- SEMIOOTIKA: Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Seega on semiootika uurimisobjektiks märk. Märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja sellest tulenevalt on semiootikas ka kaks põhivoolu: Peirce/ Morrise semiootika ning Saussure'i semitoloogia. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. - MÄRGISÜSTEEM: Märk on semiootika uurimisobjekt. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Klassikalise Peirce märkide klassifikatsiooni kohaselt jagunevad märgid ikoonideks, indeksiteks ja sümboliteks
Kuna Mikita on pärit Suislepast, käis ta ka sealses mõisakoolis, mille lõpetas 1985. aastal. Samuti on ta lõpetanud Tartu Ülikooli, kus ta õppis bioloogiat, semiootikat ja kultuuriteooriat. Seejärel on ta töötanud õppejõuna ja ravimifirmades turunduse alal. 1994. aastal kaitses Mikita Tartu Ülikooli semiootika osakonnas magistriväitekirja „Normid ja loov käitumine. Harjutustik tavatu mõtlemise arendamiseks“ ja 2000. aastal doktoritööd „Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias“. Valdur Mikita esikteoseks nimetatakse luuleraamatut „Äpraduse rõõm“, kuigi see seostub tugevalt tema doktoritööga „Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias“. Mikita enda sõnul on „Äparduse rõõm“ mõnes mõttes selle materjali ülejääk, mida ei saanud teadustöösse sisse kirjutada. Teoses aga uurib Mikita semiootika, keele- ja luulemängude abil keele ja kirja piire, märgisüsteeme ja kommunikatsiooniäpardusi
AJAKIRJANDUS Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse eriala saab õppida Tartu Ülikoolis. Ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala bakalaureuseõppes toimub õppetöö nii, et esimesel aastal läbivad tudengid üldsotsiaalteaduslikke aineid, teisel aastal õpitakse süvendatult telekommunikatsiooniteadusi ja kolmandal aastal toimub spetsialiseerumine kas siis ajakirjandusele või suhtekorraldusele. Läbitakse kursused politoloogias, semiootikas, ettevõtte- ja rahvamajanduses, õigusteadustes, sotsioloogias, avalikus kommunikatsioonis ning suhtekorralduses. Seejärel õpivad tudengid filosoofiat, uudiste sotsioloogiat, audiovisuaalset kommunikatsiooni, infoühiskonda, poliitilist kultuuri ja kommunikatsiooni ning põhjalikumalt ka Eesti meediasüsteemi ja meediakasutust. Ajakirjanduse suuna valinud täiendavad oma teadmisi reporteritöös, meediakriitikas ning massikommunikatsiooni ajaloos.
tähendust ja nähakse märke seal, kus neid ei ole. Mis tingimustel asi funktsioneerib märgina? Märk võib selleks saada juhuslikult, kokkuleppeliselt; või olla märgiks loodud (tähendus täpselt fikseeritud). On olemas absoluutsed märgid (igal juhul õiged, ka siis kui neist kinni ei peeta) ja teised, nt keelelised märgid, mis sõltuvad sellest, kuidas neid kasutatakse. Märkide põhjal eristab Peirce semiootikas kolme valdkonda, minnes ühtlasi sellega lahku keskaegsest traditsioonist, sest siis ei olnud vaatleja oluline, maailma vaadati läbi jumaliku pilgu. - esimene valdkond on seotud X-ga - märgiga, nende sisemise loomega. Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika)
Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce /Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud.
tähistajaga härg (boeuf). Mis on rändavad mõisted? Rändav mõiste on selline mõiste, mis liigub ühest distsipliinist teise, see tähendab seda ei kasutata ainult ühes, vaid mitmetes distsipliinides või teadustes. Mõiste pragmaatilise, rakendusliku ulatuse laienemisega kaasneb sageli mõiste semantilise, tähendusliku ulatuse laienemine. Mõiste traditsioonilised, kitsamad tähenduspiirid nihkuvad. Keel kui rändav mõiste Keele mõiste semiootikas Keel on mistahes märgisüsteem. Visuaalne, verbaalne, lõhn, värvid... Keel (semiootiliselt) kui organisatsiooni looja ja organisatsioon kui keel (sellisel kujul küsimus ei tule) Üldtuntud organisatsiooni näitel kuidas märgisüsteeme kasutatakse. Miks on mistahes kommunikatsiooniakt semiootiline fenomen? Põhjus on selles, et mis tahes sõnum, mida kommunikatsiooniaktis edastatakse, on alati märkide poolt vahendatud ja pakub semiootikule huvi just oma märgilisuse tõttu.
