Arhetüüp võikski piltlikult seletades olla see anum. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Tal oli neid arhetüüpe väga palju. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: arhetüüp persoona, arhetüüp vari, arhetüüpide paar anima ja animus, arhetüüp self (isesuse arhetüüp). · Arhetüüp persoona Persoona oli antiiksetes etendustes mask. Sellest lähtubki Jung persoona arhetüübi puhul. Persoona natuke sarnane Freudi superegoga. Persoona on see, mis inimene näib endale, teistele, mis on temalt nõutav, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Persoona on Jungi meelest mitte väga negatiivne asi, vaid seda on vaja oma eesmärkide saavutamiseks
jätmises (hooletus) 5. Modus agendi. Modus vivendi. – tegutsemisviis; elulaad, kooselamisviis 6. Ratio decidendi. – (Common law süsteemis tuuakse kohtuniku ette olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidiline materjal) otsuse tegemise alus 8. Ius accrescendi. Ius fruendi. Ius vendendi. – (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jaotatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt) õigus juurdekasvule; õigus saada tulu; müügiõigus 9. Animus possidendi. Corpus possidendi. Animus transferendi. – valdamise tahe; tegelik asja enda käes pidamine; tahe omandiõigust üle kanda. 12. probandi necessitas incumbit illi qui agit- tõendamise vajadus lasub sellel, kes kaebab, süüdistab. 15. Agenda. – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad (s.o päevakord) 16. De lege ferenda. - legem (fero,tuli,latum) ferre – seadust välja andma; tulevase õiguse kohaselt 17. Pactum de vendendo. – leping müüdava kohta 18
ius disponendi õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) ius possidendi õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) ius utendi õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) animus possidendi tahe asja vallata corpus possidendi (tegelik) asja enda käes pidamine animus transferendi tahe omandiõigust üle kanda de lege ferenda väljaantava seaduse järgi de lege lata väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal
5. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul 6. praedium dominans- valitsev maatükk ehk õigustatud asi (servituudi liik) 7. praedium serviens- teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) 8. ius disponendi- õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) 9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11. animus possidendi- tahe asja vallata 12. corpus possidendi- (tegelik) asja enda käes pidamine 13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15. de lege lata- väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal 16. culpa in contrahendo- hooletus lepingulistel läbirääkimistel, lepingueelne vastutus 17. damnum emergens- vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju 18. lucrum cessans- saamata jäänud tulu 19
ihasid, sündsusetuid unistusi ning püüdlusi PERSONA- isiksus sellisena nagu ta end naudingutele. teistele paista laseb.(Mask) EGO- teadvuse keskmeks, püüab rahuldada VARI- sisaldab loomainstinkte, on Id meeletuid ihasid. inimloomuse animaalne osa. Siin on peidus SUPEREGO-ülimoraalne ja seepärast väga meie hämarad ja ähmased tungid. karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. ANIMA, ANIMUS- Anima on mehe Mina üritab olla moraalne ja Ülimina on isiksuse naiselik osa ja animus on naise ülimoraalne, siis Miski on lihtsalt mehelik osa. Kõige loovam ja terviklikum amoraaalne. on inimene siis, kui tal on ka mõningaid vastassoo loomujooni. Kokkuvõtteks tuleb nõustuda sellega, et kui freudismist kahju ei sünni, siis on väga hästi. Mingit kasu ei ole ju sellest üldse loota..
Per = läbi minemise õigus läbi võõra maa 5. modus agendi – talitusviis, tegutsemisviis; modus vivendi – elulaad, koosolemisviis 6. ratio decidendi – (olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidiline materjal) otsuse tegemise alus 8. ius accrescendi – õigus juurdekasvule, ius fruendi – tulu saamise õigus, ius vendendi – müügiõigus.. (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jagatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt. 9. animus possidendi – valdamise tahe, corpus possidendi - asja enda käes pidamine ,– animus transferendi – tahe (omandiõigust) üle kanda 12. probandi necessitas incumbit illi qui agit- tõendamise vajadus lasub sellel, kes kaebab, süüdistab. 13. Mora accipiendi. Mora solvendi – vastu võtmise viivitus. Tasumise/kohustuse täitmise viivitus/edasilükkamine 15. agenda – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad = päevakord 16
ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailmasõja ajal töötab Jung välja nn. inimloomusele üldomase individuatsiooni e. isenemise e. eneseteostuse kontseptsiooni, mille sisuks pidev vajadus tungida enda sisemusse, luua, muutuda, endaks saada. Selleks annavad inspiratsiooni paljudes kultuurides tuntud pühad ringid -- mandalad. Areng ise poole on spiraalne, läbi teadvuse ja mitteteadvuse, meheliku (animus) ja naiseliku (anima) alge jne. Isenemist määravad kõigile inimestele universaalsed, sünnipärased rajad, kujundid ja motiivid, mida Jung nimetab arhetüüpideks ja mis moodustavad kollektiivse alateadvuse.
