See maja on näha ka maali kaugeimas vasakus nurgas. Hiljem pani ta erinevatest maalidest kokku ühe suure. Maalil kujutas ta matuseid, kuhu olid kogunenud kodanlased ja talupojad. Courbet on kasutanud ka modernset stiili, mis väljendub punase ja paabulinnusinise toonide selguses. Need tooni vastanduvad mustale ja hallile. Realistlikkust väljendavad hoogsad pintslitõmbed. Veel on sellele teosele iseloomulikud rohmakad tumeda joonega ümbritsetud näod. Jean François Millet (1814-1875)- oli prantsuse maalikunstnik. Prantsuse realismi esindajaid. Jean-François Millet sündis talupoja peres ja pidas end surmani talupojaks. Ta õppis maalikunsti Cherbourg'is ja alates 1837 Pariisis. Aastal 1840 loobus ta õpingutest ja hakkas tööle kunstnikuna, sattudes Honoré Daumier' mõju alla. 1841 ta abiellus, 1844 jäi leseks. Aastal 1849 kolis ta Barbizoni, kus elas surmani, maalides eeskätt talupoegi, elu lõpupoole ka maastikke. Stiililt oli ta realist, kuid mõjutas
Vassili Surikov ajaloomaalija, ,,Bojaarital Morozova", ,,Lumelinna vallutamine" Ivan Aivasovski meremaalija, ,,9. laine", kuulsaim vene marinist Siskin ,,3 karu", on ka Eestis maalinud, ,,Rukkiväli" *Prantsusmaa põhiliselt maalitakse maastikke, barbisoonlased peamiselt maalivad looduse realistlikku ilus Camille Corot algselt romantik, hilisemad tööd on realistlikud, maalib loodust, armastab hõbedasi sillerdavaid toone, ,,Meenutus Mortefontaine'ist" Jean Francois Millet talupoegade maalija, kurvameelsed, raskepärased tööd, ,,Tuulaja", ,,Õhtupalve", töödes on ääretu vaikus,"Viljapeade korjajad" Gustave Courbet barbisoonlaste juht, ,,Matus Ornans'is", impressionistid kogunesid tema seltskonda, 1855 Pariisis maailmanäitus, kuid tema töid ei võeta vastu, tekitab siis ise oma näituse sinna lähedale keldrisse ja saab tohutut tuntust, ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Courbet"
Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Jean Francois Millet (1814 1875) Talupoegade maalija. Kujutas talupoegi rasket tööd tegemast. 1. Viljapeade korjajad 2. Õhtupalvus Honori Doumier (1808 1879) Doumier on nn kriitilise realismi esindaja. Kriitilisteks realistideks nimetati kunstnike, kes olid ümbritsevasse eriti kriitiliselt meelestatud. Doumier oli karikaturist, graafik, maalikunstnik, skulptor. Tema töödes ei olnud positiivset tegelast. Ta pilkab kõike ja kõiki. 1. Pesunaine 2. 1871 Gustav Courbet (1819 1877)
Realism prantsusmaal (ca 1830-1870) iseloomustab Kujutab ümbritsevalt tõetruult ehk realistlikult. Ei ilustata kujutatavat. Tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni Peamine esindaja oli Gustave Courbet. Hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Romantismi vastand. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Ladina keeles realis - e esemeline Gustave Courbet(18191877) Sihiteadlikuim ja enesekindlaim realist. Suured pildid, mille motiivid argipäevased. "Matus Ornans´is" kujutab objektiivselt väikelinna tüüpe ja olustikku. I kontranäitus(väljendab kunstniku või rühma rahulolematust suure näituse korraldamisega või zürii põhimõtetega. Põhimõtteks maalida seda,mida silmad näevad Pariisi Kommuuni ajal võttis osa rahva võitl...
Uurimus kunstiajaloost 12. klassile Inimese Kujutamine maalikunsti erinevatel perioodidel. 1.) Realism Jean-Francois Millet ,,Õhtupalve" (1859) (Pilt pärit : http://imagecache5.art.com/p/LRG/8/846/O7MY000Z/jean-fran %C3%A7ois-millet-angelus.jpg) 2.) Kubism Pablo Picasso "Avignoni neiud" (1907) (Pilt pärit: http://kailahsearlescott.files.wordpress.com/2009/01/1907_picasso_demoiselles.jpg) Jean-Francois Millet ,,Õhtupalve" (1859) · Jean-Francois Millet ,,Õhtupalve" (1859) originaalpealkirjaga L'Angelus (The Angeleus) on õlimaal lõuendil, ning asub Orsay muuseumis Pariisis. Tegemist on olustikumaalii ehk zanrimaaliga · Maal esindab realistliku kunstivoolu. Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni ta huvitus kaasajast, lihtsatest inimestest ja argielust. Loodust ja inimest tõepäraselt kujutav kunstisuund. Kõike
Kunstiajalugu 30.10.12 KT REALISM Puuduvad arhidektuuri teosed, ainult maalikunstis esineb R-s. Kujutatakse ainult reaalsust, ehk käega katsutavat, silmaga nähtavat. Maalitakse ennast ümbritsevat ilma ilustamata, tõde, teaduse põhjal. Loomutruu lähenemine. Teemaks eelkõige loodus, inimesed. Maalitakse otse. 1830. a. peatuvad paljud kunstnikud Barbizonis (koolkond, eesotsas Rousseau) ¤ Francois Millet teemaks talupojad, raske töö. Teda ei saatnud edu, vastuolus akadeemiakunstiga, süüdistati mässu õhutamises. Pärast surma saab kuulsaks. "Viljapeade koristajad" ¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort
PRANTSUSMAA Nad pidasid kunstis kõige tähtsamaks tegelikkuse asjalikku ja ilustamata esitamist, kujutasid kaasaega (19-saj keskpaik) 1830. rühm Pariisi maalikunstnikkepeatuma Barbizonis. Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga. Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon. Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikuga. *Jean Francois Millet kujutas talupoegi,töölisi tööd tehes, mitte maastike ,,Viljapeade korjajad" - kolm vaest naist ränk töö Suured, veidi kohmakad, tumedad pruunikad toonid. *Gustav Courbet - suureformaadilised ja paljude figuuridega pildid, rõhutatult argipäevane. "Kivilõhkujad, Korraldas iseseisvaid näituseid.( Kontranäitus väljendab kunstniku või kunstnike rühma rahulolematust suure näituse korraldusega.) Maalis ainult seda mida silma nägi
Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. REALISTLIK MAALIKUNST Raskem oli JEAN FRANCOIS MILLET [zan fransuaa millee] (1814-1875) saatus. Ka tema asus 1849 aastal Barbizoni, kuid kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Lisaks arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse,
looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Loobuti väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakati maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Kunstis kõige tähtsam tõde, objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega. Prantslane Jean Francois Millet (1814-1875 kujutas eelkõige talupoegi. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Tema tegelased olid kartulivõtjad, viljapeade korjajad, külvajad ja karjased. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas.
väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde, s o objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikega. Siiski võitsid barbizoonlased aegamööda tunnustust. Raskem oli JEAN FRANCOIS MILLET [zan fransuaa millee] (1814- 1875) saatus. Ka tema asus 1849 aastal Barbizoni, kuid kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Lisaks arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse-
REALISM PRANTSUSMAAL Cristhel Kraav 10.a Eemaldumine romantismist Realism tekkis Prantsusmaal pärast 1830. aasta revolutsiooni romantism leidis üha enam ametlikku tunnustust Teaduse tormiline areng hakati märkma ka väljaspool teadlaste kitsast ringi Tõde aitab ühiskonda paremkas muuta kunst peab teenima tõde Jean-François Millet ,,The Man with the Hoe" Realismi tunnused Kujutab ümbritsevlt tõetruult ehk realislikult ei ilusta Romantismi vastand Maaliti seda, mida nähti looduses nähtavaid toonid Populaarsed olid ühiskonnakriitilised maaild Honore Daumier, karikatuur Victor Hugost Barbizoni koolkond 1830ndatel Barbizoni koolkonna moodustasid maatikumaalijad, kes käisid suvel maailmas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas
tõetruult e. realistlikult Realsimi viljeleti kogu Euroopas ja Venamaal 19. sajandi lõpuni. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. Realism on romantismi vastand Gustave Courbet Pärast 1848. aasta revolutsiooni veendus Courbet, et tema kohuseks on kujutada tegelikkust. Theodore Rousseau Theodore Rousseau sündis Pariisis ning tegeles algselt ettevõtlusega, kuid leidis endas peagi kunstniku. Jean Francois Millet Millet sündis talupoja peres ning pidas end surmani talupojaks Ta loobus õpingutest, koli Barbizoni ja maalis elu lõpuni talupoegi ning maastikke. Honore Daumier Daumier kujutas oma töödes suurlinna liht rahvast, karikatuurid kajastasid poliitilist olukorda. Adolph von Menzel Menzel oli tuntud saksa kunstnik. Ilja Repin
Peamised tellijad olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud. Toetus gootika stiilile. Neobarokk Tellijateks olid uusrikkad. Levis Prantsusmaal ja Saksamaal. Toetus barokkliku stiilile. Mihhail Preobrazenski Aleksander Nevski katedraal Realism Eemaldumine romantismist. Kehtis objektiivsus. Nad maalisid,mida nägid. Kunstnikud: Camille Corot, Theodore Rousseau ja JeanFrancois Millet. JeanFrancois Millet Viljapeade korjajad
Realism Realism kui kunstisuund hõlmab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujunema Prantsusmaal, romantsismi kõrval. Realistid kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistide arvates kunstnik pidi maalima seda, mida ta näeb, mitte seda, mida tahaks näha. Nad rõhutasid negatiivset. · Jean Francois Millet / milee /. On eeskätte talupoegade maalija. Ei kujuta aga talupoegi lõbutsemas ja pidutsemas, nagu varem kombeks, vaid töö ja tõsisete toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvameelne toon. Millet oli ise vaene, põlatud, tunnustus tuli alles pärast surma. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad" · Kuulsaim realismi esindaja on Gustav Courbet / kurbee/. (1819-1877) Kunstis iseõppija
Ikka eelistas ta kujutada kevadist loodust. Ta maalimisviis on lihtne ja delikaatne ning muutus meitri vananedes aina lihtsamaks ja terviklikumaks. Ka püüdis ta pildi masse alati suureks tervikuks ühendada. Daubigny oli esimene meister, kes suured maastikupildid otse looduses valmis maalis, ühtlasi üks esimesi, kes järjekindlalt hakkas maastikumaalis rakendama külmi toone. François Millet (18141875) astus Barbizoni koolkonda 1849. aastal, kuid kujutas enamasti talupoegi, mitte maastikke. Inimese kujutamisel ametlikus kunstis olid kindlad ideaaliskeemid, mis pärinesid klassitsismi kaudu antiikkunstist, kuid Millet` tegelased olid nende skeemidega teravas vastuolus. Kahtlustati, et Millet suhtus oma tegelastessekartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides
. Tal kujunes välja kindel naisetüüp."Katkestatud lektüür". Tema hilisemad tööd on maalitud kergelt virvendava maalimisviisiga ja eripärase hallide varjundite skaalaga. Maalis siis juba Barbizoni külas maastikke. Esiplaanil kujutas suuri puid või figuure (loomad, inimesed).Värvi kandis lõuendile laiade pintsli tõmmetega, puude lehestiku maalis aga peente täppidena. Corot peetakse ka impressionismi eelkäijaks."Heinakoorem" Teine Barbizoni rühmituse kunstnik oli Jean Francois Millet (1814-1875). Millet oli pärit talupoja perest. 20 eluaastani töötas kodupõldudel. Isa märkas poja kunstiannet ja saatis ta Pariisi õppima. 1848.a. oli Pariisis Salongis väljas tema töö ,,Viljapeade korjajad".Millet maalis pruunides toonides, kujutas suuri ja kohmakaid inimesi igapäeva tööd tegemas. Tihti jäid näod varjatuks, sest Milleti tähelepanu oli pööratud kätele. Lemmikteemaks oligi talupoegade raske töö ja elu. Millet on loonud mitmeid joonistusi
REALISM Kaspar G. TEKE · Sai alguse Prantsusmaal 1830. aastatel · Tekkelugu: Rühm maalikunstnikke hakkas peatuma linnalähistel metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. JEAN-FRANCOIS MILLET GUSTAVE COURBET "Viljapeade korjajad" "Kivilõhkujad" TUNNUSED · Detailirikas ja täpne · Tegelased olid enamasti lihtrahva ja keskklassi hulgast · Esile tuli kriitiline hoiak · Elu käsitleti tasakaalustatumalt, rõhutati isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust, mittevajalik jäeti kõrvale · Kasutati tegelikkuse objektiivset peegeldamist,
toonitab alati väga tugevasti plastilisust ja püüab kõiki vorme varjude abil selgelt ning ümaralt modelleerida. Korraldas kontranäituse Eluajal oli väga vähe pooldajaid. Ametlikud ringkonnad ja laiem publik olid tema vastu vaenulikud, talle heideti ette toorust ja labasust, ,,inetuse kultiveerimist". Kivilõhkujad, 1851 Matused Ornans'is 184950 Rebane lumes, 1860 Tere õhtust, härra Courbet 1854 JEAN FRANÇOIS MILLET (18141875) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Millet maalid on teostatud äärmiselt lihtsas, kuid jõulises stiilis. Ei maalinud kunagi natuurist. Jalutuskäikudel tegi ta ainult
"Girodet Pygmalion" klassitsism Maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed ning ei olnud ka valguse ja varju efekte Realism* ja mpressionism Jean-François Millet "Angelus" realism Jean-François Millet "Viljapeade Gustave Courbet korjajad" "Kivi- realism lõhkujad" realism Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt
Napoleon Alpe Theodore Katkenud lõng ületamas Gericault Alasti maja Ilja Repin Jacques-Louis Francisco Goya David Dante ja Viljapeade Russalka Napoleoni Vergilius põrgus korjajad Amandus kroonimine Eguene Jean-Francios Adamson Jacques-Louis Delacroix Millet David Eine Roheluses Näitlejanna Eine Roheluses Kivilõhkujad Choise Claude Monet Näitlejanna Jeanne Samary Claude Monet Gustave veresaun Jeanne Samary Auguste Renoir Gourbet Eguene Auguste Renoir Delacroix Daam aias Daam aias Burlakid Volgal
Isa portree, Ema portree, Autoportree, Hiiu naised kaevul, Ketraja, Kunstniku sünnikoht, Herakles toob Kerberese põrguväravast 6. Millises Tallinna kirikus asub J.Köleri fresko ,,Tulge minu juurde..."? Mis on fresko? Tallinnas Kaarli kirikus 7. Kes oli eesti rahvusliku maalikunsti rajaja? Johann Köler 8. Missuguse nimetusega tuntakse veel peredviznikute ajajärku? Kriitiline realism 9. Kes oli suurim kunstnik vene kriitiliste realistide seas? Jean Francois Millet [zan fransuaa millee] Honore Daumier [onoree domjee] Gustave Courbet [güstaav kurbee] Adolph von Menzel [adolf fon mensel] Corot. Maastik T. Rousseau. Millet. Viljapeade Metsaserv korjajad Fontainebleau's Courbet. Matus Courbet. Kivilõhkujad Courbet. Tere, härra Ornans'is Courbet! Daumier. 1831. aasta Daumier. Kolmanda Daumier
Maalisid pisikeste punktidena; raamiks lihtne puiduliist, mis värviti ka täpitades. VAN GOGH: hull; 8a maalis; segased suhted naistega; rõõsik; prostituudid; kirjutas ja joonistas vennale; vend proovis teda müüa, aga suutis aint 1 ,,Arles punased viinamarja väljad"; planeeris enesetappu pikalt(või külamehe lasid maha); ,,Kartulisööjad" polnud temalik- tumedad toonid, räpakas, mustad kartulid (sattus kaevurite keskele elama ja slp tumedad maalid); Millet 1.õpetaja; aastad L-Prmaal tõid värvipuhangu, maalis päevalilli; 1.perioodil maalis isiklikke asju- prillid,piip jne; Arles linnas üüris kohviku peale 2-toal.korteri, tahtis rajada mitmekunstiku ateljee, tuli Gauguin; maalis van Goghi hullu näoga, tuli tüli ja lahkus; van Gogh lõikas oma kõrvast tüki ja saatis selle lemmik prostile; hullumajas nägi puid ja maalis neid; korduvalt maalis oma 1-aknaga
Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati värvilisi materjale. Mehe tualeti juurde kuulusid ehetena ainult lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell, mille kett rippus risti üle vesti. Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. Talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814-1875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude- või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. Mõnel maalil on nad tööst kurnatud ilmel nõjatunud hetkeks labida- või kõplavarrele hinge tõmbama. Arvatavasti tuntuim Millet' maal on "Viljapeade korjajad". Õhtupäikesest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardamas kolme naist. Need on
JEAN-FRANCOIS MILLET Viljapeade korjajad Õhtupalvus ehk Angelus GUSTAVE COURBET Autoportree Matus Ornan'is Kivilõhkujad Laadalt tulnud talupojad Ateljee Kohumine e. tervist härra Courbet HONORE DAUMIER Transnonaim'i tänav 1834 ILJA REPIN Burlakid Volgal Ei oodanud Ivan Julm pojaga Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile Modest Mussorgski portree IVAN SISKIN Hommik metsas VIKTOR VASNETSOV Kuningas teelahkmel 3 vägilast ...
19.saj. lõpul töötasid kriitilised realistid. Tekke koht Prantsusmaa Realismi üldtunnused Side looduse ja talurahvaga Maaliti enda ümber nähtut Tõepärane pilt tegelikusest Objektiivsus Rõhutakse ülespuhutust või liigset kunstipära Realismi maalikunsti omadused Suurte piltide maalimine Lihtrahva raske elu kujutamine Maastikumaalid Realismi kuntsnikud Theodore Rousseau (1812-1867) Gustave Courbet (1819-1877) Jean Francois Millet (1814-1875) Theodore Rousseau "Kalapüüdja" 1848 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7f/Th%C3%A9odore_Rousseau_002.jpg Gustave Courbet "Kivilõhkujad" 1849 http://www.public.asu.edu/~jacquies/Courbet8.jpg Jean Francois Millet "Angelus" 1859 http://www.gardenofpraise.com/images2/angelus.jpg Realismi skulptuur Skulptuurid üritati realistlikult teha Lisandusid figuuride liialdatult dünaamilised poosid
VERMEER ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" ; ,,Neiu lugemas kirja" ; 30 maali elu jooksul WINTERHALTER (Franz Xavier) ,,Madame Rimsky-Korsakov" Orsay muuseum,Pariis Uue Luigekivi loss Baieri kuningas LUDWIG II Eklektika- erinevate kunstistiilide mehhaaniline liitmine Plagiaat-loomevargus Kits odav kunstikaup, odavale ostjaskonnale suunatud Akt un nu, une nue Rocaille rokokoo (kivikribu) ABRAKTSIONISM e nonfiguraalne e esemetu Kandinski, Malevits BARBIZONI KOOLKOND Millet, T.Rousseau, Dupre, Corot FOVISM Matisse HOLLANDI KOOLKOND Vermeer, Rembrandt IMPRESSIONISTID- Monet, Renoir, Degas, Sisley, Pissarro, Manet(juhendaja) ITAALIA KÕRGRENESSANSS da Vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian JUUGEND e art nouveau - KLIMT KUBISM Picasso KÕRGKLASSISIM Vigee-Lebrun NAIVISM e PRIVITISM Rousseau (alusepanija) NEOIMPRESSONISTID Signac, Seurat PÜANTILLISTID NEOKLASSITSIM(AMPIIR) Gros, David, Canova Ingres PARIISI KOOLKOND Modigliani
Kristjan Kipper 10b Jacques Louis David " Marat' surm " 1793. Jean Auguste Dominique Ingres "Mademoiselle Riviére" 1805 Francisco José de Goya " Saturnus sööb oma lapse" 1819-1823 Pariisi Tähe triumfikaar Eugene Delacroix´ Vabadus viib rahva barrikaadidele" Théodore Géricault´ "" Meduse'i" parv" Jean Franscois Millet " Viljapeade korjajad" Ilja Repin " Burlakid Volgal" Claude Monet " Päikesetõus. Mulje" Impression - mulje Vincent Van Gogh " Vincenti tool piibuga" Post pärast, järel Paul Gauguin " Autoportree Kollase Kristusega" Edvard Munch " Karje" Norra Alesundi nukumajad
J-F. MILLET G.COURBET Viljapeade korjamine Õhtupalve ja kaevajad Kivilõhkujad Tere, härra Courbet! H.DAUMIER V.SURIKOV J.KÖLER C.MEUNIER 1831.a poliitilised maskid Bojaaritar Morozova Ema portree Terasesulataja W.TURNER F.GOYA Temeraire'i viimane sõit Ülestõusnute mahalask 3mai Uinunuv mõistus sünnib koletisi ,,Kapriisid" 1808a C.D.FRIEDRICH T.GERICAULT F.RUDE Rändaja udumere kohal Kloostri varemed Tammikus Meduse'i parv Sõttamineku laul E.DELACROIX C.MONET Dante ja Vergalius põrgus Vabadus viib rahva barrikaadidele Impressioon. Tõusev päike Rueni katedra E.MANET A.RENOIR ...
Romantismist eemaldumine 19.saj teisel veerandil Prantsuse revolutsioon Tegelik ja ilustamata Tõde aitab ühiskonda paremaks muuta MAASTIKUMAAL ID John Constable Romantiliselt meeleolukad, objektiivsed View of Salisbury BARBIZONI KOOLKOND Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistus. Pariisi maalikunstnikud 1830.a Barbizonis Loodusest võeti piltide värvitoonid, üksikasjad, kompositsioon Theodore Rousseau Jean-François Millet Honore Daumier Graafika Ühiskonnakriitili ne iseloom Suure üldistusjõuga tüübid Pilkamine Gustave Courbet Argipäeva kujutamine Oma näitus ‘’Realism’’ Maalis seda, mida ainult silmadega näeb ‘’Kivilõhkujad’’ Edouard Manet Kujutab Pariisi ja kaasaegset linnaelu Kuulus kompositsioon tavaliste inimestega ‘’Eine murul’’ ‘’Eine murul’’
kiire kasvu ja tööstuse arenguga teravnesid sotsiaalprobleemid, süvenesid lõhed ühiskonnas. Juhtiv maa on endiselt Prantsusmaa Esimene realist on * Honore de Daumier /domjee/ (1808-1879). Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste. Pilkas oma aja seltskonda, naeruvääristas pahesid; on teinud karikatuure ka poliitilistel teemadel. Figuurid ja näod on moonutatud, kuid väga ilmekad. Daumier oli ka väga hea maalija. * Jean François Millet /milee/ (1814-1875). On eeskätt talupoegade maalija. Ei kujuta aga talupoegi lõbutsemas ja pidutsemas, nagu varem kombeks, vaid töö ja tõsiste toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvameelne toon. Millet oli ise vaene, põlatud, tunnustus tuli alles peale surma. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad" põllul kummardamas kolm vana vaest naist, kes teostavad nö järelnoppimist Kuulsaim realismi esindaja on * Gustave Courbet /kurbee/ (1819-1877)
Rousseau asusid sinna püsivalt elama). Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismiks. Levis piltide valmismaalimine vahetult looduses. Loodusest võeti üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon. Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega. · JEAN FRANCOIS MILLET - kujutas enamasti talupoegi, mitte enam maastike - suhtus tegelastesse lugupidamisega, kuid nende saatusega leppides - Millet`l oli suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga - pärast tema surma hakati tema loomingus aga nägema mälestust kaduvast külaelust, eeskuju võtmine nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas - ,,Viljapeade korjajad", ,,Tööleminek", ,,Lambakarjus"
Realistid üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Objektiivsus: Nad maalisid seda, mida nägid. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. Maaliti inimesi ja argielu, ka elu varjukülgi. ISELOOMUSTUS Kasutati looduses nähtavaid üksikasju, toone ja kompositsiooni. Tumedaid ja poriseid värve ei asendatud erksamate ja harmoonilisematega. Väga varjundirikkad. Kujutatud valgustas ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. JEAN FRANCOIS MILLET "Viljakoristajad" HONORE DAUMIER "Crispin ja Scapin" GUSTAVE COURBET "Tere, härra Courbet" KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_(kunst (24.04.2011) J.Kangilaski "Üldine kunstiajalugu" T.Viirand "Kunstiraamat noortele"
Charles Francois Daubigny (1817 1878). Charles Francois Daubigny (1817 Constant Troyon (18101865). Oise'i kaldad. 1859. 1878). Lähenev torm. Pais Optevoz' lähedal. Jean Francois Millet. 1814-1875. Prantsusmaa. Francois Millet. Viljakoristajad puhkamas. 185053 Francois Millet. Francois Millet. Tööleminek. 1851. Viljapeade korjajad. 1857. Francois Millet. Francois Millet. Francois Millet.
Juba inglasel Constable'il (romantism) oli sugemeid realismist. Samuti jõudis prantslane Camille Corot (17961875), kaunite hõbekalt sillerdavate romantiliste looduspiltide autor, lõpuks välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (18141875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. Mõnel maalil on nad tööst kurnatud ilmel nõjatunud hetkeks labida või kõplavarrele hinge tõmbama. Arvatavasti tuntuim Millet' maal on "Viljapeade korjajad". Õhtupäikesest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardamas kolme naist.
Mänglevad on varjud, toonid Aktid nägid välja nagu päris elus Arhitektuur romantismist eriti ei hoolind Loodust jäljendati punktuaalse täpsusega Normaalsuseks sai boheemlus Inimesi kujutati nende loomulikus keskkonnas Tähtis oli ajalugu ja eksootilisus Suurteks realistideks olid Gustave Courbet ja Jean Francois Millet Inspiratsiooniks sündmused poliitikas Meisterlikkus ja vaba pintslitõmbe täpsus oli hinnas Seab tähtsamaks tunded ja isiku Maastike ja merepilte romantismis palju leidub
REALISM PRANTSUSMAAL 1. Võrdle romantikuid ja realiste. Mille poolest erines see, mida nad maalisid? Romantikute lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistus. Realistid loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid maalima ainult seda, mis nende ümber oli. 2. Kes oli John Constable? Miks me räägime temast käesolevas peatükis? Keda ta mõjutas? Inglise kunstnik, tal oli sugemeid realismist 3. Mida huvitavat hakkas alates 1830. Aastatest juhtuma Barbizoni külas? Keda külaelanikest tead nimepidi? Inimesed pühendasid enda looduse ilu ülistamisele. Corot 4. Milliseid mõtteid äratab sinus J.-F. Millet' maal ,,Viljapeade korjajad"? Esiplaanil vaesed naised, taamal kullakad viljakuhilad. Vaesed naised korjavad päevase koristuse ajal maja pudenenud viljapäid. Kurb meeleolu, vaesus, ränk töö. 5. Millisena kujutas inimesi Honoré Daumier? Tema tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole ju...
19. sajandi lõpuks oli realism kõige laiema levikuga vool Euroopa kunstis, see soosis fotograafia sündi ja arengut. Realismi õitseajal oli nähtava tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine eriti hinnatud, mis andis fotograafia leiutamisele tõuke ja 1822. aastal saadigi esimene püsiv fotokujutis. Kunstnikud Jean Francois Millet(1814-1875)- kujutas enamasti inimesi, mitte maastikke. Kahtlustati, et ta õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse alati austusega- need võisid olla kartulivõtjad, viljapeade korjajad või karjased- ta lihtsalt leppis nende saatusega. Teosed: "Õhtupalve", "Kaevajad" . Honore Daumier(1808-1879)- Tema peamine tegevus jäi graafika valda. Daumier' joonistustel on äha ühiskonnakriitilist iseloomu , avaldas ta oma töid radikaalses kirjanduses. Kujutatavad tegelased on küll pärit igapäevaelust, kuid mitte juhuslikud tegelased vaid suure jõuga isiksused
1.Marie Curie : Radioktiivsed ained Charles Darwin: Evulutsiooni teooria w.C.Rõngten : Rõntgen kiired E.Rutherford: Pani alguse tuumaajastule A.Einstein: Realtiivsuse teooria D.Mendelejev: Perioodiluse tabel S.Freud: Alatedvus L.Pasteur: Vaktsiin 2.G.Bell: telefon T.A.Edison: Fonograaf G.Marconi: Raadio Vennda Lumiered : Kino 3.Realism: Kunstisuundumus, mis püüab elu kujutada tõepäraselt. Impressionism: Kunstivool, mis püüdis avaldada meeleolusi. 4. Realism Kunstnikud: Coubert, Millet ja Repin 5.Imperssionismi kunstnikud: Manet, Monet ja Degas 6.Postimpresionismi kuntsnikud : Van Gogh, Cezanne ja Gauguin 7.Eesti kuntsnikud: Köler, Weizenberga ja Adamson 8. Seda maaliti tupsutades. 9.Postimpressionismis maaliti enamasti enda muljed 10.Taheti maid suurendada ja see ajas suhted pingeliseks. 11. Saksamaa tahtis vallutada Inglismaad ja nad mõlemad otsisid omale abistavaid riike 12. 1882 Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia loodi, et astuda vastu Saksamaale. 13
REALISM Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Jean François Millet "Viljapeade korjajad" (1857) Esile on toodud tegevus, mitte inimeste olemasolu või nende näod. Gustave Courbet "Kivilõhkujad" Maalil on kujutatud juhuslik hetk. Mulle meeldib see maal, sest esile pole toodud inimeste nägusid, vaid nende tegevus. "Tüdrukud Seini ääres" Minu arvates on sellel maalil mõeldud detailidele, näiteks kleidiriie, millel on välja toodud kortsud. Samuti ka puu all olev korv. Maali põhimõte pole eriti selge minu arvates. Honoré Daumier
Klassitsism 1770-1820-eitab vana ühiskonda, Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kõik sellised uued tuuled viisid lõpuks Suure Prantsuse Revolutsioonini (1789-1799) ja kuninga Louis XVI võimu ja feodaalkorra kukutamiseni. Arhitektuur- lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskuju antiikehitistest, esmaklassiline Põhimõte: idealiseeriv, tasakaalukas ning sümmeetriline, Algas täielik antiigivaimustus. Võlus tolleaegne kunst oma reeglipärasuse ja harmooniaga. Kunst pidi olema õpetlik ja näitama inimestele, millline peab olema ühe tubli kodaniku moraal. Esiplaanile seati kunsti abil riigitruuduse sisendamine ja uue ühiskonnakorra eest ohverdamise ülistamine. Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt. Ta on tuntud eelkõige...
