Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"fingere" - 3 õppematerjali

Proosateksti analüüs
28
docx

Proosateksti analüüs

Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’)  Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus.  Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks.  Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil)  Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse

Kirjandus → Kirjandus
70 allalaadimist
Sissejuhatus kirjandusteadusesse
42
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

Loo iseenesestmõistetavus, näiliselt lihtne struktuur (algus, keskpaik ja lõpp; tegelased, vaatepunkt v toon, kontekst) Loo lugemise & vaatamise protsess > eemaldumine igapäevaelust, sisenemine väljamõeldud maailma, millel on vaid kaudsed seosed igapäevaelu reaalsusega. Miks lugude `tarbimine' tänapäeval tähtsust minetanud ei ole? P. Brooks > inimene kui homo significus (tähendust loov/otsiv loom, `lugusid loov loom') Fiktsioon > lad k. fingere > looma, tegema, välja mõtlema Make-believe > `teeme näo, et usume', mängud igapäevaelus, rollimängud, unistused, kirjandus Aristoteles > mimees > jäljendamine on korrapärane, rütmiline, loob maailmas korda, pakub sellisena naudingut, jäljendamise kaudu inimene õpib ja areneb Lood on vajalikud maailma mõistmiseks, viis eksperimenteerida erinevate `minade' ja identiteetiga, mõelda oma koha üle `pärismaailmas' > paljud lood keskenduvad

Teatrikunst → Kirjandus- ja teatriteaduse...
236 allalaadimist
Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool
31
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool

Loo iseenesestmõistetavus, näiliselt lihtne struktuur (algus, keskpaik ja lõpp; tegelased, vaatepunkt v toon, kontekst)  Loo lugemise & vaatamise protsess > eemaldumine igapäevaelust, sisenemine väljamõeldud maailma, millel on vaid kaudsed seosed igapäevaelu reaalsusega.  Miks lugude ‘tarbimine’ tänapäeval tähtsust minetanud ei ole?  P. Brooks > inimene kui homo significus (tähendust loov/otsiv loom, ‘lugusid loov loom’)  Fiktsioon > lad k. fingere > looma, tegema, välja mõtlema  Make-believe > ‘teeme näo, et usume’, mängud igapäevaelus, rollimängud, unistused, kirjandus  Aristoteles > mimees > jäljendamine on korrapärane, rütmiline, loob maailmas korda, pakub sellisena naudingut, jäljendamise kaudu inimene õpib ja areneb  Lood on vajalikud maailma mõistmiseks, viis eksperimenteerida erinevate ‘minade’ ja identiteetiga, mõelda oma koha üle ‘pärismaailmas’ > paljud lood keskenduvad

Keeled → Keeleteadus
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun