Eesti teatri ajalugu, Eksamiküsimused: 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Sotsialistlik realism muutus kohustuslikuks normiks kommunismi ajal (1940nendatel). Stanislavski süsteemi nimetati kui ainuvõimalikku näitlejatöö alust. Tema õpetus jõudis Eestisse 30nendatel. Tema põhiteos ,,Näitlejatöö endaga" ilmus enne nõukogude okupatsiooni. Nõukogude võimuga tulid kohustuslikud Stanislavski tõlgendused. Sotsialistlik realism olles nõukogude ilukirjanduse põhimeetod, nõuab kunstnikult ajalooliskonkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures kunstilise kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus peavad ühtuma ülesandega kujundada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Teksti pidi järgima väga täpselt, seda ei tohtinud valesti tõlgendada. Kirjanduse tõlgendajad olid teatrile väga tähtsad isikud. Oluline oli lav...
Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja virtuaalraamatukogudest 6. Avage TÜ Digikogu (http://dspace.utlib.ee/dspace/) ja uurige, millised Luule Epneri raamatud on digikogu kaudu leitavad? Esitage 1 raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Advanced search, filters: author ,,epner, luule", paremaltmenüüst ,,epner, luule" ,,Draamateooria probleeme. I" , ,,Draamateooria probleeme. II" , ,,Eesti Kirjanduslugu" Epner, L (1994). Draamateooria probleeme. II. Tartu. http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/3726 7. Leidke TÜ Digikogust ajakirjanduse teemat käsitlev elektrooniline õppematerjal. Esitage pealkiri. Kuidas vastuse leiate? Search ,,e-õppe materjalid", filter: subject ,,ajakirjandus" Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu. 8. Avage TLÜ Raamatukogugu (www
Vanim eesti kirjakeelt sisaldanud raamat ei ole küll säilinud, kuid on kaudseid teateid vaadist, mis oli täidetud raamatutega ja teel Riiga, kuid kästi põletada. Teadaolevalt olid vaadis saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi,- läti- ning eestikeelsed missatekstid. Kas raamatud põletati pole teada aga hävitamise põhjuseks oli ,,luterlik jõledus". Samas ütlevad faktid, et just sellest kaduma läinud trükisest sai alguse eestikeelse raamatu ajalugu. (Epner, Metste & Olesk 2006, lk 12) Ühtlasi on saanud vankumatuks tõsiasjaks, et eestikeelde trükitud raamatu ajalugu algab reformatsiooniga ja et pole põhjust arvata nagu arendanuks katoliku vaimulikud eesti kirjakeelt juba reformatsioonieelsel ajal (Põltsam 2000). Sest reformatsioon jõudis Liivimaale 1520. aasta alguses. See tekitas vägagi suuri konflikte katoliiklaste seas ning selle tulemusel toimusid linnades pildirüüsted, mille käigus said
KASUTATUD KIRJANDUS 1. ANNUS, E., Epner, L., Järv, A., ... (jt.) Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, 2001. 2. JANSEN, E., Põldmäe, R. Carl Robert Jakobson: lühimonograafia. Tallinn: Eesti raamat, 1968. 3. Vikipeedia-http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson 18
ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias.
vahendab elamusi vahendab teadmisi vaataja elab kaasa vaatajale näidatakse huvi lahenduse vastu huvi tegevuse käigu vastu Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias.
2 Sisukord Lk 1- Sisukord Lk 2- Eessõna Lk 3- Arbujad Lk 4- Heiti Talvik Lk 5- Betti Alver Lk 6- Bernard Kangro Lk 7- Uku Masing Lk 8- Paul Viiding Lk 9- August Sang Lk 10- Kersti Merilaas Lk 11- Kokkuvõte Lk 12- Kasutatud kirjandus 1 Kasutatud kirjandus Lk 3- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 140 Lk 4- Eesti Kirjanduslugu Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker ,,Kooliprii" 2001 lk 259 Lk 5- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 146-147 Lk 6- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 154-155 Lk 7- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 151-152 Lk 8- Eesti Kirjanduslugu Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker ,,Kooliprii" 2001 lk 261-262
tasemini, käsiotseb Koidula armastusabielu, väljarändamise, ebausu ja muid probleeme. Näidendid ja teatrid Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ning Eesti algupärase näitekirjanduse üks rajajaid. Eesti esimene eesti keelne teatrimäng"Vanemuises" oli "Teomees ja karjapoiss". 24.juulil 1870.a. esietendus "Vanemuises" Koidula lavastuses teatrimäng "Saaremaa onnapoeg". Kasutatud kirjandus: · "Eesti Ajalugu Elulugudes". · Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker "Eesti kirjanduslugu". · Ajaloo õpik "Uusaeg" 8. klassile.
R.Kreutzwaldi portree. 1864. Autor Johann Köler. 1 1853. aasta sügisel esindas Kreutzwald ÕESile 12 loost koosneva käsikirja, mis hakati nimetama "Alg-Kalevipojaks". See oli juba eesti keelne värsilugu. Täielikul kulul ilmus kalevipoeg 1857-1861. aastatel koos saksa keelse tõlkega.2 1 Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kreutzwald-k%C3%B6ler.jpg 2 Epner, Luule, Kristi Metste, Sirje Olesk 2005. Vanem Eesti kirjandus. Tallinn: koolibrii, lk 5358. 2. Eepose algus 19. sajandi alguse leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. Nii tegi Friedrich Robert Faehlmann Eesti Seltsi ettekande kalevipoja-muistenditsest. Pärast Faehlmanni surma jätkas kalevipoja kirjutamist Eesti Seltsi palvel Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet
näiteks maaliklassis valminud portree modellist, kuid enamikus töödes on tema pintsli ette jäänud ikkagi ootamatud stseenid. Valikupõhimõtet on võrdlemisi raske määratleda kui tavaliselt räägitakse tegelikkusest erinevate motiivide valikul «unenäolistest» algetest, siis see ei pea siin paika. Maastikud «kihutavate härgadega» ja «kitkutud kanadega» või karvane meesakt «Kalju» on tööd, kus Mäetamm on pigem narr kui kultuuritegelane. Eero Epner, kriitik. Painting of Rousseau Ordinary People in Different Positions
Jää ja külmakõrb MARLEEN MÄEKALA KARIN-MARGARETH EPNER Asend Kliima Polaarne kliima Eristatakse 2 aastaaega Õhumassidest polaarne ja valdavad ida tuuled Lumi ja jää peegeldavad 90% päikesekiirgust tagasi atmosfääri Arktiline Talvel temperatuur kuni −40°C Suvel keskmine õhutemperatuur kuni +5°C Aasta keskmine sademete hulk kuni 250mm Tuule kiirus kuni 120 km/h Antarktiline Talvel keskmine õhutemperatuur mandri keskosas −60..−70°C,
seisukorda. ,,1920. Aastaid iseloomustas ühiskonnagruppide erihuvide lahknevus. 1924. aasta 1. detsembri putsi läbikukkumise järel vähenes kommunistide mõju, juhtkohale asusid sotsialistid. 1930ndate alguses hoogustus vabadussõjalaste liikumine, mis viis 1934. Aastal võimu haaramisele K. Pätsi poolt ja edasisele ,,kõva käe" poliitikale. Sündmused poliitika- ja majanduselus (järjestikused majanduskriisid) mõjutasid teatud määral ka teatritegevust." (Epner jt 2006: 56) Seega ei sõltunud kunsti ja sealhulgas ka teatrikunst mitte ainult üldistest arusaamadest ja muudest välistest mõjutajatest vaid ka konkreetselt võimul olnud isikutest ning nende nägemusest kultuuri suunamisel. Kuna kunst ise on juba väärtus ning selle ,,tegemisel" (teatrietenduste, kirjatükkide jms näol) ei ole üldiselt eesmärki ainult puhast kasumit toota vaid luua kultuurilist väärtust, sõltub ta suuresti toetustest. Näitlejate ja teatritöötajate palgad,
revolutsiooni sündumusi kajastas Vilde paguluses ilmunud novellides ja jutustustes. Romaanis "Lunastus" käsitles ta Taani proletariaadi elu, romaanis "Mäeküla piimamees" talupoja ja mõisniku suhteid uutes, muutunud oludes. Silmapaistev osa eesti kirjanduses on Vilde pagulasaastail valminud näidendeil. Draama "Tabamata ime" aineks on ühiskonna ebakriitiline iha rahvuslike kultuurisuuruste järele , komöödias "Pisuhänd" pilgatakse nii mjanduslikke kui ka vaimseid tõusikuid. (Annus & Epner, 2001) 5 6 Kokkuvõte Eduard Vilde on oluline inimene eesti kultuuriloos. Kirjanikuna oli ta väga produktiivne, kirjutas väga palju humoreski, novelle, jutustusi, romaane ning näidendeid. Selle kõige kõrval oli ta oma aja kohta palju maailmas reisinud ja erudeeritud mees. Tema arvamusest hooliti Eesti ühiskonnas, tema käitumislaad ja mõtted olid eeskujuks, temast kirjutati ja teda austati riigi tasandil.