Siin on mis tõeseim, tõesti kõrgeim Tõdedest! Tõesti nagu on siin all, nii peab see olema ka üleval ja kõrgemal, nii nagu see on kõrgemal, peab see ka olema siin all, need on Jumaliku imepärased tööd (Demiurg)! Õigesti saavad kõik asjad mis on ja mis hakkavad üldse olema, tärganud Jumalikust; kõik siinsed asjad mis on saanud sünnitatud Jumalikust ja valatud tema kuju järgi (adaptsioonid). Su Isa, Valgus ja Päike, teie Ema kes kannab teid, seega Kuu, sinu tõelist vaimu (animus, ventus), nagu üsas kantud ning toidetud kasvuks (selle peal)Terral. Kõige Isa on alati Sinu ees (immanentne), kes sepistanud Täiuslikkuse maailma peale! Ehkki Jumaliku jõud manifesteerub Terral arvukalt, Ei! Sinu (Isa) on täielikult (enda) Jumalikus võimsuses kahandamata. (teid käsitakse) Tõsta oma valgus kõrgemale selle maa pealsest! Ülev (Hing) mis lihalikust mateeriast on tõesti kõrgeim õndsus (magus)! (targa) Leidlikuse abil lase sel sündida!
suure hulga erinevaid emotsioone. • Arhetüübid süsteemis: 1) Persona – sild maailma: kohanemissüsteem, mille kaudu me maailmaga suhtleme. Näiteks on igal elukutsel oma persona ning ohtlikuks muutub, kui inimene samastub oma personaga. Persona on see, mida inimene tegelikult pole, vaid see, kelleks tema ja teised teda peavad; TALLINN 9.03.2012 5 Isiksus 2) Anima ja animus – mehe alateadvuses esinev naiselik ja naise alateadvuses ilmnev mehelik persofikatsioon(isiksus) ; 3)Vari – loomalikud instinktid – isiksuse alam osa. See väljendub kõige enam sellena, et on teemad, mida mõeldes/rääkides tunneb inimene süüd ja end alavääristatult. Kunagi arvati, et selles on peidus kogu inimese kurjus. 9.03.2012 TALLINN 6 Erinevus Freudiga
9. Lisaasi-seisab peaasja teenistuses. NT:Pilt ja selle raam, 10. Vili- fructus-asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent. VALDUS-possessio Omand-suurim õigus, mida võib olla asja kohta. Valdus-faktiline suhe asjasse. Selline faktiline oolukord, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada. Valduse elemendid: 1. Tahe asja enda käes pidada-animus possidendi ehk lihtsalt animus 2. Tegelik asja enda käes pidamine- corpus possidendi ehk lihtsalt corpus Rooma õiguses tuleb valdust lahus hoida pidamisest-detentio-st. Ehk lihtsast asja enese käes hoidmine. Praktiline vahe seisneb selles, et valduse puhul kaitsti teda asjaõiguslike interdiktidega, pidamisel aga asjaõiguslikku kaitset ei ole. Pidajaks-detentor-iks peeti nt üürnikku. Valdust saab liigitada: 1
Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp). 1. Persona ehk mask sarnane Freudi superegole- inimene võtab omale rollimaski, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Kui ta kasutab rollimaski liiga palju siis see jääbki talle näkku kinni, nagu näiteks õpetaja kes hakkab väljaspool kooli õpetajat mängima. 2. Vari Igal inimesel on oma psüühiline varju poole; inimene ei luba endale kõiki asju
Vastus on ühisosa. See põhineb psüühilisel jaotusel ja õpetus arhetüüpidel. Arhetüübid on ettevalmistusssüsteemid, mis on ühteaegu sümbolilised arusaamis- ja käitumisskeemid. See paneb meie psüühilise elu elemendid mingisse korrapärasesse struktuuri. Kollektiivne alateadvus on tema meelest kui evolutsiooni tagurpidipööratud väljendus. Siis saab kogu maailm üheks, kõik on samast ainest pärit. Tähtsamat arhetüübid Jungi jaoks: persoona, vari, anima ja animus, mina ise. Persoona: algne tähendus on mask. Sarnane Freudi superego'ga. Tähendab inimeses seda, mis inimene näitab teistele, et ta käitub nii nagu teised temalt nõuavad, kuidas ta arvab, et on kasulikum, kuidas ta arvab, milleks on kohustatud kompromiss ühiskonnaga. See aitan saavutada mingeid eesmärke. Igal rollil on oma mask. Loodud eelkõige selleks, et keskkonna/ühiskonnanõudeid täita, et jätta soovitav/soovitud mulje, tihti oma tegelikku mina varjates
Sügavamal need kihid, mis ühised loomariigiga. 2. Õpetus arhetüüpidest – teatud ettevalmistamise süsteemid, mis on ühteaegu nii sümbolilised arusaamise ja käitumise skeemid. (~psüühhika kristallvõre, mis paneb meie mõistuse korrapärasesse süsteemi) (Arhetüüp – justkui anum, mida inimene täidab enda mõtete ja omadustega. Pindmistes kihtides arhetüübid- persoona, vari, paar Anima ja Animus, self (mina ise arhetüüp) (on veel neid) Persoona- algne tähendus on mask. Tähendab inimeses seda, mida ta näitab teistele, käitub nii, nagu teised temalt nõuavad, kuidas ta arvab, mis on kasulikum ja milleks on ta kohustatud. Vajalik arhetüüp, aitab saavutada sihte ja eesmärke. Igal rollil on oma mask, ent samas on see alati tõelise mina moonutus. Eelkõige vajalik selleks, et täita keskkonna nõudeid. Et jätta soovitud mulje
(Halvausklik- valdaja on teadlik, et tal pole üldse õigust asja valdamiseks või tema õigus on väiksem kui teise oma) Valduse objektiks võivad olla KÄIBELISED ASJAD. Peamiseks valduse objektiks on kehaline asi. Rooma õigus tundis ka valdust, kus objektiks on kehtetu asi. Mõeldud on siin mingi teise õiguse kehtestamist. Possessio(valduse) saamiseks pole vaja erivorme! Valduse saamiseks ON VAJALIK, et valdajal oleks animus ja corpus, kusjuures animus on eelduseks, millele järgneb corpus. Corpus ei tähenda käega haaramist; asi loetakse valduses olevaks, kui valdajal on võimalik peremehelik käitumine- isanduse teostamine asja üle. On olnud palju vaidlusi selle üle, kuna on nt metsloom jahimehe valduses, kala kalamehe valduses. Valdust võib omandada ka teiste isikute kaudu. (nt perepoeg või ori omandab valduse). VALDUS KAOB, kui kaob üks ta elementidest, s.o. kas animus või corpus.
Carl Gustav Jung (1875-1961) Analüütiline psühholoogia Jung, C.G. (1921 saksa). Psychological types I Psüühiline energia libido Printsiibid: · ekvivalentsuse printsiip · entroopia printsiip · vastandite printsiip II Isiksus isiksus ehk psyche · teadvus: ego & persona · personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima,animus (projektsioonid) · kollektiivne alateadvus: arhetüübid, terviklikkus 1) Ego teadvustatud psyche osa; mõtlemine, tunded, mälu 2) Personaalne alateadvus (personal unconscious) kompleks: emotsionaalselt küllastatud ideed libido investeerimine kompleksisse 3) Kollektiivne alateadvus (Collective unconscious) arhetüüp archetype pärilik emotsionaalse reageerimise dispositsioon, idee müüdid
Carl Gustav Jung (1875-1961) Analüütiline psühholoogia Jung, C.G. (1921 saksa). Psychological types I Psüühiline energia libido Printsiibid: · ekvivalentsuse printsiip · entroopia printsiip · vastandite printsiip II Isiksus isiksus ehk psyche · teadvus: ego & persona · personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima,animus (projektsioonid) · kollektiivne alateadvus: arhetüübid, terviklikkus 1) Ego teadvustatud psyche osa; mõtlemine, tunded, mälu 2) Personaalne alateadvus (personal unconscious) kompleks: emotsionaalselt küllastatud ideed libido investeerimine kompleksisse 3) Kollektiivne alateadvus (Collective unconscious) arhetüüp archetype pärilik emotsionaalse reageerimise dispositsioon, idee müüdid
ise. Beatus ille, qui procul negotiis õnnis on see, kes on toimetustest eemal. Beneficium accipere liberatem est vendere heateo vastuvõtmine on vabaduse loovutamine. Bis vincit is, qui se ipsum vincit kaks korda võidab see, kes võidab iseennast. Boni amant inter se head inimesed armastavad üksteist. C Caeca invidia est kadedus on pime. Calamitas virtutis occasioõnnetus on võimalus mehisuseks. Calamitosus est animus funturi anxius õnnetu on tuleviku ees hirmunud hing. Calumitarae audacter, semper aliquid haeret laima julgesti, alati jääb midagi külge. Calvintium non est vitium, sed prudentiae indicium kiilaspäisus ei ole mitte pahe, vaid tarkuse tundemärk. Carpent tua poma nepote sinu tööde vilju nopivad lapselapsed. Cave quid dicis, quando, et qui pane tähele, mida röögid, millal ja kellele. Cessante causa, cessat effectus põhjuse lõppede lõpeb ka tagajärg.
kõrval ja ta käitus minuga päris nagu omasugusega, päris familionäärselt." (Freud, Naljaraamat) Psühhoanalüüs on üks kirjanduse hermeneutilise tõlgendamise võimalusi. Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne teadvustamatus Arhetüübid on universaalsed pildid, mis on kõikidel olemas. Need on otsekui energiapunktid, mis ilmnevad nii hulluses, unenägudes kui ka näiteks kirjanduses. Arhetüüpide näideteks on laps, ema, animus, anima, vari jt. Jung uuris müütide ja muinasjuttude tähtsust kollektiivsele teadvustamatusele. Muinasjutu maagiline maailm näitab muu hulgas teadvustatuse ja teadvustamatuse olemasolu. Näiteks kehastav kuri võõrasema printsiipi, mis sunnib last ennast vabastama ja läbima individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A. Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha. Jacques Lacan (1901-1981)
vaimne energia sees introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne. Jagas terved inimesed ekstra- ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi. Arengu eesmärk on endas saavutada kõik 4 tüüpi. Sarnasusõpetus inimmõistusel erinevad kihid. Suur osa on kollektiivsest alateadvusest moodustunud arhetüübid. Persona, vari, anima, animus. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. 6. Arhetüübid Arhetüübid on kujutlused ja emotsioonid, mis on suurelt osalt päritud, sümboliline käitumis- ja arusaamisskeem
Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid. Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi. Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See, millisena ta näib kasulik. Tõelise mina moonutus. Mida tugevam persona, seda enam tõeline isiksus taandub
ligipääsetavamaks, kuid rollide omistamisega hakatakse kadnma maski, mida on raske eest saada. vari- in looduslik, instinktiivne, impulssivne osa-ürgne, kotr.matu, varjatud, ohtlik. Varju ajel võib teha seda, mid amuidu ei teeks. nõrk vari- puudub edasiviiv jõud, tugev- saadab ebaõn, konfliktid. Peab õppima oma varjuga elama. anima- naiselikkus (ka mehes), aitab m-tel n-si mõista. valdab tundeid, meeleolu, rask keskendumist, paneb kõhkl. Puhas ja õilis v salakv, hukutav. animus- melehelikkus, edu äris, pol, teaduses, tehnikas. Tahab võimu, konkreets. Negat- liigne kriitil, toet valmis arvamustele. vana tark mees- ilmub unes vms kujutluses, võlujõud, aitab ület probl. Mõni hak aga arvama, et on saand ülivõimed, prohvetid. VTM on idndividuaalsuse abistaja, päästab piiratud minast, ületades raskusi endaks saamisel. suur ema- usk piiritusse armastusvõimesse, kaitsmisse, mõistmisse. Halb, et paneb mõtlemaa, et teised on sõltuvad-türannid, ära hellitamine
debitor, oris m. võlgnik emptor, oris m. ostja error, oris m. eksimine, eksitus, viga; süütegu honor, oris m. au, austus (pl. honores - magistraadid, kõrged riigiametnikud) venditor, oris m. müüja mos, moris m. komme, tava, harjumus pater, tris m. isa praetor, oris m. preetor (kohtumagistraat) filius, ii m. poeg animus, i m. tahe, kavatsus; vaim, hing deus, i m. jumal, jumalus dolus, i m. tahtlus; kavalus (pettus) dominus, i m. isand, omanik; valitseja, käskija fiscus, i m rahalaegas, kassa; riigikassa; imperaatori erakassa (keisririigi ajal) fundus, i m. maa, maatükk furiosus, i m. märatseja, hullumeelne iurisconsultus, i m jurist, õigusteadlane, seadusetundja populus, i m rahvas reus, i m
Vastus.Arvati, et inimese hing elab pärast suremist veel edasi. Sellepärast pandi hauda kaasa peale ehete veel töö-ja tarberiistu, relvi ning toiyu. Sööki-jooki viidi kalmule hiljemgi, kui seal peeti mälestusööminguid. 7.Hingede aeg? Vastus.Mihkli- ja mardipäevavahel olev aeg, mil surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Nende kostitamiseks kateti laud, millel pakuti paremaid toite. 8. Animism? Vastus. Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 9. Miks austasid eestlased haldjaid ja vaime? Vastus. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. 10. Eestlaste tuntumad jumalad - Taara - Uku 11.Miks olid ohvripaigad eestlaste elus olulised? Kus ja millal ohverdati? Vastus.Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vasti ei hea. Ega pahatahtlikud.
Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks. Jung arvas, et on olemas motiivid, mõisted, mis ulauvad erinevate rahvaste müütideni. Arheotüübid on päritavad teatud ajuosadega. Sümboliline arusaamis käitumisskeem. Arheotüübid on põhiliselt kollektiivses alateadvuses, üsna palju , erinevad. Olulisemad on persona, vari, anima&animus, ego ja self 6. Arhetüübid Persona e mask (sarnaneb Freudi superegoga). Inimese vale-mina. Persooni võetakse sellena, kellena ta end ise näitab. Igal elukutsel oma mask, erinevates situatsioonides vahetatakse maske. Oht seisneb selles, kui inimene hakkab end maskiga samastama. Vaja, et in saaks oma sihid, eesmärgid ellu viia. Igal rollil on oma mask. Mask on valemina, tõelise mina moonutus, tekkinud, et keskkonna nõudeid täita, et jätta soovitud mulje, tegelikuu mina varjates
Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks. Jung arvas, et on olemas motiivid, mõisted, mis ulauvad erinevate rahvaste müütideni. Arheotüübid on päritavad teatud ajuosadega. Sümboliline arusaamis käitumisskeem. Arheotüübid on põhiliselt kollektiivses alateadvuses, üsna palju , erinevad. Olulisemad on persona, vari, anima&animus, ego ja self 6. Arhetüübid Persona e mask (sarnaneb Freudi superegoga). Inimese vale-mina. Persooni võetakse sellena, kellena ta end ise näitab. Igal elukutsel oma mask, erinevates situatsioonides vahetatakse maske. Oht seisneb selles, kui inimene hakkab end maskiga samastama. Vaja, et in saaks oma sihid, eesmärgid ellu viia. Igal rollil on oma mask. Mask on valemina, tõelise mina moonutus, tekkinud, et keskkonna nõudeid täita, et jätta soovitud mulje, tegelikuu mina varjates
nii kujutlused kui ka emotsioonid ning samas on nad enamjaolt ka ajustruktuuriga päritavad. Jung ise kasutas võrdlemiseks mõistet kristallvõre ehk sisuliselt võret küll pole, kuid on jõud, mis paneb erinevad elemendid mingisse kindlasse vormi ehk labaselt öeldes on arheatüüp kui tühi anum, kuhu asju pannes võtavad nad anuma kuju. Konkreetsemalt on isiksuse seisukohapealt tähtsamad arheatüübid: persona, vari, anima & animus, self (isesus) ja ego (mina). :) Persona kui mask ehk kompromiss ühiskonnaga. Jungi arust on persona see, mis inimene näib endale ja teistele, millisena ta arvab end olevat kasulik, milleks kohustatud. Seda on alati mingil määral vaja, et oma sihid täita. Jungi arust on see ,,vale mina", mis on ,,tõelise mina" moodutus ja enamasti on ta seotud sellega, et endast mingi mulje jätta, jättes maha oma tõeline mina. Mida tugevam see mask on, seda enam hakkab isiksus selle
selle välja peale lahkhelide tekkimist oma õpetajaga. Siin saab määravaks mitteseksuaalne elujõud ja alateadvuse on liikumapanevateks jõududeks allasurutud isikliku elu sündmused ning kollektiivse alateadvuse arhetüübid (pärilik liigiomane alateadvus). Jungi käsitluses on inimene ürgkarja liikme staatuses, kuid varjatud kujul. Käitumist, suhteid ja püüdlusi reguleerivad: 1. animus- ürgisa, meesalge; 2. anima- naisalge; 3. tule, taassünni jpm arhetüübid. Jungi teeneteks on introvertsuse ja ekstravertsuse kui isiksuse tüüpe tähistavate mõistete kasutuselevõtt, assotsiatsioonitestide loomine ja sümbolite psühholoogiline analüüs. Peamised küsitavused tema teoorias on müstitsism, apriorism ja valdav spekulatiivsus. · Humanistlik psühholoogia. Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham
impulsse. CARL GUSTAV JUNGI ANALÜÜTILINE SISKSUSETEOORIA Eristas järgmisi isiksuse tasandeid : teadvus, isiklik alateadvus ja kollektiivne alateadvus(inimkonna ühine kultuuriline mälu). 5 S.S 2010-05-22 Arhetüübid mõistekombinatsioonid. Inimese sooga seostuvaad arhetüübid on anima(naisekujutlus) ja animus(mehekujutlus). Iga naine kannab endas mingit kujutlust ja iga mees naise kujutlust. HANS EYSENCKU ISIKSUSETEOORIA Rõhutas kahte tunnustuse paari esktravertsus ja introvertsus ja emotsionaalset tsabiilsust- neurootilisust. Ekstravertidel on aju erutusetase madalam kui introvertidel. Ekstavert püüab oma käitumisega erutuse taset ajus tõsta, introvert püüab vältida. Emotsionaalsest stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed.
Ager publicus – Rooma riigimaa Res in commercio – käibeline asi Res extra commercium – käibevälise asja müümine Res corporales – kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha Res incorporales – kehatud asjad ehk asjad, mida ei saa puudutada ja näha (pärand, nõuded jne) Res fungibiles – asendatavad ehk liigitunnusega asjad Res non fungibiles – mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad Fructus – vili, asjast perioodiliselt eraldatav osa Animus possidendi – tahe asja enda käes pidada Corpus possidendi – tegelikult asja enda käes pidamine Detentio – pidamine, lihtsalt asja enda käes hoidmine Possessio iusta – õiguspärane valdus Possessio iniusta – õiguspäratu valdus Possessio bonae fidei – heausklik valdus Possessio malae fidei – halvausklik valdus Possessio rei – omandi asi Possessio iuris – omandiõigus Actio Publiciana – Ius possidendi – õigus asja vallata Ius utendi – õigus asja kasutada
moraalne pool. Elu- ja surmainstinkt : libido (seksuaalenergia-> eluks seotud vajalike instinktide energia) ; pinge vähenemine vajaduste rahuldamise teel) JUNG - arhetüübid - introverdid, ekstraverdid. enda aktiviseerimine. kalduvus teatud viisil emotsionaalselt reageerida; salvestatud oli emotsioon, mis tüüpiliselt seostud tajutud sündmustega (nt lapse reaktsioon emale) The persona - mask – osa individuaalsusest varjatud, osa isiksusest jääb maski taha Anima – naiselik alge mehes Animus – maskuliinne komponent naistes Varu (the shadow) – isiksuse tume pool, agressiivsed tendentsid inimeses; selle pojitseerimine maailmale (deemonid, kurat jne); ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud; Mina (the Self) – seotud individuatsiooniga, isiksuse eri komponentide sünteesimine; vajadus terviklikkuse järele; avastada komponendid ja siduda need harmooniliseks tervikuks Adler - kompensatsioon - alaväärsustunne. sots huvi. Nõrk organ, kompensatsioon, ülekompensatsioon
Üheaegselt peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1. Ruumilise suhte olemasolu – asjaga füüsilise puutumuse olemasolu (tuleb tõlgendada laiendavalt) 2. Ruumilise suhte teatud ajaline kestus – tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale (ajutine side ei tähenda veel valdust) 3. Asjale mõju avaldamise ja asjalt teiste isikute mõjuavalduste kõrvaldamise võimalus 4. Tahte avaldamine valduseks (animus possidendi) Valdus ei ole lihtsalt fakt, vaid ka isiku teatud õiguslikult reguleeritud suhe asjasse. Valduse esemeks võivad olla nii asjad, loomad kui ka asjade reaalosad, mitte aga mõttelised osad ja õigused. Valduse (possessio) eristamine ja kaitsmine on vajalik, sest: 1. Valduse kaitse on omanikule lihtsama kaitse võimaldamiseks – puudub kohustus omandiõigust tõendada 2. Annab võimaluse kaitsta valdust ka mitteomanikust valdajale 3
and more to pity Soames, and to think that in doing so they are in revolt against the mood of his creator. Far from it! He, too, pities Soames, the tragedy of whose life is the very simple, uncontrollable tragedy of being unlovable, without quite a thick enough skin to be thoroughly unconscious of the fact. Not even Fleur loves Soames as he feels he ought to be loved. But in pitying Soames, readers incline, perhaps, to animus against Irene: After all, they think, he wasn't a bad fellow, it wasn't his fault; she ought to have forgiven him, and so on! And, taking sides, they lose perception of the simple truth, which underlies the whole story, that where sex attraction is utterly and definitely lacking in one partner to a union, no amount of pity, or reason, or duty, or what not, can overcome a repulsion implicit in Nature. Whether it ought to, or no, is beside the point; because in fact it never does
moraalne pool. Elu- ja surmainstinkt : libido (seksuaalenergia-> eluks seotud vajalike instinktide energia) ; pinge vähenemine vajaduste rahuldamise teel) JUNG - The personal unconscious and the collective unconscious arheotüübid (collective unconscious) The persona - mask osa individuaalsusest varjatud, osa isiksusest jääb maski taha 1. Anima naiselik alge mehes 2. Animus maskuliinne komponent naistes 3. Varu (the shadow) isiksuse tume pool, agressiivsed tendentsid inimeses; selle pojitseerimine maailmale (deemonid, kurat jne); ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud; Mina (the Self) seotud individuatsiooniga, isiksuse eri komponentide sünteesimine; vajadus terviklikkuse järele; avastada komponendid ja siduda need harmooniliseks tervikuks introverdid, ekstraverdid. enda aktiviseerimine
väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. A-i võib võrrelda filosoofilise hülosoismiga ja on sellisena käsitletav pigem varafilosoofilise maailmavaate kui religioonina. Vt ka animism, evolutsionism, preanimism. animism (ld animus `hing') Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. A-iteooria rajas E. Tylor, kuigi a idee püstitas juba H. Spencer. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist. Vt ka animatism, evolutsionism, hing. 6. Mis on maagia? maagia (kr mageia `nõidumine') Ürgaja usunditest pärinev loodususundiline riituslik
"Hea ema" arhetüüp on vastandatud "kurja nõia" arhetüübile, kui ema käitumine toitva, mugava ja tugi pakkuva allikana vaheldub piiranguid kehtestava ja lapse valikuvabadust keelava rolliga (Jung, 1960, 1969, 1971). Neumann on süvendanud meie ettekujutust arhetüüpidest ja loovast alateadvusest, järgides Jungi teooriat (1955, 1959). Veel üks arhetüüp on anima, mis esindab naiselikke karakteristikuid nagu emotsionaalsus, õrnus ja mehe psüühika tundlikkus, samal ajal kui animus väljendab "maskuliinseid" tendentse naise psüühikas, mis sisaldab agressiivset enesekindlust, agressiooni ja teravat loogikat. Animus ja anima on sarnased yinile ja yangile Ida filosoofiast. Teised arhetüüpide paarid ja varju arhetüübid sarnanevad rumalale ja targale, surmale ja ümbersünnile, jumalale ja saatanale (Jung, 1959). Jung räägib veel introvertsuse ja ekstravertsuse dihhotoomiast, mis soodustas meie arusaama erinevat tüüpi loovisikutest ja protsessidest (1960).
Antiikaja inimesepilt. Theophrastose teos ,,Inimtüübid" keskendub erinevatele karakteriltele. Sellisest zanrist saab alguse karakteriromaani areng. Karakterikesksed on euroopa kirjanduses näiteks rahvajutud, valmid, naljalood ja draamazanr tervikuna. Antiikajal tegelesid inimloomuse mõtestamisega eelkõige filosoofid, aga ka ajaloolased, kõnemehed. See, mida praegu mõistetakse isiksusena, selleks olid hing (kr. Psyche, ld. Animus), loomus (kr. Psysis, ld. Natura), eetos loomutava ja kombed (kr. Ethos, ld. Consuetudo) ja karakter (kr. Ethike charakter), mida ladina keeles tähistas tavaliselt fraas ,,notatio morum" ( 'kommete tähtsus' ). Karakterit võib pidada koondpildiks, mis esitab inimese psüühilised omadused nende avaldusvormide kaudu suhetes teiste inimestega eetilises raamistikus. Kirjandusliku karakteri määratlus: karakter ja eetos. Karakteri mõiste aja jooksul on muutunud
9. Lisaasi-seisab peaasja teenistuses. NT:Pilt ja selle raam, 10. Vili- fructus-asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent. VALDUS-possessio Omand-suurim õigus, mida võib olla asja kohta. Valdus-faktiline suhe asjasse. Selline faktiline oolukord, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada. Valduse elemendid: 1. Tahe asja enda käes pidada-animus possidendi ehk lihtsalt animus 2. Tegelik asja enda käes pidamine- corpus possidendi ehk lihtsalt corpus Rooma õiguses tuleb valdust lahus hoida pidamisest-detentio-st. Ehk lihtsast asja enese käes hoidmine. Praktiline vahe seisneb selles, et valduse puhul kaitsti teda asjaõiguslike interdiktidega, pidamisel aga asjaõiguslikku kaitset ei ole. Pidajaks-detentor-iks peeti nt üürnikku. Valdust saab liigitada: 1
Asjaõigus Asjaõigused: Omand (dominium) Valdus (possessio) Õigused võõrale asjale: Pant Superficies Servituudid Emphyteusis Omand – dominium Omandiõiguse elemendid: Valdusõigus – ius possidendi Kasutusõigus – ius utendi Käsutusõigus – ius disponendi Valdus - possessio Valduse elemendid: 1) Animus possidendi – valdus hing, tahe 2) Corpus possidendi – valduse eseme valdamine Liigid: 1) Possessio iusta – õiguspärane ehk ediktidega kaitstav valdus 2) Possessio iniusta – õiguspäratu valdus Liigid 2: 1) Possessio bonae fidei – heauskne valdus 2) Possessio malae fidei – pahauskne valdus Valdust kaitstakse interdiktidega, nt interdicum uti possidetis jne Omandiõigus Eristus klassikalisel ajastul valdusest
Accuso, avi, atum, are (süüdistama) 1. Partic. Praes. act. ns (saame esimesest põhivormist) Accusans, antis (süüdistav, süüdistades) Praedium dominans/serviend (valitesev/teeniv maatükk) 2. Gerundivum -ndus, nda, ndum (süüdistatav) (saame esimesest põhivormist) Accusandus, a, um 3. Part. Perf. Pass (süüdistatud) -us, a, um Accusatus, a, um (saame kolmandast põhivormist) Factum accusatum 4. Gerundium -ndi Accusandi süüdistamise Ius, iuris n Animus, i m hing (tavakeeles), tahe (juriidilises kontekstis) Ius accusandi süüdistamise õigus, õigus süüdistada Animus accusandi süüdistamise tahe, tahe süüdistada Fero, fuli, latum, ferre Legem ferre Gerundivum ferendus, a, um Lex ferunda välja antav seadus De lege ferenda välja antava seaduse järgi Part. Perf. Pass latus, a, um Lex lata välja antud seadus De lege lata välja antud seaduse järgi, kehtiva õiguse kohaselt
Lege verre seadust looma, andma Gerundivum: ferendus, a, um; lex, legis f. lex ferenda. De lege ferenda Parti. perf. pass. III pv-st: latus, a, um: lex lata välja antud seadus abl: de lege lata välja antud seadus. Gerundium teonimi (mille tegemise?); I pv-st: -ndi: vincenti võitmise Ius possidendi valdamise õigus (õigus vallata) Animus possidendi valdamise tahe (tahe asja vallata)
alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt. ERINEVUS FREUDIST: 1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust. 2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid: 1. Persona 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4. Anima-naise arhetüüp mehes Animus-mehe arhetüüp naises 1, 3 ja 4 on algusest peale olemas. INIMESE PSÜÜHIKAL 3 TASANDIT: 1. teadvus 2. isiklik alateadvus 3. kollektiivne alateadvus- mõjude kogum, mille me pärime esivanemailt, kogu inimrassilt ja isegi oma loomseilt esivanematelt kaugeimas minevikus (armastus ema vastu, usk üleloomulikesse jõududesse). Kollektiivne alateadvus sisaldab arhetüüpe- teatud isiku, objekti või kogemuse universaalseid sümbolistlikke esindusi ADLER, Alfred - 19
Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid. Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi. Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See, millisena ta näib kasulik. Tõelise mina moonutus. Mida tugevam persona, seda enam tõeline isiksus taandub
vorm, millesse see sünnib, on temasse juba kaasa sündinud kui tegelik kujutus.” See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks. • Arhetüüp Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). • Nende väljendumine kirjanduses Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika osad, mis , mis on olulised nii üksikindiviidi harmooniliseks arenguks kui inimkonna vaimseks ja emotsionaalseks heaoluks. • Jacques Lacan
3. Käsutusõigus - ius dispondend Erinevus omandi ja valduse vahel on see, et omanik ei kaota oma omandit lihtsalt sellepärast, et ta ei taha omanik olla, asja valdus aga kaotatakse niipea, kui valdaja otsustab, et ta ei taha enam vallata. VALDUS Oluline kas valdus on olemas. Eisteks kas kehaline valdamine, teiseks ka on olemas tahe (nt keegi pilab mu kotti telefoni, kehaliselt see mul olemas, aga kuna ma ei tea, siis puudub tahe ja see pole mu valduses) Valduse elemendid: 1. Animus possidendi - valdus hing, tahe 2. Corpus possidendi - valduse eseme valdamine Liigid: 1. Possessio iusta - õiguspärane e ediktidega kaitstav valdus 2. Possessio iniusta - õiguspäratu valdus Liigid, 2: 1. Possessio bonae fidei - heauskne valdus 2. Possessio malae fidei - pahauskne valdus Valdust kaitstakse intediktidega, nt interdictum uti possidetis OMANDIÕIGUS Eristus klassikalise ajastul valdusest
Mina/Ego kaitsemehhanismid: Eitamine Projektsioon Ratsionaliseerimine Intellektualiseerimine Regressioon ehk tagasilangus Kriitika: · Teoorial puudub teaduslik tõestus · Freud tegi oma vaatlused väiksel valmil. Üldistused küsitavad. · Alateadvuse rolli ületähtsustamine Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: C.G.JUNG - Inimesel kollektiivne alateadvus- mälujäljed liigi ajaloost, päritav, sisaldab arhetüüpe ( nt persona, anima ja animus, vari) Ekstraversioon psüühilise energia suunatus väljapoole. Introversioon - energia suunatud subjektile, psüühilistele protsessidele. A.ADLER - Peamine inimese vajadus püüelda üleolekule, täiuslikkusele ja täiustumisele. Kui täius jääb saavutamata: alaväärsuskompleks- kui alaväärsustunne, siis kompenseerib sooviga ennast maksma panna, üle olla. 5 2. Klassifitseeriv e isiksusejoonte lähenemine (trait approach)
Eros ja Thanatos Reaalsusprintsiibi ja mõnuprintsiibi konflikt Allasurutud tungide korduv tagasitulek Tihendus ja nihe Freudism ja kunst Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumine kui psühhodünaamiline protsess Müütide uurimine (Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs). Kangelase müüt Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne mitteteadvus Arhetüübid (laps, ema, animus, anima, vari, trikster jt) Kunst ja vaimuhaigus Sürrealistide Trema (Giorgio Chirico) Sass, Louis A. Madness and Modernism: Insanity in the Light of Modern Art, Literature and Thought. Harvard University Press, 1994 9. Uuskriitika 1920-50.aa, Inglismaa, USA (1960-1980.aa: uuskriitikute õpilased) Uuskriitikud Inglismaa: Ivor Armstrong Richards (Practical Criticism, 1929; The Philosophy of Rhetoric, 1936); William Empson (Seven Types of Ambiguity, 1930)
o Tegelik asja enda käes pidamine Valduse liigitused: o Possessio iusta- õiguspäerane valdus(ausal, seaduspärasel viisil saadud) ja õiguspäratu valdus(saadud jõuga või salaja) o Heauskne valdus(asja vallatakse heas usus) ja pahauskne valdus(valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks) Valduse objektiks võivad olla käibelised asjad. Valduse saamiseks vajalik: tahe ja tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks. Valdus kaob kui kaob üks ta elementidest. Valduse kaitsevahendid preetorite poolt loodud interdiktid. Possessoorsed interdiktid: o Valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud o Interdiktid, millega kaitstakse olemasolevat valdust rünnete vastu o Interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine OMANDIÕIGUS Omand on suurim õigus, mis omanikul saab olla asja suhtes. Omandiõigus on õigus,
ajalooline või kultuuriline taust, mida kõik indiviidid selles kollektiivis jagavad. Ta on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid - ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid, traditsioonid jne, mida jagab suur grupp inimesi. Nii näiteks on enamikes kultuurides olemas ürgema kujutis või mitmed kultuurid jagavad samasisulisi müüte. Olulisismad arhetüübid on persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). Kirjandus pole midagi muud kui arhetüüpidel põhinev väljendus. Kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, mis kõnetavad lugejat otse, arhetüübi kujundi ära tundmise kaudu, aktiveerivad psüühhika osad, mis on olulised indiviidi arenguks ja ka kollektiivi heaoluks. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi
19. Too näiteid animismi ja animatismi kohta läänemeresoome rahvaste mütoloogias. Animatism (ladina sõnast animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades ning mille tõttu kõik on elus. Arvatakse, et ka eesti sõna "vägi" on algselt tähendanud säärast jõudu. nt eksinu jaoks on karjamaa justkui hingestatud (tuul ulus kui ruiguv siga vmt). Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Mõiste võttis kasutusele briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses "Primitiivne kultuur". Tylori väitel esineb teatud koguses animismi kõikides usundites. metsahaldjad kõigil puudel, põõsastel ja kividel oma hing või kaitsevaim (kellele tuleb ka ohvreid tuua). 20
Kääne, arv, lähtevormid ▪ imperio – abl, sg, Imperium, ii n • conditores iuris – õiguse asutajad Kääne, arv, lähtevormid ▪ conditores – nom, pl, conditor, oris m ▪ iuris – gen, sg, ius, iuris n • actiones in rem – asjaõiguslikud hagid Kääne, arv, lähtevormid ▪ actiones – nom, pl, actio, onis f ▪ rem – acc, sg, res, rei f Harjutus 32, lk 87 TÕLGI! Analüüsi allajoonitud verbe, nimeta lähtevormid. 1. animus possidendi – valdamise hing gerundium, genitiiv, sg, possideo, sedi, posessum, ere 2. pactum contractum – sõlmitud leping participium,perf., passivum, contraho, traxi, tractum, ere 3. praedium serviens - teeniv krunt participium, praesens, activum, servio, ivi, itum, ire 4. pactum de vendendo – leping müüdava kohta gerundivum, abl, venio, veni, ventum, ire 5. obligatio contrahitur consensu – kohustust sõlmitakse kokkuleppega praesens, passivum, 3
annaabi.ee 
