühamees, valgustunu- Buddha. Eesmärk: vabaneda maistest kannatust. ja pääseda taassündide ringist nirvaanasse. Ehitised: Stuupa- monument Buddhale, poolkera- v kellukakujuline(Sanchi Amaravati stuupad) Tempel: ruudu-ja ringikujuline astmetest kontsentriline ehitis. Boropudur - tempel Jaava saarel Indoneesias, ehitatud 9.saj lõpul. Templi plaan meenutab jantrat, graafilist kujundit,mida kasut meditsiinilise abivahendina. Ehitis sümboliseeris budistlikku mõttemaailma ja pürgimusi (1.tasand kujutas maist elu - kannatuse põhjust, ihasid, emotsioone järgmised 5 tasandit kujutas teadmiste ja õpetuste saamise teed; 3 ringikujulist tasandit väljendasid kannatustest vabanemisest valgustuse staadiumi; 72 kellukakujulist stuupat, igas Buddha kuju; kõrgeim, ilma kaunistusteta stuupa sümboliseerib absoluuti-''kõike ja mittemidagi'' HIINA
Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel Värss-luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks Stroof-salm, mida iseloomustab sisuline terviklikkus Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks Piltluuletus-selline luuletus, mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit. See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja kolmandas 5 silpi. Riim puudub, seaos looduse ja aastaajaga. Tekkis 15.saj. Jaapani klassikaline luulevorm. Lüüriline, sõnastus täpne. Ballaad-pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Kasutab ka tegelaskõnet, dialoogi. Sonett-koosneb kahest neljarealisest ja kahest kolmerealisest salmist
Alguses on pikem osa->gootilik stiil, nagu selles stiilis, milles Ockeghem laulab. 5 häält, tenoriks on Gregooriuse koraal. ,,Requiem aeternam", nihutatud pool tooni madalamale, mel. ei kõla nii nagu peaks. Laulab Jean Molineti teksti. II osas nimetab oma 4. õpilast. 4häält, alumine hääl on cantus firmus. Polüf. lihtsustub, põhikujuks astmeliselt laskuv bassiga harmooni järgnevus, mida saj. jooksul on palju esitatud kui pisarate või kannatuste kujundit. Motetti zanrites väljendas J.D end kõige vabamalt. Ta on seotud pmst terve elu Itaaliaga, aga tema loomingus on vaid paar it.k. lugu, nt. frottola. J.D kunst varjutab ära tema põlvkonna kaaslaste oma. Kõrg.ren. kunsti jäävadkunstnikud Heinrich Isaac, Pierre de la Rue, Jean Mounton.
Eestis asumisele Tjumeni oblastisse. Ta suri Urmanovo haiglas 18. juulil 1947. aastal. Looming Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923. aastast. 1. jaanuaril 1924. aastal saatis Talvik "Loomingu" toimetajale Tuglasele luuletuse kaaskirjaga: "Mullatöölise elu ei anna mahti süvenemiseks". Oma varasemates luuleproovides otsis Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik" 1937. aastal ilmus tema teine luulekogu "Kohtupäev" Milleks mulle tiivad... Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, kui mu tähe matnud pilvi pime kiht? Milleks mulle kuub, mis lausa kullast näib, kui ju katkulehk mu kurgukoopast käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, kui mind jalust rabab iga priskem sõõm? Milleks kuulsuski, mis hullutas mu meeli? Kord ta naeratas, kuid hiljem näitas keelt.
koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. See lahkumine, eemaldumine oli nii iseloomulik Talvikule, kes ei olnud võitleja ega energiast keev teoinimene. Tasakaalu pidi ta leidma sisemises läbikannatamises – alles konfliktist kaugenedes saabus selgus. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest – luulest Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit Tegemist oli 20. sajandi kahekümnendate aastatega, mil terves Euroopas valati oma maailmanägemus, ideed, emotsioonid ekspressionistlikku vormi. Seda püüab ka Talvik. “Palavikule” on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb kõike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja vollanali. Seda on hiljem põhjusega peetud üheks meie kaunimaks luuleraamatuks…" Esimeste
ühiskonna varustamise kõrval ka maade hindamine, maakasutuse korraldamine, sellega seoutud infosüsteemide pidamine jms 7. Mille poolest sarnanevad ja erinevad vektor- ja rasterkaardid. Rasterkaardid-antakse kohateavaet edasi pikslitega. Enamjaolt passiivne, üksikuid objekte on keerulisem välja valida.Kasutatakse kaardimaterjalina keerukamates geoinfosüst, kaartide taustapilt Vektorkaardid-antakse kohateavet edasi objektide kaupa. Iga kujundit on võimalik eraldi välja valida ning muuta selle kuju ja väljanägemist.Saab kergesti täiendada ja muuta ning sp kasut. kaartide valm. Sarnasused- mõlemaga antakse kohateavet edasi 11. Osata määrata Eesti geoloogilisel läbilõkel erinevate ajastuste kivimikihte (vt joonis Õ lk 19). + - graniit ; triibud-savi; tellised- lubjakivi,dolomiit;kollane-liivakini; ülemine-pinnakate 12. Osata kirjeldada Eesti geoloogilist ehitust
kujutatava kiire ja ekraani lõikepunkt. 2. Sirgjoone projketsioon on üldjuhul sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutava kiirega. 3. Kui punkt on mingil joonel, siis tema projektsioon on selle punkti projektsioonil. 4. Kui tasapinnalist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Kui sirglõik on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelne projektsioon sellel ekraanil on pikkuselt võrdne ja paralleelne lsõigu enesega. 6
Luuletuste kirjutamisel rakendati automaat kirjutise meetodid ( üles tuli kirjutada kõik, mis pähe tuli ja võimalikult kiiresti). Sürrealismis eristatakse erinevaid perioode: 1919-1923 automatism, mõtete kirja panek võimalikult kiiresti; 1930-dad uute elamuste otsimine ringi liikudes, musthuumor; 1940-dad uute müütide loomine ja otsimine. L.Aragon P.Eluard IMAZISM Ameerikas ja Inglismaal tekkinud kirjandusvool, mis eksisteeris aastatel 1912- 1917. Nimi tähendab pilti või kujundit ja voolu eestvedaja Ameerika luuletaja Ezra Pound. Pööraski põhitähelepanu kujundlikule luulele. Sümbolistide eeskujul kasutati erinevaid sümboleid, luuletu pidi olema lühike ja lakooniline (haiku). Tehti erinevaid vormi eksperimente, luuletused olid enamasti vabavärsilised. T.S.Eliot ,,Cats" EKSPRESSIONISM kirjandusvool, mis tekkis vastukaaluks impressionismile ja eksisteeris samaaegselt futurismi ja kubismiga (1910-1924). Peetakse puhtalt saksa nähtuseks, sest tekkis
tuleb ekraanile sõrmega joonistada pildil kujutatud „võti“ ülemisest vasakust punktist alustades. Vahel unustas Tõnu ekraaniluku sootuks ja lootis telefoni haarates seda kohe kasutama asuda. Sel juhul vedas teda kõige tõenäolisemalt alt frontaalkoore prefrontaalne piirkond. Teinekord joonistas ta kõigepealt vertikaalse joone ja alles siis selle järel alaneva diagonaali. Neil puhkudel oli süüdlaseks ilmselt frontaalkoore premotoorne piirkond. Vahel aktiveeris Tõnu sõrm õiget kujundit joonistades siiski mõne sellesse mittekuuluva punkti. Siis näitas vähest vilumust üles tema frontaalkoore primaarne motoorne piirkond. Sellele küsimusele vastamiseks kasutasid sa ilmselt hüpoteetilist mõtlemist ehk simuleerimist Tõnu sõrmeliigutusi telefoniekraanil oma aju motoorsete piirkondade abil. 6. Liigutuse täpsustamiseks võrreldakse aju aferentset tagasisidet liigutuse mentaalse mudeliga ning saadetakse vajadusel välja uued eferentsed signaalid. 7
muutsid nad hetked ja pisiasjad ajatuteks. IMAZISM USA-s ja Taotlesid luule täpset ja Ezra Pound, Inglismaal ilustamata keelt ning Hilda 1909-1917 a. täielikku teema- ja Doolittle, vormivabadust. Eriti Amy tähtsaks pidasid nad Lowell eredat, lakoonilist ja sugestiivset kujundit, paljud luuletused koosnevadki üksnes kaemuspiltide reast. Imazism nõudis luulekeeles kasutamiseks täpseid sõnu, uusi rütme uute meeleolude avaldamiseks, piltide kasutamist üldiste, olgugi mõjuvate sõnade
Rea kõrgus: 14,25 punkti Rea kõrgus: 14,25 punkti Kujundite haakumine võrgustikuga või teise kujundiga Lülitage sisse Snap to Grid ja proovige teha mõned kujundid Tehke mõned kujundid ja proovige erinevaid tegevusi Põhitegevused kujunditega Grupeerimine ja degrupeerimine - Group, Ungroup Tehke mõned kujundid ja proovige nendega grupeerimist ja degrupeerimist Paljundamine ehk dubleerimine - Duplicate Siin on mitu kujundit. Proovige need grupeerida ja degrupeerida Kujundite joonestamine (INSERT/Shapes või Format/Insert Shapes Jooned (Lines) Line - joon (sirgjoone lõik) Arrow - nool Double arrow -topeltnool NB! Mõõtjooned Tehke taoline joonis. Väljakandejoonte tegemisel kasutage kopeerimist.
kategoriseerimisega. Kujund on analoogsed mentaalsed represresentatsioonid, mõisted sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Kujundi näide: mu kujutlustes on pilt minu isast. Tegu on personaalse kujundiga ning mitte kellelgi, ei saa olla sama kujundit nagu minul, sest kellelgi pole samu kogemusi ja mälestusi. Mõiste näide: ISA, mul on mõte, ka kujund silme ees, mis see endast kujutab ning kategoriseerin selle sümboliliselt. 2. Mismoodi toetab Grice’i Grice’i maksiimide järgi toimib suhtlemine koostööl, maksiimide järgimine kõne et vahetada teadmisi, kuulda teisi ja anda edasi mõistmist
1. tsentraalprojektsiooni puhul väljuvad kõik kujutamiskiired ühest punktist (tsentraalsed kujutamiskiired). Paralleelprojektsiooni puhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. kaldprojektsioon - kujutamiskiired langevad ekraaniga kaldu. Ristprojektsioon - kujutamiskiired ekraaniga risti. 3. sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt, kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirega. 4. tasapinnalise kujundi paralleelprojketsiooniks sirglõik, kui kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis 5. sirglõigu moondetegur - sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja sirglõigu enda tõelise pikkuse suhe 6. sirglõigu moondetegur võib muutuda järgmistes piirides: 1) ristprojekteerimisel nullist üheni; 2) paralleelprojekteerimisel nullist lõpmatuseni 8. sirglõigu projektsiooni pikkus võrdub sirglõigu pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. 9
rohelisi ja pruune toone. Kui värvipimedus on omandatud (trauma või haiguse tõttu), siis võivad esineda ka muud ilmingud vastavalt põhjusele. Diagnoosimine Värvipimedust saab diagnoosida vastavate jooniste/piltide alusel. Piltidel on segatud erinevaid värve ning moodustatud neist teatud kujundid, mida normaalse nägemisvõimega inimene suudab eristada. Olenevalt sellest, milliste värvide kombinatsioonidest isik kujundit üles ei leia, määrataksegi värvipimeduse alatüüp. Haiguse diagnoosimiseks kasutatavad joonised Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Prognoos ja ravivõimalused Prognoos Enamjaolt on siiski tegemist kergete värvipimeduse vormidega, mis ei põhjusta
muusikaliste vastetega, samas on see kujundlik programm elegantselt ühendatud traditsioonilise vormiskeemiga. Kiirete osade traditsioonilises vormis vaheldub refräänilaadne orkestriteema (ritornell) muutuvate soololõikudega. Vivaldi annab orkestriritornelli kanda osa üldkujundi ning kirjutab värvikalt ja dünaamiliselt vahelduvad helipildid peamiselt viiuli soololõikudesse. Aeglastes teistes osades kuuleme sageli mitut kontrastset kujundit üheaegselt, näiteks ,,Kevade'' II osas (,,Ja õitsval aasal tukub lehtede õrna sahina saatel kitsekarjus, truu koer tema kõrval.''). Nimetatud kogumik sisaldab rohkesti programmilisi kontserte, tuntumad neist on viiulikontsert ,,Torm merel'' ja flöödikontsert ,,Öö''. Vivaldit tunneme peamiselt tema orkestriloomingu põhjal, ometi oli ta ka 49 ooperi, paljude kantaatide, oratooriumide ja kirikumuusika autor. Vivaldi oopereid lavastati
Sõna vägi Väidetakse, et inimene ei suuda hetkegi mõtlemata mööda saata. Peas keerlevad helitud sõnad, mis ei pruugigi oma kõla kunagi leida, need täherägastikud jäävad meie endi südameid pitsitama. Kõla leidnud sõnad võivad tungida aga ka läbi teise inimolendi rinnakorvi, otse punasesse verepumpa. Öeldakse, et sõnadega võib liigutada mägesid. Tõsi ta on. Noil väikestel ritta seatud tähtedel on maagiline võim. Kolm tähestikulist kujundit ning võime siduda end igaveseks oma armastatuga. Juba ainuüksi ,,jah" ning ,,ei" võivad pöörata me maailmad kardinaalselt ümber. Antoine de Saint-Exupery raamatus ,,Väike Prints" röövisid suured inimesed oma sõnadega väikeselt poisilt julguse joonistada. Boamadude ning elevantide kritseldamise asemel soovitati pühenduda hoopiski geomeetriale ning maateadusele. Ei saa väita, et nood põnevad õppeained kasuks ei tule, kuid joonistamine on vajalik lapse psühholoogilisele
Kuid ometi on mõeldud palju erinevaid viise, kuidas laste mõtlemisoskust arendada. Selleks et lapsi edasi juhtida, peab teadma, kus nad oma arengus parasjagu on. Selleks et mõtlemist arendada ja õpetada on mitmeid viise. Näiteks tuleks mõelda järgmistele küsimustele: 1. Kumb kraaninupp on kuuma ja kumb külma vee jaoks? 2. Kui murrame paberitüki pooleks ja siis veel kaks korda pooleks- mitu murtud kujundit me saame? 3. Kuidas jõuda kiirmini kodunt lähima raamatukoguni? Viieaastase aju kaalub 90% täiskasvanu omast. Lapse meeleorganid ja meeles on kõrgelt arenenud ja valmis vastu võtma uusi kogemusi, mis oleksid mõtlemise ja õppimise toormaterjaliks. Seega on nendel aastatel äärmiselt oluline mõtlemise keskkonna kvaliteet. Veel üks näide: Isa oli oma kolmeaastase pojaga õues. Äkki nägi poiss hobust, esimest korda elus. ,,Vaata issi, seal on suur koer
See on visuaalne keel, millest aru saamisek tuleb juurde mõelda või oma intuatsioonist lähtuda. Kunsti sisuks on küll tegelik maailm, kuid selle väljendumisviis on erinev sellest, millega oleme tegelikkuses oleme nägema harjunud. Loodud on illusioon reaalsusest. Esemed ei näe välja nii nagu nad peaksid, vahel pole kindlat vormi, on ainult värvide mäng, vahel kujutatakse midagi uskumatult lihtsat nagu näiteks ainult ühte geomeetrilist kujundit. Selle mõistmiseks on igaühel endast lähtuv tunnetus, mis omakorda on tõlgitud antud kunstiliigi keelde. Konstruktivism, funktsionalism või minimalism, igaühel on omad tagamaad ja põhjendused. Tunnetus on aga igaühel individuaalne. Tekkinud emotsioonid ja seosed sõltuvad kogemusest, assotsiatsioonidest, isiklikust maitsest ja harjumusest. Niipalju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi. Ka kunsti loomist ja tajumist võib võtta eraldi nähtustena
Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luulest, luuletamisest, millele ta anduski. Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit. Poeetilist eneseleidmist iseloomustavad väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu. Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1934 aastast saab Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. 1937. aastal abiellus
Tallinna Kunstihoone Külastasin 12. aprillil Tallinna Kunstihoonet, milles esinevad kahe kunstipõlvkonna staarid Tiit Pääsuke ja Kris Lemsalu ühisnäitusel ,,Kaunitar ja koletis". Näitus koosneb kahe erineva põlvkonna tippkunstnike värvilisest ja mängulisest dialoogist. Töödes tuleb esile värvide intensiivsus ja kooslus. Näituse võime jagada kaheks Pääsukese ja Lemsalu tööd. Näitusele jõudes saime valida kahe pildi vahel abstraktne või kujutav kunst. Nii jagunesid ka kunstnike tööd. Alustasime Tiit Pääsukese töödest, kes kujutas oma maalides palju müüte, nt härja kujutamine. Samuti kasutas palju erksaid värve, mis tegi sünge ja hirmuäratava maali rõõmsaks. Üheks tema kõige silmapaistvamaks tööks oli langevarjuga mees, kelle kuju oli tehtud üleni savist. Nii suurt objekti on tavaliselt keeruline teha, kuna nii suure savi põletamine tahab palju ruumi ning on suur oht purunemisele. Tööl puudub nägu (...
1928. aastal hakkas ta uuesti kirjutama 1934. aastal saab temast Eesti Kirjanike Liidu liige Samal aastal ilmus tema esimene luulekogu "Palavik" 1937. aastal abiellus ta Betti Alveriga 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult, selle tagajärjel muutusid kõik tema teatmeteosed kidakeelseks Luuletaja hukkus 1947. aasta juulikuus nõukogude vangistuses LOOMING Tema mitmekülgne lugemus kajastus ka tema loomingus Ta otsib oma varasemates luuleproovides veel terviklikku, stiiliühtset kujundit Ta püüdis oma loomingusse tuua oma maailmanägemust, ideesid, emotsioone ning ekspressionistlikku vormi Ta on saanud oma loomingusse mõjutusi Dantelt, Baudelaire'ilt ja Francois Villionilt Hiljem muutub luuletaja stiil rahulikumaks ja selgemaks ning ekspressionistlikud võtted taanduvad Tema luulest hakkavad kostuma kaduvuse ja surma tunnetamine LOOMINGUNÄITED Tema eluajal ilmus temalt kaks luulekogu "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937)
asukas, kes näeb seda, midaa näeb teadlane, ja reageerib nagu teadlane. Kuna maailm, kuhu üliõpilane astub, ei ole lõplikult fikseeritud ümbritseva maailma loomusega ühelt poolt ja teadusega teiselt poolt, siis on see pigem määratud ühiselt ümbrusega ja teatud normaalteadusliku traditsiooniga, mida üliõpilast on harjutud järgima. Seetõttu tuleb revolutsiooniaegadel koolitada teadlast tajuma teisiti teda ümbritsevat maailma. Ta peab õppima nägema uut kujundit mõningates tuttavates olukordades. Sellepärast ongi erinevad koolkonnad mõistnud paradigma eesmärke pisut vääriti. Oleme veendunud,et peame õppima aru saama vähemalt teadlaste loodud sarnastest seadustest. see, mis toimub teadusrevolutisooni ajal, ei taandu täielikult üksikute ja püsikindlate andmete ümbertõlgendamisele, sest andmed ei ole ühemõtteliselt püsikindlad. Näiteks pendel ei ole langev kivi ega hapnik flogistonivaba õhk. Järelikult on need andmed,
nähtamatuks) Picture shape võimaldab valida millise kujulisest aknast pilt meile paistab (paistab vaid osa pildist) Picture border saab panna raame. Kui on vaja selekteerida mitu teksti osa või pilti, siis kõigepealt valida üks shift nupp all ja valida teine. Jooniste ja skeemide koostamine: Isert vahelehele shapes (saab valida juba valmis olevaid kujundeid) Kui kujund valutud, siis hiirega saab valida suuruse ja seda muuta. Shift klahvi all hoides saab kujundit muuta proportsionaalselt. Trawing tools format vaheleht position saab muuta kujundi asetsemist tekstis Kujundi sisse saab teksit lisada edit tekst
elemente. Eriti oluline on identifitseerimine ühe või teise sotsiaalse (vanuse-, soolise, etnilise, majandusliku, kutsealase jne) grupiga. Iseenda identiteedi kujund, mis on tekkinud isiksuse eneseteadvuses, paistab silma suure stabiilsuse poolest. Psühholoogilised uuringud näitavad, et informatsioon enda kohta, mis on vastuolus isiksusel kujunenud Mina- kujundiga, omandatakse hoopis halvemini kui informatsioon, mis seda kujundit kinnitab, vahel aga ei omandata seda üldse. Näiteks G. Meadi meelest pole indiviidi eneseteadvus midagi muud kui vastastikuse sotsiaalse mõjutuse tulemus; selle mõjutamise protsessis harjub indiviid vaatlema iseennast kui objekti. Meadi teooria taandab sotsialiseerimise protsessid indiviidide otsesele vastastikusele mõjutamisele ja alahindab laialdasemat ühiskondlike tingimuste ja kultuuri kompleksi. Indiviidi kujunemist mõjutab suures osas ümbritsev keskkond, sealhulgas teised inimesed
Värvide kontrast, see on värvide mõju üksteisele. Värviringis (vaata 2. leheküljel asuvat Johannes Itteni värviringi) vastakuti asetsevaid toone (kollaneviolett, punaneroheline, oranz sinine jne) nimetatakse komplementaarvärvideks.. 1. Järelkontrast pingsal vaatamisel näeme olemasoleva värvi asemel teist värvi. 2. Üheaegne kontrast. Kasutatakse kontrastvärve, et tuua välja teatud kujundit taustast, suunata vaataja tähelepanu mingile kindlale objektile. Värvide kooskõla. Alati sobivad: 1) Neutraalvärvid kõikide värvidega. 2) Kontrastide põhimõttel valitud värvid, komplementaarkontrast (roheline ja punane, violet ja kollane, oranz ja sinine). 3) Kui on kaks ebasobivat värvi, saab neid sobitada lisades nende vähele neutraalse värvipinna. 4) Värviringis kõrvuti asetsevad värvid, ehk toon-toonis värvid ehk sugulusvärvid.
.. otsib tööd... soovitab vaikselt... ostan maja, vanaema võib elama jääda. Pt: Õõõh... Appi. Minuga juhtub hirmus asi. Mul hakkavad unenäod ja igapäevaelu segamini minema. Minu tõbi aiva süveneb. Oh, küll vanasti oli hea, siis viis ikka emakene hälli heinamaale... HULLULT TEKSTI ...et printsi südames tekkis armastus 3 apelsini vastu, see on selline kujund, te teate, mis see kujund on, ei tea, novot, meie ka ei tea, lavastaja ütles, et laulge kujundit, peaksime laulma 4- häälset kujundit." UUS PILT Leandro: Stimorol, algupärane kõva mekk. C: Pedigree Pal on pensionärile parim. Leandro(suudleb Clarice kätt): Emand Clarice, kutsun seansule, tulnud rida uusi uudiseid: Pada kuningriik justkui välja surnud, kuningas lukustanud end kambrikesse, Prints riigist teadmata suunas lahkunud, kriis on küpse. Clarice: Järelikult on meil soodne võimalus riigipiruka jagamiseks.
Eritüübilised väljad- üksteist ei sega ega mõjuta. Mateeria võib olla kahel moel, ainena või väljana Elektrostaatiline väli- väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Elektromagnetlaine- valgus, mikrolained, raadio, televisioon, infrapuna jne Elekrtivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis e-vektor on puutuja suunaline Puutuja- ringjoon, mis puutub geomeetrilist kujundit täpselt ühest punktist Homogeenne elektriväli- elektriväli, mille jõujooned on võrdsetel kaugustel paiknevad, võrdsete pikkustega paralleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul ei muutu Mittehomogeenne elektriväli- elektriväli, mille jõujooned paiknevad mittevõrdsetel kaugustel ja on mittevõrdsete pikkustega mitteparalleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul muutub Elektrivälja töö- on võrdeline elektrilaenguga, välja tugevusega ja vahemaaga, mille laeng läbib A=qEs
asetsevad kujutamiskiired paralleelselt. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Kaldprojektsioon (kiired ekraani suhtes kaldu) ja ristprojektsioon (kiired ekraani suhtes risti). 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Kui sirgjoon on ühtib projekteeritavate kiirtega. 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib sirglõigu moondetegur muutuda: a) ristprojekteerimisel? Nullist üheni b) paralleelprojekteerimisel? Nullist lõpmatuseni 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: a) paralleelne kiirtega? Sirglõiguks b) paralleelne ekraaniga? Ringiks 8
Eritüübilised väljad- üksteist ei sega ega mõjuta. Mateeria võib olla kahel moel, ainena või väljana Elektrostaatiline väli- väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Elektromagnetlaine- valgus, mikrolained, raadio, televisioon, infrapuna jne Elekrtivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis e-vektor on puutuja suunaline Puutuja- ringjoon, mis puutub geomeetrilist kujundit täpselt ühest punktist Homogeenne elektriväli- elektriväli, mille jõujooned on võrdsetel kaugustel paiknevad, võrdsete pikkustega paralleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul ei muutu Mittehomogeenne elektriväli- elektriväli, mille jõujooned paiknevad mittevõrdsetel kaugustel ja on mittevõrdsete pikkustega mitteparalleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul muutub Elektrivälja töö- on võrdeline elektrilaenguga, välja tugevusega ja vahemaaga, mille laeng läbib A=qEs
Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luulest, luuletamisest, millele ta anduski. Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit. Poeetilist eneseleidmist iseloomustavad väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu. Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1934 aastast saab Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. 1937
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