sisekõnelisest intiimsusest. Sagedased pausid, siirded ja ellipsid jätkuvad, kuid need rakendatakse nüüd aimava tõeotsingu teenistusse. Ilmse teadlikkusega lubatakse mõnel määral värssi tehnilisi konarusi, mis markeerivad siirast ja ilmutuslikku kõnet, ning keelendeid, mis ühendavad Karevat ka arbujate-eelse eesti luulega, näiteks J. Liivi ja E. Ennoga. Kasutatud kirjandus: M. Kalda. Eesti kirjanduse ajalugu. Kirjastus Eesti Raamat, 1991, lk 629-634 Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker. Eesti kirjanduslugu. Kirjastus Koolipri, 2001, lk 551-554
Kaheksaklassilise Kooliga. Pärnus on Koidula mälestussammas ja memoriaalmuuseum. Lydia Koidula oli üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule saavutas selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula oli teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Kasutatud kirjandus: 1)Epner, L ;Metste,K; Olesk,S 2005 Vanem eesti kirjandus , Kirjastus Koolibri . 2)http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula
Kaheksaklassilise Kooliga. Pärnus on Koidula mälestussammas ja memoriaalmuuseum. Lydia Koidula oli üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule saavutas selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula oli teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Kasutatud kirjandus: 1)Epner, L ;Metste,K; Olesk,S 2005 Vanem eesti kirjandus , Kirjastus Koolibri . 2)http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula
kuue peale, vaid selle peale, kes kannab teda", siiski oma südames nad mõtlevad: ,, Ilus kuub on ikka parem kui sant kuub." Aga ole vait, Jaak! Mis sa räägid? Kui neil rahakott on käes siis nad ju ei vaata mitte koti peale!" Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Kasutatud kirjandus: L. Epner, K. Metstse, S. Olesk ,,Vanem eesti kirjandus" Kirjastus Koolibri 2005 http://et.wikipedia.org/wiki/Kristian_Jaak_Peterson http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kirjalikud_malestusmargid_peterson_maarja.htm
Sütiste oli tollasel tipptasemel odaviskaja. Tema isiklik rekord oli 59.07. 1927, saadeti Rooma, osa võtma Rooma üliõpilasolümpiamängudest. Sütiste võitis odaviske, kuid autasustamisel tõuseb lipp üles tagurpidi ja hümniks mängitakse masurkat. Käekirja näide Metafoor „Töötavate tänavate laulik“ „Punane poeet“ Kasutatud kirjandus http://www.epl.ee/artikkel/79470 25.09.2010 E.Annus, L. Epner, E. Süvalepp. 20.sajandi I poole Eesti kirjandus. Koolibri. 2006. Lk 114-117 P.Riisimaa, A.Rätsep, T.Õunapuu. Eelmise sajandi Eesti kirjandus. Künnimees.2002. Lk 124-131 M.Kalda, H.Peep, H.Puhvel, E.Sõgel, A.Vinkel. Eesti kirjanduse ajalugu. Tallinn. Eesti raamat. 1984. Lk 159-175 O.Kruus. Mälestusi Juhan Sütistest. Tallinn. Eesti raamat. 1985.
Nende väärtuseks on · ilmekad tegelaskujud, kelles on täpselt tabatud ja koomiliseks võimendatud eesti rahvusliku karakteri tüüpjooni; elavale kõnekeelele toetuv dialoog, mida rikastavad kõnekäänud, rahvapärane mahlakas ütlemisviis, murdejooned; · suur lavapotentsiaal: näidendi tekst sallib teatripoolseid edasiarendusi ja täiendusi, näiteks olustikustseenide, laulude jms lisamist. Kirjandus: Epner, Luule 2002. "Kitzbergist Raudsepani". Tallinn: Koolibri, lk 15- 19, 23 31, 38; "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" 1975. Toim. E. Nirk, E. Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 145- 148; Hennoste, Märt 1997. "Väike eesti kirjanduslugu". Tallinn: Koolibri, lk 146- 153
Tema teostes oli kasutatud ka erinevaid tehnikaid. Näiteks ühe maali oli ta üle lakkinud, mis jättis värvi läikima ning jäi mulje nagu helgiks meri päikese käes. Näituse juures oli huvitav ka see, et keset seina oli üks pisike auk ja sealt seest paistis silmipimestav valgus. See auk oli pühendatud Arvo Pärdi loomingule ning kõrval oli silt „Puhasta oma silmad valgusega“. Näituse kataloogi eessõnas kirjutab Eero Epner: „Oluline pole meri või park, vaid meri või park kui idee – kui olemasolu võimalikkus. Ja see idee, see võimalikkus laotub meie ette kuninglikuna: tühjusesse, vaadete panoraamsusesse, ja vaikusesse. Vaikus, mis Vintide maalidel meid ootab, ei ole too tavapärane maalivaikus, vaid see on laotuv vaikus. Hääled ei ole Vintide maalil lihtsalt välja lülitatud ja mittekuuldavaks tehtud, vaid hääled on vakatanud
Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool – lõpetanud 27 lendu (üle 430 inimese). (1960.–1970. aastatel tegutsesid Teatriühingu toel mitme teatri juures oma stuudiod.) Teatris ja draamas aktualiseerus alates 1950ndate keskpaigast kõigil teose tasanditel elusarnasuse printsiip: aine värskus, situatsioonide usutavus, ehe ja veenev inimkujutus; „realism taassünnib vastukaaluna sotsialistliku realismi võltsingutele ja ilustustele” (Epner 2001: 522). Üht allharu, nn. olmerealismi esindas algupärases näitekirjanduses Ardi Liivese looming, samas tähistasid nii Liivese („Uusaastaöö”, 1958) kui ka Juhan Smuuli näidendid eeskätt inimese (taas)väärtustamist laval. Smuuli uuenduslik dramaturgia („Atlandi ookean”, 1956; „Lea”, 1959) oli eeltaktiks 1960. aastate näitekirjanike põlvkonna modernismile, lavastaja Panso ja kirjanik Smuul moodustasid
milles on oluline tulevikuta olemise motiiv, novell „Irdinimene“, mis kujutab ümbritsevast avaramat vaimsust ihkavat Ollimari, keda muserdavad stalinlikud pöörded Eestis. Traat kirjeldab Eesti ajaloolist saatust, ent talle on eestlased siiski talupojarahvas. Eestlus tuleb esile just kodu ja juurte kaudu, mida poliitilised tormid lahti rebida ähvardavad, kuid mis alati uuesti mulda kinnituvad. KASUTATUD ALLIKAD 1. Annus, E., Epner, L., Järv, A. [jt.]. (2001). Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri. 2. Annus, E., Epner, L., Velsker, M. (2006). Uuem eesti kirjandus. Tallinn: Koolibri 3. Johanson, K., Orlov, M. (2012). Mats Traadi looming. [www] http://luikjatraat.synter.ee/Traat/Looming.html (09.04.2015). 4. Palli, I. (2011). Mats Traat: Olen alati tahtnud olla kirjanik, ei keegi muu. Maaleht. 5. Traat, M. (1990). Ajalaulud. Tallinn: „Eesti Raamat“. 6. Traat, M
Asutav kogu . Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) 120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11...
rahastamisskeemis (a:(mart laidmets) and d:(kõrgharidus)) and t:(Postimees); teemabaas: ISE haridus 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust “Vaimude tund” ja mis on ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Vastus: kaks 1. Valgemäe, Mardi, 1935- Eesti barokk? / Mardi Valgemäe Vikerkaar (2002) ak. 16, nr. 11/12, nov./dets., lk. 174-176 2. Mati Undi teater revisited / Luule Epner Teater. Muusika. Kino, ISSN 0207-6535. (2009) nr. 1, lk. 15-31 : ill. Teemabaas: ISE kunst, muusika, teater, film; variant 1-d:(vaimude tund); variant 2- (d:(mati unt) ) and (vaimude tund); väljaande tüüp- ajakiri; artikkli tüüp - arvustus 3. Leidke ajakirjas “Tervisetrend” ilmunud artikkel külmravist (sisaldub pealkirjas). Millal see ilmus, kes on autor ja milline on täpne pealkiri? Millist teemabaasi kasutasite? Vastus: Autor :Jürgenson, Marika
suudetakse silm kinni pigistada. Teater peabki probleemidele tähelepanu juhtima, mitte neid lahendama. Kuna neile probleemidele lahendust nagu ei olegi, jäi ka suur osa tükist "kinni sidumata". Miks ma pean rohkem NO99 teatrist kui ühestki teisest Eestis tegutsevast? Minu stagneerunud mässajahing tunneb, et neis on rohkem tõtt kui milleski, millega ma varem kokku puutunud olen. Lisaks oli publikul võimalus peale etenduse lõppu minna NO99 teatri puhvetisse, kus ootasid Ojasoo/Semper/Epner ja näitlejad, kellega sai paar tundi etenduse sisu ja erinevaid arusaamu nähtust lahti mõtestada. See oli ääretult sümpaatne.
Mind selipidi noore rohu külge. Teised liikmed Kersti Merilaas Mart Raud August Sang Paul Viiding Pilte Betti Alveri mälestusmärk Jõgeval Betti Alver ja Heiti Talvik Uku Masingu haud Vana-Jaani kalmistul Betti Alveri haud Vana- Jaani kalmistul Kasutatud kirjandus Annus E., Epner L., Süvalep E. 20. sajandi I poole Eesti kirjandus. Tallinn, Koolibri, 2006. lk 96-99 http://et.wikipedia.org/wiki/Arbujad http://www.epl.ee/?artikkel=266816 http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver http://et.wikipedia.org/wiki/Bernard_Kangro http://et.wikipedia.org/wiki/August_Sang http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Viiding http://kultuur.elu.ee/478/478_talvik1.jpg http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/heititalvik.htm www.eha.ee/naitused/2006/november
Kirjanduse aktiviseerumisele aitas suuresti kaasa siinsete baltisaksa haritlaste töö eestlaste haridus vallas, mis võimaldas kirjanduse suurt levikut ja ka populariseerimist. Nii et suuresti tänu baltisakslastele ja saksa kirjandusele tekkis eesti kirjandus ja ka eesti keele täiustumine, mis aitasid suuresti kaasa iseseisva Eesti riigi loomisel. Kasutatud kirjandus Lauri Vahtre, 2004. ,,Eesti ajalugu", Tln: Ilo, 334 lk. http://www.muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2004/laos.pdf Luule Epner, 2005. ,,Vanem eesti kirjandus", Tln: Koolibri, 135 lk.
üldistavale, semantikalt paljutähenduslikumale, klassikaliselt kirjanuduslikult traditsioonilt individuaalsemale ja rahvaomasemale väljendusele, luulekeele võimaluste erakordselt rikkale kasutamisele. 7 KASUTATUD KIRJANDUS : 1. http://www.annaabi.com/Betti-Alveri-elu-ja-looming-m60181.html 20.11.2012 2. AILI PAJU ,,Betti, kibuvist õitseb" Tartu, 1992 3. ANNUS, E., EPNER L., JÄRV A., OLESK S., SÜVALEP E., VELSKER M. ,,Eesti kirjanduslugu" l.k 2001 4. KALDA, M. ,,Eesti kirjanduse ajalugu" V köide 2. raamat. l.k, l.a 8
12.08) 2. Kase Kajar ,,Postimees" Kättesaadav: http://www.postimees.ee/?id=53359 (01.12.08) 3. Kättesaadav: http://klubikad.pri.ee/index.php?topic=338.0 (05.12.08) 4.Pilgrim. Kättesaadav: http://www.pilgrimbooks.ee/page/3194/?cid=3155 (05.12.03) 5.Eesti Päevaleht. Doris Kareva kohtub fännidega. Kättesaadav: http://www.epl.ee/artikkel/452809 (05.12.08) 6. Kruus Oskar. 1995.a. ,,Eesti Kirjarahva Leksikon" Tallinn, ,,Eesti Raamat",lk.183-184 (10.01.09) 7. Annus Epp, Epner Luule, Järv Ants, Olesk Sirje, Süvalep Ele, Velsker Mart. 2001.a. ,,Eesti Kirjandus Lugu" Tallinn, ,,Koolibri", lk.551-553 (10.01.09)
mida sajandi lõpp meile tõi aga lapsena televisioonis kui mängisin kaamera ees oli elu kui pliiatsijoonis ei palju seal värvisid sees aja möödudes muutuvad tiitrid suured plaanid ja paremaks vänt aina uuemaks kleidid ja sviitrid ja saatele sobiv puänt (,,Ma olin Jüri Üdi" 1978) Kasutatud kirjandus: 1) Eesti kirjanike leksikon, koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel (Eesti Raamatu, 2000) 2) Uuem Eesti Kirjandus, gümnaasiumi õpik, koostanud Epp Annus, Luule Epner ja Mart Velsker (Koolibri, 2006) 3) Eesti kirjandus, XII klassile (Tallinn, ,,Valgus" 1989) 4) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.htm 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding 6) http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/ Ma vaatan Juhan Viiding Ma vaatan kõigi nende inimeste ja asjade peale - ja ma unustan ennast vaatama. Loodus on huvitav asi; talle nagu ei läheks see üldse korda, mida meie temast arvame.
Frederici Alt-Zellest, Simon Wanradt ja Johann Koell. Samuti olid need kõik kirjutatud tänu kristlusele ning selle levitamisele ja propageerimisele. Seega tuleb eestikeelse kirjanduse alustoe paika panemise eest tänada suurelt nii kristlust kui ka eelnevalt tekstis nimetatud välisautoreid. 5 Kasutatud kirjandus Epner, L., Metste, K., Olesk, S. 2005. Vanem eesti kirjandus. Tallinn: Koolibri. Murray, Alan V. Eesti keel Heinriku kroonikas. www.keeljakirjandus.eki.ee/559-572.pdf. 25.04.11. Eesti keele ajalugu. www.et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keele_ajalugu. 25.04.11. Millest jutustab Käsu Hans?. www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=32. 25.04.11 Lühhike öppetus. www. et.wikipedia.org/wiki/Lühhike_öppetus. 25.04.11. Tarto maa rahva Näddali-Leht. www. et.wikipedia.org/wiki/Tarto_maa_rahva_Näddali-Leht.
90-ndate keskel tuli krijandusee väga edukalt Kivirähk . Hakkas Päevalehes kirjutama Ivan Orava lugusid, millest pandi mõnikümmend aastat hiljem kokku "Ivan Orava mälestused". Irooniline kirjanik. Mihkel Mutt "Rahvusvaheline mees" - kirjutab irooniliselt Savisaare valitsusest. Mutt oli Lennart Meri ametnik, kes kutsuski oma ametnikeks kirjanikke, kuna need oskasid võõrkeeli (sh ka nt Peeter Volkonski). Kasutanud oma teostes ka Meri karakterit - Šeff. Õpik: Ants Järv, Luule Epner, Ele Süvalep, Epp Annus, Sirje Olesk, Mart Velsker „Eesti kirjanduslugu“, Tallinn: Koolibri 2001. Lugeda eksamiks: Friedebert Tuglase novellid: „Toome helbed“, „Maailma lõpus“, „Kuldne rõngas“, „Inimesesööjad“ Peet Vallak „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ Betti Alveri luule August Gailiti kaks novelli kogust „Saatana karussell“ Arvo Valtoni novellid „Rohelise seljakotiga mees“ ja „Kaheksa jaapanlannat“
kiiremini kohale kui teadlase ratsionaalne, iga sammu kaalutlev visa minek. Pildid. Kasutatud kirjandus. http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/07/11/kultuur.htm http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A850E1314AE5EAD2C225708F0046E408 http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva Doris Kareva, "Armuaeg," Tallinn, "Eesti Raamat," 1991 Epp Annus, Luule Epner, Mart Velsker, "Uuem Eesti kirjandus," Koolibri, 2006, Tallinn Epp Annus, Luule Epner jt., "Eesti kirjanduslugu," Koolibri, 2001, Tallinn
17 Kasutatud kirjandus ,,Kirjandus" 9. klassile, Märt Hennoste Kalju Lepik, ,,Öötüdruk" Kalju Lepik ,,60luuletust" ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", E.Nirk ja E.Sõgel ,,Eesti kirjandusrahva leksikon", Oskar Kruus ,,Eesti kirjanike leksikon", Oskar Kruus ja Heino Puhvel ,,Eesti Kirjanduslugu", Epp Annus, Luule Epner, Sirje Olesk, Ants Järv, Ele Süvaleo, Mart Velsker http://www.sirp.ee/2003/25.04.03/Kirjand/kirjand1-3.html 18
Kirjanik püüab jõuda lihtsuse juurde läbi keerukuste. "Sinilind" kujutab endast pigemini muinasjutu sümbolistlikku stiliseeringut. Tõstamaa Keskkool 8 Merlin Miido Referaat Maurice Maeterlinck 2005 Kasutatud kirjandus Jüri Talvet, Gustav Liiv, Kirsti Rannaste, Ülle Pärli, Luule Epner, Kerttu Wagner (1999) Maailma kirjandus 2. Tallinn: Koolibri Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel. (1974). Tallinn: Valgus http://www.theatredatabase.com/19th_century/maurice_maeterlinck_001.html http://www.brainyencyclopedia.com/encyclopedia/m/ma/maurice_maeterlinck.html Tõstamaa Keskkool 9 Merlin Miido
Ka meie ajal vajab inimene tihti paremaks saamist, uuenemist, mõistmist. Kui andestad, siis andestatakse ka sulle ja hoopis palju parem ja kergem on elada. Iseendaga edasi minna,uueneda. Heiti Talvik on eesti kirjanduses tähtis veel selle poolest, et tegeles tõlketöödega. Ta tõlkis Puskinit, Bloki ja Issakovskit. Tema looming jääb alatiseks eesti kirjanduse ajalukku. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Eelmäe, August, Luule Epner, Mati Hint, Olev Jõgi, Ants Järv, Meelik Kahu, Maie Kalda, Sirje Kiin, Reet Krusten, Oskar Kruus, Pärt Lias, Toomas Liiv, Maire Liivamets, Karl Muru, Mart Mäger, Silvia Nagelman, Martin Neithal, Endel Nirk, Sirje Olesk, Mart Orav, Ralf Parve, Harald Peep, Kajar Pruul, Asta Põldmäe, Rudolf Põldmäe, Ello Säärits, Ele Süvalep, Lehte Tavel, Eerik Teder, Ülo Tonts, Elem Treier, Udo Uibo, Aarne Vinkel, Väike Eesti kirjanike leksikon. Tallinn 1998. Internetiallikad: http://kultuur.elu
elama kaks maailmasõda. Lahkumine armastatud kodumaalt mõjus kõige rängemalt tema loometööle. AnnaAbi.com [Mi.S] 8 Marie Underi loomingu analüüs Kasutatud kirjandus: - Marie Underi luulekogu ,,Lauluga ristitud" (Karl Muru ja Tänapäev, 2006) - M.Underi Luulekogu ,,Mu süda laulab" (,,Eesti Raamat", Tallinn, 1984) - Marie Underi ,,Väike luuleraamat" (Tallinn, 1987) - Epp Annus, Luule Epner, Ele Süvalepp gümnaasiumi kirjandusõpik ,,20. sajandi I poole Eesti kirjandus" (Koolibri, 2006) AnnaAbi.com [Mi.S] 9
Ühtlasi pidi kunstiteos kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Kui näiliselt vastas sotsialistlik kirjandus ka kõikidele nendele nõuetele, siis tegelikkuses oli olukord pigem vastupidine. Kirjanduses vohas lõputu ilustamine ja sotsiaalne optimism, seejuures varjati tegelikke vastuolusid ja tagamaid, ülistati vaid saabuvat helget tulevikku ning minevikku suhtuti irooniliselt. Seega jäi kirjandus realismist kaugele. Luule Epner on kirjeldanud aga sotsialistliku realismi teoste temaatikavaliku põhitüüpi. Epneri järgi kirjutati neis teostes peamiselt maaelust ja kolhooside loomisest. Tegelasteks on seejuures valitud sotsialistliku süsteemi rajajad, süsteemivaenlased ja kahevahelolijad. Loo alguses saabub külla aktivist, kes hakkab ühismajandamist eest vedama, teose arenedes suudetakse vaenlased paljastada ja ühiselt tegutsedes raskused ületada nii jõutakse positiivse
2. http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.html 3. http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/kitzberg.htm 4. http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/2teema/kirjandus/kirjanikud_8.htm 5. http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Kirjandus10kl_etk_ja_kitzberg.rtf 6. http://www.ekspress.ee/Arhiiv/1999/30/Areen/Kirjandus.html 7. http://web-static.vm.ee/static/failid/481/Eestlased_Latis.pdf 8. http://www.viljandimaa.ee/turismiinfo/maakonna_filed/20050601105413.pdf 9. L. EPNER, K. METSTE, S. OLESK. Vanem Eesti kirjandus, gümnaasiumi kirjandusõpik. Tallinn: Koolibri 2005 10.http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/aja telje_materjalid? item_id=32&table=Persons 11. M. Hennoste. Kirjandus 9. klassile. AVITA: 2003 12. A. Kitzberg. Libahunt. Tallinn: Mixi kirjastus
tõesti rahvustunne ja selle najal liiguti vabaduse suunas. Papa Jannsen andis eesti rahvale seda mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. 8 Kasutatud kirjandus 1) ,,Eesti NSV ajaloo lugemik" 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 253. 2) ,,Eesti NSV ajalugu" 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk141, 239, 268. 3) Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. ,,Eesti kirjanduslugu", kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. 4) Laama E. ,,Eesti iseseisvuse sünd", Kirjastus Vaba Eesti, Stockholm 1964, lk12. 5) Nirk E. ja Sõgel E. ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", Eesti raamat, Tallinn 1975, lk 109-111 6) Vahtre S. ,,Eesti ajalugu elulugudes", Olion, Tallinn 1997, lk 64-65 7) http://www.hot.ee/sober3/kultuur.html , 23.11.04 8) http://www.miksike
Tänu kindlameelsele tegutsemisele viisid Jannseni teod teda eesmärgi suunas eesti rahvas tekkis tõesti rahvustunne ja selle najal liiguti vabaduse suunas. Papa Jannsen andis eesti rahvale seda mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti NSV ajaloo lugemik 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 253. Eesti NSV ajalugu 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk141, 239, 268. Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. ,,Eesti kirjanduslugu", kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. Laama E. ,,Eesti iseseisvuse sünd", Kirjastus Vaba Eesti, Stockholm 1964, lk12. Nirk E. ja Sõgel E. ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", Eesti raamat, Tallinn 1975, lk 109-111 Vahtre S. ,,Eesti ajalugu elulugudes", Olion, Tallinn 1997, lk 64-65 http://www.hot.ee/sober3/kultuur.html , 23.11.04 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm , 21.11.04 http://www
htm). 11 KIRJANDUS: · Villem Alttoa, "August Kitzberg" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 92 lk · Villem Alttoa, "August Kitzberg" (suur monograafia). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 632 lk · ""Libahunt" teatris ja kriitikas" (valimik väljavõtteid "Libahundi" kohta kirjutatud artiklitest). Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Eesti Raamat, Tallinn 1979 · Luule Epner, "Kitzbergist Raudsepani: eesti näitekirjandus 19061940" (õpik). Koolibri, Tallinn 1997; 2. trükk 2002 · Ants Järv, "August Kitzbergi "Tuulte pöörises" 100". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2006 (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). 12 ELULUGU 1879. aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Sophiega
kus luule undab nagu rehepeksumasin, kus luule tõukleb nagu higine reisija tipptunni trammis, kus ööluule istub augustipärna pimeduses, kus aoluule supleb põuamõõnases jões pajude all, imedes endasse viimast leitsaeelset värskust. 1976 9 Kasutatud kirjandus: · "Eesti Kirjanduslugu" E. Annus, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, 2001, Tallinn · "Tumedusi rüübatan" Andres Ehin, 1988, Tallinn · "Eesti luulet 5", koostanud R. Jõesaar ja K. Muru, 1982, Tallinn · http://www.estlit.ee/index.php?id=1152 · http://www.hot.ee/trinz/luule/ehin.htm · http://www.estlit.ee/index.php?id=1258 · http://www.kambja.ee/portaal/modules.php? op=modload&name=News&file=article&sid=141 · http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/22/Areen/kaanelugu1.html
Kõige tähtsamad olid tema jaoks arvud: kõik on tekkinud arvudest, asjad on arvude koopiad. Paaritud arvud on hea väljendajad, paarisarvud aga halva väljendajad. Kuna referaadiga alustades olin teadlik vaid Pythagorase teoreemist, siis töö tegemine oli väga huvitav ja informatsioonirohke. 11 KASUTATUD ALLIKAD Meos, I. Antiikfilosoofia. Tallinn: Koolobri, 2000. Salumaa, E. Antiikfilosoofia ajalugu. Tallinn, 1991 Epner, T. Pythagoras ja tema koolkond. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/pythagoras.htm http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/pythagoras 12
liikumise üks tähtsamaid tegelasi. Ta oli selle ajastu peamine kirjamees ja rahvusliku liikumise eestvedaja. Jannsen algatas ajalehed Perno Postimees ehk Näddalileht ja Eesti Postimees ehk Näddalaleht ja oli Eesti riigi hümni sõnade autor. Tal oli tütar Lydia Koidula, kes oli talle abiks ajalehtede toimetuses. 1880.aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890.a Tartus. KASUTATUD ALLIKAD Raamatud: Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. „Eesti kirjanduslugu“, kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. Internet: Ärkamisaeg Eestis (1860-1885) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_%C3%A4rkamisaeg_%281860%E2%80%931885%29 27.11.14 Johann Voldemar Jannsen http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen 27.11.14 Perno Postimees http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2019&layer=115&lang=est#2019 4.12.14 Eesti esimene üldlaulupidu http://www.histrodamus.ee/
välja autori kreedo kunstniku ja inimesena. (Raamat "Võsa, aas ja mägi", teema: Kunst, 2014) Teine Jüri Arraku raamat ,,Panga-Rehe jutud" on mõeldud lugemiseks lastele, see kirjeldab üksikus maakohas suvepuhkusel olnud Arraku unenägusi. (Jüri Arrak Panga-Rehe jutud (1975), 2010) Jüri Arrakust kirjutatud raamatud on ,,Jüri Arrak estampgraafikuna" autor Jõri Hain, ,,Jüri Arrak. Maalid", autor on Eero Epner ning ,,Jüri Arrak" Randes Kunstimuuseumi poolt. (Jüri Arrak, 2014) 9 4. Jüri Arrak ja kunsti põhiprobleem Jüri Arrak on oma kirjutistes palju rääkinud kunstnikust ja tema rollist ümbritsevas keskkonnas. Oma intervjuus kirjutab ta: ,,Ajavaimu saab ette kujutada voolava jõena, ja kui olla piisake, veepiisake teiste hulgas, siis tõesti ei näe midagi muud kui naaberpiisakesi, aga
Talle määrati väljasaatmine viieks aastaks Siberisse, kus ta kurnavate olude tõttu haigestus ja 1947. aastal 43- aastasena Siberis vene okupantide vanglas suri. Nüüdisajal on Talvik kirjandushuviliste silmis silmapaistval kohal. Heiti Talvik oli suure luulelise andega inimsuse sangar, kellesuguseid on vähe isegi suurtel rahvastel. Tundub, et Talviku luule haarab meid võimsamalt kui ühegi teise eelmise põlve luuletaja oma. Kasutatud materjalid: 1. Annus, E., Epner, L., Süvalep, E. 2006.20. sajandi I poole Eesti kirjandus Gümnaasiumi kirjandusõpik. Tallinn:Koolibri, lk 129-131. 2. Kalda, M., Peep, H., Pühvel, H., Sõgel, E., Vinkel, A. 1984. Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide 2. raamat. Tallinn: Eesti Raamat, lk 345-350. 3. Kalda, M., Peep. H., Pühvel H., Sõgel, E., Vinkel, A.1984. Eesti kirjanduse ajalugu.Tallinn:Eesti raamat, lk 349-350. 4. Muru, K. 1996. Noor-Eestist Arbujateni: Eesti luule 1905-1940 Õpik XI klassile.
Sealt edasi hakkasid juba tekkima esimesed ajendid ja põhjused Eesti teatri loomiseks. Eesti rahvusliku teatri alguseks loetakse 1870. aasta 24, juunit, kui Lydia Koidula näitemänguga ,,Saaremaa onupoeg" avati Vanemuise seltsi uus maja Tartus Jaama tänavas. Seda eesti teatri esimest etendust nägid umbes 250 inimest, ukse taha jäänute nõudmisel anti järgmisel päeval kordusetendus. Kasutatud materjal 1. ,,Eesti teatrilugu" Luule Epner, Monika Läänesaar ja Anneli Saro. Ilo kirjastus 2006.a. 2. http://www.teater.ee
allikaid. 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI Teater (kreeka keelest theatron ehk vaatemängupaik) on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette (Wikipedia). Mõiste ,,teater" on laiema kasutuspinnaga kui teatrikunst, lisaks võib teatrit defineerida näiteks institutsioonina, siduda konkreetse asutusega või rääkida teatrist kellegi käitumisele viidates (Epner, Läänesaar, Saro 2006: 190). Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ja kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. Nii seletab lugejatele lahti teatri ja teatrietenduse (Wikipedia). 1.1. Näitekunsti ajaloost Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades. Enne jahile minekut korraldati
EESTI - ROOTSI VAIMSE TERVISE JA SUITSIDOLOOGIA INSTITUUT (ERSI) ESTONIAN - SWEDISH MENTAL HEALTH AND SUICIDOLOGY INSTITUTE (ERSI) ENESETAPPUDE ENNETAMINE: ABIKS ESMATASANDI TERVISHOIUTÖÖTAJATELE WHO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge Tallinn 2008 Originaali tiitel: WHO/MNH/MBD/00.4 Original: English Distr.: General PREVENTING SUICIDE: A RESOURCE FOR PRIMARY HEALTH CARE WORKERS This document is one of a series of resources addressed to specific social and professional groups particularly relevant to the prevention of suicide. It has been prepared as a part of SUPRE, the WHO worldwide initiative for the prevention of suicide. Keywords: suicide / prevention / resources / primary health care workers. Mental and Behavioural Disorders Depart...
annaabi.ee 
