Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kirjandusteaduse kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi ) ?
  • Miks uurida kirjandust ?
  • Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandus - teaduslikud käsitlused ) otstarve ?
  • Mis on tõlgendamine ?
  • Mis on kirjandusteooria ?
  • Mis on selle iseloomulikud jooned ?
  • Milles seisneb kultuuri loolisus ?
  • Milline toime on lugudel ?
  • Mis on tekst ja lugu ?
  • Mis on süzee ja faabula ?
  • Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm ?
  • Millest tuleb vajadus samade lugude järele üha uuesti ja uuesti ?
  • Kes kõneleb ?
  • Kellele? millal? mis keeles ?
  • Millise autoriteediga ?
  • Mis üldse kuulub kirjanduslukku ?
  • Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on ?
  • Miks on sookategooria oluline kirjanduses ?
 
Säutsu twitteris
KORDAMISKÜSIMUSED
Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt.
Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised , kirja pandud teadmised.
Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon
Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)?
1. Poeetiline keel
- Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus
- Muudab igapäevast keelekasutust.
- On sellest intensiivsem.
- Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt).
- Fookus keelel ( rütm , sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus.
2. Väljamõeldis
- Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud
- fakt >- Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust
- konstrueeritud kunstireeglite põhjal
- väljamõeldislik ei ole alati kujundlik
3. Esteetilise väärtusega objekt
- Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades?
- esteetika : ilusa, tõese ja väärtusliku seosed
- sisu ja vormi seosed
- Kunst kunsti pärast e. Nn. ‘eesmärgitu eesmärk’
- Kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see
ei veena , informeeri jne.
4. Intertekstuaalne konstruktsioon
- Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon;
- Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise;
- Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega;
- Eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine.
Miks uurida kirjandust? Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandus- teaduslikud käsitlused) otstarve?
Kirjanduskriitika – tegeleb kaasajas ilmuvate teoste tõlgendamisega, kasutatakse hiljem kirjandusajalugude koostamisel
Eesmärk on täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu.

Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned.


Lüürika - luuletaja vahendab enda kogemust, tundeid, teema subjektiivne, isiklik. Kasutusel „ lüüriline mina“, mis võib, aga ei pruugi autoriga kattuda.
Eepika - proosavormis , kuigi klassikalises määratluses värssides (eepose heksameeter ), enamasti kolmandas isikus, pikem narratiiv , huvi keskmes objektiivne ja väline pilt või arenev sündmus.
Dramaatika - tegevuse vahetu kujutamine, otsekõne , dialoog , tegelased erinevad autorist, autor on kohal vaid lavamärkusena, sisaldab konflikte, algne struktuur: vaatused ja stseenid .
Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad.
Kirjandusanalüüsi kese võib olla nii autor, tekst kui ka lugeja. Autor - autori tahe , maailmavaade; teos - kui iseseisev tervik, kompositsioon , idee; lugeja - iga lugeja loob tõlgendades omaenda teose.

Mis on tõlgendamine?


Tõlgendamise aluseks on tõendusmaterjali kogumine ja mõistmine, kuidas kirjeldatakse tegelasi, millised sündmused toimuvad, mis järjekorras. Kitsas tähenduses on tõlgendamine keeleliste tähenduste määratlemine ümbersõnastamise kaudu, fookus ebaselgetel, keerukatel ja kujundlikel tekstiosadel. Laiemas tähenduses on tõlgendamine kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine . Tõlgendamine algab probleemi püstitamisega ning sellele pakutakse hüpoteese ja lahendusi.

Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine.


Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile .
Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub.
Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega.

Mis on žanr ? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt
muutunud? Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud
jooned.


Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned?
Kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline.
Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust .
Luule. Värss . Siire . Värsisüsteemid . Värsijalg . Levinumad värsimõõdud ( trohheus , jamb , daktül , amfibrahh, anapest . (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma).
Värss - lad. k. kirjarida. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga.
Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real ).
Värsisüsteemid:
a) silbilis -rõhuline: kindel arv rõhulisi ja rõhuta silpe - värsitõusud ja -langused
b) prosoodiline: välteline, rõhuline. Rõhuline: Kindel arv rõhulisi silpe, aga langused muutlikud, korrastamata värsijalad. Välteline: pikk silp + lühemad silbid . (nt. heksam.)
c) silbiline - värsside kindel silbiarv (nt. haiku , tanka, hispaania romanss , prantsuse 12-silbik)
Värsijalg - rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhuga ja rõhuta silbid.
Värsimõõt - värsipikkus, põhineb silpide vaheldumisel.
Levinumad värsijalad: ( - värsi tõus, v- värsi langus)
* trohheus: - v/ - v Kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike (rõhuline ja rõhuta) silp.
* jamb: v - / v - Kahesilbiline, lühike ja pikk, rõhk langeb teisele. Eesti keeles seega harva.
* daktül: - v v Kolmesilbiline, rõhk esimesel, järgneb kaks lühikest või rõhutut silpi .
* amfibrahh: v - v Kolmesilbiline, kahe rõhuta silbi vahel üks rõhuline. Eesti keeles harva.
* anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp).

Riim. Riimitüübid. Peaksite oskama nimetada, miks riim on luules
oluline ning nimetama tuntumaid riimitüüpe.


Riim - seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine silmapaistev tunnus. Loob kõlalise terviku, häälikulise kokkukuuluvuse.
Tüübid:
* algriim: sõnade esihäälikute kordus. Alliteratsioon - kaash .algr., assonants - täish.algr.
* lõppriim: ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe.
* täisriim : alates pearõhust riimsõna lõpuni: laeb- saeb , tuikab-luikab jne.
* irdriim: sarnase kõrval ka erinevad häälikud : draama -raamat, pikad- vikat
* liitriim: vajame- aja me, too mind - roolind
Silbiarvu järgi
* meesriim : üks silp, meel-keel
* naisriim: kaks silpi, armas-varmas
* daktülriim: kolm silpi, väraval-säraval
* hüperdaktülriim: neli silpi, täristades-väristades
Asendi järgi
Paarisriim : aabb, aa, bb cc
Ristriim : abab, abcabc
Süliriim: abba, abbba
Ahelriim: aba bcb cdc
Lausriim : aaaa
Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne
Levinuimad riimitüübid: aa bb, abab, abba. Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust.

Kõne-, lause ja piltkujundid („ Poeetika ”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus,
metafoor , isikustamine , ümberütlus, allegooria , metonüümia.


Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest.
Kõnekujundeid:
*epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale
*metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti
*isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule
*allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta
*ümberütlus e perifraas: rõhutab nähtuse mingit tunnust selle nimetust muutes
*metonüümia: saraneb metafooriga, ent ülekantud tähendus ilmneb ühe ja sama nähtuse piires, võtab võrdluseks mingeid sama objekti omadusi. Kui päike kui sinise taeva silm on metafoor, siis sinise taeva ratas on metonüümia.
Lausekujundeid:
*kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul.
* parallelism : sama mõtte kordus erineva väljendusega
* antitees
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kirjandusteaduse kordamisküsimused #1 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #2 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #3 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #4 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #5 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #6 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #7 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #8 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #9 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #10 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #11 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #12 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #13 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K O Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

14
doc
Kirjandusteaduse alused-konspekt
31
docx
Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool
34
docx
Kirjandusteaduse alused
42
docx
Sissejuhatus kirjandusteadusesse
20
docx
Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused
20
docx
Kirjandusteadus-kordamisküsimused 2015
62
pdf
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
20
doc
Sissejuhatus kirjandusteadusesse



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun