intervall All/ehitamine/ ülal All/ lahendus/ ülal Duur / moll < 4 suurend. kvart IV (#) VII III I Mollis kõrge 7. aste >5 -vähend. kvint (#)VII IV I III Mollis kõrge 7. aste >VII (#)VII II IV I I III Mollis kõrge 7. aste D7 dom. septakord V (#)VII II IV I I I III v.7- väike septim V IV - D:s.6/s.3 M:v.6/v.3 s.2-suur sekund IV V - D:v.3/v.6 M:s.3/s.6 D65- kvint-sekst (#)VII II IV V I I III V Lah. ül. noot sama
Roll muusikas Rokk Terminit ,,rokk" kasutatakse paljude stiilide kirjeldamiseks, alustades ebakõlas oleva kvint- akordidega trash-metal'is kuni soft-roki õrnade harmooniateni. Rokil on rohkem alamliike kui ühelgi teisel muusikavormil. Rokk on kitarripõhine muusikastiil, mida tavaliselt mängib neljaliikmeline grupp, enamasti kitarr, basskitarr, trummid ja vokaal, kuid on ka viieliikmelisi bände, kus on tavaliselt juures klahvpillid või teine kitarr. Roki taktimõõt on tavaliselt 4/4. Bassimängija ülesanne on igas rokizanris sama: visandada akordide sarja, samal ajal kokku
Pillid tulevad kuskil 11 saj. kirikusse väike orel. Noodikiri Algul levisid suuliselt mungad laulsid. Kiriku ühtlustamisega tekkis vajadus panna viise kirja, erinevates kloostrites erinevad mürgisüsteemid. Hakati nimetama neumaaleks vt. Siitan - joonista Guido Arezzo. Kvatraat noodikiri (kandilised kastid) vt. Siitan - joonista Jäävad 16.sajandini Sabad tulevad renessansi ajal. 12-13 saj. hakatakse kasutama mitmehäälset laulu Oktaan Kvart organumid Kvint vt. 7. Kl õpik (Kaljuste 9. kl laulik roheline) See , mis on meie jaoks tavaline terts, sekst, neid peeti kuradist tulnud kooskõladeks. Mitmehäälsus ei tohtinud ahvatleda inimest muude asjade peale mõtlema.
-sajaaastane sõda laastas maad sp läks madalmaadesse. Koolkond-rühmitus kes lähtub loomingus samadel põhim. uus muusikastiil- imitatsiooniline polüfoonia Polüfo-mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imita-mitmehäälsus, mis hakkasid 11 jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakuj. (kaanon) Milline muusikavõte oli selle aluseks- hääled tuletatakse teistest ja hääli on kirjas vähem kui tglt Intervall-kahe heli vaheline kaugus kesk-kvart kvint, renesanss-terts sekts Orlandus Lassus: röövimine Stsiilia kuninga poolt, nooditehnika areng/Giovanni:Kirikud,vastureformatsioon Väljenduslaad- impulsiivne, värvirohke, jõuline/Giovanni:tasakaalustatus, vaoshoid, korrastatud madrigal- tõsise filosoofilise tekstiga ilmalik laul Orl-2000 helitööd Giovanni pierluigi da palestina-500 helitööd Orl- tähtsamad teosed:Matona Mia Cara, Chi Chilichi/// Giovanni:Missa Papae Marcelli (rooma koolkond) Maalikunstnikud: Tintonetto/////Raffael
Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereeritud häälestus-klahvpilli häälestus,kõik pooltoonid võrdsed Interpreet-esitaja,vahendaja Harmoonia-kooskõla Tämber-kõlavärv Teema-muusikaline mõte,millel põhineb teos Vorm-muusikaline ülesehitus Zanr-teose liik
- meloodiline intervall, helid paiknevad teineteise järel - harmooniline intervall, helid kõlavad samaaegselt Intervallide määramisel on kaks aspekti. Esimene: 1) astmeline suurus. Selle määrab diatooniliste astmete arv (astmeline maht). Astmeline suurus ei näita suurust toonides, kuna naaberastmete vahed ei ole võrdsed. 2) tooniline suurus. Saame täpsustada intervalli. Toonilise suuruse järgi jaotatakse intervallid viite gruppi: - puhtad (priim p.1, kvart p.4, kvint p.5, oktav p.8) - väikesed (sekund v.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - suured (sekund s.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - vähendatud > - suurendatud < Astmeline suurus intervallide vähendamisel või suurendamisel ei muutu, muutub toonide arv. Liitintervallideks nimetatakse oktavist laiemaid intervalle. Liitintervallid säilitavad neile vastavate lihtintervallide omadused. Nad on puhtad, suured, väikesed, vähendatud, suurendatud. p.8 + 2 = noon 9 p.8 + 3 = deetsim 10 p
1-priim 2-sekund 3-terts 4-kvart 5-kvint 6-sekst 7-septim 8-oktav 9-noon 10-deetsim(terts üle oktavi) 11-undeetsim(kvart üle oktavi) 12-duodeetsim(kvint üle oktavi) 13-tertsdeetsim(sekst üle oktavi)jne HELI Heliteos ehk HELIND, looja on komponist, kes esmalt loob helindi MÕTTELISEL e MENTAALSEL TASANDIL ja seejärel, et seda kaasinimestele edasi kanda, teeb seda AINELISELE e FÜÜSILISELE tasandile(kehastab) Heli kehastused · Kuuldavad helikujundid · Helikujundite salvestus helikandjal(vinüülplaat) · Nähtavad helitähised(noodid) · Elektrooniliselt kodeeritud signaalid(MP salvestus)
Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richard I lõvisüda. Saksamaal-Adam de la Halle Pillid: rebekk,fiidel,(poogenpillid), harf,lautot,psalteerium,organisturm, rataslüüra, flööt, salmei,kirikuorel 1)Burdoon- liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl,tav. meloodiast madalam ,mängitakse-torupill,ratslüüra. 2)parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt ,häälte vahe on kvint või kvart.mehed vs naised 3)heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla .grupis koos improviseerides kõlab heterofoonia. 10 saj tekinud mitmehääuse kirikulaulu tüüp organum, mille peahääl oli gregoriuse koraal. *Notre-Dame'i kirik Pariisis, temast kujunes Notre-Dame'i koolkond. Leonius- tegutses 12 saj 2 poolel tema organumid on kahehäälsed. Ülemine hääl oli rütmiseeritud, kirjaviis eristab kahe noodi vältust pikka(longa)
Septakordi liigid ja noonakord Jekaterina Bossenko XI.K klass, VHK 2015 Septakord • Septakord on neljast helist koosnev akord, mille äärmisteks helideks on intervall septim. • Septakordi akordi helid on priim, terts, kvint ja septim. • Kõik septakordid ja nende pöörded on dissoneerivad kooskõlad, mis harmoonilistes järgnevustes nõuavad lahendamist. • Septakordidel on neli kuju: - põhikuju - kvintsekstakord - tertskvartakord - sekundakord Dominantseptakord • Mažoorkolmkõla + väikse terts – dominantseptakord (ehk väike mažoorseptakord ehk väike duurseptakord) • Priimi ja septimi vahe on väike septim. - Väike terts - Väike terts - Suur terts • C7
(5) Töölaulud (õpetab, aitab kaasa) Hällilaulud Laste mängitamislaulud Tavandilaulud (perekondlikud tähtpäevad, kalendrilaulud) ,,Loomine" (selgitavad maailma ja elu) Millistel põhjustel ja millal tekkis uuem rahvalaul? Muutuste tõttu 18.sajandil (Põhjasõda, Hernhuutlased ehk vennastekoguduslased, kultuurielu taastamine, baltisaksa kultuuri tekkimine, Kuidas jaguneb uuem rahvalaul? (4 liiki) Iseloomusta uuema rahvalaulu liike. Uuemad regiviisid suurem heliulatus (kvint-oktaav), pikemad viisid,värsid, kindlad helikõrgused, taktimõõt Siirdevormiline laul puudub iseloomulik värsimõõt, kohatine alg-,lõppriim ja parallelism, lihtsakoelised salmid, mis moodustatakse värsikordustest, refräänidest, tervele salmile mõeldud kindel viis (4-realine) Lõppriimilised laulud kindlatel sõnadel kindel viis, 4-realised salmid, viisid, suure heliulatusega viisid, funktsionaal-harmooniline mõtlemine(nn. 3 duuri lugu), viisid üldtuntud
Mitmehäälne muusika keskajal · Burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikub saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. Torupill, rataslüüra ehk organistrum ning ka vanad poogenpillid on ehitatu nii, et nad mängivadki ainult burdooniga. · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Parafoonias on häälte vahe kvint või kvart. · Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Mitmehäälsest kunstimuusikast saab rääkida vaid siis, kui ... 1. Mitme hääle kooskõlamine on teadvustatud erilise kunstilise võttena. 2. Kui see muusika on üles kirjutatud. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on päris 10.sajandi muusikateoria traktaatidest. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks. 11.sajandil toimus
ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgusi. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena. Kasutatakse ka tänapäeva muusikas Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas
oli 16.saj. lõpul maalija või muusik. Iga haritud inimene oskas noodist laulda ja pilli mängida ning luua mitmehäälset laulu. Kõik uus muusikas ilmub alates 14.saj keskpaigast ilmalikes zanrides Keskajal seletati muusikat matemaatika abil, ilu mõiste oli mõistuslik. Nüüd hakati väärtustama meelelist ilu Muusikaline renessanss sündis eelkõige 14.saj mitmehäälsetes ilmalikes lauludes Uueks kõlaideaaliks kujunes terts- ja sekst- intervall. (enne kvart ja kvint) Sünnib imitatsiooniline polüfoonia (näit. kaanon) Levib emakeelne laulmine Ideaaliks saab lihtne laulev meloodia. Teistest üha tähtsamaks muutub ülemine meloodiahääl. Tekib mitmehäälsus, kus üks hääl on olulisem ja teised on sellele allutatud akordiliselt homofoonia Ühes teoses rakendati sageli nii polüfooniat kui ka homofooniat Juhtivaks muutub helilooja mõte. 14.saj-st teame paljusid autoreid nimepidi , 13.saj-ni oli looming valdavalt anonüümne.
sajandist kujunes vlja) MITMEHLSUS *Esimesed teated mitmehlsusest prinevad 9. sajandist Organum mitmehlne liturgiline laul, mis koosneb gregoriuse koraalist ja 1 vi mitmest saatehlest. Paralleelorganum hled liiguvad paralleelselt Vaba organum hled liiguvad ksteisest sltumatult Motett(13.saj) mitmehlne laul, milles heks hleks on gregoriuse koraal, teised hled kommenteerivad seda. VAIMULIKKU MUUSIKAT ISELOOMUSTAB: *klmad klad (intervallid kvart ja kvint) *tekst on thtsam kui meloodia *Rahvusstiile ei eristata *Pille kasutatakse reeglina vljaspool kirikut *Autor ei oma thtsust *Muusika eesmrgiks on inimest mjutada ILMALIK MUUSIKA Rtlilaulikud *Krgemast seisusest *pidi oskama mngida vhemalt 9 pilli *8. sajand Hispaania vallutati mauride poolt (luule, losside kaunistamine , meditsiin, astronoomia, pillid kitarr, lauto) *11. saj araabia kultuuri mjul kujunes Luna-Prantsusmaal rtlilaul *12. sajand rtlilaul levis Saksamaale; rtlilaulu itseaeg
ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk – pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgust. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena. Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses
c-duur c-duur 1 teema ...................................... ...................................... ...................................... DUX Teine hääl ...................................... ...................................... Kvint kõrgemalt v. kvart madalamalt COMES Kolmas hääl ...................................... põhihelistikus DUX Neljas hääl
kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk MUUSIKA ISELOOMUSTUS: vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2- häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon taustajoru; parafoonia meloodia dubleerimine; heterofoonia suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint ZANRID: Vaimulikus: gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii. RENESSANSS 14 16 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid; vastuoluline mood; linnade ehitamisel peetakse silmas ka kaitsesüsteeme; maadeavastused, astronoomilised
Ristisõja laulud Laulud old meelelised Sansonett-armastuslauluke Menestrel rüütlilauliku teener torupill, tamburiin, kastanjetid, hurdigurdi, psalteerium LAUTO!! Rebekk, fiidel, harf, kirikus orel MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE Mitmehäälsuse tüübid: Burdoon-liikumatu, ttavalistest meloodiatest madalamal, lühikestes korduvates motiivides saatehääl Parafoonia . olemasoleval meloodiad duubeldatakseteatud intervallide värra kõrgemalt või madalamalt kvint;kvart Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, juhuslik mitmehäälsus TROOP liturgiliste tekstide vaba laiendamine 1 silbil lauldakse mitu nooti melismaatiline I mitmehäälne kirikulaulu tüüp-organum 10-12 sajand, põhi hääl-gregoriuse laul. Organume on kahte liiki, paralleelne orgaanum(madalalt dubleeritud ja hääled liiguvad paraleelselt) ja vabaorgaanum, kus hääled liiguvad vabalt. On ka veel
· Harf · Lauto ümarapõhjaline araabia päritolu keelpill Mitmehäälne muusika 1. Burdoon liikumatu/lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl. Mängitakse mõne lihtsa pilliga. Mõned pillid (torupill, rataslüüra, vanad poogenpillid) on ehitatud mängima ainult burdoonil. 2. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt (häälte vahe on kvint või kvart). 3. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Koos grupis improviseerides on tulemuseks ühehäälsus. · Organum esimene mitmehäälne kirikulaul. Saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse laulule. Jaguneb kaheks: paralleelorganum (hääled liiguvad paralleelselt) ja vaba organum (hääled liiguvad vabalt). · Notre Dame'i koolkond. Leoninus kahehäälsed organumid, kahe erineva pikkusega
lähenevat kõrgemale tõele, mis asub vastasseina freskol kujutatud kristlikul altaril. Platonist vasakule jääb rohelisse riietatud ning külgvaates asetsev Sokrates, kes ajab end ümbritsevate inimestega juttu ning loendab sõrmedel numbreid. Temast allpool, vasakus nurgas on Pythagoras, kes teeb märkmeid oma tahvli järgi, kus on kirjas tema harmooniaideede formuleering ja noodid: numbrid kuus, kaheksa, üheksa ja kaksteist on ühendatud joontega, mis märgivad intervalle oktaav, kvint ja kvant. Pythagorasest paremal pool istub üksik, pisut salapärase välimusega mõttesse vajunud mees, toetades küünarnukki marmorplokile ning näib, nagu oleks tal mõni kirjatöö pooleli. Kui kõik teised filosoofid ja nende kaaskondlased on riietatud kreekapärastesse kergetesse ja voogavatesse rüüdesse, siis kõnealune meesterahvas kannab lühikest kapuutsiga töökitlit ja kiviraiduri saapaid. Kuigi pole täiesti kindel, keda see figuur kujutab, arvatakse, et tegu on
Järelikult ei ole konsonantsi ja dissonantsi määr absoluutne, see tähendab ei saa mingite suvaliselt valitud helide kooskõla liigitada ajaprotsendiliselt kas konsonantiks või dissonantsiks. Üleminek konsonantsilt dissonantsile on sujuv. Üldjuhul loetakse muusikas konsoneerivateks neid intervalle, mida moodustavate helide põhisagedused suhtuvad omavahel kui täisarvud n ja m. Mida väiksemad on arvud m ja n, seda parem. Nii on nn perfektsed konsonantsid priim, oktav, kvint ja kvart. Sisuliselt tähendab see, et põhitooni f1 ülemtoon järjekorranumbriga m on sagedusega , mis langeb kokku põhitooni f2 ülemtooni järjekorranumbriga n sagedusel ehk mida väiksemad on m ja n, seda lähemal on põhitoonile asuvad need ülemtoonid, mille sagedused omavahel kokku langevad ja seda suurem peaks olema konsonants. Sellest siis ka intervallide jaotus perfektsetseks ja mitte perfektseteks konsonantideks.
Harmooniline intervall samaaegselt kõlavad helid, meloodiline intervall teineteisele järgnevad helid. (vt. laulik lk. 211) Priim p.1 0 tooni Sekund 2 astet v.2 0,5 tooni s.2 1 toon Terts 3 astet v.3 1,5 tooni s.3 2 tooni Kvart 4 astet p.4 2,5 tooni Pool tooni on astmete MI-NA ja DI-JO vahel ning Kvint 5 astet p.5 3,5 tooni nootide e-f ja h-c vahel. Sekst 6 astet v.6 4 tooni s.6 4,5 tooni Septim 7 astet v.7 5 tooni s.7 5,5 tooni Oktaav 8 astet p.8 6 tooni Intervallid pöörduvad: suur väikseks, väike suureks, puhas puhtaks (näit. v.2 s.7; s.2 v.7; v.3 s.6; s.3 v.6; p.4 p.5 jne. Diees (#) kõrgendab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -is lõpu. Näit
Burgundias õitses rikas linnakultuur, mis tõmbas ligi flaami, Prantsuse, Inglise ja Itaalia muusikuid. Aastatel 1420-1470 oli sealse kultuuri kõrgperiood. 1475-1477 hävitas Prantsusmaa sõjas Burgundia, muusikud paistati mööda Euroopat laiali, tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur. Uuteks keskusteks said Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond (Austria ja Põhja-Itaalia).Kujunes välja uus kõlaideaal tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad (varem kvart, kvint ja oktaav), mis saavad hilisema muusika harmoonia aluseks.Muusika oli rohkem tekstiga seotud (rütm hakkab lähtuma sõna rütmist ja muusika püüab emotsionaalselt edasi anda tekstis toimuvat).Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia.Taas tõusis au sisse kirikumuusika, kõige esinduslikum zanr oli missa. 15. sajandil muutus motett lihtsamaks, tekst oli ladinakeelne, enamasti vaimuliku sisuga.Vaimuliku muusika kõrval oli endiselt väga populaarne ilmalik polüfooniline laul.
särava näoga dirigent Hans Richteri juurde ja pani talle pihku mündi. "Võta see," ütles kuulus helilooja, "ja joo kann õlut minu terviseks." Richter võttis Maria Theresa taalri vastu ja kandis seda elu lõpuni uuriketi küljes. Anton Bruckner kirjutas 9 sümfooniat, viimase finaal on lõpetamata. Ta tegi oma teostest palju redaktsioone. Tema sümfooniate helikeel on wagnerlik, ta kasutas baroklikke ja orelipäraseid võtteid, loodusmotiive (linnulaulu), algintervalle (oktaav, kvint, kvart). Brucknerit on nimetatud baroklikuks inimeseks romantlisel ajastul. Kuna Bruckner oli oma põhitegevusalalt organist, siis meeunutavad ka tema sümfooniad hiiglaslikke oreliimprovisatsioone. Tema oli esimene, kes rikastas sümfoonia vormi kolmanda teemaga. Tema teoste läbivaks temaatikaks oli inimese ja jumala omavaheline suhe. Need lõppesid alati positiivselt: kiusatusest vabanenu leiab tee jumala juurde. Bruckneri teoste puudusteks võiks pidada nende liigest pikkust
harva päriselt ühehäälne, sellega kaasnevad lihtsa mitmehäälsuse tüübid: Heterofoonia – ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla (võib näiteks tekkida seltskonnalaulus, kui meloodia on erinevalt meelde jäänud). Burdoon – meloodiale on lisatud ühel helil või lühikese pidevalt korduva motiiviga saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra madalamal või kõrgemal (keskajal tavaliselt kvart, kvint ja oktav – vahedega) Ideaalseteks intervallideks keskajal peetigi kvarit, kvinti ja oktavit. Esimesed kirjalikud näited mitmehäälsest kirikulaulust: Organum on gregooriuselaulu laulmine mitmehäälselt. Algne organum oli parafoonia, greg. koraali meloodiale lisati kvardi või kvindi kaugusel olev paralleelne hääl (sama viisiga) Hiljem jäi greg. koraal vaid vundamendiks, millele kaunistavad saatehääled peale komponeeriti.
taustajoru; parafoonia meloodia instrumentidega); mitmehäälsused homofoonia ja polüfoonia; rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases dubleerimine; heterofoonia suvaline muusika on seotud tekstiga ja lähtub selle rütmist; lihtne ooperis ent võeti üle ka kirikumuus.s; meloodiat toetav mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint meloodia, liigendus on seotud inimese hingamisega; loomulikkus harmooniasaade; pingeline harmoonia; rõhutatult aktiivne rütm zANRID Gregooriuse koraal (sellele põhinesid sel Motett (1-keelne, 1 tekst) madrigal (14. saj II-III h laul Süit (eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade Instrumentaalzanrid: sonaat (3-4 pilli; 3-osaline), keelpillikvartett
vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal. Keskajal põhiliseks kvint, nüüd tertsiintervall, mis on eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. · Muusika on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuusika väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma). · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 14
Kirikuorel (9.saj) Fiidel ja rebekk poogenkeelpill Harf, lauto näppekeelpill Psalteerium sai mängida nii poognaga keeli tõmmates kui näppides või ka keeltele lüües Flöödid Salmei kahekordse roohuulikuga maailma üks iseloomulikumaid pille Organistrum (rataslüüra) Mitmehäälne muusika keskajal Burdoon saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal (torupill, rataslüüra) Parafoonia sama meloodia mingi intervalli (kvint või kvart) võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10.- 12.saj) Organumi arengus näeme gregoriuse laulu järkjärgulist taandumist ja deformeerumist. Notre-Dame`i koolkond Gooti ajastu muusika. Pariisi Notre-Dame`i koolkond. Tihedalt seotud katedraali ja ülikooliga. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad: Leonius ja Perotinus.
Saksamaal Walther von der Vogelweide Keskaegsed instrumendid Keskajal kasutati muusikainstrumentidest kirikus oreleid, sest muud pillid olid paganluse sümboliks; ilmalikus muusikas tiidel, rebekk, harf, lauto, flööt, salmei. Mitmehäälne muusika keskajal burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam. parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervallic võrra kõrgemalt või madalamalt, häälte vahe on kvint või kvart. heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Grupis improviseerimise ``ühehäälne'' tulemus. Juhuslik mitmehäälsus. Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organumiks. Organumi peahääleks on . Organume on kahte liiki: parallel ja vaba, kus hääled liiguvad vabalt. 3. Millisesse ajavahemikku langeb muusikas gooti ajastu? 1150.-1250. suurima õitsengu aeg, Pariis. 4
ilus. Renessanss Renessanss (taassünd) tekkis 14.saj. Itaalias. Katolik kirik elas läbi tõsist kriisi, mis oli tingitud Prantsuse kuningate üha suurematest poliitilistest ambitsioonidest. Ideaaliks sai humanistlik, haritud inimene (arutleti selle üle, mis on ilus kunstis ja muusikas). Muusikas on renessanssiajastu kõrgperiood seotud madalmaade koolkonnaga. (Belgia, Holland, Põhja-Prantsusmaa) Kooskõladesse tekivad terts- ja sekstinervallid (seni kvint, kvart ja oktav). Teaduses toimuvad suured maadeavastused ja trükikunsti leiutamine. Kujutavas kunstis tegutsevad Leonardo da Vinci, Micelangelo, Raffael. Renessanssiajastul tegutses ka Martin Luther, kes oma teesidega vallandas protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Ta soovis jumalateenistustel kaasata tervet kogudust ja muuta liturgia asukoha keelseks. Tekkis protestantlik koraal, mis osaliselt aitas kaasa homofoonia arengule. Tekkis ka iseseisev instrumentaalmuusika
line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muus.liseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal. Keskajal põhiliseks kvint, nüüd tertsiintervall, mis on eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. · Muus. on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuus. väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma). · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on
kirjutatud. Kirik oli mitmehäälsuse ja mitmejaolise taktimõõdu kauaaegne vastane. 9.saj.-st on teada käsikiri Musica enchiriadis, mis käsitles esimest korda mitmehäälset laulmist, mida nim. organumiks ja mis kujutas endast saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile. Esimesed paralleelorganumid ei erinenud parafooniast. Gregoriuse koraalile lisati kiriku poolt ,,lubatud" intervallides (kvart, kvint, oktaav) alumine hääl. 10. saj. alguseks alustati ja lõpetati iga stroof unisoonis. Vabaorganum alates 11. saj.-st ei lisatud Gregoriuse koraalile uut häält enam alla, vaid peale ning kasutada võis eelnevate intervallide kõrval ka tertsi ja seksti). Kaunistatud organum 12. sajandiks oli lisatud hääl muutunud algsest Gregoriuse laulust märksa liikuvamaks. Hetkel, mil ülemine hääl liigub, peab alumine hääl olema ,,lubatud" intervallis. 22. Notre-Dame'i koolkond (lk. 65) 12
Asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb, cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb Salm e stroof Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on o Kaksik e s (distihhon) o Kolmik e kolmikvärss (tertsett) o Nelik e nelikvärss (katrään) o Viisikvärss (kvint) o Kuuikvärss (sekstett) Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Kõnekujundid – troobid Epiteet – kirjeldav, kaunistav lisandsõna e poeetiline täiend Võrdlus – kõrvutamine ühistunnuste alusel
fiidel ja rebekk. Näppepillidest harf, mis tuli mandrile Iirimaalt ja Briti saartelt. Lisaks: lauto, keelpill organistrum. Puhkpillidest erinevad flöödid MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL Eeldusteks võib pidada ühiskonnas toimunud suuri muutusi, keskaja elu paranemist. Siiski on ka ühehäälsusega kaasnenud lihtsad mitmehäälsuse tüübid: 1. Burdoon-saatehääl, meloodiast madalamal, enamasti mõne pilliga mängitakse. 2. Parafoonia-meloodia dubleerimine kvart või kvint kõrgemalt või madalamalt. 3. Heterofoonia-ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. 4. Kuidas toimus mitmehäälsus? Vox principalis-peahääl Vox organalis-teine hääl Esimesed näited mitmehäälsusest on päris 10. sajandist-sellest ajast teame mitmehäälsuse tüüpi organum. Pariisi Notra-Dame koolkond 1150-1250 organum saavutab oma õitsengu. Notra-Dame koolkonnast on teada esimesed heliloojad- Leoninus ja Perotinus.
olulisemaks tunnuseks olevat hoopis kontuur omamoodi meloodia "konspekt". Selle moodustavad meloodia kõrvuti asetsevate helide vahel tekkivad intervallid, mis võivad olla kas tõusva või laskuva suunaga (või säilitada oma asukoha helireas). Tehtud katsed näitavad, et kui mõnd meloodiat modifitseerida nii, et selle kontuur säilib, ent muutub mõne üksiku intervalli suurus (nt tõusva kvardi asemel kõlab tõusev kvint), siis ei pruugi kuu- lajad selliseid muutusi alati märgata, samal ajal kui meloodia kontuuri muutused jäävad harva tähele panemata. Helikõrgus muutub aja jooksul meloodias astmeliselt. Üldjuhul eristabki helikõrguse kasutamist muusikas heli- kõrguse (põhitooni) muutumisest kõnes heli sagedusala lii- gendamine astmeteks näitavad paljud uurimused, et ka Lääne mitmehäälses muusikas on heli- kõrguste ja intervallide taju kategoriaalne (ehk tsonaalne)
noodi peal. Helirida ei ole tempereeritud, kõrgused on ebamäärased, helisid neelatakse ära, kasutatakse calls (lootside hüüded), street cries (tänavakaubitsejate hõiked) jt. Ameerikas sunniti orje töö juures kõnet ja sosinat. Pentatoonika, burdoon, põhiintervallideks kvart ja kvint, heterofooniline, laulma, sest laulmise juures ei saanud orjad rääkida ega ka mitte omavahel kahtlasi plaane välja tonaalsemantiline. haududa. Nii oletab Duke Ellington: "Kartes orjade vaikimist, käskisid isandad neid laulda, et Aafrikas on trummide liike tohutult palju
suurendab sellisena luulekeelest saadavat naudingut, toob esile keele loovat paindlikkust . Salm e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid, nimetused värsside arvu järgi on1) kaksik ehk kaksikvärss (distihhon);2) kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima); 3) nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb; 4) viisik ehk viisikvärss (kvint); 5) kuuik ehk kuuikvärss (sekstett); 6) seitsmikvärss; 7) Ottava rima (8 värsirida, abababcc). Kõnekujundid: 1) Epiteet — kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend peamiselt nimisõna ilmestamiseks. 2) Võrdlus - kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdlust iseloomustavad sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. 3) Metafoor - ühendab erinavaid nähtusi sarnasuse alusel. Metafoori alaliikidena tõusevad esile
9 Pütaagorlaste muusikateooria Kuigi paljude muusikute nimed on salvestunud vanades allikates, siis keegi neist ei mänginud nii olulist rolli Vana-Kreeka muusikalise mõtlemise ja teooria kujunemises kui Philolaus, kes jumalikul juhatusel avastas muusikaliste kooskõlade matemaatilised aluspõhimõtted, legendi järgi seppade haamrilööke kuulates. Sellest lähtudes omistatakse talle mitmete muusikaliste intervallide defineerimine ja avastamine: oktaav (2:1), kvint (3:2), kvart (4:3), täistoon (9:8). Pythagorase õpetuse järgijad omistasid need vahekorrad keelte pikkusele sellisel instrumendil nagu kaanon või monokord ning seeläbi osati matemaatiliselt kindlaks määrata kogu muusikalise süsteemi intonatsiooni. Pütaagorlased nägid neis vahekordades valitsevaid jõudusid kosmoses ja ka helides; Platoni Timaeus kirjeldab maailma hinge, mis on struktureeritud vastavalt samadele muusikalistele vahekordadele
Siis küsi, kas toob linnaseid 3 Veel -Täisriim, irdriim Salm -Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1.kaksik ehk s (distihhon); 2.kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3.nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4.viisik ehk viisikvärss (kvint); 5.kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6.seitsmikvärss (nt. Rhyme royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood), Troilus and Criseyde 7.Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Epiteet- kirjeldav või kaunistav lisandsõna, ehk poeetiline täiend
5 suurt sümf. 1824-32, III - Shoti sümf., IV -Itaalia sümf. V - Reformatsiooni sümf. (finaalis koraal "Üks kindel linn") R. Schumann 4 sümf. 1841-50, I Kevadesümf., III Rheini sümf. Anton Bruckner kirjutas 9 sümfooniat, viimase finaal on lõpetamata. Ta tegi oma teostest palju redaktsioone. Tema sümfooniate helikeel on wagnerlik, ta kasutas baroklikke ja orelipäraseid võtteid, loodusmotiive (linnulaulu), algintervalle (oktaav, kvint, kvart). Brucknerit on nimetatud baroklikuks inimeseks romantlisel ajastul. Johannes Brahms 1833-1897 Sündis Hamburgis, Saksa reekviem, 4 sümfooniat, 2 avamängu, 2 klaverikontserti, 1 viiulikontsert, hulgaliselt klaveripalu, laule ja kammermuusikat. 16 Seoses Debussy´ga tuli 90-ndail aastail muusikasse impressionism (sümbolism), millest on mõjutatud paljud sajandivahetuse ja 20. saj
vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: 1)Kujuneb uus kõlaideaal. Keskajal põhiliseks kvint, nüüd tertsiintervall, mis on eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. 2)Muus. on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuusika väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma). 3)Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Zanrid:
ehitusega erisugustest salmidest. Kui värsside arv või ehitus värsirühmades muutub korrapäratult, ei ole tegu salmide või näivsalmidega. Stroofi eristab: ! *kirjapilt: salmivahe, taandrida, suurtähed; ! *värsside kindel arv; ! *ühtlane värsimõõt ! *riimitervik; ! *lausungi ja tähenduse tervik. Salmi nimetused värsside arvu järgi: Kaksik e kaksikvärss e distihhon kolmik e kolmikvärss e tertsett nelik e ... e katrään viisik e kvint kuuik e sekstett Harrastatakse ka seitsme- ja kahteksarealisi (septett, oktett) või isegi pikemaid salme, nt Onegini stroof sisaldab 14 rida (nagu sonett). KINNISVORMID Luuletused jagunevad zanriteks kaheti: sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi (värsimõõdu, salmide) järgi. ! Vormitunnuste alusel tekkinud luulezanre võib nimetada kanoonilisteks e kinisvormideks. ! Lüüriline või eepiline jutustav luuletus - poeem ! Dramatismi süvenemisel lüroeepiline - ballaad
tavaliselt suuremad reavahed, nn salmivahed b. taandread c. rühmade graafilise paigutuse kordumine Stroofilised luuletused ja stroofid · distihhon: kaksikvärss, elementaarstroof kahest värsist · tertsett e kolmik seob paaritut värsside arvu: aaa, bbb, ccd, eed, ccd, ffd 23 · katrään on kõige levinum stroof, millega seostuvad erinevad riimiskeemid · kvint e viisik esineb harva, ühe riimiga kaks, teisega kolm värssi · sekstett e kuuik on laiemalt levinud kui kvint, lausriim esineb harva · septiim e seitsmik kuulub haruldaste stroofide hulka: 1-3 riimi · oktetti võib komponeerida paljudel erinevatel viisidel. (sitsiliaan) · noon esineb harva ja võib tekkida oktetist, millele lisatakse veel üks värss · deetsim esineb samuti harva ja pakub erinevaid võimalusi
aastal ta vangistati, kus ta oli ligi neli aastat. Sest ta tegi tõlke piibli Saalomoni laulust- seda peeti väga vabaks ja meeleliseks. Üldiselt on teinud ka palju tõlkeid. Tõlkinud näiteks Pietro Bembot (itaalia petrarkistide koolkonna juht) tema enda luule pole väga mahukas. Kaks teemat on: igatsus puhta looduse järgi ja igatsus maise elu lõppemise järgi (jumala juurde jõudmine) Tema üks luuletusi on üks kõige erootilisemaid Euroopa luuleajaloos. Kvint- viiest värsireast koosneb stroof. Teine müstiline kirjanik on San Juan de la Cruz. Lihtsat päritolu. Santa Teresa de Avila. Oluline proosakirjanik. Tal on kaks väga olulist proosateost. Santa Teresa mõttekaaslaseks sai Juan de la Cruz. Siglo de oro üks osa on renacimiento (16.sajandi lõpuni) ja teine barroco. (17.sajandi lõpuni) 16-17.sajand on üleminekuperiood. Tuleb järjest suurkujusid, kes küünivad ka Euroopa kirjandusse. Cervantese ,,Don Quijote" on siis kirjutatud
ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood) 7. Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (`ballares', samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad.
ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood) 7. Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (‘ballares’, samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad.
Kui värsside arv või ehitus värsirühmades muutub korrapäratult, ei ole tegu salmide, vaid näivsalmidega. Salmi ehk stroofi eristab: Kirjapilt: salmivahe, taandrida, suurtähed; Värsside kindel arv Ühtlane värsimõõt Riimitervik Lausungi ja tähenduse tervik Salmi nimetused värsside arvu järgi on: Kaksik ehk kasikvärss (distihhon) Kolmik ehk kolmikvärss (tertsett) Nelik ehk nelikvärss (katrään) Viisik ehk viisikvärss (kvint) Kuusik ehk kuusikvärss (sekstett) Seitsmikvärss või isegi pikemad, nt Onegini stroop sisaldab 14 rida nagu sonnettki. Luuletused jagunevad zanriteks kaheti, kas sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi värsimõõdu ning salmide järgi. Vormitunnuse alusel tekkinud luulezanre või nimetada kanoonilisteks ehk kinnisvormideks. Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel
aastal sisse keiser Paul I, võib seda laululiiki pidada suhteliselt nooreks. Suur osa neist on siirdevormilised. Jutustavaid laule on mõnikord saatnud ka liikumine. Neid on lauldud kiigel, teed käies või koos tagasihoidliku tantsulise liikumisega, näiteks eriliselt ringis sammudes ("Kihnu ratas"). 7.2. Lüürilised lauludLüürilisi laule lauldi enamasti uuematel regiviisidel. Suhteliselt hilisemat regiviiside kihistust iseloomustavad järgmised tunnused: · suurem heliulatus (kvint oktav); · ulatuslikum vorm (kahe- ja enamarealised viisid); · heliastmete kõrguse selgem intoneerimine; · viisi liikumine toimub sageli mööda kolmkõla helisid. Põhja-ja Lääne-Eesti uuemad regiviisid olid sageli tantsulise iseloomuga. Lõuna-Eestis tuli ette pikemaid, kohati arusaamatuid refrääne (nt sink sale proo) Kindla tegevusega seostamata lüürika kohta võib öelda, et need olid inimese elust ja olust kõnelevad laulud
Samuti eksisteeris mõnda aega suurte orkestrite suund, mille nimeks oli progressiivne ehk sümfooniline džäss 39 – seega siis kirjalik tradit- sioon. Tundub, et tõde peitub nende kahe äärmuse vahel ja saamaks ülevaadet džässist kui tervikust, tuleb sellega paratamatult arvestada. Alates bebop’i ilmumisest 1940. aastate lõpul sai džässis valitsevaks kromaatiline harmoo- nia 40 , laialdaselt kasutati alteratsioone, lemmikintervalliks kujunes vähendatud kvint; seda isegi sel määral, et madaldatud viies aste muutus mõne aja pärast täieõiguslikuks blue- noodiks. Iseenesest ei ole see veel midagi enneolematut – vähendatud kvint vastab ju tritoonile, millel ka akadeemilises muusikas (nt Hindemithi, Bartoki, Stravinski jt loomingus) on tähtis roll olnud. Esimeseks suuremaks eraldumiseks euroopaliku harmoonia “diktatuurist” loetakse George Russelli süsteemist välja kasvanud modaalse mängulaadi mõjulepääsu 1950. aastatel