sajand), Nõukogude aeg, pagulus, taasiseseisvusaeg. D. Jürgenson 1844, E. Nirk 1970, G. Suits 1953, E. Annus 2001. Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood olid kontekstikesksed. 1930. a kerkis positivism ja tekstikesksus. 1970. a avaldus autorikeskne positivsm, ühiskonnakeskne marksism ja tekstikeskne uuskriitika. 1990. a mitmekesistus kirjanduse uurimine ja rakendati uusi teooriaid (psühhoanalüüs, postkolonialism jms). 20. saj keskendus mitmekaanonilisusele (kirjandus baltisaksa ja Nõukogude ajal ning paguluses). Eesti kirjandusajalugu jaguneb ühiskondlik- kultuurilistiest määratlusteks (nt ärkamisaeg) ja kirjanduskesketeks voolumõisteteks (nt realism ja uusromantika). Eesti kirjanduslugu käsitleb rahvuskirjanduslikkust, eestikeelsust, oma-võõra kirjanduse suhet. Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Uus
Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus
Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine ˇ 1930-ndad positivism ja tekstikesksus, 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika), 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine), Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus
Deleuze'i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? Risoomne tõlgendusmudel vastandub hierarhilisele puujuure kujulisele (klassikalisele) tõlgendusmudelile - puukujuline teadmistemudel: lõplik, nii on, nõnda jääb risoomne mudel: edasi, edasi, ja .. ja ... ja, ehk, ehk, ehk, pidev jätkuvus, kese on kõikjal, ei ole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. 7. Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu mimikri, hübriidsus, topeltteadvus, mittekodusolemise tunne? Mida need mõisted tähendavad? Postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärgiks mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimisi poliitiliselt,
poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi. Fredrika Bremer - Rootsi kirjanik Kate Millett - Ameerika kirjanik, kriitik Barbi Pilvre - eesti ajakirjanik 41. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, ökokriitika, queer-teooria jm. Postkolonialism Uushistorism nähtuste käsitlemine nende arenemises, seoses konkreetsete ajalooliste tingimustega. Ökokriitika -
rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? 31 Inimese suhtes ümbritsevasse ei ole midagi määratletut, ei ole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu mimikri, hübriidsus, topetteadvus, mittekodusolemise tunne? Mida need mõisted tähendavad? nii teemavaldkond kui teoreetiline raamistik postkolonialistlik identiteet kolonialistlik ideoloogia Ökokriitika. Miks on vaja ökokriitilist lähenemist? Kuidas puutub keskkond
Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? (Iseseisvalt konspekti põhjal „Postkolonialism“ läbi töötada). Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu mimikri, hübriidsus, topetteadvus, mittekodusolemise tunne? Mida need mõisted tähendavad? Ökokriitika. Miks on vaja ökokriitilist lähenemist? Kuidas puutub keskkond kirjandusse? Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest. Mil moel saab
tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd) 42. Ökokriitika kirjandusteaduses. a. - looduse ja kirjanduse seosed; kirjandustekstise ülelugemine ökokr. vaatepunktist (ka UT, Kadri Tüür) ning vähemusdiskursuste uurimine 43. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, queer-teooria jm. a. Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks. b
ideoloogiat? Postkolonialistlik teooria uurib, kuidas ja millisel moel areneb asumaa kultuur kokkupuutes võõra kultuuriga (nt kuidas areneb 19. sajandi eesti kultuur kokkupuutes saksa kultuuriga see kontakt on tihe ja seda ei saa eitada). Kui palju võtab põlisrahvas üle norme, milliseid norme, kas ja kuivõrd tahab ta muutuda valitsejarahva sarnaseks jne. Postkolonialism lähtub poststrukturalismist selle poolest, et ta üritab opositsioone eristada, kuid ei lähtu ainult keeleanalüüsist, vaid võtab arvesse ka konkreetset ajaloolist konteksti. o positivism 19. sajandile iseloomulik teaduse ja filosoofia käsitlus, mille aluseks on fakt; fakti kaudu on maailma võimalik objektiivselt hinnata
1. Võrrelge Aristotelese ja Platoni kunstimõistmist. Kuidas nad suhtuvad jäljendmisse? Aristoteles käsitleb kunsti kui jäljendamist (mimesis). Jäljendamine on inimestele lapseeast kaasa sündinud, ja nad erinevad teistest elusolenditest selle poolest, et inimene on kõigist jäljendavaim ning oma esimesed õpingud teeb ka jäljendamise abil. Jäljendused valmistavad kõigile rõõmu ning see on meile loomupäraselt juba omane. Selle tõenduseks on tegelikkuses toimuv; me tunneme rõõmu, vaadates kõige täpsemaid kujutisi asjadest, mida endid vaadata pole meeldiv, näiteks põlastusväärseimate loomade ja laipade kujutisi. Tragöödia on kõige tähtsam žanr. Seega on tragöödia tõsise ja lõpetatud, teatud suurust omavategevuse jäljendus, jäljendus erinevates osades erineval kujul maitsestatud kõnega, jäljendus, mis jäljendab tegevaid isikuid endid, mitte neist jutustades, jäljendus, mis kaastunde ja hirmu läbi teostab puhastuse sellest kannatustest. Öeldust...
suunduvana. Deleuze ja Guattari järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse midagi määratletut - pole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. Subjekti mitteteadvus on positiivne ja loov nähtus. Postkolonialism. (Konspekt eraldi failina). Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Eurotsentrism. Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidsus. (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201). Postkolonialistlik kriitika on ühtaegu a) teemavaldkond - keskendub koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste hulgas reaktsioonina koloniseerimisele. b) teoreetiline raamistik - eesmärk on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia
kunstialased saavutused - B) rahvakultuur kui `oma' kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus
- B) rahvakultuur kui ‘oma’ kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus
Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? kirjanduskaanoni tundmine süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas t...
XXX Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel. Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: XX Juhendaja: XXX Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus. Valisin teema, sest olen Tartus sündinud ja see on mulle väga südamelähedane linn. Samuti üliõpilasena tundus sobiv kirjutada just ülikoolilinnast ning sellega seonduvast. Kuigi linnageograafia ei pruugi olla kõige huvitavam inimgeograafia osa on sellel siiski suur tähtsus üldises pildis ning käsikäes geograafilise uurimise ja esitamise metoodiliste probleemide areneva selgitamisega on just palju valgust toodud ka asula- ja liiklemis-maateaduslikesse küsimustesse ja ülesannetesse. Miks siis mitte saadaval olevat informatsiooni enda kasuks ära kasutada. Kõige enam uuritakse linnade asendit ja kaalutakse ruumi...
1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta 42. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, ökokriitika, queer-teooria jm. (1) Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks.
arendamine jm, ökokriitika materjaliks on looduskirjandus (loodusest kirjutatud esseed ja lühijutud) ning klassikalise kirjanduse tõlgendamine looduskujutuse ja -kasutuse vaatenurgast, Eestis on ökokriitikaga tegelenud Tiiu Speek, Kadri Tüür, Timo Maran, Ene- Reet Soovik, Julia Tofantsuk, Maris Sõrmus, Tõnis Vilu 43. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, queer-teooria jm. (1) Postkolonialism - aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks, al 70-80 on tähelepanu
naiselike materjalide (tekstiil) ja tehnikate (tikkimine jms) legitimiseerumine - väikesed narratiivid, autor väikese algustähega - vähemused, minoriteedid (rahvus-, rassi-, seksuaalvähemused), “nõrgematele” / “väikestele” suurem võim, - multikultuurilisus, postkolonialism, - detsentraliseerimine - pessimism ja depression - fotograafia oluliseks (hiljem ka video ning film, kompuutrid, internet), võimaldab dokumenteerimist (sotsiaalne analüüs, antropoloogia jms) Yinka Shonibare. Kuidas kaks pead korraga minema lüüa. Segatehnika, 2006. Kontekst: 1980ndate poliitika ja majandus 1980ndate poliitikat valitsesid kaks konservatiivsete vaadetega poliitikut: 1981-1989 Valges Majas USA 40
Võim esineb lihtsates argitoimetustes. Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Risoomne tõlgendusmudel vs hierarhiline puujuure kujuline (klassikaline) tõlgendusmudel puukujuline teadmistemudel: lõplik, nii on, nõnda jääb risoomne mudel: edasi, edasi, ja .. ja ... ja, ehk, ehk, ehk, pidev jätkuvus, kese on kõikjal Inimese suhtes ümbritsevasse ei ole midagi määratletut, ei ole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. 23. Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Postkolonialistliku teooria üheks põhifookuseks ongi keerukad suhted koloniseeritud kultuuride omam koloniseerimiseelse kultuuri ja koloniaalvõimude kultuuride vahel. Postkol. kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ‚oma’ on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma. Koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju, heaks näiteks sellest
