Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on kirjandusteadlasekriitiku kompetentsid?
  • Mis on kirjandusteooria ?
  • Kuidas eristada õiget ja valet kvaliteetset ja mittekvaliteetset tõlgendust?
  • Kuidas me teame et tõlgenduse abil saadud tähendused on täpsed ja asjakohased?
  • Kus on tõlgendamise abil tuletatud tähenduse piirid?
  • Mis juhtub juhul kui meie tõlgendus lahkneb märkimisväärselt autori omast?
  • Midagi kirjandusena määratleb?
  • Kuidas määratleda kirjandust 4 põhitüüpi ?
  • Miks on lugu jutustatud mittekronoloogiliselt?
  • Mis on poeetiline keel A Merilai ja J Wainrighti määratlused ?
  • Kuidas narratiiv toimib?
  • Milleks ta hea on?
  • Miks lugude tarbimine tänapäeval tähtsust minetanud ei ole?
  • Millest tuleb vajadus samade lugude järgi üha uuesti ja uuesti?
  • Kes kõneleb ?
  • Kes kõneleb kellele?
  • Kes räägib millal?
  • Kes räägib mis keeles?
  • Kes räägib millise autoriteediga?
  • Kuidas peegeldab kirjandusteos teadlikult või alateadlikult kirjutamisesündmuste toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega?
  • Miks sugu nii oluline on?
  • Mida fem kirjanduskriitikud ette võtavad?
  • Kuidas loevad mehed ja naised?
  • Milline on kirjanduse roll soo ja seksuaalse sotsiaal-kultuurilises konstruktsioonis?
  • Milliseid naiseksolemise kuvandeid need teosed pakuvad?
  • Kuidas on need sooliselt markeeritud?
  • Kus on naisautorid?
  • Kuidas peegeldub naiste elukogemus nende poolt loodud kirjanduses?
  • Kuidas kujuneb tähendus teksti ja lugeja omavahelises suhtluses?
  • Millised kujundid võimaldavad erinevaid assotsiatsioone?
  • Kuidas kutsub tekst esile teatud sorti lugemiskogemust?
  • Millised on lugeja ootused ja ligemiskogemus mingi teksti puhul?
  • Millised repressioonimehhanismid on tekstis nähtavad ?
  • Millised suuremaid teemasid selle abil rõhutatakse?
  • Kuidas väljendub tekstis tegelaste seos sümboolse ja imaginaarse korraga ning peeglifaasiga?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #1 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #2 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #3 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #4 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #5 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #6 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #7 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #8 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #9 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #10 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #11 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #12 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #13 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #14 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #15 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #16 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #17 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #18 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #19 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #20 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #21 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #22 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #23 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #24 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #25 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #26 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #27 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #28 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #29 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #30 Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool #31
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor madfox1995 Õppematerjali autor
Lühike kokkuvõte eksami kordamisküsimustest Tartu ülikoolis antavast ainest "Sissejuhatus kirjandusteadusesse"
Sügis 2012, Kurvet-Käosaar

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
42
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism")

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
thumbnail
14
doc

Kirjandusteaduse alused (konspekt)

Selle analüüsimeetodi puudujääk on aga, et teos paigutatakse väljaspoole teost ennast, tähendused on ajaliselt kindlaksmääratud, kontekstid võivad olla erapoolikud, teose tähendus taandatakse antud konteksti normidele. Kriitilise teooria rakendamine. Teooria abil korrapära või loogika leidmine teoses. Mingi raamistik rakendatakse teosele selle tähenduse avamiseks. Kirjandusteaduse ajalugu. Antiik: Platon ,,Vabariigis" kuulutas kirjanduse tõeotsinguil eksitavaks. Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis-ajaloolisel taustal. Retoorika lõi õpetuse keele praktilisest kasutusest ning kuna see sisaldas ulatuslikku keelekasutuse süstematiseeringut, sai sellest kirjandus- ja keeleteaduses eraldi uurimissuund.

Kirjandus
thumbnail
28
docx

Kirjandusteaduse kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal

Kirjandusteadus
thumbnail
34
docx

Kirjandusteaduse alused

Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt

Kirjandusteadus
thumbnail
9
odt

Sissejuhatus kirjandusteadusesse eksamiks kordamine

Sissejuhatus kirjandusteadusesse Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Algselt kuulus kirjanduse alla kõik kirjapandu: kirjutised, kirjapandud teadmised. Varasemalt oli kirjanduse otstarbeks retooriliste vahendite kasutamise näitlikustamine. Praegu on kirjanduse otstarve tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. Praegu on kirjandus tekst, millel puudub praktiline väärtus, aga tal on teatud omadused (kujundilisus, vormi ja sisu seosed jne). Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? • kirjandus kui poeetiline keel (kirjandus kui teatud sorti keelekasutus; igapäevasest keelekasutusest intensiivsem; tõmbab rohkem tähelepanu enda toimimisele[rütm, sõnakasutus]) • kirjandus kui funktsioon (väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud)

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
thumbnail
20
docx

Kirjandusteadus, kordamisküsimused 2015

1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 9­14), Luule poeetika (17­88, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139­194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110­135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T

Kirjandusteadus
thumbnail
20
docx

Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused

1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid:

Kirjandusteadus
thumbnail
20
doc

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on

Kirjandusteadus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun