Arhetüüp võikski piltlikult seletades olla see anum. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Tal oli neid arhetüüpe väga palju. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: arhetüüp persoona, arhetüüp vari, arhetüüpide paar anima ja animus, arhetüüp self (isesuse arhetüüp). · Arhetüüp persoona Persoona oli antiiksetes etendustes mask. Sellest lähtubki Jung persoona arhetüübi puhul. Persoona natuke sarnane Freudi superegoga. Persoona on see, mis inimene näib endale, teistele, mis on temalt nõutav, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Persoona on Jungi meelest mitte väga negatiivne asi, vaid seda on vaja oma eesmärkide saavutamiseks
jätmises (hooletus) 5. Modus agendi. Modus vivendi. – tegutsemisviis; elulaad, kooselamisviis 6. Ratio decidendi. – (Common law süsteemis tuuakse kohtuniku ette olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidiline materjal) otsuse tegemise alus 8. Ius accrescendi. Ius fruendi. Ius vendendi. – (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jaotatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt) õigus juurdekasvule; õigus saada tulu; müügiõigus 9. Animus possidendi. Corpus possidendi. Animus transferendi. – valdamise tahe; tegelik asja enda käes pidamine; tahe omandiõigust üle kanda. 12. probandi necessitas incumbit illi qui agit- tõendamise vajadus lasub sellel, kes kaebab, süüdistab. 15. Agenda. – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad (s.o päevakord) 16. De lege ferenda. - legem (fero,tuli,latum) ferre – seadust välja andma; tulevase õiguse kohaselt 17. Pactum de vendendo. – leping müüdava kohta 18
LADINA KEEL II.kontrolltöö väljendid A priori eelnevalt Ab ovo algne Actori incumbit probatio Hagejal asub tõendamise alus/nõusolek Ad hoc Kindlaks juhtumiks Conditio sine qua non Tingimus, ilma milleta ei... De facto Faktiliselt, tegelikult De jure Juriidiliselt, õiguslikult De lege ferenda Väljaantav seaduse järgi, koostatava seaduse kohaselt De lege lata Väljaantud seaduse järgi, kehtiva seaduse kohaselt e.g. näiteks Erga omnes Kõikide suhtes (nt kehtiv kohustus) Et al. ...
5. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul 6. praedium dominans- valitsev maatükk ehk õigustatud asi (servituudi liik) 7. praedium serviens- teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) 8. ius disponendi- õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) 9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11. animus possidendi- tahe asja vallata 12. corpus possidendi- (tegelik) asja enda käes pidamine 13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15. de lege lata- väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal 16. culpa in contrahendo- hooletus lepingulistel läbirääkimistel, lepingueelne vastutus 17. damnum emergens- vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju 18. lucrum cessans- saamata jäänud tulu 19. res iudicata- otsustatud kohtuasi
naudingutele. teistele paista laseb.(Mask) EGO- teadvuse keskmeks, püüab rahuldada VARI- sisaldab loomainstinkte, on Id meeletuid ihasid. inimloomuse animaalne osa. Siin on peidus SUPEREGO-ülimoraalne ja seepärast väga meie hämarad ja ähmased tungid. karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. ANIMA, ANIMUS- Anima on mehe Mina üritab olla moraalne ja Ülimina on isiksuse naiselik osa ja animus on naise ülimoraalne, siis Miski on lihtsalt mehelik osa. Kõige loovam ja terviklikum amoraaalne. on inimene siis, kui tal on ka mõningaid vastassoo loomujooni. Kokkuvõtteks tuleb nõustuda sellega, et kui freudismist kahju ei sünni, siis on väga hästi. Mingit kasu ei ole ju sellest üldse loota... Jungi teooria seevastu on palju tähelepanuväärsem,
Per = läbi minemise õigus läbi võõra maa 5. modus agendi – talitusviis, tegutsemisviis; modus vivendi – elulaad, koosolemisviis 6. ratio decidendi – (olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidiline materjal) otsuse tegemise alus 8. ius accrescendi – õigus juurdekasvule, ius fruendi – tulu saamise õigus, ius vendendi – müügiõigus.. (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jagatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt. 9. animus possidendi – valdamise tahe, corpus possidendi - asja enda käes pidamine ,– animus transferendi – tahe (omandiõigust) üle kanda 12. probandi necessitas incumbit illi qui agit- tõendamise vajadus lasub sellel, kes kaebab, süüdistab. 13. Mora accipiendi. Mora solvendi – vastu võtmise viivitus. Tasumise/kohustuse täitmise viivitus/edasilükkamine 15. agenda – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad = päevakord 16
CARL GUSTAV JUNG Freud -- neuroosid -- hüsteeria Jung -- psühhoosid -- (kinnis) ideed Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. Peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailma...
Hermese Smaragdtahvel Tabula Smaragdina Ken L. Wheeleri tõlke järgi TABULA SMARAGDINA, Hermese 'Smaragdtahvel' (Tõlgitud eesti keelde Inglise keelse Ken L. Wheeleri tõlke järgi) Siin on mis tõeseim, tõesti kõrgeim Tõdedest! Tõesti nagu on siin all, nii peab see olema ka üleval ja kõrgemal, nii nagu see on kõrgemal, peab see ka olema siin all, need on Jumaliku imepärased tööd (Demiurg)! Õigesti saavad kõik asjad mis on ja mis hakkavad üldse olema, tärganud Jumalikust; kõik siinsed asjad mis on saanud sünnitatud Jumalikust ja valatud tema kuju järgi (adaptsioonid). Su Isa, Valgus ja Päike, teie Ema kes kannab teid, seega Kuu, sinu tõelist vaimu (animus, ventus), nagu üsas kantud ning toidetud kasvuks (selle peal)Terral. Kõige Isa on alati Sinu ees (immanentne), kes sepistanud Täiuslikkuse maailma peale! Ehkki Jumaliku jõud manifesteerub Terral arvukalt, Ei! Sinu (Isa) on...
suure hulga erinevaid emotsioone. • Arhetüübid süsteemis: 1) Persona – sild maailma: kohanemissüsteem, mille kaudu me maailmaga suhtleme. Näiteks on igal elukutsel oma persona ning ohtlikuks muutub, kui inimene samastub oma personaga. Persona on see, mida inimene tegelikult pole, vaid see, kelleks tema ja teised teda peavad; TALLINN 9.03.2012 5 Isiksus 2) Anima ja animus – mehe alateadvuses esinev naiselik ja naise alateadvuses ilmnev mehelik persofikatsioon(isiksus) ; 3)Vari – loomalikud instinktid – isiksuse alam osa. See väljendub kõige enam sellena, et on teemad, mida mõeldes/rääkides tunneb inimene süüd ja end alavääristatult. Kunagi arvati, et selles on peidus kogu inimese kurjus. 9.03.2012 TALLINN 6 Erinevus Freudiga
NT:Pilt ja selle raam, 10. Vili- fructus-asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent. VALDUS-possessio Omand-suurim õigus, mida võib olla asja kohta. Valdus-faktiline suhe asjasse. Selline faktiline oolukord, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada. Valduse elemendid: 1. Tahe asja enda käes pidada-animus possidendi ehk lihtsalt animus 2. Tegelik asja enda käes pidamine- corpus possidendi ehk lihtsalt corpus Rooma õiguses tuleb valdust lahus hoida pidamisest-detentio-st. Ehk lihtsast asja enese käes hoidmine. Praktiline vahe seisneb selles, et valduse puhul kaitsti teda asjaõiguslike interdiktidega, pidamisel aga asjaõiguslikku kaitset ei ole. Pidajaks-detentor-iks peeti nt üürnikku. Valdust saab liigitada: 1. Possessio iusta-õiguspärane valdus /Ausal, seaduspärasel viisil saadud valdus
Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp). 1. Persona ehk mask sarnane Freudi superegole- inimene võtab omale rollimaski, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Kui ta kasutab rollimaski liiga palju siis see jääbki talle näkku kinni, nagu näiteks õpetaja kes hakkab väljaspool kooli õpetajat mängima. 2. Vari Igal inimesel on oma psüühiline varju poole; inimene ei luba endale kõiki asju
Vastus on ühisosa. See põhineb psüühilisel jaotusel ja õpetus arhetüüpidel. Arhetüübid on ettevalmistusssüsteemid, mis on ühteaegu sümbolilised arusaamis- ja käitumisskeemid. See paneb meie psüühilise elu elemendid mingisse korrapärasesse struktuuri. Kollektiivne alateadvus on tema meelest kui evolutsiooni tagurpidipööratud väljendus. Siis saab kogu maailm üheks, kõik on samast ainest pärit. Tähtsamat arhetüübid Jungi jaoks: persoona, vari, anima ja animus, mina ise. Persoona: algne tähendus on mask. Sarnane Freudi superego'ga. Tähendab inimeses seda, mis inimene näitab teistele, et ta käitub nii nagu teised temalt nõuavad, kuidas ta arvab, et on kasulikum, kuidas ta arvab, milleks on kohustatud kompromiss ühiskonnaga. See aitan saavutada mingeid eesmärke. Igal rollil on oma mask. Loodud eelkõige selleks, et keskkonna/ühiskonnanõudeid täita, et jätta soovitav/soovitud mulje, tihti oma tegelikku mina varjates
Sügavamal need kihid, mis ühised loomariigiga. 2. Õpetus arhetüüpidest – teatud ettevalmistamise süsteemid, mis on ühteaegu nii sümbolilised arusaamise ja käitumise skeemid. (~psüühhika kristallvõre, mis paneb meie mõistuse korrapärasesse süsteemi) (Arhetüüp – justkui anum, mida inimene täidab enda mõtete ja omadustega. Pindmistes kihtides arhetüübid- persoona, vari, paar Anima ja Animus, self (mina ise arhetüüp) (on veel neid) Persoona- algne tähendus on mask. Tähendab inimeses seda, mida ta näitab teistele, käitub nii, nagu teised temalt nõuavad, kuidas ta arvab, mis on kasulikum ja milleks on ta kohustatud. Vajalik arhetüüp, aitab saavutada sihte ja eesmärke. Igal rollil on oma mask, ent samas on see alati tõelise mina moonutus. Eelkõige vajalik selleks, et täita keskkonna nõudeid. Et jätta soovitud mulje
(Halvausklik- valdaja on teadlik, et tal pole üldse õigust asja valdamiseks või tema õigus on väiksem kui teise oma) Valduse objektiks võivad olla KÄIBELISED ASJAD. Peamiseks valduse objektiks on kehaline asi. Rooma õigus tundis ka valdust, kus objektiks on kehtetu asi. Mõeldud on siin mingi teise õiguse kehtestamist. Possessio(valduse) saamiseks pole vaja erivorme! Valduse saamiseks ON VAJALIK, et valdajal oleks animus ja corpus, kusjuures animus on eelduseks, millele järgneb corpus. Corpus ei tähenda käega haaramist; asi loetakse valduses olevaks, kui valdajal on võimalik peremehelik käitumine- isanduse teostamine asja üle. On olnud palju vaidlusi selle üle, kuna on nt metsloom jahimehe valduses, kala kalamehe valduses. Valdust võib omandada ka teiste isikute kaudu. (nt perepoeg või ori omandab valduse). VALDUS KAOB, kui kaob üks ta elementidest, s.o. kas animus või corpus.
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
ise. Beatus ille, qui procul negotiis õnnis on see, kes on toimetustest eemal. Beneficium accipere liberatem est vendere heateo vastuvõtmine on vabaduse loovutamine. Bis vincit is, qui se ipsum vincit kaks korda võidab see, kes võidab iseennast. Boni amant inter se head inimesed armastavad üksteist. C Caeca invidia est kadedus on pime. Calamitas virtutis occasioõnnetus on võimalus mehisuseks. Calamitosus est animus funturi anxius õnnetu on tuleviku ees hirmunud hing. Calumitarae audacter, semper aliquid haeret laima julgesti, alati jääb midagi külge. Calvintium non est vitium, sed prudentiae indicium kiilaspäisus ei ole mitte pahe, vaid tarkuse tundemärk. Carpent tua poma nepote sinu tööde vilju nopivad lapselapsed. Cave quid dicis, quando, et qui pane tähele, mida röögid, millal ja kellele. Cessante causa, cessat effectus põhjuse lõppede lõpeb ka tagajärg.
