..) Arvab, et autor on valinud need ballaadid nitamaks, kuidas tolle aja hiskonnas usuti surnute naasmist maapeale, kummitama jmist jne. *** Eelnevate ballaadide kohta kib ks ja sama mte - nidata kuidas autori arvates ja tolajal suhtuti koolnud inimestesse - et nad ei saa prast surma rahu, tulevad maa peale kummitama, neid hingi peab aitama rahu leidmisel + siis mned mtted igast ballaadist juurde, nt. Kellahl - rhk rohkem lapsele mitte esmaselt tle jne.*** Snarine - Sinisuka ballaad - Must tht-Kohtumistja, kes otsib musta thte, mis nitaks milline inimene on sooritanud kuriteo jne. Teel kohtab ta vargaid, lbunaisi, joodikuid, varaahnitsejaid ja sdurineide, meldes, et milliseid halbu tegusid nemadki kll korda on saatnud.Siis aga kuuvalgel, ilmub tema enda otsaette musta the laik- mis nitab, et tema isegi pole sst puhaas. Autor tahab kohtumistja nol nidata inimesi, kes halvustavad alati teisi, aga endas vigu ne ega arva olevat
aastate Alverile väga iseloomulik. Ilmekamaid näiteid on luuletuses Must madonna, kujutatud ema, kes kasvatab valguse ja pimeduse poega ega suuda eelistada kumbagi neist. Kunst on Tolmu ja tule keskseid teemasid ning Alveri maailma põhiväärtusi, mis väljendab eriti selgelt inimlikke tõeotsinguid ning on eluliselt tähtis. Alveri loomingut on nimetatud mehelikuks ja arukaks. Siiruse ja tundelisuse puudmine-kriitikute meelest. Tal on mõned iroonilised autoporttreed: Karikatuur, Hambad, Sinisuka ballaad. Need on naiselikumad. Alver on öelnud, et luule ei kanna pükse või seelikut. 1930-40aastate vahetusel toimub loomingus muutus. Temaatika muutus, keelekasutus. Rohkem tähelepanu eesti folkloorile ja kirjandustraditsioonidele ning rahvakeelele. Luuletuses Suvi (1939) annab ta lihtsa, rahvapärase kujundlikkusega edasi õnnetunnet ja asket tulevikuaimust. Luulesse tuli ka realismi, ümbritseva maailma kujutust. 1940. üpris realistlikud linnaluuletused. Minategelane eksleb
traagiline lõpp (kuid ‘moraalne võit’) Kunstballaad (romantismi olulisemaid luuležanre): R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ‘Kaebelaul’, Marie Under ‘Uneretk’, Henrik Visnapuu ‘Ballaad peninukkidele’, Betti Alver ‘Sinisuka ballaad’, Hando Runnel, ‘Üks veski seisab vete pääl’. Sonett Pärineb 13. s. Itaaliast (Giacomo da Lentini). Kuulsaks sai Dante Alighieri (1265–1321)ja Francesco Petrarca (1304–1374) armastussonettide seeriate kaudu; petrarkism, William Shakespeare (1564–1616). 14 värsirida, riimiskeem abab abab cdc dcd. puhas kõlav keel, korrapärane ülesehitus Sisu: Nelikud >teema esitatamine, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni.
sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid `moraalne võit') XV-XVIII sajandil Euroopas rahva teadvuse peamisi kunstilise teadvuse vorme, oluline romantismi arengus > ilukirjanduslik ballaad R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans `Kaebelaul', Marie Under `Uneretk', Henrik Visnapuu `Ballaad peninukkidele', Betti Alver `Sinisuka ballaad', Hando Runnel, `Üks veski seisab vete pääl' Sonett. 13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Sonette on viljelenud ja edasi arendanud nt. Dante Alighieri (12651321), Francesco Petrarca (13041374), Pierre de Ronsard (15241585), William Shakespeare (15641616); Riimipaigutuse üldskeemi järgi jaguneb kolmeks: itaalia (näiteks abab abab cdc dcd, värsiskeem 4+4+3+3)
sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid ‘moraalne võit’) XV-XVIII sajandil Euroopas rahva teadvuse peamisi kunstilise teadvuse vorme, oluline romantismi arengus > ilukirjanduslik ballaad R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ‘Kaebelaul’, Marie Under ‘Uneretk’, Henrik Visnapuu ‘Ballaad peninukkidele’, Betti Alver ‘Sinisuka ballaad’, Hando Runnel, ‘Üks veski seisab vete pääl’ Sonett. 13. sajandil Itaalias loodud luuležanr, koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Sonette on viljelenud ja edasi arendanud nt. Dante Alighieri (1265–1321), Francesco Petrarca (1304–1374), Pierre de Ronsard (1524–1585), William Shakespeare (1564–1616); Riimipaigutuse üldskeemi järgi jaguneb kolmeks:
annaabi.ee 
