20.-21. sajandi olulisemad proosateosed 1. Richard Aldington ,,Kangelassurm" 2. Isaac Asimov ,,Asum" 3. Margaret Atwood ,,Teenijanna lugu" 4. Julian Barnes ,,Maailma ajalugu 10 ½ peatükis" 5. Saul Bellow ,,Hertzog" 6. Ingmar Bergman ,,Laterna magica" 7. Lois Paul Boon ,,Menuett" 8. Richard Brautigan ,,Arbuusisuhkrus" 9. Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 10. Anthony Burgess ,,Kellavärgiga apelsin" 11. Heinrich Böll ,,Grupipilt daamiga", ,,Piljard kell pool kümme" 12. Albert Camus ,,Katk" 13. Truman Capote ,,Külmavereliselt" 14. Michael Cunningham ,,Tunnid" 15. Robertson Davies ,,Mässajad inglid" 16. Umberto Eco ,,Roosi nimi", ,,Baudolino" 17. William Faulkner ,,Hälin ja raev" 18. Francis Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby", ,,Sume on öö" 19. John Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk", ,,Maag" 20. William Golding ,,Kärbeste jumal" 21. Günter Grass ,,Plekktrumm" 22. Knut Hamsun ,,Maa õnnistus"...
Kirjandi retoorilised võtted: Võtted, millega saavutatakse teksti veenvus Argumentatsioon eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse hinnanguid. Argumentide liigitus 1. Faktipõhised argumendid: Toetumine faktidele Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame... On tavaline ...) Toetumine autoriteetidele: a) viitamine teistele tekstidele (nt kirjandusklassika, Piibel, muinasjutt, vanasõna, sententsid) b) tsiteerimine tsitaat peab tekstiga seostuma c) refereerimine lause või lõik, mis refereerib teise autori teksti, kirjutajal on selgitaja roll, refereeringu abil tõestatakse oma väite paikapidavust või näidatakse teiste väärhoiakuid d) nimetamine nimetada saab isikut, väljaannet, mingit dokumenti, seisukohta (eeldatakse, et lugeja on allikaga tuttav ja teab, mida seal öeldakse) e) statistiliste andmete esitamine
Kui itaalia suurim luuletaja Dante oli loonud sajast laulust koosneva poeemi "Jumalik komöödia", siis "Dekameroni" autor Giovanni Boccaccio nimetas ise oma teost "Inimlikuks komöödiaks". Raamatus on sada kurba ja lõbusat, õpetlikku ja kelmikat ning sageli ka siivutut novelli, mis on grupeeritud päevade kaupa teemade järgi. Samal ajal on need kokku kui üksainus romaan, kus tegutseb arvutu hulk kõige erinevamaid tegelasi. Boccaccio peateos "Dekameron" on läbi aegade olnud kirjandusklassika enim tõlgitud ja avaldatud teos. Eesti keeles ilmus "Dekameroni" täielik tekst Johannes Semperi suurepärases tõlkes ning Paul Reeveeri ja Hendrik Vitsuri klassikalises raamatukujunduses 1957. aastal. Muuhulgas oli "Dekameron" aastakümneid üks väheseid Eesti NSV-s avaldatud raamatuid, mille patused stseenid tollases silmakirjalikus elus kahinaid tekitasid. Samuti on see olnud üks neid kooli kohustusliku kirjanduse teoseid, mida on viitsitud läbi lugeda
lugeda heal juhul vaid üks raamat, sest toimetused, mis kiirel ajal on tegemata jäänud, tuleb ära teha siis. Aga kui inimesel on lugemisharjumus, siis pole tal raske leida aega raamatu jaoks. Enamik noori loeb ainult kooli kohustuslikku kirjandust ega huvitu muust kirjandusest. Teadmusühiskonna areng on suuresti mõjutanud noorukite suhtumist kirjandusse. Kirjanduse roll praeguses maailmas on märgatavalt väiksem kui sajand tagasi, mil hinnati kirjandusklassika lugemist kõrgelt. Tänapäeval veedavad noored aega linnas sõpradega koos olles ja lugemine näib olevat tagaplaanile jäänud. Eelmisel sajandil hariti end raamatute kaudu. Kaasaja noorukitel on enesetäiendamiseks palju enam võimalusi ning sageli on esimeseks valikuks internet, teatmeteoste juurde jõutakse aina vähem. Kahjuks ei mõista koolinoored, et vähene lugemisharjumus toob kaasa kitsa sõnavara, kehva eneseväljenduse ja vähendab ka tekstist arusaamist.
Tegemist on ühe väga ilusa keelatud armastus looga, mis lõppeb aga kurvalt. Mingil määral meenutab mulla nende armastus ka Shakespear'i teise maailma tuntud armastusloo ,,Romeo ja Juulia't". Tänapäevalgi on selline armastuslugu täiesti võimalik. Paljud noored armunud ei saa olla koos, sest vähemalt üks nende peredest on selle suhte vastu ja tihti ei julgeta oma tunnete eest välja astuda ja vanematele vastu hakata. Minu arvates on see raamat väät lugemist ja selle kirjandusklassika teosega peaks iga endast lugupidav inimene kursis olema.
eluaastani ehk tuleb töötada kuni surmani. Eesti keskmine perekond moodustub emast, isast ning kahest lapsest. Ka paljude atraktsioonide perepiletid on mõeldud just sellistele perekondadele. Kui lugeda näiteks lastekirjandust, siis seal on tihtipeale perekonnad, kus on vaid üks laps. Võtame näiteks populaarse lastefilmi ,,Leiutajateküla Lotte", kus koeratüdruk Lotte on oma peres üksik laps, kuigi normaalne oleks, et koerte pesakonnas on 5-6 kutsikat. Või näiteks kirjandusklassika teos ,,Kevad" , kus Arno oli samuti üksik laps perekonnas. Võib juhtuda, et tänu sellisele kirjandusele sisendatakse lastele, et normaalne perekond ongi vaid ühe lapsega ja nad ei saagi rohkem kui ühe lapse tulevikus. Lisaks eelnimetatud perekondadele leidub veel perekondi, kus on olemas nii ema kui ka isa, kuid üks vanematest töötab välismaal. Näiteks minu tuttaval isa töötab Rootsis ehitajana ning ema kasvatab kodus üksi kolme last
Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast. Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis.
Sellest küljest vaadatuna peaks igaüks aru saama, miks kästakse keskoolis lugeda ,,Fausti", mis esmapilgul peale vaadates tundub ületamatu raskusena. Siiski võiksid õpetajad pisut rohkem tähelepanu pöörata sellele, et noored loeksid raamatuid, mis tõesti vastavad nende võimetele teksti mõista ning maailmast aru saada. Siinkohal tooksin näiteks Goethe ,,Fausti". Olgugi, et kirjanduse uurijatele või õpetajatele võib see raamat tunduda huvitav ja olla kirjandusklassika, tuleb tõdeda, et mõne keskkooliõpilase jaoks on antud raamat liiga raske lugeda. Värsivormis kirjutatud teos kahe nädalaga läbi lugeda ja sellest aru saada, kas pole see pisut ekstreemne? Võib-olla nende jaoks, kes on juba väikesest peale harjunud pakse raamatuid lugema ning kelle lugemus on väga suur, on ,,Faust" tõesti üks raamat paljudest, kuid mida teha nendega, kes tõesti raamatu sügavast mõttest aru ei saa? Minagi olen ,,Fausti" lugenud, olgugi, et see ei kuulu kümnenda
Õnnetus kui õnn Tänapäeva kirjandusklassika hulka kuuluvaid teoseid on lihtne iseloomustada sõnadega `morbiidne', `kurjakuulutav' või `ängi täis'. Lugedes erinevaid teoseid nagu "Stepihunt" või "Protsess" tunnetame pidevat tormi saabumist või koormat nii üksikisiku kui terve ühiskonna õlgadel. Tõeline õnnetunne ongi justkui nagu illusioon või pettekujutelm, mille endile loome, et karmis ja ebaõnne täis maailmas ellu jääda. Kuid kas kirjandusest lähtudes on õnn siiski võimalik? Sellele küsimusele keskendub
teisalt võis see tuleneda lihtsalt mõnest halvast lugemiskogemusest. Halba teost ei suudaks ilmselt parimagi tahtmise juures süvenenult lugeda ja siis võib jutt hakata liigselt venima. Õnneks õppisin aga üsna kiiresti, et on ka väga palju huvitavaid ja käestpandamatuid raamatuid. Sellise arvamuse hoidmiseks üritan pidevalt kohustusliku kirjanduse kõrvale huvitavamaid teoseid leida, sest kahjuks kuulub kirjandusklassika hulka palju mind külmaksjätvaid raamatuid. Kirjandus suudab inimeste arusaamu muuta ja kujundada ka lihtsalt uudse teabega. On see pärit teadusajakirja artiklist, ajalehe uudisest või ilukirjanduslikust teosest, mis räägib näiteks paar sajandit tagasi elanud õpetaja elust igalt poolt võib leida midagi, mida me veel ei teadnud. Info aga võib kergelt muuta inimeste tõekspidamisi ning avardab meie vaateid erinevatele elu aspektidele. Peetakse ju raamatuid tarkuse sümbolikski
,,Lolita" Lugesin suvel Vladimir Nabokovi romaani ,,Lolita". See on tema kõige kuulsam, vastuolulisem ning suurimat kõmu tekitanud romaan ,,Lolita", mis kuulub 20. Sajandi kirjandusklassika hulka. Raamat sai kuulsaks oma vulgaarsuse ja seksuaalse höngu poolest. "Lolita" on jutustus keskealise mehe seksuaalsest kinnisidees noorte tydrukute suhtes. Peategelane Humbert kolib üürnikuna elama keskealise lese Charlotte Haze'i majja ja kiindub tema puberteediealisesse tütresse Doloresesse ehk Lolitasse, kes on oma ea kohta ebanormaalselt küps ja näitab mehe suhtes üles seksuaalset huvi. Mees on valmis köigeks, et
Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr", "kotsu", "põssa" jne.Aeg-ajalt käib läbi vihje Piiblile, ühe korra mainitakse ka ajalehte, mis tollal ilmus. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa peetakse tähtsaimaks selle epopöaromaani osadest ning ta kuulub Eesti kirjandusklassika hulka. Seesugune põhjalik ja huvitav teos on oma au ka täiesti ära teeninud.
Mõtted ja elutõed, mis leidsin teoses "Romeo ja Julia" William Shakespeare'i teos "Romeo ja Julia" kuulub kirjandusklassika hulka just seetõttu, et nende noorte näol on tegu suure armastuse käes kannatajatena. Lugu peegeldab armastuse väge ja seda, kuidas ollakse nõus minema äärmusteni, et olla koos endale kalli inimesega. Teos on täis häid elutõdesid ning usun, et pole inimest, kes ei suudaks end kas või väikesel määral kellegagi või mingi situatsiooniga raamatust samastada. Ajad muutuvad ning tänapäeval on üsnagi mõeldamatu, et 14-aastane neiu abiellub, kuid tol ajal oli see tavaline
XII c klass JUHAN LIIV Referaat Tallinn 2009 Juhan Liivi elukäigu algusaastad Eesti XIX ja XX sajandi vahetuse kirjanduses on koos Eduard Vilde ja E.Peterson-Särgavaga tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seoud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teise poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis 30. aprill 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi mõisa teoorja- kandimehe pojana. Praegu kuuluvad Liivi sünnikoht Riidma ja kasvukoht Rupsi külas Kallaste rajooni piirkonda. Rupsi küla väljamäed, karjametsad, ojad ja soosaared on lugejatele
Venemaa tuntuim postmodernist, nii prosaist kui dramaturg, on Vladimir Sorokin, kelle teoseid on üle kogu Euroopa tõlgitud. Sorokini põhiteost, romaani ,,Nelja südamed", kus autor loob uue ja täiesti enda poeetika, pole kahjuks eesti keelde tõlgitud. Sokolov taotles sellise teksti kirjutamist, mis ei areneks läbi normaalse mehhanismi, väldiks karaktereid, sündmusi ja kõnet. 20. sajandi alguse Vene kirjandust peetakse tänapäeval väärtuslikumaks, kasutatakse isegi mõistet ,,kirjandusklassika" ja ,,-klassikud", samas kui 20. sajandi lõpukümnendid on jäänud pigem tähelepanuta. Kirjandusentsüklopeediates ja õpikutes räägitakse rohkem modernismist kui postmodernismist. Võib-olla on põhjus selles, et postmodernismi on raske kuidagi defineerida ja seega on mõjunud laialivalgunumalt. Võib- olla on põhjus valitsenud korras. Igal juhul on selge, et sajandi alguses tegutsenud kirjanikud olid viljakamad ning teedrajavad.
Juhan Liiv 1864-1913 Luule Kadri Vellak * Tartu*2014 Eesti XIX ja XX sajandi vahetuse kirjanduses oli koos E.Vildega tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seotud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teisel poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis Kirde-Tartumaal Kodavere kihelkonnas Ridama talus, Alatskivi mõisa teoorja-kandimehe pojana. Liivi kodu ümbrus pakub oma looduselt vahelduvat ning omapärast panoraami: külad ja viljaväljad on koondunud seljandikele, mida mööda kulgeb Tartu-Kodavere
kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine - pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt Üks traditsioon vs. ‘mitu kirjandust’, tervik sisaldab vastasmõjusid, tõlkeid, muutusi, katkestusi. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kaanoni kriitika. • Kaanon – kreeka keeles mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog, mis kiriklikult on tunnistatud pühakirjaks. Kirjanduses: kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt. • Kaanoni kriitika – kirjanduskaanoni ülesehitus on kooskõlas eliidi, valitseva klassi huvidega. Maailmakirjanduse kaanon: valge rass, meessugu – rassislik, pariarhaalne. Intertekstuaalsuse mõiste. Intertekstuaalsuse teoreetikuid (piisab kui oskate nimetada mõne). Paroodia ja pastišš. • Intertekstuaalsus – teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu
koduperenaised"); üsna Vikerraadio, Raadio Ööülikool, Raadio 3 usaldusväärne (kultuurisaated, muusika, internetist) raamatud erialane kirjandus, usaldusväärne, V, N, T (F, S, kirjandusklassika informatiivne, O) põhjalik teater ja kino menukamad meelelahutuslik N, T (S, O) lavastused ja filmid internet ÕIS, Ebrary, EEVA, keskmiselt N, T (S, O) veebisõnaraamatud, usaldusväärne,
ja tüüpkujud (vabadusvõitlus, Jüriöö mäss), 1994, 147-174 Kirjandusajaloo visuaalsed ja monumentaalsed representatsioonid: Marin Laak > `Kalevipoeg' kui kirjanduslik-ühiskondlik monument (sh. Kalevipoja kasutamine sokolaadi ümbrispaberil) 2003, 129-142. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kreeka k `kanon' > mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog, Heebrea Piibli ja Vana Testamendi raamatute nimekiri, mis kiriklikult on tunnustatud pühakirjaks. Kirjanduses >kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt Laiem kasutus > maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused > (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed > kirjandusklassika Klassika > jätkuvalt käibel (uustrükid, õppe- ja teadustöö) Piiblikaanon > selleks ettenähtud autoriteetide poolt kindlaks määratud, muutumatu Kirjanduskaanon > ähmaste piiridega, muutuv, sageli vastuoluline
Kirjandusajaloo visuaalsed ja monumentaalsed representatsioonid: Marin Laak > ‘Kalevipoeg’ kui kirjanduslik-ühiskondlik monument (sh. Kalevipoja kasutamine šokolaadi ümbrispaberil) 2003, 129-142. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kreeka k ‘kanon’ > mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog, Heebrea Piibli ja Vana Testamendi raamatute nimekiri, mis kiriklikult on tunnustatud pühakirjaks. Kirjanduses >kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt Laiem kasutus > maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused > (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed > kirjandusklassika Klassika > jätkuvalt käibel (uustrükid, õppe- ja teadustöö) Piiblikaanon > selleks ettenähtud autoriteetide poolt kindlaks määratud, muutumatu
6 Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid. Üks traditsioon vs. ‘mitu kirjandust’, tervik sisaldab vastasmõjusid, muutusi, katkestusi Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? >kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt Laiem kasutus > maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused > mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed > kirjandusklassika Klassika > jätkuvalt käibel (uustrükid, õppe- ja teadustöö) Piiblikaanon > selleks ettenähtud autoriteetide poolt kindlaks määratud, muutumatu Kirjanduskaanon > ähmaste piiridega, muutuv, sageli vastuoluline
" See lause kirjeldab tema tegevust kõige paremini. Mari proovis iga hinna eest sõltumatu olla, mõtlemata sellele, et vahest on sõltumine ja ka teiste inimeste soovidega arvestamine hoopis parem. Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast. Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on
Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr", "kotsu", "põssa" jne.Aeg-ajalt käib läbi vihje Piiblile, ühe korra mainitakse ka ajalehte, mis tollal ilmus. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa peetakse tähtsaimaks selle epopöaromaani osadest ning ta kuulub Eesti kirjandusklassika hulka. Seesugune põhjalik ja huvitav teos on oma au ka täiesti ära teeninud. II käsitlus Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Esimene osa Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt
poliitilist kirjandust. 1956. aasta 3. jaanuarist olid keelatud kõik Eesti Vabariigis 1918a" 1940 ilmunud kalendrid, organisatsioonide ja poliitiliste parteide trükised, koolide ja teiste õppeasutuste õppekavad ja metoodilised juhendid, sõjaväe topograafilised kaardid, laulupäevade ja laulupidude kavad, linnade ja maakondade teatmikud ning "kriminaal- ja röövliromaanide sarjad (v. a. klassikute ja tuntud kirjanike teosed)", samuti kõik Saksa okupatsiooni ajal ilmunud trükised peale kirjandusklassika. Aastail 1956- 1957 lubas Glavlit viia kasutuskogusse nii paljude eesti kirjanike ja literaatide teoseid, et selguse mõttes koostati uus nimekiri 63 eesti autorist, kelle kõik teosed kuulusid kõrvaldamisele. Keelatuist 20 olid pagulasautorid. Poliitikute kõrval kohtab siin pea kõigi eesti vaimuelu valdkondade säravaid esindajaid aja- ja kultuuriloolasi (Olaf Sild, Peeter Tarvel, Oskar Loorits, Gustav Ränk), vaimulikke ja teolooge (Hugo Bernhard Rahamägi,
Argumentatsioon on suunatud järeldustele. Argumentatsiooni ülesehituses on kolm osa. 1. Tees ehk järeldus on väide, mille autor ütleb olevat tõese, tees sõnastatakse alati täpselt, vajadusel defineeritakse mõisteid. Tees ei tohi käsitluses muutuda. 2. Argumendid on andmed või autoriteetide seisukohad, kindlasti tuleb kontrollida andmete usaldusväärsust ja osutada allikale. Autoriteet on oma alal üldsusele tuntud inimene või ka teos, nt kirjandusklassika, entsüklopeedia. 3. Järeldamine ehk tõestusviis on väidete ja argumentide loogiline seostamine üldistamine, deduktsioon (algul esitatakse tõene väide, siis sellega seotud tõene üksikjuht, järeldus tehakse nende kokkulangevuse põhjal), analoogia (näidatakse, et kaks nähtust on sarnased reas punktides, mida rohkem on kirjutaja leidnud sarnasusi, seda tõesem on järeldus). Argumenteeriv-arutleva teksti loomine eeldab kirjutajalt järgmisi tegevusi: - püstita tees;
Elisabeth Kungla ,,Lolita" Vladimir Nabokov Vladimir Nabokovi kõige kuulsam, vastuolulisem ning suurimat kõmu tekitanud romaan ,,Lolita" kuulub 20. Sajandi kirjandusklassika hulka ning on pälvinud vägagi auväärse neljanda koha. Nabokov on kirjutanud teose keskealisest mehest, kellel on hukutav ning täiesti võimatu kinnisidee lapseohtu tütarlapse suhtes. See mees, kelle vastu peaks tekkima automaatselt põlastus ja viha ning kindlasti mitte mõistmine, kaastundest rääkimata mässib ometigi lugeja ümber oma sõrme. Ja ta teeb seda vägagi teadlikult ning oskuslikult. Nabokovi ning ,,Lolita" peategelast Humbert Humbertit ühendab üks kindel joon nende
Argumentatsioon on suunatud järeldustele. Argumentatsiooni ülesehituse kolm osa: 1.Tees ehk järeldus on väide, mille autor ütleb olevat tõese, tees sõnastatakse alati täpselt, vajadusel defineeritakse mõisteid. Tees ei tohi käsitluses muutuda. 2.Argumendid on andmed või autoriteetide seisukohad, kontrolli andmete usaldusväärsust, osuta allikale. Autoriteet on oma alal üldsusele tuntud inimene või ka teos, nt kirjandusklassika, entsüklopeedia. 3.Järeldamine ehk tõestusviis on väidete ja argumentide loogiline seostamine üldistamine, deduktsioon (algul esitatakse tõene väide, siis sellega seotud tõene üksikjuht, järeldus tehakse nende kokkulangevuse põhjal), analoogia (näidatakse, et kaks nähtust on sarnased reas punktides, mida rohkem on kirjutaja leidnud sarnasusi, seda tõesem on järeldus). Argumenteeriv-arutleva teksti loomine eeldab kirjutajalt järgmisi tegevusi: - püstita tees;
Kirjandusajaloo visuaalsed ja monumentaalsed representatsioonid: Marin Laak ,,Kalevipoeg" kui kirjanduslik-ühiskondlik monument (sh Kalevipoja kasutamine sokolaadi ümbrispaberil). Kaanon 35.Kaanoni määratlus Kreeka keelest tulenev sõna ,,kanon" tähendab mõõtepulka või reeglit, hiljem nimekiri või kataloog, Heebrea Piibli ja Vana Testamendi raamatute nimekiti, mis kiriklikult on tunnustatud pühakirjaks. Kirjanduses on kaanon kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt. Laiemas kasutuses/tähenduses on kaanon maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) on mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed ehk ka kirjandusklassika. Klassika mõiste on jätkuvalt käibel (uustrükid, õppe- ja teadustöö). Piiblikaanon selleks ettenähtud autoriteetide poolt kindlaks määratud, muutumatu.
Heino Eller, Artur Kapp, Tuudur Vettik, Enn Võrk. Kergemuusikaga jätkas Raimond Valgre. Gustav Ernesaks asutas RAM'i. 1940-ndatel algas varasemate laulutekstide parandamine, ka muusikuid represseeriti. Laulupeod 1947 ja 1950. SULAAJA KULTUUR 1953-1965 Stalini surma järel alanud sulaperioodi ajal elavnes ja mitmekesistus ka kultuurielu. Kirjandus Kirjutati eelkõige romaani, milles nüüd võis minevikku pisut tõepärasemalt kujutada. Märkimist väärivana anti välja eesti kirjandusklassika valiksarju: Tammsaare, Luts, Vilde jne. Uuendused kirjanduselus: Kõige julgemini hakkasid uuendusi ja kultuuri normaliseerimist taotlema kirjanikud ja luuletajad. Esimese tähelepanuväärse aktsiooni võtsid ette Jaan Kross, Ellen Niit ja Ain Kaalep. Uuendajate rühma sobis nii oma vaimsuse kui laadi poolest Artur Alliksaar, kuid tema looming ei jõudnud avalikkuse ette. Kunst Jaak Kangilaski arvates algas uus ajajärk kunstis 1955, mil mõisteti hukka stalinistlik
umbes 15-20% repertuaarist). Ekspressionistlike draamade kõrval mängiti ka maailmaklassikat ja moodsaid autoreid (Sciller, Molere, Wilde, Shaw). Kuid koha repertuaarides (Estonias, Vanemuises) säilitasid ka vanamoodsamad jandid Eesti teatrisse tõi muutuse 1929. aastal lavale jõudnud Raudsepa ,,Mikumärdi", mis tõstis taas ausisse kodumaise näitekirjanduse ja külaelu kujutamise laval. Samuti hakati lavastama eesti kirjandusklassika dramatiseeringuid (Luts, Tammsaare), mida saatsi samuti suur menu publiku hulgas. ,,Vaikival ajastul" nõuti ka teatritelt rohkem postitiivse elu kujutamist, mis tõi kaasa eepilised ajalooteemalised vabaõhunäidendid (Adson, Visnapuu). Vabariigi lõpuks oli eesti draama osakaal tõsunud repertuaarist ligi 40%. 17. Modernistlikud suundumused 1920. aastate teatris. Paul Sepp. Esimese sammu astus uuenduste Pinna, lavastades Draamateatris oktoobris 1919. aastal Oscar Wilde'i "Salome"
idapärane laudpuulõige ja vaselõige viljelemisest ja õpetamisest digitaalgraafika viljelemise ja õpetamiseni. E. Ootsing on esinenud eesti graafikamaastikul kolmkümmend kuus aastat. Ta on osa võtnud kõigist toimunud üheteistkümnest Tallinna graafikatriennaalist ja teistest olulistest graafikasündmustest. Samuti tegeleb ta raamatukujundusega – ta on kujundanud ja illustreerinud ca 40 raamatut. Valdava osa hõlmavad sellest eesti kirjandus ja kirjandusklassika. 1958-1961. aastani õppis E. Ootsing Tatru Kunstikoolis,mille lõpetas maali ja kunstipedagoogika erialal ning sai ka üldharidusliku kooli kunstiõpetajaks. 1961-1966. aastani omandas ta aga graafika- ja kunstniku-kujundaja eriala. Ta oli vabakutseline kunstnik, kuid samuti ka Eeti Kunstnike Liidu vastutav sekretär. Töötas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis 1980-1988. aastani ning on tänini Eesti Kunstiakadeemia professor ja graafikaosakonna juhataja. Näitustel on ta esinenud
Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr", "kotsu", "põssa" jne.Aeg-ajalt käib läbi vihje Piiblile, ühe korra mainitakse ka ajalehte, mis tollal ilmus. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa peetakse tähtsaimaks selle epopöaromaani osadest ning ta kuulub Eesti kirjandusklassika hulka. Seesugune põhjalik ja huvitav teos on oma au ka täiesti ära teeninud. II käsitlus Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Esimene osa Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö
periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika); rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus; eestikeelse kirjanduse ajalugu; kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu; oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt. 16. Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kreeka k ‘kanon’ - mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog. Kirjanduses -kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt. Laiem kasutus - maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed . Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip - kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega; maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu,
Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr","kotsu", "põssa" jne.Aeg-ajalt käib läbi vihje Piiblile, ühe korra mainitakse ka ajalehte, mis tollal ilmus. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa peetakse tähtsaimaks selle epopöaromaani osadest ning ta kuulub Eesti kirjandusklassika hulka. Seesugune põhjalik ja huvitav teos on oma au ka täiesti ära teeninud. · Arbujalikud luuleväärtused, B. Alver Arbujad- romantikud, ülistasid vaimsust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Arbuma tähendab nõiduma, ennustama. Innustati jätkama luuletajate omaseid jooni. Ühiseks eesmärgiks oli luule vormiräius, keelelise väljenduse puhtus. Püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole
Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr", "kotsu", "põssa" jne.Aeg-ajalt käib läbi vihje Piiblile, ühe korra mainitakse ka ajalehte, mis tollal ilmus. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa peetakse tähtsaimaks selle epopöaromaani osadest ning ta kuulub Eesti kirjandusklassika hulka. Seesugune põhjalik ja huvitav teos on oma au ka täiesti ära teeninud. Andrese plussid: · Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu · Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd · Suutis andestada (ka Pearule lk. 142) · Polnud nii kiuslik · Sai sulastega küllalt hästi läbi · Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150) Miinused:
Kirjandusökoloogia analüüsib, kuidas esitab kirjandus inimeste ja looduse suhet eri ajalooperioodidel, milliseid väärtusi / omadusi loodusele omistatakse ning mispärast; uurib seda, kuidas meie arusaamad loodusest kujundavad kirjanduslikke kujundeid ja žanre. Samuti uurib kirjandusökoloogia, kuidas need kirjanduslikud võtted omakorda kujundavad meie ühiskondlikke ja kultuurilisi arusaamu keskkonnast. Ursula Heise (Stanford University) Looduskirjanduse kaanoni kehtestamine Kirjandusklassika ülelugemine Teooria-arendus (mõisted, meetodid, interdistsiplinaarne lõimimine) Sisaldab loodusloolist informatsiooni Põhineb autori vahetutel kogemustel (ja suunab lugejat sama kogema) Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist 9
kirjanduses üldse. Mida uurib kirjanduses feministlik kirjandusuurija (küsimused, vt. viimane slaid). *kas naised kirjutavad/loevad teisiti kui mehed? *kas naiskirjanduse keelekasutus on meesautorite omast erinev? *kas ja mille poolest erinevad erinevate naiskirjanike teosed üksteisest? *milline on kirjanduse roll soo ja seksuaalsuse sotsiaal-kultuurilises tähenduses? *milliseid väärtusi ja ideaale kannab kirjandusklassika, kas ja kuidas on need sooliselt markeeritud? Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad. Ajaloo teksuaalsus ja teksti ajaloolisus. Uusthistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele
soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine - pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt Üks traditsioon vs. `mitu kirjandust', tervik sisaldab vastasmõjusid, tõlkeid, muutusi, katkestusi. Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kaanon reegel, nimekiri, kataloog, pühakiri. Kirjanduskaanon kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt. Kaanoni kriitika kirjanduskaanon on eliidi, valitseva klassi huvidele suunatud. Rassistlik ja patriarhaalne (valge rass, meessugu). On küll ka tänapäeval vaja kirjanduskaanonit, aitab kokku koguda väärtuslikku, üle aegade kestvat. Intertekstuaalsuse mõiste. Millseid kirjandustekstide vahelisi seoseid toovad esile erinevad intertekstuaalsuse teoreetikud ja kuidas see mõjutab seda, kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust (Nt
Mis puudutab Hispaania kirjandust, siis ei saa öelda, et seda Nõukogude ajal üldse ei soositud. Kurfeldt on tõlkinud palju ka saksa ja prantsuse keelest. Aga Hispaania jäi kõige südamelähedasemaks alaks. 1946 ja 1947 ilmus Don Quijote täielikult eesti keeles otsetõlkena. Sama raamat on mitmel korral välja antud. Aita Kurfeldt värssides kunagi ei tõlkinud, ainult proosas. Selles osas on teened August Sangalt, kes oli väga osav riimide tõlkija. 07.09.10 Nõukogude ajal soositi kirjandusklassika välja andmist, tugevasti oli pidurdatud moodsa lääne kirjanduse trükkimine. Vene keelde tõlgiti palju Ladina-Ameerika kirjandust, mis oli suunatud imperialismi vastu. Pablo Nerudat hinnati eriti Nõukogude maades. 1953- Valik luulet, seal sees on tsükkel ,,Armastuslaul Stalingradile". Ka poliitilist luulet. 1960ndatel ilus kogumik ,,Kivid ja linnud", ka eesti keelde Johannes Semperi tõlkes. 1979- Benito Perez Galdos- ,,La desheredada" (Osatu)
Vt ka romaan. kirjakeel keele üldrahvalikult kasutatav kuju. Eesti kirjakeel põhineb põhjaeesti keskmurdel, kuid sisaldab ka teiste murrete elemente ning laene võõrkeeltest. kirjandusajalugu kirjanduse ajaloolist arenguprotsessi uuriv kirjandusteaduse osa. Kirjandusajalugu pöörab erilist tähelepanu uutele nähtustele ja suundumustele. See on tihedalt seotud rahvuse ajaloo ja kultuuri ning maailmakirjanduse arenguga. kirjandusklassika püsiv ja üldtunnustatud kirjanduspärand. Klassika tähendab inimkonna või mingi rahvuskultuuri seisukohast traditsioone ja eeskujusid loonud kunstisaavutusi. Seda iseloomustavad sõnad "eeskujulik", "püsivalt väärtuslik". Enne, kui mingist kirjandusteosest saab klassika, teeb see läbi pika arengu, mille jooksul selgub selle vastupidavus ajale kultuuri ja ühiskonna muutustele. Eesti kirjandusklassika üks väljapaistvam teos on
Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr", "kotsu", "põssa" jne.Aeg-ajalt käib läbi vihje Piiblile, ühe korra mainitakse ka ajalehte, mis tollal ilmus. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa peetakse tähtsaimaks selle epopöaromaani osadest ning ta kuulub Eesti kirjandusklassika hulka. Seesugune põhjalik ja huvitav teos on oma au ka täiesti ära teeninud. "Tõde ja õiguse" II osa sündmustik areneb härra Mauruse I järgu eragümnaasiumis. Väliselt lõbus, sagedasti ühest koomilisest situatsioonist teise arenev sündmustikukulg kätkeb Indrek Paasi pingelise seesmise arenemisloo vabanemise usulistest eelarvamustest materialistliku maailmavaate kasuks. Inimese võitlusse jumalaga, mida kirjanik on nimetanud selle romaaniköite põhiprobleemiks, on suuremal või
ühiskonnas madalal positsioonil. Kuid ta suutis läbi kavaluse Laura endale võita sealhulgas kasutades ka Sandri abi. Tiit Piibeleht oli ametilt koolmeister ja luuletaja. Ta oli oluline kõrvaltegelane, sest tema ümber toimusid mitmed tähtsad sündmused. 9 Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS 10 Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast. Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis.
Kui paljude rahvaste pedagoogikaklassikud on tunnustatud ja hinnatud mitte ainult oma kodumaal (Comenius, Pestalozzi, Dewey), siis kui tõsiselt oleme meie õppinud ja kuulda võtnud oma pedagoogikaklassikut? Klassikal on imepärane võime rääkida igikestvatest asjadest. Ainukeseks tingimuseks on, et seda tuleb uuesti lugeda-kuulata-vaadata ja oma ajast lähtuvalt interpreteerida. Keegi ei kahtle muusikaklassika, kunstiklassika või kirjandusklassika jäävas ja püsivas väärtuses. Pedagoogikaga on lugu paraku teine. Üldjuhul arvatakse, et pedagoogika, nii nagu loodus- ja täppisteadusedki, uuenevad sedavõrd oluliselt, et möödanikul on veel vaid ajalooline väärtus. Pedagoogikaklassika ja Peeter Põld ei ole olulised mitte ainult ajaloolises plaanis - just siit võiksime leida lahendusi meie tänapäevastele probleemidele. Pedagoogikaklassikat ei tuleks
annaabi.ee 