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu · Kultuuriantropoloogia 1 · Kultuuriantropoloogia 2 · Kultuurisotsioloogia 1 · Kultuurisotsioloogia 2 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest · Kultuuriuuringud (cultural studies) · Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteooriad · Feminism. Postkolonialism. Globaalkultuuri teooriad. · Kultuuripsühholoogia. Kognitiivsed kultuuriteooriad. · Psühhoanalüütilised kultuurikäsitlused · Kultuurisemiootika · Kultuuriökoloogiad Oluline on pöörata tähelepanu käsitletavate autorite erialakeele kasutusele e metakeelele. S.t. siis mitte seda, kas nad kirjutavad ingl, pr, sks vm keeles, vaid milliseid mõisteid ja väljendeid nad kasutavad kultuurist rääkides. Nt
mittekirjanduslike tekstide lahutamatut ringlust. Uushistoritsistide analüüsimeetod võimaldab tekstides väikeste detailide kaudu paljastada kogu ühiskonda reguleerivaid käitumuslikke koode, loogikat ja liikumapanevaid jõude. Postkolonialistlik kriitika. On otsitud võimalusi esile tõsta neid sotsiaalseid ja ideoloogilisi püüdeid, mida kolonialistlikud võimud rakendavad oma ülemvõimu alalhoidmiseks ja indiviidide vaimu ning keha üle kontrolli saavutamiseks. Postkolonialism tegeleb hoiakuliste suhestumisviisidega kaasaegse tegelikkuse suhtes. Feministlik kriitika uurib traditsioonilisi žanre sotsiaalse soo aspektist ja avastab uusi naisautoreid, keda kirjanduskaanonile lisada. Tõlgendamise aluseks on tõendusmaterjali kogumine ja mõistmine, kuidas kirjeldatakse tegelasi, millised sündmused toimuvad, mis järjekorras. Kitsas tähenduses on tõlgendamine keeleliste tähenduste määratlemine ümbersõnastamise kaudu, fookus ebaselgetel, keerukatel ja kujundlikel
33.Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme Varasemad kirjanduslood olid kontekstikesksed lähenemised. 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, üksikonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine). Fookus: 20.sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus). Olemasolevad kaanonid on väga eraldiseisvad ei looda erinevate valdkondade vahel seoseid. Problemaatika, mille põhjal kirjanduslugu kokku pannakse. Kriitika on tulnud ajaloolaste, keeleteadlaste poolt ning on väga laiatarbeline. Linda Kaljuni
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad. • Viimane toimub ajaloolise protsessi käigus, mille vältel nad neid struktuure omavahelises vastasmõjus kujundavad ja loovad. Antikainen, Rinne ja Koski haridu...
eesmärgiks. Me õpime tundma erinevaid traditsioone, koolkondi, autoreid kes kõik esindavad mingil määral erinevaid arusaamu kultuurist. · Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu · Kultuuriantropoloogia 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 11 · Kultuuriantropoloogia 2 · Kultuurisotsioloogia 1 · Kultuurisotsioloogia 2 · Kultuuriuuringud (cultural studies) · Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteoo · Feminism. Postkolonialism. Globaalkultuuri teooriad. · Kultuuripsühholoogia. Kognitiivsed kultuuriteooriad. · Psühhoanalüütilised kultuurikäsitlused · Kultuurisemiootika · Kultuuriökoloogiad Oluline on pöörata tähelepanu käsitletavate autorite erialakeele kasutusele e metakeelele. S.t. siis mitte seda, kas nad kirjutavad ingl, pr, sks vm keeles, vaid milliseid mõisteid ja väljendeid nad kasutavad kultuurist rääkides. Nt peegeldavad kultuuridefintisoonid sageli mingile perioodile omaseid väärtusi ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