19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Inglasel Constable'il (romantism) oli ka natuke realistlikumaid loominguid. Prantslane Camille Corot (1796-1875) jõudis välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814-1875), maalides neid raske töö juures. Millet' maal on "Viljapeade korjajad". Prantslane Gustave Courbet (1819-1877) väitis, et pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid asju peaasi, et seda tehtaks hästi. Courbet' enda teostest oli murrangulise tähtsusega hiiglasuur 6 m pikkune maal "Matus Ornans'is". Teistest Courbet' teostest on tuntuim "Kivilõhkujad". Prantsuse realistide hulka kuulus ka karikaturist Honore Daumier (1808-1879). Poliitilise sisuga
Klassitsism-18-19saj.Jaguneb kaheks-varaklassitsism(1760-90),kõrgklassitsism ehk ampiiristiil (1790-1820). mood,kleidid paistavad läbi.Nim. ka alasti ajastuks. Põhinõue kunstis lihtsus,vaikne suurus. Arhitektuur-levib euroopasse ja ka usa-sse. Ehitised sümmeetrilised,suurte siledate seinapindadega. Sissekäik meenutab kreeka templi fassaadi. Prantsusmaa-Pariisi Tähe võidukaar,Pariisi Pantheon. Ameerika-Valge maja,Kongresside hoone. Eesti-Tartu ülikool,Vana anatoomikum,Tartu tähetorn,Tartu raekoda.Suurem osa Eesti mõisahoonetest on klassitsismi stiilis.Maalikunst- J.L. David-maalikunstnik.Napoleoni kõrghetkede maalija."Horatiuse vanne", ,,Tapetud Marat","Sabiinitarud","Napoleon I ja Josephine kroonimine". Romantism-keskaja imetlus.(1830-40/50)Kasvab välja klassitsismist.On kunstivool.Romantikutele meeldib keskaeg.Romantism on sõltumatu kunst.Arhitektuur-Eklektika-palju erinevaid stiil(Sangaste loss)Historitsism-hakatakse ehitama uuesti va...
Romantism on tunnetekultuse aeg, ilusate meloodiate ja põnevate maalide aeg. Romantismi mõjutustel tulid meeste moodi pikad kuued, naised hakkasid kandma laiu seelikuid. Realism- on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Loobumine väljamõeldud maailmast.Hülgab romantismi liigset tundlikkust ja klassitsismi liigset ratsionaalsust. Tähtis on tõde, objektiivne ja ilustamata tegelikkuse esitamine. Prantsuse realism: Gustave Courbet Jean-François Millet Honoré Daumier Camille Corot Eesti realism: J.Köler A.Adamson A.Weizenberg Historitsism- palju vormisüsteeme- neogootika, neorenessanss v neobarokk. peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud möödunud ajastute kunstistiile matkinud kunstisuund.Historitsism tekkis romantismi mõjul. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki.Kuigi historitsistlik kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes
kunst ja teadus peavad tõde teenima, vastupidine romantismile, kasutati looduses nähtavaid toone, kujutatut valgustas ülevalt vasakule suunatud valgusallikas, tumedalt heledale üleminek, Prantsusmaa Barbizoni koolkond maalisid looduses ja elasid Barbizonis, innustust andis Contable näitus Pariisis, maastikumaalijad, side talurahva ja looduse eluviisiga, tahtsid luua uut moodu kunsti - realism, loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja kompositsioon, T. Rousseau, J. R. Millet, J. Dupre, J. F. Millet kujutas talupoegi, ta tegelased olid vastuolus ideaalskeemile, arvati, et ta õhutab lihtrahvast mässama, ,,Viljapeade korjajad", ,,Külvaja", ,,Kaevajad", H. Daumier graafik, teostel ühiskonna kriitiline iseloom, tegelased argielust, näeb kõiges pilkamis väärsust, motiiviks suurlinna lihtrahvas, ,,Crispin ja Scapin", ,,Pesunaine", ,,Transonain´i tänav", G. Coubert suured
It is often suggested to go dancing. Dancing is a very good aerobic activity, requires physical liveliness and burns a lot of calories. One point of view in favour of that you have enough energy to do these activities that you actually enjoy doing to keep your body fit. Therefore, following a healthy diet means ensuring that you eat when you are hungry, you stop eating when you are full, you include plenty of different types of fruits and vegetables, whole grains, things like brown rice, oatmeal millet. So when you find the activity you like, try to do it at least 3 to 4 times a week. As a result it will really help improve your level of fitness. In addition it can actually cause you to lose weight. As you see there are several different ways of keeping fit. There are no cons of keeping fit, but the main disadvantage is where people get obsessed with exercising and over exercise. This is bad because overexercising will make you really skinny and unhealthy.