Nt lennujaamamärk on ühelt poolt ikooniline,sest põhineb sarnasusel, teiselt poolt on palju kultuurilist konventsiooni mängus, mis tingib tema sellise välimuse, mitte teistsuguse kui hakata märke analüüsima ei saa öelda,et see on nüüd sümbol,indeks või ikoon, sest erinevad kontekstid loovad selle märgi Kood: · kogum üksüheseid reegleid selle kohta, kuidas andmeid esitada · kogum kultuurireegleid/- põhimõtteid/ -seaduspärasid · semiootikas minimaalsel tasandil reegel, mis määrab ära tähistaja ja tähistatava vahelise seose. Kood hakkab natukene kõrgemal tasandil teise tasandi korrastusi ära määrama, ntks jutustuse struktuuri klassikaline kood on see, et meil on ekspositsioon, kulminatsioon, epiloog, mis toob lahenduse ->see on klassikaline kood, mille järgi lugusid konstrueeritakse. Igal hetkel on aga võimalik ka seda koodi muuta. Kood võib korrastada zanre, et üks tekst saaks esindada seda zanri.
fail - sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. kaust kettal võib olla väga palju faile, siis rühmitatakse need kaustadesse, et oleks lihtne kettalt vajalikku faili leida. Kaustas võivad olla dokumendid, programmid, teised kaustad (alamkaustad, subdirectory) ja otseteed (shortcut), mis sisaldavad viiteid eeltoodutele. ikoon - on semiootikas kuju või pilt, Ikooniline suhe tähistab faktilist sarnasust. Ikoon on teatud mudel. töölaud - metafoor, mida kasutatakse kirjeldamaks graafilise kasutajaliidese poolt kasutajale pakutud võimalusi. Arvuti töölauda võrreldakse reaalse maailma töölauaga, kus kasutaja saab liigutada reaalseid dokumente ja kaustu. Arvutikomplekti põhiosad: arvuti - elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele
Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. Semiootika distsipliin? Semiootika kujunemist iseseisvaks distsipliiniks võib märgistada XX sajandi viie-kuuekümnendate aastatega, seega on semiootika väga noor teadus. Teadusdistsipliin eeldab oma uurimisobjekti, mis tavaliselt on vastava teaduse nimetuses olemas, ja teatud metodoloogiat. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused ja probleemid, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce /Morrise semiootika ja Saussure´i semioloogia. Seda lahknevust on toetanud ka tõik, et Saussure´i suund oli esindatud enamjaolt Euroopa (eriti Prantsusmaa), Peirce´i oma aga Ameerika uurijate töödes. 5. Märk ja märgisüsteem. Süsteem ja struktuur.
Prodi väitis, et bioloogilised süsteemid ise pole muud kui tihedalt suhtlevad puhtalt tõhusa materiali ja energia vahetuse hulgad, mis koradgi ei ületanud materjali ja energiavahetuse piire, mida nad endas kannavad ja milles elavad. Tegeles “naturaalse semiootikaga”. 11) Rene Thom – prantsuse matemaatik. Tegeles katastroofide teooriaga. Tal on ka olulisi töid teoreetilise bioloogia ja arengubioloogia vallas, aga samuti katastroofide teooria rakendamisest semiootikas. Sebeok võttis entusiastlikult Rene Thomi omaks, sest too proovis luua naturalistlikku märgiteooriat. 12) Anderson et al – uus paradigma: Myrdene Anderson – ameerika antropoloog, lingvist ja semiootik. Huvitus süsteemidest, teaduslikest ja semiootilistest lähenemistest inimese sotsiokultuuri mõistmiseks. Marginaalsuse etnograafia. Asutajaliige Rahvusvahelise biosemiootiliste uuringu ühingu. Kirjutas
Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4
inimkogemus (sh. looming). Fookuses struktuurid, millele alluvad kultuurinähtused. Strukturalism on meetod, mille abil süstematiseeritakse inimkogemust, seda kasut. mitmetes valdkondades (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, psühholoogia, kirjandusteadus). Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad? Märgisüsteem on lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel, mis toimib nagu keel. Keel on kõige olulisem märgisüsteem, lähtub Saussure märk = tähistaja + tähistatav. Tähistaja semiootikas hõlmab objekte, žeste, tegevusi, hääli, kujundeid jne. Märgitüübid: indeks(märk, tähistatava ja tähistaja vahel on alati otsene füüsiline või põhjus- tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja), ikoon (sarnasus: näib, kõlab,
eest ära...). mis määravab nende osaluse paradigmas. Semiootiline kolmnurk b) üksikelemendid peavad teiste seast selgesti eristuma nii Semiootiline kolmnurk on keeleteaduses ja semiootikas märkija (märgi füüsilise vormi) kui ka märgitava (ainetu kasutatav kolmurk, mis näitlikustab, et märk ei ole käsituse) poolest. keelevälise asjaga vahetult seotud. See seos kulgeb mõiste Süntagma (< kr süntagma, vähemalt kahest (kujutluse, ingl concept) vahendusel grammatiliselt Semiootiline kolmnurk näitab märgi mitmemõõtmelisust
madalamale positsioonile. Koloonia on märgatavalt väiksema tähendusega kui kolonisaator ehk originaal . ,,Ajalooliselt on tõlkesemiootika nii tõlketeaduse kui ka semiootika osa. Tõlkesemiootika arenguloos on olulisel kohal spetsiifilised seosed semiootika eriti kultuurisemiootika ja tõlketeaduse vahel, mis on loonud eeldused siduda semiootika kasutamine tõlketeaduses ja tõlketegevuse mõtestamine semiootikas ühtsemaks distsiplinaarseks tervikuks. Tõlkeprobleemide vaatlemine tänapäeva teaduse eri distsipliinide ristumispunktis peegeldab teadlaste huvi nihkumist kahe keele ja teksti suhetelt tõlketegevuse sotsiaalse ja kultuurilise funktsioneerimise küsimustele" (Torop 2002: 333). ,,Tõlketeaduse ja semiootika kokkupuutest sündiv distsipliin saab end teadvustada uurimisobjekti piiritlemise kaudu. Tõlketeaduse objektiks on tõlkeprotsess, semiootika
Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud.
lähenemisi (kirjandus)tekstile on palju ja need keskenduvad teksti erinevatele aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja? Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad? 26 27 Uushistoritsism ja uus kultuurilugu. Mida tähendab L. Montrose’i väide ajaloo tekstuaalsusest ja teksti ajaloolisusest? Kuidas mõjutasid uushistoritsistide arusaamad kirjandus- ja ajalootekstide suhet? Uushistoritsistid nägid selget suhet kirjandustekstide ja ühiskonnas valitsevate hoiakute ja võimustruktuuride vahel. Millele nad eriti tähelepanu pöörasid? Kas uushistoritsistid leidsid, et kirjandusteosed
teksti erinevatele aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja? Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad? (Iseseisvalt konspekti põhjal läbi töötada) Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses toetub feministlikule arusaamale ühiskonnas ja kultuuris valitsevatest soohierarhiatest. Miks on oluline niisugust arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu, kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Kirjandus väljendab inimkonna kõrgemaid püüdlusi ja hüve, üllamaid näiteid inimmõtte ja
tähendust ja nähakse märke seal, kus neid ei ole. Mis tingimustel asi funktsioneerib märgina? Märk võib selleks saada juhuslikult, kokkuleppeliselt; või olla märgiks loodud (tähendus täpselt fikseeritud). On olemas absoluutsed märgid (igal juhul õiged, ka siis kui neist kinni ei peeta) ja teised, nt keelelised märgid, mis sõltuvad sellest, kuidas neid kasutatakse. Märkide põhjal eristab Peirce semiootikas kolme valdkonda, minnes ühtlasi sellega lahku keskaegsest traditsioonist, sest siis ei olnud vaatleja oluline, maailma vaadati läbi jumaliku pilgu. - esimene valdkond on seotud X-ga - märgiga, nende sisemise loomega. Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika)
tähendust ja nähakse märke seal, kus neid ei ole. Mis tingimustel asi funktsioneerib märgina? Märk võib selleks saada juhuslikult, kokkuleppeliselt; või olla märgiks loodud (tähendus täpselt fikseeritud). On olemas absoluutsed märgid (igal juhul õiged, ka siis kui neist kinni ei peeta) ja teised, nt keelelised märgid, mis sõltuvad sellest, kuidas neid kasutatakse. Märkide põhjal eristab Peirce semiootikas kolme valdkonda, minnes ühtlasi sellega lahku keskaegsest traditsioonist, sest siis ei olnud vaatleja oluline, maailma vaadati läbi jumaliku pilgu. - esimene valdkond on seotud X-ga - märgiga, nende sisemise loomega. Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika)
Kuidas nad seostuvad nn Ogden-Richardsi kolmnurgaga? Denotaat esmane, otsene tähendus. Konnotaat Teine, kaudne tähendus. Konnotatsioon sõltub vastuvõtja kultuurilisest ja isiklikust kogemusest. Symbol (märk) - referent (objekt), denotaat - reference, konnotaat (märgi poolt subjekti teadvuses esilekutsutud mõte sellest objektist). Denotatsioon ,,koer" määrab ära koerad kui klassi Konnotatsioon omaduste hulk, mis koeraga seonduvad 3) Mida mõistetakse semiootikas koodi all? Saussure: kood = keel (nt dresscode, etikett), Jakobson: kood = ühine keel(ühine märkide repertuaar, omane nii sõnumi vastuvõtjale kui saatjale), Eco: kood = märgisüsteem (subkoodide ja kombineerimisreeglite võrgustik, mis määratleb nii kommunikatsiooni kui ka üksikute märkide tähenduse) 5) Mis on sekundaarne modelleeriv süsteem? Primaarne modelleeriv süsteem on loomulik keel. See kutsub esile eri keeli ja aitab neid interpreteerida. Kirjandus on sellest palju
SØ Keele reeglid · Süntagmaatilised kuidas märgid ritta on pandud ühes lauses · Paradigmaatilised mingi märgi või keele elemendi kõik variandid (käänd või pöördkonnad) · Hierarhilised reeglid, kuidas väiksematest pannakse kokku suur ja suurematest väike. Lause koosneb nimisõna süntagmast ja tegusõnasüntagmast. Keel Kõige tavalisemas mõttes on keel kõige tavalisem keel. Semiootikas tähendab keel mistahes märgisüsteemid. Mis on ühist semiootilistel ja lingvistilistel keeltel nad tähendavad kõik midagi. Samas aga matemaatikas sutatakse süntaktilist keelt, kus pole oluline märkide struktuur. Semantika · Tähenduse probleem o Filosoofias o Loogikas klassika loogika alates Aristotelesest, käsitleb tähendust üsna piiratud tähenduses. Aristoteles ütlesb, et loogika abil me ei saa midagi uut
3) kindla tähendusega toiming 4) materiaalne ese 5) aeg, koht Suhtlemine on märgiline käitumine ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav tegevus. Teadus, mis uurib märgilist käitumist , on semiootika. Suhtlemisoskuse üks näitajaid on semantiline kompetentsus- ühelt poolt suutlikkus tõlkida oma sõnum adressaadile arusaadavasse keelde, teiselt poolt oskus dekodeerida teate märgiline struktuur, tabada märkide tähendus. Semiootikas eristatakse kolme erinevat tähendusliiki: 1) objekti omadustele osutav tähendus 2) hinnanguline tähendus 3) ettekirjutav tähendus Tähenduse mõistmist mõjutab kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, isiksuslikud omadused, teksti avatus/suletus. Samuti mõjutab kontekst- semantiline keskkond. Konteksti tegurid: · teate saaja eelteadmised objekti kohta · osalevate poolte ühised kogemused, ,,ühismälu" · teate vastuvõtja positiivne või negatiivne hoiak öeldu suhtes
3) kindla tähendusega toiming 4) materiaalne ese 5) aeg, koht Suhtlemine on märgiline käitumine ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav tegevus. Teadus, mis uurib märgilist käitumist , on semiootika. Suhtlemisoskuse üks näitajaid on semantiline kompetentsus- ühelt poolt suutlikkus tõlkida oma sõnum adressaadile arusaadavasse keelde, teiselt poolt oskus dekodeerida teate märgiline struktuur, tabada märkide tähendus. Semiootikas eristatakse kolme erinevat tähendusliiki: 1) objekti omadustele osutav tähendus 2) hinnanguline tähendus 3) ettekirjutav tähendus Tähenduse mõistmist mõjutab kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, isiksuslikud omadused, teksti avatus/suletus. Samuti mõjutab kontekst- semantiline keskkond. Konteksti tegurid teate saaja eelteadmised objekti kohta osalevate poolte ühised kogemused, ,,ühismälu" teate vastuvõtja positiivne või negatiivne hoiak öeldu suhtes
entiteet e. olem • keeles kui märgisüsteemis on seos mõiste ja häälikkuju vahel sageli kokkuleppeline, meelevaldne (arbitraarne) Märgimudelite liigid 1) diaadiline/kahepoolne/bilateraalne märgimudel lähtub Saussure’ist, kelle jaoks keelemärk oli psüühiline ühtne entiteet, mis koosneb mõistest ja häälikkujust (tähistatavast ja tähistajast); 2) triaadiline/kolmepoolne märgimudel on kasutusel tänapäeva semiootikas. Märki nähakse kui kompleksset semiootilist üksust, kus on esindatud märgi kandja (ese, pilt, sõna, nt. maja), tähendus (intentsioon: idee, sisu, mõiste, nt. MAJA) ja tähistus (ekstensioon e. referentsiobjekt, nt. see (üks) konkreetne maja); 3) unilateraalne/ühepoolne märgimudel on tehnilistel põhjustel eelistatud mudel lingvistilises süntaksiteoorias. Siin nähakse ainult märgikeha e. märgikandjat, millel on omadus olla ka tähenduse kandja. Kolm märkide liiki
Keel on kõne alussüsteem. Ilma keeleta ei oma kõne tähendust. 11 26. Mis on loomuliku ja tehiskeele erinevus? Loomuliku keele omandame elu jooksul oma kultuuriruumis. Tehiskeele loome või õpime loomuliku keele kaudu. Loomulik keel on kujunenud pika aja jooksul. Tehiskeel on loodud ühe korraga üsna ühese eesmärgi, funktsiooni jaoks. 27. Mida tähendab semiootikas „tekst“? [Kultuurisemiootika, lk 175 ] Tekst kui märgisüsteemide kogum ja nede edastatud sõnum. Tektsid moodustavad kultuuri. Tekst kui piiritletud struktuur, mis on võimeline ka dialoogiks. Selleks, et sõnumit tekstiks määratleda, peab ta olema vähemalt kahekordselt kodeeritud (loomulikku keelde ja seejärel mingisse sekundaarsesse keelde, mingisugusesse vormi). 28. Miks eristab semiootika primaarseid ja sekundaarseid märgisüsteeme?
tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised (siit teksti lai määratlus semiootikas). Kognitiivne lingvistika: abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemiseteel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Igasugune mudel põhineb mingil metafooril.(Nt inimmõtlemise metafoorideks on olnud kellamehhanism, telefonisidesüsteem, arvuti). Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid ("aeg on ammendatud/läbi/otsas", "mitu tundi tuulde visatud", "aega
kirjandusteoste põhikomponendid on sõnad-kujundid-sümbolid, mitte tegelased-süžeed-ideed. Keelelised komponendid teenivad ühte põhiteemat (tasakaalu väljendavaid konfliktseid jõude). Põhiesindajad: J. C. Ransom, I. A. Richards, W. Empson, C. Brooks/R. P. Warren Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad? (Iseseisvalt konspekti põhjal läbi töötada) Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses toetub feminislikule arusaamale ühiskonnas ja kultuuris valistevatest soohierarhiatest. Miks on oluline niisugust arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu, kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: „Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba“
(kirjandus)tekstile on palju ja need keskenduvad teksti erinevatele aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja?Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad? Uushistoritsism ja uus kultuurilugu. Mida tähendab L. Montrose’i väide ajaloo tekstuaalsusest ja teksti ajaloolisusest? Kuidas mõjutasid uushistoritsistide arusaamad kirjandus- ja ajalootekstide suhet? Uushistoritsistid nägid selget suhet kirjandustekstide ja ühiskonnas valitsevate hoiakute ja võimustruktuuride vahel. Millele nad eriti tähelepanu pöörasid? Kas 8
Strukturalism uurib struktuure, kuidas kirjandus toimib kui süsteem. Strukturalismi ei huvita, mida tekst tähendab ja milline on selle väärtus, vaid kuidas see tähendus luuakse. Analüüsis jääb välja teksti tähenduse uurimine ja väärtuse uurimine, vaadeldakse vaid seda, kuidas seda tähendust luuakse. 3. Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad? 16 Märgisüsteem lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel, mis toimib nagu keel. Märk indeks, ikoon ja sümbol a) Indeks märk tähistaja ja tähistatava vahel on alati otsene või füüsiline. Looduslikud märgid on jalajälg, suits, kaja. b) Ikoon sarnasus: näib, kõlab, maitseb samamoodi (näiteks mõni foto, joonis)
Sebeok annab täpsema suuna, rakendab seda võimalust. Jakobsoni huvitas ja paelus võimalus võrrelda inimkeelt ja geneetilist koodi. Sebeok korjas õpetajatelt üles semiootikat kui võimalust teiste liikide suhtluse ja kommunikatsiooni mõtestamiseks ja arendas välja zoosemiootika distsipliinina. Palju erialakirjandust teistest distsipliinidest, tuleb ise siduda semiootikaga. Humanitaarteadustes oluline autor, loodusteadustes peavad katsed olema korratavad ja autoril väike tähtsus. Semiootikas mõistetakse, et uurimine on loomeprotsess, mille tulemusena tekivad uued seosed või tõlgendused. Osaleva vaatluse kasutamine – iseenda meeli võib kasutada kui uurimisinstrumenti, et infot süstematiseerida ja edasi anda, selliseid lähenemisi klassikalistes loodusteadustes kasutada ei saa – kasutatav, kui uurimus sildab inimeste ja teiste liikide vahelisi suhteid. Hea uurida küsimusi, mille uurimiseks pelgalt humanitaar- või loodusteadused
Carnap: deskriptiivne semantika kirjeldab nähtusi, mis tingivad aktuaalsete olemasolevate suhtlemismärkide iseloomu (keeleteadlaste ala). Teoreetilise semantika ülesannetesse kuulub abstraktsetes semantilistes süsteemides märkidega teostatavate operatsioonide väljaselgitamine (loogikute ala). 4. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed lingvistikas - (eristus sem-S, lingv- H on minu enda tehtud) (Ivici järgi) semiootikas -> Saussure: süntagmaatilised seosed vs assotsiatiivsed seosed. Tema järgi seostuvad esimesed keelemärkide seostega mingis antud kontekstis, teised aga viitavad mingi keelemärgi assotsiatiivsele ühendusele sama malli järgi moodustatud märkidega. Lingvistikas-> Hjelmslev: paradigmaatika on seotud keeleüksuste vahekordade uurimisega kogu 'keelesüsteemis', süntagmaatika aga keeleüksuste vahetute seostega kõnevoolus. Paradigmaatilised ja
Märgisüsteem on lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (või objektide või käitumismudelite kogum), mis toimib nagu keel > semiootika uurib lingvistiliste/ mittelingvistiliste objektide/käitumismudelile sümboolset funktsioneerimist. Semiootika & kirjanduse uurimine > millised on reeglid, vahendid ja vormielemendid, millest koosneb kirjanduse struktuur Keel on kõige olulisem märgisüsteem, lähtub Saussure märk = tähistaja + tähistatav. Tähistaja semiootikas hõlmab objekte, zeste, tegevusi, hääli, kujundeid jne. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol Indeks (ladina k.index 'teataja, näitaja') > märk, tähistatava ja tähistaja vahel on alati otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja. Ikoon (i.k. icon; vanakreeka k. ) > sarnasus: näib, kõlab, maitseb, tundub samamoodi (nt. diagramm, foto, joonis). Sümbol (kreeka k. symbolon 'märk, tunnus') > märk, mis asendab midagi ilma välise
objektide või käitumismudelite kogum), mis toimib nagu keel > semiootika uurib lingvistiliste/ mittelingvistiliste objektide/käitumismudelile sümboolset funktsioneerimist. Semiootika & kirjanduse uurimine > millised on reeglid, vahendid ja vormielemendid, millest koosneb kirjanduse struktuur Keel on kõige olulisem märgisüsteem, lähtub Saussure märk = tähistaja + tähistatav. Tähistaja semiootikas hõlmab objekte, žeste, tegevusi, hääli, kujundeid jne. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol Indeks (ladina k.index 'teataja, näitaja') > märk, tähistatava ja tähistaja vahel on alati otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja. Ikoon (i.k. icon; vanakreeka k. Εἰκών) > sarnasus: näib, kõlab, maitseb, tundub samamoodi (nt. diagramm, foto, joonis). Sümbol (kreeka k
semioloogilise süsteemina, ta peab seda väikseks üldistuseks. barthes : müüt on semioloogiline süsteem, aga kergeusklik müüditarbija peab seda faktide süsteemiks. neljas positsioon : müüdiuurija/müüditõlgendaja positsioon : nägemine, kuidas müüt kerkib esile oma ajaloolistest põhjustest, kuidas müüt on konstrueeritud, kuidas toimub müüdi tootmine. analüüsiv/analüütiline positsioon. selle positsiooni reserveerib barthes endale. prantsuse semiootikas oli 2 koolkonda : pariisi koolkond, kuhu kuulus barthes ja lyoni koolkond, kuhu kuulus näiteks algirdas greimas lyoni koolkond tegeles rangelt korrastatud tekstide loomisega. barthes aga kaldus esseistikasse. sellega koos lahkus ta rangest strukturalismist. nii et võib öelda, et barthes'i kirjutamine muutus oluliselt aja jooksul. barthes oli rohkem seotud kultuuritekstide lugemisega. tema kaudu muutus lugeja positsioon ja lugeja aktiivsus. 1970 s/z
Mendaglio, S. (2002). Dabrowski’s Pullmann, H., Allik, J., Lynn, R. theory of positive desintegration: Some (2004). The growth of IQ among Esto- implications for teachers of gifted stu- nian schoolchildren from ages 7 to dents. AGATE, 15 (2), 14–22. 19. Journal of Biosocial Science, 36 (6), 735–740. Mikita, V. (2000). Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias. Pullmann, H. & Allik, J. (2002). Dissertationes semioticae Universitatis Vaimsed võimed. Psühholoogia gümnaa- Tartuensis 3. Tartu: Tartu Ülikooli Kir- siumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, jastus. 204–221 Moon, S. M. (2003). Personal Talent. Reis, S. M. & McCoach, B. D. (2002). High Ability Studies, 14 (1), 5–21. Underachievement in gifrted students.
abistavad meid isegi sõnatul suhtlemisel. Näiteks ühe looma hetkelisel nägemisel aitab selle looma kohta sobiva sõna olemasolu meil teda kiiremini muude loomade seast eristada ja ära tunda. Õige äratundmine omakorda lubab meil õigesti reageerida vastavalt sellele, mida/ keda me parasjagu nägime. Seega on mõistete tähendustest arusaamine väga oluline. Tähenduse teooriad Tähenduse üle on palju arutletud keelteaduses, filosoofias, semiootikas ja psühholoogias ning mitmetes muudes teadustes. Psühholoogias on praeguseks jõutud eelkõige prototüübiteooria ja komponenditeooria aktsepteerimisele, ent ajaloolises arengus on neid tähenduse teooriaid olnud rohkem. Vaatleme kõigepealt ajaloolise käsitluse raames kolme tähenduse teooria tähenduse referentsuse teooria, kujunditeooria ja entsüklopeedilise teooria olemust. © AAVO LUUK 2003 - 2004
annaabi.ee 
