NARRATOLOOGIA NARRATIIV ehk lugu NARRATIIVSUS ehk loolisus (omane ka teistele kunstiliikidele) NARRATOLOOGIA uurib jutustamist ehk jutustavaid tekste Lugu võib peidus olla nii kirjalikus kui suulises tekstis, nii meediatekstis kui filmis ja maalikunstis. Narratoloogiline analüüs tähendab teose 3 tahu vaatlust. Teose 3 tahku on lugu, tekst ja jutustamine I LUGU Lugu tähendab sündmuste esitust ajalises järjestuses. Loo moodustavad: 1. sündmused 2. tegelased 3. tegevuskoht 4. aeg AEG ajaline raam, millesse lugu jääb. Loo algus võib olla fikseeritud ehk määratletud või fikseerimata ehk avatud. Sageli võib loo algus anda võtme kogu narratiivi mõistmiseks.
Saussure ,, Üldine lingvistikakursus"(1916). Eristab keelt-langue ja kõnet-parole Teised S-i esindajad 1950-60-ndatel Roman Jakobson, Claude Levy-Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nendevahelisest erinevusest tekibki tähendus. Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne.) ? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt. tegelaste või sündmuste funktsioone. A.Conan Doyle, Poirot lood, tegelased ja nendele iseloomulikud iseärasused, loo kulg(Näiteks Poirot lugudes on ikka MITU laipa, enne kui süüdlane paljastatakse, tavaliselt anatakse ka Poirole märku eelseisvast uuest
Eristab keelt (langue) ja kõnet (parole) · Teised s.-i edendajad 1950.-60. aastatel: Roman Jakobson, Claude Levy- Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman · Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nende vahelisest erinevusest tekibki tähendus. · Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt tegelaste või sündmuste funktsioone. c) Poststrukturalism (dekonstruktsioon) · Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt)
· Alusteos: Ferdinand de Saussure ,,Üldine lingvistikakursus" (1916). Eristab keelt (langue) ja kõnet (parole) · Teised s.-i edendajad 1950.-60. aastatel: Roman Jakobson, Claude Levy- Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman · Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nende vahelisest erinevusest tekibki tähendus. · Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt tegelaste või sündmuste funktsioone. 3.Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Kirjandus on kommunikatsiooni viis. Saatja teade vastuvõtja. Autor teos lugeja. Need on kommunikatsiooniahela liikmed. Põhitp pööratakse tekstile või teosele
31. Miks on barbarid impeeriumi enesemääratluseks hädavajalikud? Barbarid on impeeriumi eneseõigustamise ja lõpuks enesehävituse vahend. Imperialism on seega sõltuvuses oma teisest, barbaritest, selleks et ennast määratleda. Coetzee romaanis peab Joll leidma barbarid ja neilt tõe välja pigistama, selleks et õigustada impeeriumi eksisteerimist ja omaenda sõjakäiku 32. Kes on ebausaldusväärne jutustaja ja miks kasutab Coetzee teda oma romaanis? "Ebausaldusväärne jutustaja" on narratoloogiline termin. Ebausaldusväärseks jutustajaks on romaani peategelene(Magistraat), kes on ka ühtlasi loo jutustaja. Ta kasutab seda kujundit, et teha oma jutustus huvitavamaks- keegi, kes tekitab lugejas pidevalt vastuolilisi reaktsioone ning paneb nad mõistatama tõe ja tema motiivide üle.
Jumalad loovad vastavalt head ja halvad vaimud, mehe, naise jne. Haabsaar eristab sukeldumis- ja munamüütide abil vee- ja maarahvaid. See peab mingil määral paika, aga nendel loomislugudel on tihtipeale paradoksid, nt eskimo loomislugudes on ka veeuputused ja kõrberahvastel, kus neid ometi pole saanud olla. Jäänud teatud mõttes difusionistliku, tänapäevase strukturaalantropoloogilise käsitluse vahele. 25.09.2012 Narratiiv. Narratoloogiline areng peaks olema üsna lineaarne. Ontoloogiliselt ei eristata etappe, kas kõigepealt luuakse maailm või inimene või midagi muud... Narratiiv võib olla lineaarne, aga võib olla ka harudega: Müteem (motiiv). Mingi kobar. Läänemeresoome loomislugu: Omajagu läbikirjutatud teema. Põhilised orientiirid. Algab Lönnroti "Kalevalast". Uskus et munastloomine on indo-germaani loomislugu, mis on levinud üle Euroopa ja Aasia (Euraasia).
Millest tuleneb vajadus lugude järele, milline loo osa on keskne (nt. tegelased, kontekst, teema)? > lugu, loolisus (plot, sündmuste korrapärane järgnevus) Lugude süvastruktuur, lugude tüpoloogiad (Propp, Muinasjuttude morfoloogia) Lugude/narratiivi analüüs Kes kõneleb? Kes kõneleb kellele? Kes räägib millal? Kes räägib mis keeles? Kes räägib millise autoriteediga? Fokaliseering (ajaline, kaugus ja kiirus, teadmis(t)e piiratus Narratoloogiline analüüs annab ainult ühe (tehnilise) vaate teksti tähendusele. Sellega ei saa üldjuhul piirduda, vaid tekst tuleb asetada ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku konteksti ja vaadelda tema tähendust selles. Intertekstuaalsus. Kirjandus kui kogum omavahel seotud tekste Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees (või ka osana kultuurist, inimkonna olemusest) ja suhtes sellega
Millest tuleneb vajadus lugude järele, milline loo osa on keskne (nt. tegelased, kontekst, teema)? > lugu, loolisus (plot, sündmuste korrapärane järgnevus) Lugude süvastruktuur, lugude tüpoloogiad (Propp, Muinasjuttude morfoloogia) Lugude/narratiivi analüüs Kes kõneleb? Kes kõneleb kellele? Kes räägib millal? Kes räägib mis keeles? Kes räägib millise autoriteediga? Fokaliseering (ajaline, kaugus ja kiirus, teadmis(t)e piiratus Narratoloogiline analüüs annab ainult ühe (tehnilise) vaate teksti tähendusele. Sellega ei saa üldjuhul piirduda, vaid tekst tuleb asetada ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku konteksti ja vaadelda tema tähendust selles. Intertekstuaalsus. Kirjandus kui kogum omavahel seotud tekste Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees (või ka osana kultuurist, inimkonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