kõrval ja ta käitus minuga päris nagu omasugusega, päris familionäärselt." (Freud, Naljaraamat) Psühhoanalüüs on üks kirjanduse hermeneutilise tõlgendamise võimalusi. Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne teadvustamatus Arhetüübid on universaalsed pildid, mis on kõikidel olemas. Need on otsekui energiapunktid, mis ilmnevad nii hulluses, unenägudes kui ka näiteks kirjanduses. Arhetüüpide näideteks on laps, ema, animus, anima, vari jt. Jung uuris müütide ja muinasjuttude tähtsust kollektiivsele teadvustamatusele. Muinasjutu maagiline maailm näitab muu hulgas teadvustatuse ja teadvustamatuse olemasolu. Näiteks kehastav kuri võõrasema printsiipi, mis sunnib last ennast vabastama ja läbima individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A. Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha. Jacques Lacan (1901-1981)
Arhetüübid Arhetüübid on kujutlused ja emotsioonid, mis on suurelt osalt päritud, sümboliline käitumis- ja arusaamisskeem. Persona mask, see millisena inimene näib. Suunatud soovitud mulje loomiseks, mida tugevam on persona, seda rohkem isiksus taandub. Vari inimene ei lase endal kõike välja elada, soovid ja tahtmised, mida me ei luba endale moodustavad selle. Ilma katsumusteta ei suuda varjukülge teadvustada. Vari on projetseeritud teistele inimestele. Anima ja animus hing ja vaim. Naiselik alge mehes ja mehelik alge naises. Anima projetseerib nt ema omadused naisele üle. Ideaal ajas vastupidi : poiss-ema jne. Animus on tugev isiksus, aga koosneb tükkidest. Algeid võib ära tunda vastassugupoolega suheldes. Self kõige olulisem, annab tasakaalu ja eesmärgid jne. Selle tunnetamiseks elukogemust vaja. Inimene peab leidma oma individuaalsuse, tuleb ületada mask ja varjust teadlikuks saada ja Aast. Ego teadlik ja teadvuse kese
Anima on naiselik alge mehes. Mehe naiselikkuse ideaal tuleb emast, hiljem projetseerub teistesse naistesse. Abielludes oma naisesse, see tekitab konflikte. Kui anima ilmub mehele ka muudes vormides (v.a. ema) on projektsioon maha võetud. Ideaal liigub ajas vastupidi. Poiss ema. Noor mees noor naine. Vana mees tüdruk. Tugeva animaga mehed on irratsionaalsed ja sentimentaalsed. Animus on mehelik alge naises. Projetseerub kangelastena, nt filminäitlejad. Animus on tükkidest koos, ta pole kindlapiiriline isik. Tugeva animusega naine on ratsionaalne, kindlameelne. Anima/animuse kokkupõrge võib viia konflikti või kiindumuseni. Nende mõju egole on tugev. Anima/animuse teadvustamine on võimalik ainult läbi vastassugupoole. Self ehk mina ise. Isiksuse keskpunkt, see, mille ümber ülejäänud arhetüübid koonduvad. Annab elule eesmärgi, mõtte. Selle sümboli on täiuslikkuse sümbolid (ring). Inimene peab ise leidma oma
FREUD: ürit pigem teaduslikult, kuid in.käsitl käib filos piirimaile. pop põhj: 1)psühhoanal pakus uutmoodi hingeabi ateistlikus üh.k-s; 2)algselt lisas usaldusväärsust teaduslikkuse oreool; 3) seni puudut teemad- seksuaalsus, unenäeod, neuroosid; 4) murrang lääne ajal-s: viimne hoop in kui ''mõist looma' käsitlusele, näid, et mõistus määrab me käit aint piirat ulat. INIMENE: uskus, et on eriline närvien, mis liigub org-s mööda liine, allub kindl seadustele. traumaat kogemus takist en voolu-tek häire e vaimuhaigus. Psühhoan kui ravimeetodi eesm need kõrvald, taast loomuliku en liik. Inimese ehitus: 1. MISKI-alateadvus-naudinguprintsiip- psüüh en allikas, ürgne, puht looduslik osa in-s, tungide asupaik. In sünnib sellisena. Isel: enesekesksus, impulssivs, irratsion, piiranguteta, ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste. Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamug. Mõistusega tunnetamatu. MITTETEADVUSE e MISKI sisu: * elutung (Eros)-liik...
Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama v...
Vastus.Arvati, et inimese hing elab pärast suremist veel edasi. Sellepärast pandi hauda kaasa peale ehete veel töö-ja tarberiistu, relvi ning toiyu. Sööki-jooki viidi kalmule hiljemgi, kui seal peeti mälestusööminguid. 7.Hingede aeg? Vastus.Mihkli- ja mardipäevavahel olev aeg, mil surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Nende kostitamiseks kateti laud, millel pakuti paremaid toite. 8. Animism? Vastus. Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 9. Miks austasid eestlased haldjaid ja vaime? Vastus. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. 10. Eestlaste tuntumad jumalad - Taara - Uku 11.Miks olid ohvripaigad eestlaste elus olulised? Kus ja millal ohverdati? Vastus.Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vasti ei hea. Ega pahatahtlikud.
Hävitav, purustav kui ka tervendav, viib uudsuse poole. Vari vastandub egole (teadlikule minale). In-l on raske varju teadvustada. Alati valus ja ebameeldiv teada saada varju külgedest. Varju äratundmine on iseenda tundmise olemise alus. Nt on Piiblis varjuks madu, mis tekitab pingeolukorra. Varju teadvustamiseks on vaja suhteid kaasinimestega, sest siis kaob ka projektsioon. Vari on seotud projektsioonidega. In kipub projetseerima oma varjukülgi teistesse inimestesse nt kadedus. Anima & animus anima (hing), animus (vaim) e naiselik ja mehelik alge. Alateadlik arheotüüp. Igas mehes ja naises on olemas ka vastandalge. Lapsepõlves naiselik ideaal: ema. Hiljem võib see olla kõik naised, kes tekitavad tugevaid tundeid. Vahel jääb ema projektsioon püsima, siis mehe ootused ja suhtumine elukaaslasse on seotud emaga, võivad tekkida rahulolematus ja mittemõistmine ileneb suhetest emaga. Anima ei esine ainult emana vaid ka tütre, jumalanna, naisena. Mida vanem mees, seda noorem
In-l on raske varju teadvustada. Alati valus ja ebameeldiv teada saada varju külgedest. Varju äratundmine on iseenda tundmise olemise alus. Nt on Piiblis varjuks madu, mis tekitab pingeolukorra. Varju teadvustamiseks on vaja suhteid kaasinimestega, sest siis kaob ka projektsioon. Vari on seotud 5 projektsioonidega. In kipub projetseerima oma varjukülgi teistesse inimestesse nt kadedus. Anima & animus anima (hing), animus (vaim) e naiselik ja mehelik alge. Alateadlik arheotüüp. Igas mehes ja naises on olemas ka vastandalge. Lapsepõlves naiselik ideaal: ema. Hiljem võib see olla kõik naised, kes tekitavad tugevaid tundeid. Vahel jääb ema projektsioon püsima, siis mehe ootused ja suhtumine elukaaslasse on seotud emaga, võivad tekkida rahulolematus ja mittemõistmine ileneb suhetest emaga. Anima ei esine ainult emana vaid ka tütre, jumalanna, naisena. Mida vanem mees, seda noorem
nii kujutlused kui ka emotsioonid ning samas on nad enamjaolt ka ajustruktuuriga päritavad. Jung ise kasutas võrdlemiseks mõistet kristallvõre ehk sisuliselt võret küll pole, kuid on jõud, mis paneb erinevad elemendid mingisse kindlasse vormi ehk labaselt öeldes on arheatüüp kui tühi anum, kuhu asju pannes võtavad nad anuma kuju. Konkreetsemalt on isiksuse seisukohapealt tähtsamad arheatüübid: persona, vari, anima & animus, self (isesus) ja ego (mina). :) Persona kui mask ehk kompromiss ühiskonnaga. Jungi arust on persona see, mis inimene näib endale ja teistele, millisena ta arvab end olevat kasulik, milleks kohustatud. Seda on alati mingil määral vaja, et oma sihid täita. Jungi arust on see ,,vale mina", mis on ,,tõelise mina" moodutus ja enamasti on ta seotud sellega, et endast mingi mulje jätta, jättes maha oma tõeline mina. Mida tugevam see mask on, seda enam hakkab isiksus selle
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailm...
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorrag...
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim ...
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
VALDUS Valduse mõiste AÕS § 32: Valdus on tegelik võim asja üle (omand on täielik õiguslik võim asja üle) Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Omanikul ei ole alati tegelikku võimu asja üle, asi võib olla mõne teise isiku valduses. Valdus on puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata sellest, kas valdajal on selleks õigus või mitte (ka varas on valdaja). Tegelik võim asja üle – võimalus asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada Üheaegselt peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1. Ruumilise suhte olemasolu – asjaga füüsilise puutumuse olemasolu (tuleb tõlgendada laiendavalt) 2. Ruumilise suhte teatud ajaline kestus – tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale (ajutine side ei tähenda veel valdust) 3. Asjale mõju avaldamise ja asjalt teiste isikute mõjuavalduste kõrvaldamise võimalus 4. Tahte avaldamine valduseks (animus possidendi) Valdus ei ...
and more to pity Soames, and to think that in doing so they are in revolt against the mood of his creator. Far from it! He, too, pities Soames, the tragedy of whose life is the very simple, uncontrollable tragedy of being unlovable, without quite a thick enough skin to be thoroughly unconscious of the fact. Not even Fleur loves Soames as he feels he ought to be loved. But in pitying Soames, readers incline, perhaps, to animus against Irene: After all, they think, he wasn't a bad fellow, it wasn't his fault; she ought to have forgiven him, and so on! And, taking sides, they lose perception of the simple truth, which underlies the whole story, that where sex attraction is utterly and definitely lacking in one partner to a union, no amount of pity, or reason, or duty, or what not, can overcome a repulsion implicit in Nature. Whether it ought to, or no, is beside the point; because in fact it never does
moraalne pool. Elu- ja surmainstinkt : libido (seksuaalenergia-> eluks seotud vajalike instinktide energia) ; pinge vähenemine vajaduste rahuldamise teel) JUNG - The personal unconscious and the collective unconscious arheotüübid (collective unconscious) The persona - mask osa individuaalsusest varjatud, osa isiksusest jääb maski taha 1. Anima naiselik alge mehes 2. Animus maskuliinne komponent naistes 3. Varu (the shadow) isiksuse tume pool, agressiivsed tendentsid inimeses; selle pojitseerimine maailmale (deemonid, kurat jne); ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud; Mina (the Self) seotud individuatsiooniga, isiksuse eri komponentide sünteesimine; vajadus terviklikkuse järele; avastada komponendid ja siduda need harmooniliseks tervikuks introverdid, ekstraverdid. enda aktiviseerimine
väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. A-i võib võrrelda filosoofilise hülosoismiga ja on sellisena käsitletav pigem varafilosoofilise maailmavaate kui religioonina. Vt ka animism, evolutsionism, preanimism. animism (ld animus `hing') Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. A-iteooria rajas E. Tylor, kuigi a idee püstitas juba H. Spencer. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist. Vt ka animatism, evolutsionism, hing. 6. Mis on maagia? maagia (kr mageia `nõidumine') Ürgaja usunditest pärinev loodususundiline riituslik
"Hea ema" arhetüüp on vastandatud "kurja nõia" arhetüübile, kui ema käitumine toitva, mugava ja tugi pakkuva allikana vaheldub piiranguid kehtestava ja lapse valikuvabadust keelava rolliga (Jung, 1960, 1969, 1971). Neumann on süvendanud meie ettekujutust arhetüüpidest ja loovast alateadvusest, järgides Jungi teooriat (1955, 1959). Veel üks arhetüüp on anima, mis esindab naiselikke karakteristikuid nagu emotsionaalsus, õrnus ja mehe psüühika tundlikkus, samal ajal kui animus väljendab "maskuliinseid" tendentse naise psüühikas, mis sisaldab agressiivset enesekindlust, agressiooni ja teravat loogikat. Animus ja anima on sarnased yinile ja yangile Ida filosoofiast. Teised arhetüüpide paarid ja varju arhetüübid sarnanevad rumalale ja targale, surmale ja ümbersünnile, jumalale ja saatanale (Jung, 1959). Jung räägib veel introvertsuse ja ekstravertsuse dihhotoomiast, mis soodustas meie arusaama erinevat tüüpi loovisikutest ja protsessidest (1960).
Euripides Euripides elas klassikalisel perioodil, 5.sajandil e.m.a. Euripidese elu langeb kokku sofistika õitseajaga, teiste traagikutega võrreldes võib teda pidada kõige filosoofilisemaks: teda on nimetatud filosoofiks teatrilaval. Oma teostes taotles ta üllatuslikkust traditsiooniliste teemade ja vaadete käsitlemisel (näiteks jumalate kriitika). Euripidese kangelased on lõhestatud vastuolulistest tunnetest, sündmuseid iseloomustab muutlikkus ja ootamatud pöörded. Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhand...
NT:Pilt ja selle raam, 10. Vili- fructus-asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent. VALDUS-possessio Omand-suurim õigus, mida võib olla asja kohta. Valdus-faktiline suhe asjasse. Selline faktiline oolukord, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada. Valduse elemendid: 1. Tahe asja enda käes pidada-animus possidendi ehk lihtsalt animus 2. Tegelik asja enda käes pidamine- corpus possidendi ehk lihtsalt corpus Rooma õiguses tuleb valdust lahus hoida pidamisest-detentio-st. Ehk lihtsast asja enese käes hoidmine. Praktiline vahe seisneb selles, et valduse puhul kaitsti teda asjaõiguslike interdiktidega, pidamisel aga asjaõiguslikku kaitset ei ole. Pidajaks-detentor-iks peeti nt üürnikku. Valdust saab liigitada: 1. Possessio iusta-õiguspärane valdus /Ausal, seaduspärasel viisil saadud valdus
Asjaõigus Asjaõigused: Omand (dominium) Valdus (possessio) Õigused võõrale asjale: Pant Superficies Servituudid Emphyteusis Omand – dominium Omandiõiguse elemendid: Valdusõigus – ius possidendi Kasutusõigus – ius utendi Käsutusõigus – ius disponendi Valdus - possessio Valduse elemendid: 1) Animus possidendi – valdus hing, tahe 2) Corpus possidendi – valduse eseme valdamine Liigid: 1) Possessio iusta – õiguspärane ehk ediktidega kaitstav valdus 2) Possessio iniusta – õiguspäratu valdus Liigid 2: 1) Possessio bonae fidei – heauskne valdus 2) Possessio malae fidei – pahauskne valdus Valdust kaitstakse interdiktidega, nt interdicum uti possidetis jne Omandiõigus Eristus klassikalisel ajastul valdusest
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina ...
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius,...
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Anima on naiselik alge mehes. Mehe naiselikkuse ideaal tuleb emast, hiljem projetseerub teistesse naistesse. Abielludes oma naisesse, see tekitab konflikte. Kui anima ilmub mehele ka muudes vormides (v.a. ema) on projektsioon maha võetud. Ideaal liigub ajas vastupidi. Poiss ema. Noor mees noor naine. Vana mees tüdruk. Tugeva animaga mehed on irratsionaalsed ja sentimentaalsed. Animus on mehelik alge naises. Projetseerub kangelastena, nt filminäitlejad. Animus on tükkidest koos, ta pole kindlapiiriline isik. Tugeva animusega naine on ratsionaalne, kindlameelne. Anima/animuse kokkupõrge võib viia konflikti või kiindumuseni. Nende mõju egole on tugev. Anima/animuse teadvustamine on võimalik ainult läbi vastassugupoole. Self ehk mina ise. Isiksuse keskpunkt, see, mille ümber ülejäänud arhetüübid koonduvad. Annab elule eesmärgi, mõtte. Selle sümboli on täiuslikkuse sümbolid (ring). Inimene peab ise leidma oma
vorm, millesse see sünnib, on temasse juba kaasa sündinud kui tegelik kujutus.” See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks. • Arhetüüp Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). • Nende väljendumine kirjanduses Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika osad, mis , mis on olulised nii üksikindiviidi harmooniliseks arenguks kui inimkonna vaimseks ja emotsionaalseks heaoluks. • Jacques Lacan
3. Käsutusõigus - ius dispondend Erinevus omandi ja valduse vahel on see, et omanik ei kaota oma omandit lihtsalt sellepärast, et ta ei taha omanik olla, asja valdus aga kaotatakse niipea, kui valdaja otsustab, et ta ei taha enam vallata. VALDUS Oluline kas valdus on olemas. Eisteks kas kehaline valdamine, teiseks ka on olemas tahe (nt keegi pilab mu kotti telefoni, kehaliselt see mul olemas, aga kuna ma ei tea, siis puudub tahe ja see pole mu valduses) Valduse elemendid: 1. Animus possidendi - valdus hing, tahe 2. Corpus possidendi - valduse eseme valdamine Liigid: 1. Possessio iusta - õiguspärane e ediktidega kaitstav valdus 2. Possessio iniusta - õiguspäratu valdus Liigid, 2: 1. Possessio bonae fidei - heauskne valdus 2. Possessio malae fidei - pahauskne valdus Valdust kaitstakse intediktidega, nt interdictum uti possidetis OMANDIÕIGUS Eristus klassikalise ajastul valdusest Omanik peab taluma piiranguid avalikes huvids
Mina/Ego kaitsemehhanismid: Eitamine Projektsioon Ratsionaliseerimine Intellektualiseerimine Regressioon ehk tagasilangus Kriitika: · Teoorial puudub teaduslik tõestus · Freud tegi oma vaatlused väiksel valmil. Üldistused küsitavad. · Alateadvuse rolli ületähtsustamine Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: C.G.JUNG - Inimesel kollektiivne alateadvus- mälujäljed liigi ajaloost, päritav, sisaldab arhetüüpe ( nt persona, anima ja animus, vari) Ekstraversioon psüühilise energia suunatus väljapoole. Introversioon - energia suunatud subjektile, psüühilistele protsessidele. A.ADLER - Peamine inimese vajadus püüelda üleolekule, täiuslikkusele ja täiustumisele. Kui täius jääb saavutamata: alaväärsuskompleks- kui alaväärsustunne, siis kompenseerib sooviga ennast maksma panna, üle olla. 5 2. Klassifitseeriv e isiksusejoonte lähenemine (trait approach)
Eros ja Thanatos Reaalsusprintsiibi ja mõnuprintsiibi konflikt Allasurutud tungide korduv tagasitulek Tihendus ja nihe Freudism ja kunst Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumine kui psühhodünaamiline protsess Müütide uurimine (Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs). Kangelase müüt Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne mitteteadvus Arhetüübid (laps, ema, animus, anima, vari, trikster jt) Kunst ja vaimuhaigus Sürrealistide Trema (Giorgio Chirico) Sass, Louis A. Madness and Modernism: Insanity in the Light of Modern Art, Literature and Thought. Harvard University Press, 1994 9. Uuskriitika 1920-50.aa, Inglismaa, USA (1960-1980.aa: uuskriitikute õpilased) Uuskriitikud Inglismaa: Ivor Armstrong Richards (Practical Criticism, 1929; The Philosophy of Rhetoric, 1936); William Empson (Seven Types of Ambiguity, 1930)
o Tegelik asja enda käes pidamine Valduse liigitused: o Possessio iusta- õiguspäerane valdus(ausal, seaduspärasel viisil saadud) ja õiguspäratu valdus(saadud jõuga või salaja) o Heauskne valdus(asja vallatakse heas usus) ja pahauskne valdus(valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks) Valduse objektiks võivad olla käibelised asjad. Valduse saamiseks vajalik: tahe ja tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks. Valdus kaob kui kaob üks ta elementidest. Valduse kaitsevahendid preetorite poolt loodud interdiktid. Possessoorsed interdiktid: o Valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud o Interdiktid, millega kaitstakse olemasolevat valdust rünnete vastu o Interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine OMANDIÕIGUS Omand on suurim õigus, mis omanikul saab olla asja suhtes. Omandiõigus on õigus, mida kaitseb riik oma organitega
ajalooline või kultuuriline taust, mida kõik indiviidid selles kollektiivis jagavad. Ta on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid - ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid, traditsioonid jne, mida jagab suur grupp inimesi. Nii näiteks on enamikes kultuurides olemas ürgema kujutis või mitmed kultuurid jagavad samasisulisi müüte. Olulisismad arhetüübid on persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). Kirjandus pole midagi muud kui arhetüüpidel põhinev väljendus. Kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, mis kõnetavad lugejat otse, arhetüübi kujundi ära tundmise kaudu, aktiveerivad psüühhika osad, mis on olulised indiviidi arenguks ja ka kollektiivi heaoluks. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi
19. Too näiteid animismi ja animatismi kohta läänemeresoome rahvaste mütoloogias. Animatism (ladina sõnast animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades ning mille tõttu kõik on elus. Arvatakse, et ka eesti sõna "vägi" on algselt tähendanud säärast jõudu. nt eksinu jaoks on karjamaa justkui hingestatud (tuul ulus kui ruiguv siga vmt). Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Mõiste võttis kasutusele briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses "Primitiivne kultuur". Tylori väitel esineb teatud koguses animismi kõikides usundites. metsahaldjad kõigil puudel, põõsastel ja kividel oma hing või kaitsevaim (kellele tuleb ka ohvreid tuua). 20
Kääne, arv, lähtevormid ▪ imperio – abl, sg, Imperium, ii n • conditores iuris – õiguse asutajad Kääne, arv, lähtevormid ▪ conditores – nom, pl, conditor, oris m ▪ iuris – gen, sg, ius, iuris n • actiones in rem – asjaõiguslikud hagid Kääne, arv, lähtevormid ▪ actiones – nom, pl, actio, onis f ▪ rem – acc, sg, res, rei f Harjutus 32, lk 87 TÕLGI! Analüüsi allajoonitud verbe, nimeta lähtevormid. 1. animus possidendi – valdamise hing gerundium, genitiiv, sg, possideo, sedi, posessum, ere 2. pactum contractum – sõlmitud leping participium,perf., passivum, contraho, traxi, tractum, ere 3. praedium serviens - teeniv krunt participium, praesens, activum, servio, ivi, itum, ire 4. pactum de vendendo – leping müüdava kohta gerundivum, abl, venio, veni, ventum, ire 5. obligatio contrahitur consensu – kohustust sõlmitakse kokkuleppega praesens, passivum, 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
