Ilukirjandusstiil • Värvikas sõnastus ja lausestus • Eriline, vähetuntud, arhailine, harva kasutatav või slängisõnavara • Telegrammistiilis ülilühikesed või väga pikad ja rohkete kõrvallausetega laused • Sõna- või lausekordus kunstilistel eesmärkidel • Alg- ja lõppriimid • Rohked kõnekujundid: epiteedid, võrdlused, metafoorid • Emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, retoorilised küsimused jne • Otsekõne ja dialoog • Minavorm • Kirjakeele normide eiramine • Üllatuslik tekstivormistus
MÕISTED 1. Eepika-üks kirjanduse põhiliike. Esikohal on jutustamine. Kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. 2. Romaan ulatuslik jutustav teos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. 3. Värssromaan värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon. 4. Kiriromaan epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8
8) Schiller- saksa kirjanik · Olustikulist ja sentimentaalset romaani viljelesid Richardson (inglise; kiriromaan ehk epistolaarne romaan ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus", ,,Clarissa") Fielding (inglise; ,,Tom Jones"), Sterne (inglise; ,,Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia"), Goethe(saksa; ,,Noore Wertheri kannatused"). · Dogma- tõestuseta tõeks peetav õpetus, täht-tähelt järgitav eeskiri · Kiriromaan- romaanitüüp, milles jutustamine toimub esimeses isikus (minavorm) ja kirja vormis. · Sentimentalism- haletundeline vool kirjanduses (Karamzin ,,Vaene Liisa") · Goethe- (1749-1832). Loomingut alustas luuletustega, peale ülikooli kirjutas näidendeid. Edu tõi draama ,,Götz von Berlichingen". 1774 valmis ,,Noore Wertheri kannatused", mis tegi ta Euroopas kuulsaks. Ta elutööks sai kaheosaline tragöödia ,,Faust". (Faust on ajalooline kuju, ENE andmeil elas u.1480-1536 või 1539 Johannes Faust, kes oli Saksa rändastroloog ja mustkunstnik
kokkuouute kujutamisele ii. E, L, D kuuluvad tervikusse, olles omavahel tihedalt seotud. Kuigi romaan ja novell rajanevad jutustamisele, leiab neist tihti lüürilisi tundeväljendusi, minajutustust, dramaatilist dialoogi. Näidendites kohtab sageli eepilisi kirjeldusi või lüürilisi kõrvalepõikeid ning laule. Luuletuse minavorm ja hingemaailm vahelduvad kergesti välisema kirjelduse või loo vestmisega (eepiline alge), samuti retoorilise pöördumisega, väljajättelise kõne või dialoogiga (dramaatiline alge). e. Lüürika Eepika Dramaatika Lugu - + + Jutustamine - + -
eripärasid. 4. Mis on žanr? Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval žanridünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine); lüürilise mina vaatepunkt, ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare’i ajastu tragöödia. Algne struktuur - vaatused ja stseenid. Konflikt - sisemise ja
Sõltuvushäired skaneerimisjooned , mis liiguvad nii kiiresti, et pole tajutavad , CRT- kuvaril tekitavad hüpnoosi12. Inimesi võlub interneti juures anonüümsus. Kui inimesel on tavaelus probleeme, millega ta ei suuda või ei taha toime tulla, on põgenemine pseudomaailma ja enda esitlemine kellegi teisena nende jaoks lausa jumalik. Keegi ei tea kes oled ja see annab võimaluse fantaasiat kasutades luua endast oma uus minavorm. Tihtipeale aga need inimesed enam ei tee vahet reaalsel maailmal ja oma veebimaailmal. Need piirid on väga hägused ja hallid ning pahatihti kaotab inimene reaalsustaju . Minu uurimus töö eesmärk ja hüpoteesid. Uurimustöö eesmärk oli küsimustiku põhjal välja selgitada, kas vastajatel võivad olla sõltuvuslikud häired internetist. Kuna antud uurimustöö autorile pole teada Eestis sellel alal läbiviidud uurimusi ja puuduvad ka võrreldavad näitajad siis antud uurimustöö
Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval ž anrid ünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett , ballaad , ood, hümn , pastoraal , eleegia , haiku , tanka . Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘ minavorm ’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine ); lüürilise mina vaatepunkt , ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia , komöödia , draama , kuuldemäng , intermeedium , libreto , stsenaarium , aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare ’i ajastu tragöödia. Algne struktuur - vaatused ja stseenid
seisukohti kommentaaride või repliikide kujul, astub dialoogi tegelase või lugejaga, sekkub otseselt tegevuskäiku.) või siirdkõnes ( kaudne sisekõne, otsese ja kaudse kõne tunnustega segavormiline väljendusviis, kus pole täiesti selge, kas jutustab jutustaja või tegelane; grammatiliselt segunevad või sulanduvad kokku 1.ja 3.isik; jutumärke ei kasutata ), erinevad võivad olla vaatepunktid ( autor, minavorm, raamjutustus ). Eepilisi teoseid on loodud nii proosa- kui ka värsivormis. Erinevaid kirjanduse struktureerimise viise, jutustamise tehnikaid uurib narratoloogia. Pastiss on teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara, lausestust vm. Enamasti on tegemist mängulise laenamise või tsiteerimisega, harvem originaalsuse puudumisega. Erilist huvi on pastiss pälvinud
Kirjandus kui keel(e funktsioon), poeetiline keel, intergreeritud keel Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika: luule, zanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks zanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli `minavorm' Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane Dramaatika zanrid: nt. tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia Algne struktuur > vaatused ja stseenid, Vana-Kreeka t. > dialoog ja koor
Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika: luule, žanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane Dramaatika žanrid: nt. tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare’i ajastu tragöödia Algne struktuur > vaatused ja stseenid, Vana-Kreeka t. > dialoog ja koor
(omavaheline) kõne, isiksuste erinevused, konfliktid. Tüüpstruktuur on ekspositsioon (sissejuhatav osa), konflikti areng ja kulminatsioon. Lüüriline, eepiline ja dramaatiline kuuluvad omavahel tervikusse, olles tihedalt seotud. Kuigi romaan ja novell rajanevad jutustamisele, leiab neist tihti lüürilisi tundeväljendusi, minajutustust ja dramaatilist dialoogi. Näidendites kohtab sageli eepilisi kirjeldusi või lüürilisi kõrvalepõikeid ning laule. Luuletuste minavorm ja hingemaailm vahelduvad kergesti välisema kirjelduse või loo vestmisega, samuti retoorilise pöördumise, väljajättelise kõne või dialoogiga (dramaatiline alge): 4 Mis on poeetiline keel; Luule; Värsisüsteemid; Riim; Stroof; Kõne-, lause ja piltkujundid 8.Mis on poeetiline keel (A.Merilai ja J.Wainrighti määratlused)? Mis on selle iseloomulikud jooned? Poeetiline keel on: Kujundilisus,
Pigem kulminatsioon- Leemetit kruvitakse läbi lähedaste surmade ja süüdistuste, sõimude tasapisi selleni kuni tahe tappamaile on temas kindlustatud ja moment õige, et koos lendava vanaisaga tappatalgud alustada. 9. Autori keel ja lauseehitus Humoorikas, huvitavad kirjeldused, pikkas laused ehk tüüpiline proosa 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana) Minavorm. 12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule teosele) Pühja Konn võib vabalt olla sümbol endisele Eesti mentalittediel selles suhtes kuidas on kasulik olla muutustele kiiretsi kohanev, miski millel puudub ellistused , optiline lahingu situatsioon ja eluala nagu on Põhja konnal, kes võib maal roomata, õhus lennata ning vees ujuda. Kui tulid sakslased omade kinniste Kristlike arusaamadega
annaabi.ee 