1) Milliseid reforme hakati ellu viima Türgis 19. sajandi lõpul? Loodi sõjavägi, kristlased võrdsustati moslemitega, loodi uued ministeeriumid 2) Kes olid noortürklased? Sultani vägivallareziimi vastased 3) Miks Türgi impeerium lagunes 20. sajandil? osaleti I maailmasõjas kaotajate poolel. 4) Miks ei suutnud India eurooplaste vallutustele vastu seista? Indias oli mitmeusuline ühiskond, kirev rahvuslik kooseis ja range seisuslik kastikord. 5) Kuidas väljendus Indias rahvuslik ärkamine? 1885. rajati India rahvuskongress, 1906. Moslemi Liiga, 6) Milline oli Jaapani traditsiooniline usund ja kes oli selle pea? Shinto, Jaapani keiser, ehk kõrgemvaimulik 7) Kes oli Jaapani kuulsaim valitseja 19. sajandi lõpul ja millisesse dünastiasse ta kuulus? keiser Mutsuhito, Meiji dünastiasse. 8) Millised ümberkorraldused tehti Jaapanis 20. sajandi algul? Kaotati seisused ja nende eesõigused, anti õigused lihtrahvale...
Vincet Willem van Gogh . Vincet Willem van Gogh sündis Hollandis Groot-Zundertis Breda lähedal 30.märtsil 1853.aastal paljulapselises protestandi pastori perekonnas. Külas veedetud lapsepõlv jättis temasse kogu elu kestva armastuse looduse, eriti töötavate inimeste vastu. Kümneaastase poisikesena tegi ta esimesed pildid natuurist ja kopeeris meelsasti talle meeldinud graafilisi lehti . Kuna tulevase kuntsniku isa teenis pidevalt väikestes kogudustes , kannatas perekond pidevalt puudust. Sellepärast tahtis isa väga aidata oma vanemat poega Vinceti heale järjele. Lootusetu ja ühepoolne armumine pansionaadi omaniku tütresse kutsus Vincetis esile sügava depressiooni. Esialgu tulid, firmaomanikud talle vastu ja viisid ta 1874.aastal üle Pariisi, lootes ,et miljöövahetus noormehele soodsalt mõjub. Prantsusmaal kohtus Vincet Millet´ ja Corot´iga , kes jäid ta sõpradeks surmani. Lõpuks ei suutnud noormees sealgi rahu leida ning kaotas ...
Salvador Dalí Diana Dirgelo Temast Salvador Halo Felipe Jacinto Dalí i Domènech Eluaeg: 11.05.190423.01.1989 Hispaania maalikunstnik, fotograaf ja skulptor Sürrealistliku laadi kunstnik Lapsepõlv ja noorus Sündis keskklassist perekonda. Isa oli tal notar ja advokaat, ema katoliiklane. 12aastaselt alustas õppimist kunstikoolis. Joonistamisega hakkas Dalí tegelema kümneselt ja juba 14aastasena avas ta oma esimese näituse. 1922 asus ta õppima Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse, kuid ta visati välja. Suhted Frederico Carcia Lorcaga Madridi ühiselamus kohatud Federico Garcia Lorca sai Dalíle väga lähedaseks sõbraks. Dalí aga aimas, et nende suhe tähendab homoseksuaalsele poeedile midagi enamat kui vaid sõprust. Dalí tundis end väga meelitatuna, kuid ta oli sel ajal seksuaalselt täiesti kogenematu ja kartis väga, et teda võidakse...
,,Heinavanker", ,,Salisbury katedraal" ,,Viljapõld". 2) Kuidas kujunes Barbizoni koolkond? Barbizoni koolkond kujunes tänu sellele välja, et rühm maatikumaalijaid, kes käisid suvel maalimas Fontainebleau metsas ja elasid samas ka Barbizoni külas. 3) Millise uuenduse tõi maalikunsti Barbizoni koolkond? Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. 4) Keda ja kuidas maalis prantsuse kunstnik Jean-François Millet? Millet maalis enamjaolt talupoegi. Millet ei kujutanud talupoegi lõbutsemas ja pidutsemas, nagu varem, vaid Millet kujutas talupoegi töö ning tõsiste toimingute juures. Suured veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukrataolistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. 5) Miks ei leidnud Millet` looming ametlikku tunnustust? Millet'i looming ei leidnud ametlikku tunnustust, kuna tema loomingud olid lihtsad, rahulikud ning ülekaalus olid raskepärane ja kurvameelne toon.
Väga heatahtlikud teosed. Edgar Degas' lemmiktehnika oli pastell, liikuvuse kujutamine, balletistseenid. Camille Pissarro maalidel on õhulised ja päikeselised tänavad, põllud, aiad. Impressionismi tähtsus seisneb maalimisviisis, mitte sisu rõhutamises./// Realism- Prantsusmaa kunstnikud, 1830-ndatel loodusesse maalima läinud seltskond, sai koha järgi nimetuseks Barbizoni koolkond. Vahetu tegelikkuse kujutamine, lihtrahva raske elu näitamine olid ideeliselt esmatähtsad. Jean Francois Millet kujutas talurahva töid mitmekülgselt ja pälvis ajaloo jäädvustamisega tähelepanu. Prantslane Camille Corot asendas oma loomingus romantilised maastikud vahetu looduse jäädvustamisega, Honore Daumier tegi enamjaolt poliitilisi karikatuure, kuid ka olustikumaale ja skulptuure. Tähtsaim esindaja prantslastest oli mässumeelne Gustave Courbet, kes maalis suuri olustikupilte, ilustamata tegelikkust.Venemaal korraldati rändnäitusi ja nad nimetasid endid peredviznikuteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
