(Andres Mustonen) 7 pala pealkirja all "Tintinnabuli"; avatud oopus... Vaikus Õhuline faktuur, pianissimo, palju pause, vaikust Kompositsioonitehnika, kus harmooniahääled on rangelt allutatud meloodiahäälele; matemaatiline loogika Klaveripala "Aliinale" (1976) "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" "Tabula rasa" "Fratres" (mitmeid versioone) Sõna tähtsus! (sakraalmuusika) "Passio" (Johannese passioon) "De profundis" "Te Deum" "Magnificat" "Kanon pokajanen" Como cierva sedienta helikeele taasuuenemine Orient & Occident - idamaise ja euroopaliku helikultuuri sulam Lamentate "Maailm vaevleb selle käes, et igaüks teda muutma kipub. Maailma muutmine on agressioon. Mina tahan ainult ennast muuta. Kui kellelegi meeldib, mis ma teinud olen, siis on sellest juba küllalt." http://www.youtube.com/watch?v=f- J8LNcZgTA http://www.youtube.com/watch? v=FkHEjiuYBuM http://www.youtube.com/watch?v=FK-
* Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacemi ettekandega võitis 2007 parima kooriesituse Grammy * Léonie Sonningi muusikaauhind (2008) * Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist (2008) * Rakvere aukodanik * Riigivapi I klassi teenetemärk (2006) * riiklik kultuuripreemia (2009) * Liège'i Ülikooli audoktor (2009) * Paide aukodanik (2009) * St Andrewsi Ülikooli audoktor (2010) Teoseid (alates 1996) # I am the true vine (1996) # Dopo la vittoria (1996) # Kanon pokajanen koorile (1996) # Missa syllabica koorile ja orelile (1996) # Triodon (1998) # Como anhela la cierva sopranile ja sümfooniaorkestrile (1999) # ... which was the Son of... (2000) # My heart's in the Highlands (2000) # Nunc dimittis (2001) # Littlemore Tractus (2001) # Salve Regina (2002) # "La Sindone" (2006) # Neljas sümfoonia (2008)
,,Fratres" (ldn.k. vennad), ,,Tabula rasa" (ld.k. puhas leht) 2 viiulit, prepareeritud klaver ja keelpillid. Kui siiani valdavalt oli Pärt instrumentaalhelilooja, siis seoses uue stiiliga suureneb sõnaosakaal. Peale immigreerumist pühendub peamiselt sakraalmuusikale(vaimulik). ,,Passio" (Johannese passioon), ,,Te Deum", ,,De Profundis", ,,Stabat mater", ,,Magnificant", ,,Berliini missa". Kasutab peamiselt ladina keelt, kuigi on kasutanud ka kiriku slaavi keelt, nt ,, Kanon Pokajanen". Vokaalteos hispaania keeles ,,Como cierva sedienta" ,,Lamentate" kaebelaul. ,,Orient ja Occident" tintinnabuli stiilis, lähttuvad idamaade kultuurist, eriti nende usulisest poolest. On valitud mitmete maailma ülikoolide au doktoriks. Tema muusika on siiras ja avatud, kuid tähtsaimaks peab vaikust. Vaikus on tema jaoks ideaalne.
Pärast Eestist lahkumist on Pärt keskendunud vaimulikele tekstidele, mis on osutunud väga populaarseks kooride ning ansamblite seas üle kogu maailma. 1980. aastatest alates kuulubki Pärdi loomingunimekirja suur hulk religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, sealhulgas "Passio" (1982), "De profundis" (1980), "Te Deum" (1985/1992), "Magnificat" (1989), "Miserere" (1989/1992), "Berliner Messe" (1990/2002), "Litany" (1994/1996), "Kanon pokajanen" (1996), "Como cierva sedienta" (1998/2002). Arvo Pärdi viimase kümnendi loomingus rikastavad tintinnabuli-stiili ajalooliste ja rahvuslike muusikastiilide delikaatsed kajad. Pärdi muusika kõlab kogu maailmas. Tema teosed valmivad koostöös nimekate interpreetide ja muusikakollektiividega. Ta on mainekate festivalide külaline ja paljude ülikoolide audoktor. Arvo Pärdi teoseid on salvestanud plaadifirmad ECM, Harmonia Mundi,
Paide aukodanik (2009) St Andrewsi Ülikooli audoktor (2010) Teosed Perpetuum mobile (1963) Esimene sümfoonia (1964) Teine sümfoonia (1966) Pro et Contra (1966) Kolmas sümfoonia (1971) Aliinale (1976) Tabula rasa (1977) Peegel peeglis (1978) Passio (1982) Te Deum (1984) Stabat Mater (1985) Festina lente (1988) Magnificat (1989) Berliini missa (1990) Miserere (1990) Siluani laul (1991) Litaania (1994) I am the true vine (1996) Dopo la vittoria (1996) Kanon pokajanen (1996) Missa syllabica (1996) Triodon (1998) Como anhela la cierva (1999) which was the Son of (2000) My heart's in the Highlands (2000) Nunc dimittis (2001) Littlemore Tractus (2001) Salve Regina (2002) "La Sindone" (2006) Neljas sümfoonia (2008) Tänan kuulamast. Küsimusi?
Tintinnabuli-stiil Sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini ehk meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks Muusikalised elemendid: vaikus, järelkaja Meenutab kellaheli Enamik teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal- instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele Heliteoseid kokku ligi 115 "Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96 "Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008 (suurvormid) Teosed ja tunnustused Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides. “Pärt in primetime” Belgia Antwerpen Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia välisliige, 1991 Rakvere aukodanik, 1995
Tunnustusi Audoktor 1990 Eesti Muusikaakadeemia 1996 Sidney ülikool 1998 Tartu Ülikool 2002 Durhami ülikool 2003 San Martini ülikooli humanitaarteaduskond Auliige 1991 Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia 1996 American Academy of Arts and Letters 2001 Belgia Kuninglik Kunstide Akadeemia 2003 Suurbritannia Kuninglik Kirikumuusika Kool 2004 Accademia Nazionale di Santa Cecilia Grammy nominatsioonid 1989 ''Passio'', parim kaasaegne heliteos 1991 ''Miserere'', parim kaasaegne heliteos 1997 ''Kanon Pokajanen'', parim kaasaegne heliteos 2003 ''Orient & Occident'', parim kaasaegne heliteos 2003 ''Orient& Occident''(ECM 1795), parim klassikaline album Preemiaid, stipendiume ja aunimetusi 1962 Noorte heliloojate võistluse esikoht- kantaat''Meie aed''(Moskva) 1978 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1978 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1981 DAAD(Deutscher Akademischer Austausch Dienst) stipendium (Berliin) 1989 Eesti NSV muusika-aastapreemia
Angelas". See on pühendatud Mihhail Hodorkovskile, kes on Venemaa naftakompanii Jukos eksjuht ja kannab praegu vanglakaristust. Pärdi sümfoonia kandideeris 13. veebruaril 2011 Grammy auhinnale parima kaasaegse klassikalise heliteose kategoorias. Kuulates tema sümfoonia esimest osa, mõjub see jõuliselt ja dramaatiliselt, siiski on seal ka rahulikumaid hetki, kokkuvõttes on tegemist väga emotsionaalse teosega. Tänaseks on Pärt loonud kokku üle 150 heliteose, nende seas nt ,,Passio", "Kanon Pokajanen", ,,Spiegel im Spiegel", ,,Da pacem Domine", ,,In Spe" jne. Pärti on autasustatud paljude auhindadega, näiteks on ta Sonning'i fondi muusikaauhinna laureaat, saanud Classic Brit Awards'i aasta helilooja tiitel 2011. aastal. Ta on mitmete ülikoolide audoktor (nt Tatru Ülikooli, Sydney Ülikooli, Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi audoktor), saanud Eesti Vabariigi ja Istanbuli Rahvusvahelise Muusikafestivali elutööpreemiad jne
1971 valmis 3.sümfoonia 1972. aastal liitus õigeusu kirikuga 1976. aastal valmis klaveriminiatuur "Für Alina" (Aliinale) Järgneva paari aasta jooksul valmis 18 teost, millest tuntumad: "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis) "Fratres" "Cantus in Memory of Benjamin Britten" "Tabula rasa" Teosed Perpetuum Mobile (1963) Dopo la vittoria (1996) Sümfoonia nr. 1 "Polüfooniline" (1963) Kanon pokajanen koorile (1997) Sümfoonia nr. 2 (1966) Triodion (1998) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra (1966) Como cierva sedienta sopranile ja Sümfoonia nr. 3 (1971) sümfooniaorkestrile (1998) Für Alina (1976) ...which was the Son of... (2000) Tabula rasa, kontsert kahele viiulile, prepareeritud My heart's in the Highlands (2000)
Teine sümfoonia (1966) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra (1966) Kolmas sümfoonia (1971) Aliinale (1976) Tabula rasa kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile (1977) Peegel peeglis (1978) Passio (1982) Te Deum (1984) koorile, prepareeritud klaverile ja keelpilliorkestrile Stabat Mater (1985) Festina lente (1988) Magnificat (1989) Berliini missa (1990) Miserere (1990) Siluani laul (1991) Litaania (1994) I am the true vine (1996) Dopo la vittoria (1996) Kanon pokajanen koorile (1996) Missa syllabica koorile ja orelile (1996) Triodon (1998) Como anhela la cierva sopranile ja sümfooniaorkestrile (1999) ... which was the Son of... (2000) My heart's in the Highlands (2000) Nunc dimittis (2001) Littlemore Tractus (2001) Salve Regina (2002) "La Sindone" (2006) Esiettekanne Torino toomkirikus (Cattedrale di San Giovanni Battista)
muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, vene, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 eri nimetust, nende seas ka mitu suurvormi ("Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008). Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega, milles sisalduvad kõik värvid; ainult prisma võib neid värve üksteisest eraldada ja nähtavaks teha; selleks prismaks võiks olla kuulaja vaim: ,,Ich könnte meine Musik mit weißem Licht vergleichen, in dem alle Farben enthalten sind. Nur ein Prisma kann diese Farben voneinander trennen und sichtbar machen; dieses
muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92, "Miserere", 1989/92, "Magnificat", 1989, "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt loonud kokku üle 150 heliteose, nende seas mitu suurvormi ("Passio", 1982, "Kanon Pokajanen", 1997, 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008).Arvo Pärdi muusika ilu ja sügava vaimsusega sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm. Helilooja ise on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul
A. Annist · Teos on loodud tenorile/ baritonile, segakoorile ja samaanitrummile · Teda on ahvatlenud ka poliitilised tekstid: a) kantaat segakoorile ,,Lenini sõnad" 1972 · b) ,,Stagna-aja laulukesed" 1978-1982 · c) ,,Eestirahva erakonnamäng" 1990 · A. Pärt peale uue loomestiili juurde jõudmist suurenes Pärdi loomingus sõna tähtsus · Paljusid teoseid on hiljem redigeerinud · ,,Passio" 1985/1992 · ,,De Profundis" 1977/1989 · ,,De Teum" 1990/2002 · ,,Magnificat" 1989 · ,,Kanon pokajanen" 1997 · ,,Da Pacem Dominae" 2004( 2007. a sai ühe loo eest grammi) · Pärt on end nimetanud kirikuakustikamuusikuks, sest tema teosed kõlavad kirikuruumides hästi · ,,Aadama itk" sai 2014. a grammi ( dirigent Tõnu kaljuste) · (A. Pärt sündis Paides, kuid Rakveres on kuju temast, kus on jalgrattal poiss) · Urmas Sisask 1960 · Helilooja ja astronoom · Kooriloomingu eeskujud Gregooriuse laul · Renessansiaegne vokaalpolüfoonia, barokiajastu muusika
Veljo Tormis: Laulu Palju - Liederhaufen - Heaps of Songs. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Carus-Verlag 2000. Karl August Hermann, Raimo Kangro, Leelo Tungal: Eesti Lauleldused - Best of the Estonian Singspiels. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. 1999. Alfred Schnittke: Psalms of Repentance. Rootsi Raadio Koor, Tõnu Kaljuste. ECM 1999. Veljo Tormis: Litany To Thunder. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. ECM 1999. Arvo Pärt: Kanon Pokajanen. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. ECM 1998. Veljo Tormis: Casting a spell... Estonian Calendar Songs 1966-1967. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Virgin 1996. Erkki-Sven Tüür: Crystallisatio. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. ECM 1996. Alfred Schnittke: Requiem & Henryk Górecki: Miserere. Rootsi Raadio Koor, Eric Ericsoni Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Caprice 1995. Sergei Rahmaninov: Vespers
Miserere (1989) Berliini missa (1990) Silouans Song (1991) Litany (1994) I am the true vine (1996) Dopo la vittoria (1996) Kanon pokajanen koorile (1997) Triodion (1998) Como cierva sedienta sopranile ja sümfooniaorkestrile (1998) ... which was the Son of... (2000) My heart's in the Highlands (2000) Orient & Occident (2000) Littlemore Tractus (2000)
ning paljudele erinevatele koosseisudele seatud "Fratres" on populaarsed tänaseni. 1980. aastatest alates kuulub Pärdi loomingunimekirja suur hulk religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, sealhulgas "Passio" (1982), "De profundis" (1980), "Te Deum" (1985/1992), "Magnificat" (1989), "Miserere" (1989/1992), "Berliner Messe" (1990/2002), "Litany" (1994/1996), "Kanon pokajanen" (1996), "Como cierva sedienta" (1998/2002). Arvo Pärdi viimase kümnendi loomingus rikastavad tintinnabuli-stiili ajalooliste ja rahvuslike muusikastiilide delikaatsed kajad. Arvo Pärt on paljude ülikoolide audoktor (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tartu Ülikool, Sydney Ülikool Austraalias, Durhami Ülikool Suurbritannias, San Martini Rahvusliku Ülikooli Humanitaarteaduste Kool Argentiinas, Freiburgi Ülikooli teoloogia fakulteet Saksamaal, Liège'i Ülikool Belgias, St
1980.ndateni.)muusika valdkonnas. populaarsed j-pop artistid 10,000 Promises. 12012 175R 19 2BACKKA 3nin Matsuri The 5.6.7.8's 7!! Seven Oops 7 HOUSE 9nine 3B LAB.? 3.6 MILK 4D-JAM 54-71 Aoyama, Yichi Aqua Timez Aragaki Yui Bon-Bon Blanco Bonnie Pink Breath Bright The Brilliant Green bump.y Daichi Miura Day After Tomorrow De Hitoto, Y Home Made Kazoku Honda, Minako Heartsdales Hearts Grow Horie, Yui Horie, Mitsuko Hoshimura, Mai Kanjani Eight Kanno, Yoko Kanon Wakeshima Katakiri, Rekka KAT-TUN Kato, Miliyah Kawada, Mami May'n Maximum the Hormone Mell Melocure melody. Melon Kinenbi Metis M-Flo MiChi mihimaru GT ..JNE J-ROCK( J-rock(u)) *PUNK ROCK Vga varajaseid niteid punk rockist on niteks The SS, The Star Club, The Stalin, INU, Gaseneta, Bomb Factory, Lizar. Varajane punk stiil oli vetud filmist sogo ishii. 80.ndatel bndid nagu GISM, Gauze, Confuse, Lip Cream . J-rock artistid Access Acid Acid Android Acid Black Cherry Acid Mothers Temple
muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, vene, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 eri nimetust, nende seas ka mitu suurvormi ("Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008). Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. Ehkki tee filmi on leidnud rohkem kui 20 Pärdi teost, on filmitegijad enim armastanud tintinnabuli-palasid "Spiegel im Spiegel" (1978), "Für Alina" (1976), "Fratres"
või vokaalinstrumentaal koosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii saksa, vene, ladina, slaavi, inglise, hispaania ja itaalia keeles. Tänaseks on Pärt loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 erinevat, nende seas ka mitu suurvormi nagu näiteks "Passio", "Kanon Pokajanen" ja 4. sümfoonia "Los Angeles". Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega, milles sisalduvad kõik värvid;
ning paljudele erinevatele koosseisudele seatud "Fratres" on populaarsed tänaseni. 1980. aastatest alates kuulub Pärdi loomingunimekirja suur hulk religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, sealhulgas "Passio" (1982), "De profundis" (1980), "Te Deum" (1985/1992), "Magnificat" (1989), "Miserere" (1989/1992), "Berliner Messe" (1990/2002), "Litany" (1994/1996), "Kanon pokajanen" (1996), "Como cierva sedienta" (1998/2002). Arvo Pärdi viimase kümnendi loomingus rikastavad tintinnabuli-stiili ajalooliste ja rahvuslike muusikastiilide delikaatsed kajad. Teosed: ORKESTRITEOSED Teosed sümfooniaorkestrile Nt: Sümfoonia nr. 4 "Los Angeles" Pühendatud Mihhail Hodorkovskile 2008 32' sümfooniaorkester: 0000, 0000, löökpillid, harf, keelpillid Esiettekanne: Los Angelese Filharmoonikud, dirigent Esa-Pekka Salonen; 10.01.2009, Walt
Näiteks "Stabat mater" on kolmele soolohäälele ja kolmele keelpillile, "Berliner Messe" neljale soolohäälele ja orelile. Seevastu on ,,Te Deum'is" kolm koori, ettevalmistatud klaver ja keelpilliorkester. Suurt sümfooniaorkestrit (koos sopraniga) on ta kasutanud näiteks teoses "Como anhela la cierva". Tänaseks on Pärt loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 eri nimetust, nende seas ka mitu suurvormi: "Passio", "Kanon Pokajanen", 4. sümfoonia Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega, milles sisalduvad kõik värvid. Ainult prisma võib neid värve üksteisest eraldada ja nähtavaks teha, selleks prismaks võiks olla kuulaja vaim. KOKKUVÕTE Arvo Pärt on ainulaadne helilooja. Kuid oma ka temal on olnud elu jooksul tõuse ja mõõnasid. Tal oli raskeid aegu, mida soodustasid nõukogude võim ja tsensuur, kuid tänu sellele õnnestus
"L'Abbé Agathon" sopranile ja 8 tsellole (2004) Saateta vokaalteosed "Solfeggio" segakoorile (1963) "Summa" segakoorile (1977) "Kaks slaavi psalmi" segakoorile (Ps 117 ja 131; 1984/1997) "Seitse magnificati-antifooni" segakoorile (1988/1991) "Magnificat" segakoorile (1989) "Bogoroditse Djevo" segakoorile (1990) "And One of the Pharisees ..." kolmele häälele või kolmehäälsele koorile (1992) "I Am the True Vine" segakoorile (1996) "Dopo la vittoria" segakoorile (1996-98) "Kanon Pokajanen" segakoorile (1997) "Tribute to Caesar" segakoorile (1997) 7 "The Woman with the Alabaster Box" segakoorile (1997) "Triodion" segakoorile (1998) "Zwei Beter" naiskoorile (1998) "Which Was the Son of ..." segakoorile (2000) "Nunc dimittis" segakoorile (2001) "Peace upon you, Jerusalem" naiskoorile (2002) "Most Holy Mother of God" neljale häälele (2003) Orkestriteosed "Nekroloog" (1960)
"L'Abbé Agathon" sopranile ja 8 tsellole (2004) Saateta vokaalteosed "Solfeggio" segakoorile (1963) "Summa" segakoorile (1977) "Kaks slaavi psalmi" segakoorile (Ps 117 ja 131; 1984/1997) "Seitse magnificati-antifooni" segakoorile (1988/1991) "Magnificat" segakoorile (1989) "Bogoroditse Djevo" segakoorile (1990) "And One of the Pharisees ..." kolmele häälele või kolmehäälsele koorile (1992) "I Am the True Vine" segakoorile (1996) "Dopo la vittoria" segakoorile (1996-98) "Kanon Pokajanen" segakoorile (1997) "Tribute to Caesar" segakoorile (1997) "The Woman with the Alabaster Box" segakoorile (1997) "Triodion" segakoorile (1998) "Zwei Beter" naiskoorile (1998) 7 "Which Was the Son of ..." segakoorile (2000) "Nunc dimittis" segakoorile (2001) "Peace upon you, Jerusalem" naiskoorile (2002) "Most Holy Mother of God" neljale häälele (2003) Orkestriteosed "Nekroloog" (1960)
ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose järgi olevat Epikuros liigendanud filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste kanoonika. See termin tulenevat Epikurose teosest Kanon (mõõdupuu, mastaap), milles Epikuros esitab oma epistemoloogilisi arusaamu. Ta kõneleb seal kolmest “tõe kaanonist”, niisiis, tõe “mõõdupuust” või kriteeriumist. Nendeks on tajud ( aistheseis), “ettehaaramised” (prolepseis) ja afektid (pathe). Kaanon on instrument millega saab kontrollida arvamuste tõesust või väärust, nii nagu mõõdupuuga saab kontrollida millegi mõõte. Kuid selleks, et miski saaks olla mõõdupuuks, peab see ise täpne olema
ka filosoofiast kasu, kui ta inimese hinge ei ravi." Juba sellest nähtub, millist osa epikuurlaste filosoofilistest taotlustest etendab eetika. Kõik muud teadmised on väärtuslikud vaid niivõrd, kuivõrd nad kaasa aitavad selle ühe, keskse eesmärgi saavutamiseks. Lähteks ning aluseks selle lähemal uurimisel on aga vaja kriteeriume, mis oleksid rakendatavad vahetegemisel tõe ja vale, ige ning ebaõige vahel. Need kriteeriumid või mõõdud (,,kanon"), mis sel viisil meid avitavad eristama vajalikku mittevajalikust ning tähtsusetust, need kaanonid peavad kätkema looduses, elu tegelikkuse sees, inimloomuses endas. Kanoonika ongi see, mis tegeleb nende kriteeriumite eristamise ja kindlaksmääramisega, kanoonika ülesandeks on kuulata ,,loomuse häält". Eelnevast tulenevalt kirjeldab Epikuros nelja looduse poolt inimesele antud kaanonit. Esimene on meeltetaju, mille hindamiseks kasutab Epikuros materialismi. Tõde ning tõeline on see,
17. Kuidas nimetatakse inimestele varjatuks jäänud Jumalat ladina keeles? Deus absconditus 18. Millisel arvataval ajal kirjutati Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumid? Markuse evangeelium (65-70 pKr), Matteuse (80 pKr või hiljem), Luuka (80-85 pKr), Johannese evangeelium ( 100-110 pKr). 19. Kuidas nimetatakse Uue Testamendi vanimat, II sajandist pärinevat fragmenti? Vanimaks Uue Testamendi kaanoni fragmendiks on teisest sajandist pKr pärinev käsikirjaline Kanon Muratori. 20. Millal valmis Uue Testamendi kaanon ja mida see tähendab? Kontrollküsimused kristlus II kohta: 1. Milline on kristluse tuntuima misjonäri nimi enne ja pärast pöördumist? Enne pöördumist variser Saulus, pärast apostel Paulus 2. Kus hakati kristlasi kutsuma kristlasteks? Süüria suures maailmalinnas Antiohhias 3. Kuidas nimetati Rooma maailmariiki ladina keeles? Imperium Romanum 4
Mimesist (imitatsioon, paljunemine), põhiprintsiip kunstniku loometegevuse. Keskaja esteetika. Olulisemad põhimõtted. Laiemas mõttes keskaja esteetika on kõikide keskaegsete piirkondade esteetika (Lääne-Euroopa, Vana Venemaa jne). Kitsas tähenduses (Lääne-Euroopa V - XIV sajandil.) Bütsantsi esteetika. Uue disainiga paljud esteetilised ideed antiikajast on seatud ja püüdnud lahendada terve rida uusi, mis on olulised ajaloo esteetilised probleemid. Pilt, sümbol, kanon, uued ilu versioonid, mitmeid küsimuste analüüsimine kunstis, psühholoogilise aspekti rõhutamine. Ühelt poolt, Bütsantsi mõtlejad suhtusid negatiivselt meelelisse ilusse, kui etioloogiliste patude mõtteid. Teiselt poolt - väga hinnatud oli ilu materiaalse maailmas ja kunstis. Varane keskaeg. Praeguse Lääne-Euroopa keskaegse esteetikat on tugevasti mõjutanud kristlik mõtleja Augustine Avrelij.
Mimesist (imitatsioon, paljunemine), põhiprintsiip kunstniku loometegevuse. Keskaja esteetika. Olulisemad põhimõtted. Laiemas mõttes keskaja esteetika on kõikide keskaegsete piirkondade esteetika (Lääne-Euroopa, Vana Venemaa jne). Kitsas tähenduses (Lääne-Euroopa V - XIV sajandil.) Bütsantsi esteetika. Uue disainiga paljud esteetilised ideed antiikajast on seatud ja püüdnud lahendada terve rida uusi, mis on olulised ajaloo esteetilised probleemid. Pilt, sümbol, kanon, uued ilu versioonid, mitmeid küsimuste analüüsimine kunstis, psühholoogilise aspekti rõhutamine. Ühelt poolt, Bütsantsi mõtlejad suhtusid negatiivselt meelelisse ilusse, kui etioloogiliste patude mõtteid. Teiselt poolt - väga hinnatud oli ilu materiaalse maailmas ja kunstis. Varane keskaeg. Praeguse Lääne-Euroopa keskaegse esteetikat on tugevasti mõjutanud kristlik mõtleja Augustine Avrelij.
muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92, "Miserere", 1989/92, "Magnificat", 1989, "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt loonud kokku üle 150 heliteose, nende seas mitu suurvormi ("Passio", 1982, "Kanon Pokajanen", 1997, 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008). 8 Arvo Pärdi muusika ilu ja sügava vaimsusega sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm. Helilooja ise on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev
Esimene sümfoonia(1964) Teine sümfoonia(1966) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra(1966) Kolmas sümfoonia(1971) Aliinale(1976) Tabula rasa kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerkontserdile(1977) Peegel peeglis(1978) Passio(1982) Te Deum(1984) koorile, prepareeritud klaverile ja keelpilliorkestrile Stabat Mater(1985) Festina lente(1988) Magnificat(1989) Berliini missa(1990) Misere(1990) Siluani laul(1991) Litaania(1994) I am the true vine(1996) Dopo la vittoria(1996) Kanon pokajanen koorile(1996) Missa syllabica koorile ja orelile(1996) Tribodon(1998) Como anhela la cierva sopranile ja sümfooniaorkestrile(1999) ...which was the Son of...(2000) My heart's in the Highlands(2000) Nunc dimitris(2001) Littlemore Tractus(2001) Salve Regina(2002) ,,la Sindone"(2006)- Esiettekanne Torino toomkirikus (Cattedrale di San Giovanni Battista) Neljas sümfoonia(2008) LISA 11 Näide küsitlusest
"Core Curriculum" USA ülikoolides Katkendeid Vanast ja Uuest Testamendist, Augustinus Platon, Homeros, v-kreeka tragöödia Dante, T. More, Machiavelli, Luther Hobbes, Voltaire, Rousseau, S. Mill Marx, Nietzsche, Freud, Darwin Kirjanduskaanoni relativistlik mõistmine Kaanoni konstrueeritus Kirjanduskaanon kui ühiskondliku kokkuleppe vorm John Guillory "Kultuuriline kapital: kirjanduskaanoni kujunemise probleem" Jan Assmann. Kanon und Zensur (1987) "Hiiliva muudatuse" mõiste "Kanoniseeriv tagasipöördumine" Kirjanduskaanoni probleem Eestis Epp Annus. Kirjanduskaanon ja rahvuslik identiteet (KK 2000, N 1) Tiit Hennoste. Kaanon (rmt: Eurooplaseks saamine) 2. Retoorika- tehniliste oskuste ja võtete kogu, reeglid, kõrgelt kodifitseeritudAntiikretoorika Retoorika vs. poeetika (proosakõnekunst vs. luulekõnekunst) Kunstlik, ilustatud kõne vs. tavaline, ilustamatu kõne
Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu. Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset ja keelelist mõõdet. Rakendatud on totaalne minevikukäsitlus, et anda sellest mitmekesisem pilt. Problematiseerib juurdunud vastandpaare nagu eliidikultuur/rahvakultuur, tegelikkus/fiktsioon jne. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kaanoni kriitika. Kreeka kanon oli reegel või mõõtepulk, kirjanduses tähistab see kirjandusklassikat. Kaanonid on nii maailmakirjandus kui iga rahvuskirjandus eraldi. Ka on näiteks piiblikaanon, mis on kindlaks määratud. Kirjanduskaanon on aga ähmane ja muutub. Kriitika: kirjanduskaanoni ülesehitus on kooskõlas eliidi, valitseva klassi huvidega. Maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu - rassistlik, patriarhaalne, imperialistlik. AGA kaanon on mitmete normide ja tegurite tulem, ka nn
küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus); periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika); rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus; eestikeelse kirjanduse ajalugu; kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu; oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt. 16. Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kreeka k ‘kanon’ - mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog. Kirjanduses -kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt. Laiem kasutus - maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed . Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip - kooskõlas eliidi/valitseva klassi
põhjalikult, korduvad motiivid, kolmkõla, kõlaliselt äärmiselt lihtne. ,,Klaveripala Alinale", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", ,,Frates", ,,Tabula rasa" kaks viiulit, ettevalmistatud klaver, keelpillid. Siiani oli instrumentaalhelilooja, uue stiiliga suureneb sõnaosakaal ,,Passio", ,,Te Deum", ,,De profundis", ,,Stabat mater", ,,Magnificat", ,,Berliini missa". Ladina keel, vana slaavi keelsed lood ,,Kanon Pokajanen". Hisp k ,,Como cierva sedienta". ,,Lamentate" kaebelaul. ,,Orient & Occident". Pärdi jaoks on vaikus ideaal. Erkki-Sven Tüür ,,Requiem". Hästi lihtsasti ära tuntav stiil. Muusikuks kujunes ebatraditsiooniliselt, oli iseõppija. 1980 lõpetab Georg Otsa muusikakooli, erialaks on flööt. 1970 II poolel rajab bändi Esra. 1979 saab sellest In Spe.1980 Tallinna Muusikakooli Jaan Räätsa klassi. Täiendab end hiljem Lepo Sumera juures. Karls Ruhes käinud end
eliidikultuur/rahvakultuur, tegelikkus/fiktsioon jne. Kirjanduse ja mälukultuuri seosed. Kultuurimälu - kollektiivi teadmised oma identiteedi, ühtsuse ja eripära kohta. Kirjandus on selles oluline teabekandja. Kirjandusajalugu on kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas, rahvuse looja kirjanduses. Tüvitekstid loovad ideoloogilise telje, mõttemallid ja tüüpkujud (vabadusvõitlus, Jüriöö) Kaanon. Kaanoni määratlus. Kaanoni kriitika. Kreeka kanon oli reegel või mõõtepulk, kirjanduses tähistab see kirjandusklassikat. Kaanonid on nii maailmakirjandus kui iga rahvuskirjandus eraldi. Ka on näiteks piiblikaanon, mis on kindlaks määratud. Kirjanduskaanon on aga ähmane ja muutub. Kriitika: kirjanduskaanoni ülesehitus on kooskõlas eliidi, valitseva klassi huvidega. Maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu - rassistlik, patriarhaalne, imperialistlik. AGA kaanon on mitmete normide ja tegurite tulem, ka nn
Deus absconditus. 18. Millisel arvataval ajal kirjutati Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumid? Markuse evangeeliumi kirja pandud aastatel 65 - 70 pKr. Matteuse evangeelium on koostatud umbes aastal 80 pKr või veelgi hiljem. Luuka evangeelium on arvatavasti koostatud aastatel 80-85 pKr. Johannese evangeeliumi kirjapanemise ajaks peetakse 100-110 pKr. 19. Kuidas nimetatakse Uue Testamendi vanimat, II sajandist pärinevat fragmenti? Kanon Muratori. 20. Millal valmis Uue Testamendi kaanon ja mida see tähendab? Kolmandal sajandil pKr hakkas Uue Testamendi kaanoni (tema raamatute nimestiku) koostamine lõpule jõudma ja neljandal sajandil oli juba kanooniline 27 raamatust koosnev Uus Testament valmis. Kontrollküsimused kristlus II kohta: 1. Milline on kristluse tuntuima misjonäri nimi enne ja pärast pöördumist? Barnabas. 2. Kus hakati kristlasi kutsuma kristlasteks? Süüria suures maailmalinnas Antiohhiasses. 3
Deus absconditus. 18. Millisel arvataval ajal kirjutati Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumid? Markuse evangeeliumi kirja pandud aastatel 65 - 70 pKr. Matteuse evangeelium on koostatud umbes aastal 80 pKr või veelgi hiljem. Luuka evangeelium on arvatavasti koostatud aastatel 80-85 pKr. Johannese evangeeliumi kirjapanemise ajaks peetakse 100-110 pKr. 19. Kuidas nimetatakse Uue Testamendi vanimat, II sajandist pärinevat fragmenti? Kanon Muratori. 20. Millal valmis Uue Testamendi kaanon ja mida see tähendab? Kolmandal sajandil pKr hakkas Uue Testamendi kaanoni (tema raamatute nimestiku) koostamine lõpule jõudma ja neljandal sajandil oli juba kanooniline 27 raamatust koosnev Uus Testament valmis. Kristlus II 1. Milline on kristluse tuntuima misjonäri nimi enne ja pärast pöördumist? Barnabas. 2. Kus hakati kristlasi kutsuma kristlasteks? Süüria suures maailmalinnas Antiohhiasses. 3
Kirjanduse roll rahvuse loojana, rahvuse `kirjutamine' (mitte peegeldamine) kirjanduses, Jaan Undusk : kirjandus kui rahvust loov tekst (tüvitekstid, ideoloogiline telg, mõttemallid ja tüüpkujud (vabadusvõitlus, Jüriöö mäss), 1994, 147-174 Kirjandusajaloo visuaalsed ja monumentaalsed representatsioonid: Marin Laak > `Kalevipoeg' kui kirjanduslik-ühiskondlik monument (sh. Kalevipoja kasutamine sokolaadi ümbrispaberil) 2003, 129-142. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kreeka k `kanon' > mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog, Heebrea Piibli ja Vana Testamendi raamatute nimekiri, mis kiriklikult on tunnustatud pühakirjaks. Kirjanduses >kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt Laiem kasutus > maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused > (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed > kirjandusklassika
Jaan Undusk : kirjandus kui rahvust loov tekst (tüvitekstid, ideoloogiline telg, mõttemallid ja tüüpkujud (vabadusvõitlus, Jüriöö mäss), 1994, 147-174 Kirjandusajaloo visuaalsed ja monumentaalsed representatsioonid: Marin Laak > ‘Kalevipoeg’ kui kirjanduslik-ühiskondlik monument (sh. Kalevipoja kasutamine šokolaadi ümbrispaberil) 2003, 129-142. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kreeka k ‘kanon’ > mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog, Heebrea Piibli ja Vana Testamendi raamatute nimekiri, mis kiriklikult on tunnustatud pühakirjaks. Kirjanduses >kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt Laiem kasutus > maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused > (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed > kirjandusklassika
peegeldamine) kirjanduses Jaan Undusk: kirjandus kui rahvust loov tekst (tüvitekstid ideoloogiline telg, mõtemallid ja tüüpkujud (vajadusvõitlus, Jüriöö mäss) Kirjandusajaloo visuaalsed ja monumentaalsed representatsioonid: Marin Laak ,,Kalevipoeg" kui kirjanduslik-ühiskondlik monument (sh Kalevipoja kasutamine sokolaadi ümbrispaberil). Kaanon 35.Kaanoni määratlus Kreeka keelest tulenev sõna ,,kanon" tähendab mõõtepulka või reeglit, hiljem nimekiri või kataloog, Heebrea Piibli ja Vana Testamendi raamatute nimekiti, mis kiriklikult on tunnustatud pühakirjaks. Kirjanduses on kaanon kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt. Laiemas kasutuses/tähenduses on kaanon maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) on mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed ehk ka kirjandusklassika
filosoofi sõnad, kui nendega ei vabastata ühestki kannatusest. Nagu arstiteadusest pole kasu, kui ta inimese keha haigustest ei vabasta, nii pole ka filosoofiast kasu, kui ta inimese hinge ei ravi. Filosoofia peab Epikurose arvates koosnema kolmest osast. Kõige tähtsam neist on eetika õpetus sellest, mis on õnn ja kuidas saada õnnelikuks. Teine osa on füüsika õpetus maailma loomulikest alustest ja nende seostest. Kolmas osa on tunnetusteooria ehk kanoonika (kr kanon juhtnöör) õpetus sellest, kuidas inimene maailma tunnetab ning kuidas jõuda tõeni. Kõik need kolm osa moodustavad omavahel seotud terviku: selleks, et tegelda eetika probleemidega, on tarvis teada, milline on see maailm, milles me elame s.t on tarvis tunda füüsikat; selleks aga, et tegelda füüsika probleemidega, on tarvis teada, kuidas jõuda tõeni, kuidas maailma tunnetada s.t on tarvis tunda kanoonikat. Epikuros oli nii nagu Demokritoski atomist