Mitmed kirjanikud tegelevad oma ,,hobiga" just raha pärast. Kuid ka selleks peab olema oskus kirjutada ning oma teos müüma panna. Selleks, et loomingut müüma panna, peab olema kindlasti palju näinud ning kogenud kirjutaja. Nad avardavad nii enda kui ka lugejate silmaringi, samas teenides elatist. Seega inimestel, kes ühendavad enda loomingu äriga, samas seda nautides, on tegemist suurepärase ametiga. Tänapäeval on tarbekirjandus lai sektor ning raamatupoed on raamatuid täis, tihti ka kliente. Meie areneva tehnoloogia kõrval on raamat siiski oma suurusega võrreldes kõige rohkemat informatsiooni sisaldav mehaaniline teos. Raamat müüb , vaatamata sellele, et on olemas raamatukogud, mis lugejaile täiesti tasuta teadmisi lugeda pakub. Lugejad on suutelised kirjanduse nimel kulutama, mis näitab vaid positiivset. Ajakirjanduse näol on tasakaal ilmselgelt kaldunud äri poole peale. Jah, ajakirjanikud...
· Õppekirjandus on õppeotstarbeline kirjandus: õpikud, töövihikud, juhendmaterjalid, näitlikud vahendid jmt. · Teatmekirjandus on süstemaatiliselt esitatud infokogumikud: sõnastikud, leksikonid, entsüklopeediad jmt. info kiireks leidmiseks. · Tarbekirjandus (utilitaarne kirjandus) on mingil praktilisel eesmärgil kasutamiseks koostatud tekstid: kataloogid, instruktsioonid, kasutusjuhendid, eeskirjad, lepingud, seadused jmt. · Kommertstekstid ehk reklaamtekstid on tarbijatele ehk turule suunatud kirjandus. · Poliitiline kirjandus on inimeste poliitilisi vaateid või seisukohti mõjutada püüdev kirjandus: parteide ja muude huvigruppide lendlehed, valimisloosungid ja -platvormid, propaganda jmt...
Teiselt poolt on see raamatukogu jaoks väärtuse kaotanud kirjanduse eemaldamine. See tähendab, et komplekteerimine on kahepoolne protsess. Komplekteerimisel muutuvad (paranevad) raamatukogude suurus ja koostis. Raamatukogude komplekteerimiseelistused on järgmised: 1) rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev; 2) teadmiskirjandus, teatmekirjandus, tarbekirjandus , elukestvat õpet toetav kirjandus 3) laste ja noortekirjandus 4) tõlgitud ilukirjandus 5) ajaviitekirjandus 6) perioodika, eelistatult kvaliteet ja kultuuriväljaanded; 7) raamatukogundusalane kirjandus. Komplekteerimise viisid: - algkomplekteerimine - jooksev komplekteerimine - retrospektiivne - dekomplekteerimine Komplekteerimise allikad: kauplused, antikvariaadid, kirjastused, üksikkirjastajad, vahendusfirmad, ajakirjanduslevi, annetused, raamatuvahetus...
aastaid interaktiivses keskkonnas, tervikliku kirjandusajaloolise ruumina. Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: "Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega" (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus , tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s...
Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Lvõd Lt (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Põhiline osa olemasolevast liivikeelsest kirjandusest ilmus 1920- 1940. See on peaaegu täielikult tarbekirjandus : 5 vihikukest liivi lugemisraamatut (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised), "Piski katkismus" (1936), "z Testament. Evangeliumõd ja apostõld t? öd" (1937), "Lvlist vaimli loulrntõz" (Liivlaste vaimulik lauluraamat, enamasti kooliõpetaja K. Stalte ümberluuletused, 1939). Vaimulik kirjandus anti välja Soomes ja z Testament (õieti osa Uuest Testamendist) on oma 296 leheküljega suurim liivi rahvale määratud liivikeelne raamat....
Sel perioodil viljeldi palju juhuluulet üle Eesti. Ilmus ka eestikeelne tallinakeelne Uus Testament. Perioodi lõpetab täispiibli ilmumine 1739. 4) 17391857 - Lisandus tekste eri ainealadelt. Uusi kirjakeele kasutajaid tuli juurde ka eestlaste hulgast kaasa aitasid vennastekoguduse liikumine, pärisorjuse kaotamine, edenev rahvaharidus. Vaimulike teoste kõrval ka ilmalik või poolilmalik jutu- ja tarbekirjandus , mahukad seadusetõlked ning perioodika. Perioodi lõpetab ,,Kalevipoeg". 5) 18571905 - Terminite "maakeel" ja "maarahvas" asemel "eesti keel" ja "eesti rahvas", andes tunnistust uue rahvusidentiteedi tekkest. Hääbusid tartu k ja vana kirjaviis. Keelekollektiivi püüdlust standardse kirjakeele poole mõjutasid kooliõpetuse vajadused ja ideoloogilised ootused ühtse ja reeglipärase kirjakeele järele. Wiedemanni eesti-saksa...
Lastekirjanduse pedagoogiline töökord oli tõenäoliselt oluliseks põhjuseks, miks selles kirjandusharus tegutsesid peamiselt koolmeistrid ja vaimulikud, kes oma ameti kaudu olid seotud lastega. Neil inimestel jätkus küll head tahet, aga mitte alati piisavalt võimeid kunstiväärtusliku kirjanduse loomiseks ja nii kujuneski välja tarbekirjandus , mille põhieesmärgiks oli eeskätt käitumis- ning moraalipõhimõtete, aga ka usuliste veendumuste sisendamine. Laste- ja noorsookirjanduse väljaandmise võttis käsile Eesti Kirjanduse Selts, kus 1908. aastal asutati koolikirjanduse toimkond. Peaeesmärk oli eestikeelsete kooliraamatute kirjastamine, aga ka üldse laste- ja noorsookirjanduse avardamine. Toimkond algatas 1909. aastal „Noore- soo kirjavara“ (1909-1916) sarja väljaandmise, mille eesmärke tutvustasid nad järgmiselt:...
(81) Nagu äsja osutatud, erineb keskaegne võitlussport kreeka ja tänapäeva atleetikast oma palju vähema loomulikkuse poolest. Võitluspinge üleskruvimiseks rakendab ta aristokraatlikku uhkuse ja au erutavatust, romantilis-erootilist võlu ja kunstilise toreduse lumma. Ta on üle kuhjatud toreduse ja ehetega, täidetud kirevast fantaasiast. Mängu- ja kehatreenimist ületades on ta lisaks veel tarbekirjandus . Luuletava südame soov ja unistus otsivad dramaatilist kujutamist, mängitud täidumist elus eneses. Tegelik elu polnud küllalt ilus, oli karm, julm ja kuri; õukondlikus ja sõjaväelises karjääris oli vähe ruumi vaprustunnetele armastuse tõttu, kuid hing oli seda täis, seda taheti läbi elada ja loodi endale ilusam elu kallihinnalises mängus. (87) Esimesed rüütliordud, kolm suurt Püha Maa ordut ja 3 Hisp oma, olid tärganud keskaja vaimu...
kirjanduse osas? o rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad teavikud ning eesti autorite ilukirjanduslik looming, teeninduspiirkonna koduloolised trükised ja teised teavikud; o teadmiskirjandus, vastavalt vajadustele ja võimalustele ka võõrkeelne.Teatmekirjandus entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud, teatmikud, bibliograafiad ja muud. Tarbekirjandus laiemate valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded), tervishoiu-, tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased teavikud. Elukestvat õpet toetav kirjandus eri teadusalade teavikud nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde, vastavalt nõudlusele ka võõrkeelne. o laste- ja noortekirjandus väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteosed ja teaberaamatud; eesti autorite...
aastaid interaktiivses keskkonnas, tervikliku kirjandusajaloolise ruumina. Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega” (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus , tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s...
Arengutendentsid: Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega” (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus , tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s...
Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Arengutendentsid: Tiit Hennoste: "Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega" (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus , tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud 19. saj...
aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega” (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. > eestikeene tarbekirjandus , tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didakiline kirjavara, eestikeelne juhuluule XVI s. vahetus > esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused XVII s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge XVIII s. > eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad XIX s...
Arusaam kirjandusajaloost kui olevikku kinnitatud nähtusest, mineviku kättesaamatus (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud). Eesti kirjanduse ajalood: Esimesed käsitlused (M. J. Eisen, Tähtsad mehed); Nõukogude aeg (Eesti kirjanduse ajalugu I-V); pagulus (G. Suits, Eesti kirjanduslugu); taasiseseisvusaeg. Eesti kirjandusloo arengutendentsid: Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus , tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule; 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused; 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge; 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad; 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud; 19...
31. Missugused on rahvaraamatukogude komplekteerimiseelistused kirjanduse osas? rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus teadmiskirjandus Teatmekirjandus Tarbekirjandus Elukestvat õpet toetav kirjandus laste- ja noortekirjandus tõlgitud ilukirjandus ajaviitekirjandus perioodika, raamatukogundusalane kirjandus. Vastavalt vajadusele ja võimalustele ka võõrkeelsena. 32. Kuidas jagunevad kooliraamatukogu kogud otstarbe järgi ning mida need endast kujutavad?...
Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
Või oli klassikaline raamjutustus ja lõpus selgub, et tegelikult oli jutustaja ebausaldusväärne. Tavaliselt on ebausaldusväärse jutustaja tüübid: hull, kelm, kloun, narr jne. Hullu võetakse nigunii teistmoodi ja sellepärast saab sageli avada teemasid (eriti mingil kindlal ajastul), mida muidu ei saaks. Ebausaldusväärne jutustaja võib olla ka naiivne ● Mis kuulub kirjandusajalukku ? ⮚ Enne 19.sajandit – eestikeelne tarbekirjandus , tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja diadaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule). ⮚ XVI sajandivahetus – esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused ⮚ XVII sajand eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1973.a esimesed piiblitõlked ⮚ XVIII sajand – eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktiliste vagajuttude tõlked, kalendrid. Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad...