POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset, kui ka saksakeelset luulet. V. Arne Merilai on tema kohta öelnud: "Alliksaare teksti keelelise ilme näivast juhuslikkusest hoolimata ei ole seal sügavuti midagi kogemata. Kuigi tema meetodiks on silbi-, sõna- ja lausetoorme transportimine kalambuuri- ja paradoksimasinasse kõlaassotsioonide juhulindil, käivad selle ulmavabriku kõik tooted ükshaaval läbi operaatori kullipilgu alt. Meister otsustab, mis läheb praaki ja mis müüki
·ABBA Koostasid: Eva-Lotta Põder, Helerin Merilai, Karolin Merilai, Laura Viitpom Ajalugu ABBA oli Rootsi popbänd, mis asutati 1972. aastal. Ansambli liikmed olid Benny Andersson, Agnetha Fältskog, Anni-Frid Lyngstad ja Björn Ulvaeus, kes olid omavahel abielupaarid. Ansambli nimi tuleb liikmete eesnimede esitähtedest. Aastal 1974 võitis ABBA Eurovisiooni lauluvõistluse lauluga "Waterloo". ABBA plaate on kokku müüdud vähemalt 370 miljonit eksemplari. Oma hiigelajal oli
Stratosfäär Kain Merilai 10.a Stratosfäär • Paikneb kõrgusel 13–45 (10-50 m) • Stratosfääris puudub konvektsioon • Esineb inversioon • Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist • Kõrgusega kasvab osooni kontsentratsioon • Enamik osoonist tekib ja laguneb troopikas stratosfääri ülemises osas • Kõrgusel 20–30 km paikneb osoonikiht • Enamus osoonist tekib ja laguneb troopikas • Dissotsieerub alumises osas • Osooni lagundajad on – Vabad radikaalid – Lämmastikmonooksiid – Halogeeniühendid • Veeaur stratosfääris peaaegu puudub, sest kontsentratsioon väga
ehitamiseni, jäid 1970tel aastatel pooleli. Viimastel aastatel on vahepeal lagunenud kõrge katus asendatud siiski ajutise lamekatusega, mis kaitseb nii müüre kui ka muid säilinud konstruktsioone. II Kontrolli mõisahoonete, pargi/kalmistu säilivust kasutades Muinsuskaitseameti kultuuriväärtuste registri: https://register.muinas.ee/public.php?menuID 1. Muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektor, Kalle Merilai 2. 3. III Mine kultuuriväärtuste registrist edasi maaameti kaardile (Ava kaardil!) ning loetle kartograafilise andmebaasi põhjal praeguse mõisa (hooned, park, kalmistu) kaitse, hoolduse ja säilimise eesmärgil riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud piirangud: 1. mainuse liik:kaitseala 2. Looduskaitse ja Natura 2000 3. Pärandkultuur 4. Rahvusparkide mälumaastikud
• Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. • Suri 12.08. 1966 vähki Looming • "Nimetu saar" (näidend, 1966) • "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) • "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) • "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) • "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997) • "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) • Tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. • Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu,
Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002)
liidus, kuid jäeti kirjastamata. Postuumselt on antud välja tema luulekogusid ning tema luulet on tõlgitud soome, poola ja läti keelde. Teosed · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Luule temaatika Tema looming on kõlarikas ja sageli metafoorne. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, pulm (- ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi . Artur Alliksaar on kirjutanud ka laagriluulet ja sõjaväelaagrites kirjutatud luulet, kus kajastusid tema eluloolised faktid ja kannatusaastate luuletused.
Viivi Luik ...Olen kindel, et ühel päeval ärkavad kõik surnud üles ja nende esimene küsimus on: kas saab lugeda üht uut raamatu väljasurevas keeles... I.B.Singer Elulugu I VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. ·19541965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. ·19621965 Esimene trükis ilmunud luuletus, esimene raamat. ·1965 Töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. ·1967 Kutseline kirjanik Tallinnas. ·19931997 Elas Helsingis, 1996 Berliinis, 19982003 Roomas. ·1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Elulugu II ·1965 Esimene luuletuskogu. ·1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveits...
Commedia dell'arte Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpide ja maskidega rahvakomöödia. Tekkis 16. sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübidcon näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u
tõmbab vaataja endaga kaasa, tarbides ta jutustab sündustest aktiivsust teeb vaatajast jälgija, võtab talt aktiivsust paneb tundma paneb otsustama vahendab elamusi vahendab teadmisi vaataja elab kaasa vaatajale näidatakse huvi lahenduse vastu huvi tegevuse käigu vastu Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann
Ostuhulluse põhjused ja tagajärjed Tsivilisatsioon areneb automaatselt sooritavate toimingute hulga suurenemise tõttu -ALFRED NORTH WHITEHEAD- Mis võiks olla tänapäeval ostuhulluse põhjustaja ja mis on selle tagajärjed, miks lähevad inimesed hulluks odavate hindade pärast, nii et ostavad kaupa kokku ise et sellest aru saaksid või siis kui tuleb hull allahindlus siis minnakse kauplusesse seda saama ja siis lõpp kokkuvõttes nad lihtsalt tallatakse jalge alla, mille tagajärjeks võib olla inimese surm. Arusaadav, et kliendid on täna hinnatundlikud, kuid kui süüvida asja sisusse, siis isegi praegu ei ole hind enamasti prioriteed nr. 1, kuigi kliendid nii väidavad ja kuigi see on reaalsus. (Lainsalu 2011) Tüüpiline viga, mida tehakse, on see, et minnakse konkurendiga hinnasõtta ilma kliendile lisaväärtust andmata. See kurnab ära nii sinu kui ka konkurendi ning lõpp kokkuvõttes ei võida...
Tööülesanne Abimaterjalid: A. Merilai, A. Saro, E. Annus „Poeetika“, lk 39–88 (ÕIS), loengukonspekt. Vali lisatud tekstide seast üks luuletus. Iseloomusta allpool toodud punktide kaupa selle luuletuse värsitehnikat ja sõnastust, kasutades täpseid poeetikaalaseid termineid. Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. PENELOPE (Armuaeg, 1991, lk 159) Doris Kareva Öö kisub üles päeva kullast kootu (11) k-algriim -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ ning üha koomamale tõmbub ling – (10) -v/ -v/v -v/ -v/ oh et ei lõpeks otsa trots ja lootus, (11) o-algriim, e-algriim, l- algriim -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! (10) o-algriim, e-algriim -v/ -v/v –v/ Mu süda sulgub, tulvil tumma põlgust, (11) s-algriim, t-algriim nii abitu ja habisev kui lind (10) ees sed...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Jaanika Vain VIIVI LUIK Referaat Juhendaja: õp. Kristel Vaiksaar Muuga 2010 Lapsena mõtles Viivi Luik, et lapsepõlv on paratamatus. Tulevast kirjanikku huvitas palju rohkem see, mis saab, mitte see, mis parajasti on. SISUKORD Elulugu..................................................................................................................................4 Looming................................................................................................................................5-6 Teosed..............................................................................................................................7 Tunnustused.......................................................................................................
Relvastatud rüütli palverännak - ristisõda.Oma surivoodil otsustas liituda templiorduga.Temast sai munksõdur.Ordud ei ole kõikidele.Selle läbimiseks on vaja mitmeid rituaale.On vaja võtta kasutusele nende riietus,märgid,tavad.Ütleb oma naisest lahti.Abielu riituse kõrvale tõstmine,kui seda nõuab miski kohustus,on tavaline. *Mis on "ajasõlm"? - ta relativiseerib jne... *Pöördepunkt *Läbilõige Oidipus 21.10.2009 Arne Merilai "Türann Oidipus" Freudi teooriad Oidipuse kompleksi kohta.Vana-Kreeka tragöödia oli sõnalis,muusikaline tantsuga etendus,mis sarnanes ooperile.Tragöödia osad :proloog - sissejuhatus näitlejate poolt. Sophokles sündis Ateena lähedal.Sokratesest 17 a vanem.Hüüdnimi mesilane - oli magus aga ka nõelas.Sõber ja konkurent Perikles. Kokku 123 teost.Teada 110 pealkirja.Väejuhina türanlik.Elas 90 aastaseks.Peetakse targaks ja andekaks.Ei jäänud kunagi kolmandaks.Kirjutas ka lüürikat
1997. Lugejal on võimalus kaasa elada luuletaja kujunemisele õrnast looduslüürikust urbanistlikesse motiividesse kätketud sotsiaalselt ja psühholoogiliselt vahedate värsside meistriks. Luulekogule on omalt poolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke. KOGUTUD LUULETUSED 19621997 · Autori enda koostatud koondkogu sisaldab luulet aastatest 19621997, lisaväärtust annavad kindlasti kogudes ilmumata luuletused ning Arne Merilai põhjalik järelsõna. Ajaloo ilu · "Mida magusamalt sirel lõhnab ja mida sinisemalt lehvib taevas, seda eluohtlikum tundub olevat viibimine Balti riikides. Nendest riikidest ei tea keegi, kas neid ongi üldse olemas. Elu nendes on arusaamatu ning saladuslik. Viiskümmend aastat on siin vaid üks silmapilk, unenägu ja aur, mis katab varemeid ja tühje vundamente. Siin võib kiirgav
kirjandusteoreetilisi kontseptsioone ning proovisid neid nii uue kui ka vana kirjanduse peal. Teine osa uurijaist sooritab aga otsehüppe post-suundadesse. 1990. alguses tutvustatakse ja tõlgitakse palju olulisi autoreid. Kõigepealt tõusevad 1990. aastate algupoolel välja mõned kesksed suunad: psühhoanalüütiline lähenemine (Hasso Krull, Jaanus Adamson jt); diskursuse analüüsist lähtuvad suunad (Tiit Hennoste, Arne Merilai jt); 1990. keskpaigast omaette projektina strukturalistlik narratoloogia (Epp Annus, Rein Undusk jt). Uuel sajandil on siin toimunud mõned olulised muutused. Nii on narratoloogiaprojekt vaibunud ja selle tegijad jätkanud hoopis teistsuguseid liine. Tugevaks suunaks on aga arenenud feminism (Eve Annuk, Mirjam Hinrikus jt) ja oluliseks tõusnud postkolonialism (Tiit Hennoste, Tiina Kirss jt). Samuti on ennast hoopis enam eesti kirjandusliku
/ Kui surm hakkab mõtlema, siis on see mõtete surm." Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Tsitaat Arne Merilai poolt kirjutatuna luuletajast ja poeedi keelekäsitlusest raamatus "Artur Alliksaar- Päikesepillaja": 3. "Alliksaare teksti keelelise ilme näivast juhuslikkusest hoolimata ei ole seal sügavuti midagi kogemata. Kuigi tema meetodiks on silbi-, sõna- ja lausetoorme transportimine kalambuuri- ja paradoksimasinasse kõlaassotsioonide juhulindil, käivad selle ulmavabriku
Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus. Looming: "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998, 2004, 2007 ja 2011) "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Kirjandus: 1) Raamatud "Artur Alliksaar mälestustes", koostanud Henn-Kaarel Hellat. Ilmamaa, Tartu 2007, 240 lk; ISBN 9789985771570; sisaldab lk 7
Émile Zola; Eduard Vilde 19./20. sajandi vahetus 20. sajand Modernism, avangardism... Postmodernism Kaanon Ja mis sai edasi? Küsimusi sellest, milline on kunstiteos, milline on tema mõju jms on teemaks pigem esteetikauuringute ja kunstifilosoofia all; Ka kirjandusteadus tegeleb poeetika küsimustega; Kirjanikud loovad endale ise poeetika: subjektiivselt, produktile suunatult, nö projektipõhiselt. Autoripoeetika. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn : Keel ja Kirjandus, 2003. (ka võrguteavikuna) Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile
Koostanud Ellen Niit. Eesti Raamat, Tallinn 1987 ............................................................................................................................................11 ,,Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail". Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998................................................................................................11 ,,Õnnevarjutus" (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003..............................................................................11 ,,Under armastusest" (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tänapäev 2002...................................................................................................................11 ,,Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, 588 lk........................................................................11 ,,Laternaks mu enda süda"
teadusharu. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Päripäeva lugemine (reading with the grain): tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub. Vastukarva lugemine (reading against the grain): tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega, juurdleb, otsib uusi vaatenurki jms. Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ja mis on selle iseloomulikud jooned? Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)? Mis on poeetiline keel - kirjandus kui teatud sorti keelekasutus; igapäevasest keelekasutusest intensiivsem; tõmbab rohkem tähelepanu enda toimimisele [rütm, sõnakasutus] Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) A
meenutamineesitamine jne on jaapani traditsioonide ja kommetega tugevasti seotud. Haiku sünniajaks peetakse 16. saj.. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Bash (1644-1694). · Haiku peamised teemad on armastus ja loodus. Traditsiooniliselt sisaldas haiku viidet aastaajale. Eleegiline distihhon · ||||| · | | || | | Heksameeter + pentameeter Kirjandus: Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Burdorf, Dieter: Einführung in die Gedichtanalyse. Stuttgart / Weimar 1999. Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Link, Jürgen: Elemente der Lyrik. Brackert, Helmut, Jörn Stückrath (Hgg.): Literaturwissenschaft. Ein Grundkurs. Reinbek bei Hamburg 1992, 86-101. Muru, Karl: Luuleseletamine. Tartu 2001.
Nt.“ Suur Gatsby“: Romaan samas ka propageerib väärtusi, mida ta kritiseerib: osasid tegelasi (Gatsby, Daisy) kujutatakse piisavalt atraktiivsetena, et nende poolt esindatud väärtused tunduksid ihaldusväärsed. Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ja mis on selle iseloomulikud jooned? Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)? (A. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne. keeleline heakõla. kordused. kõne- ja lausekujundid. tähendusühtsus. koondumine määrava mõtte ümber. kontrast. uudsus Väljenduse eneseleosutav ehk poeetiline tegevus ilmneb alati, kui keel ehk suhtlusvahend muutub igapäevase tööriista asemel omaette eesmärgiks – loova tähelepanu, mängu objektiks. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest
mõne keerukama operatsiooni. Pole vaja lisada, et nüüd alles läheb keeruliseks, sest elu hakkab käima noormeestel üle jõu ja väljub nende kontrolli alt. Uurimustöö eesmärgiks on analüüsida Sass Henno raamatut ,,Mina olin siin esimene arest". Töö ülesandeks on välja selgitada, kas ja millega Rass lugejat üllatab, milliseid suhtegruppe tegelased omavahel loovad ja milline on peategelane? Uurimustöös kasutan metoodikat A. Merilai, A. Saro, E. Annuse õpikust ,,Poeetika" Hüpoteetiline seisukoht uurimistöö tulemustest on see, et peategelane Rass on muutuv tegelane ja kannab teose ideed, kõrvaltegelased on peategelase teenistuses. Töö koosneb sissejuhatusest, autori elu ja loomingu ülevaatest, uurimustöö metoodika kirjeldusest, uurimusest ja kokkuvõttest. 1. Autori elulugu 1.1. Ülevaade Sass Henno elust Sündis 13 .septembril 1982 Tartus, samal sügisel, kui suri Breznev. Esimesed kolm aastat
ja millal sõnasõna jne). Kirjanduskriitika on teose hindamine ja selle väärtuse seletamine. Kirjandusteooria seletab eeldusi/väärtusi, millele kirjanduskriitika eri vormid toetuvad. Päripäeva lugemine tõlgendab teost lähtuvalt tekstist. Vastukarva lugemine tõlgendab teksti kooskõlata teksti ideede ja väärtustega (Gatsby väärtuste kriitika vs. väärtuste ülistamine). Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ja mis on selle iseloomulikud jooned? Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)? 2 Kirjandus on teatud keelekasutus, mis muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem, eemaldub sellest (nn võõrandumisefekt) ja tõmbab tähelepanu enda toimimisele (rütm jms). | Stiil on väljendusvahendite korrastatus
● Kuidas eristada õiget ja valet, kvaliteetset ja mittekvaliteetset tõlgendust ? ● Kuidas me teame, et tõlgenduse abil saadud tähendused on täpsed ja asjakohased ? ● Kus on tõlgendamise abil tuletatud tähenduse piirid ? ● Mis juhtub juhul, kui meie tõlgendus lahkneb märkimisväärselt autori omast ? ● Midagi kirjandusena määratleb ? ● Miks on lugu jutustatud mittekronoloogiliselt ? ● Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? ● Kuidas narratiiv toimib ? ● Milleks ta hea on ? ● Miks lugude ‘tarbimine’ tänapäeval tähtsust minetanud ei ole ? ● Millest tuleb vajadus ‘samade lugude’ järgi üha uuesti ja uuesti ? ●
järelsõna: Erna Siirak. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1981; 2. trükk 1984 8 [Luuletused]. Sari Väike luuleraamat. Koostanud Ellen Niit. Eesti Raamat, Tallinn 1987 ,,Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail". Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998 ,,Õnnevarjutus" (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003 ,,Under armastusest" (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tänapäev 2002 ,,Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, 588 lk. ,,Laternaks mu enda süda". Valik luulet, koostanud Viiu Härm , Tänapäev 2006, 91 lk. (5) 9 KIRJAVAHETUSED Ivar Ivask, "Marie Underi kirju" Keel ja Kirjandus 1990, nr. 7, lk. 422429
niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. · Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. Looming: · Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Ernst Enno Elulugu: · 1875 1934 · Ernst Enno sündis 8.06. (27. 05.) 1875 Rannu kihelkonnas kõrtsmiku ja talupidaja perekonnas.
S. Fitzgeraldi romaan, “Suur Gatsby” (“The Great Gatsby”, 1925) Päripäeva lugemine > romaan kritiseerib pealiskaudseid väärtusi, mis peab sotsiaalset staatust väärtuslikumaks kõikidest teistest väärtustest Vastukarva lugemine > romaan samas ka propageerib väärtusi, mida ta kritiseerib: osasid tegelasi (Gatsby, Daisy) kujutatakse piisavalt atraktiivsetena, et nende poolt esindatud väärtused tunduksid ihaldusväärsed. Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ja mis on selle iseloomulikud jooned? Kujundilisus -Tähelepanu vormil, enesele osutav Stiil - väljendusvahendite korrastatus, ajastu, autori, kunstivoolu loome- ja maailmanägemise viis, sisu- ja väljendusühtsus. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne, keeleline heakõla, kordused, kõne- ja lausekujundid, tähendusühtsus, koondumine määrava mõtte ümber; kontrast, uudsus
Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. • Žanr on kirjanduse (või mõne teise kunstiliigi) kategooria, mis põhineb teatud stiililiste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. • Žanr on arenenud lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. • Põhižanrid: vt 4. küsimus Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? • A. Merilai: Nii nagu muusika materjaliks on helid ja maalil värvid, on sõnakunstiteose materjaliks keel, millega saavutatakse ilukirjanduslik suhtlus, see keel pole tavaline, vaid kujundlik, rütmiline kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. • J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele
Vabaduse jaoks sündinu ei kadesta vange, kuigi neil on kergem. Ka vangina on ta vaba. Looming · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) 14 15 Kokkuvõte Luuletuse "Ärge tapke inimest" Henrik Visnapuult analüüs: Luuletuses on 4 stroofi . Värsiridu 1 stroofis on erinevalt . Esimeses stroofis on 5 , teises stroofis on 3 ja kolmandas ning neljandas on stroofe 4 . Luuletuses ei esine võrdlust ,
Saaremaa Ühisgümnaasium Ilmar Laabani elu ja looming Referaat Autor: Evelin Varris 12a Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ELULUGU.............................................................................................................................4 2. LOOMING............................................................................................................................ 6 2.1. Üldiseloomustus ...........................................................................................................6 2.2. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus. Luuletusi 1943-1945"................................................ 6 2.3. ,,Rroosi Selaviste"....................................................
Jõhvi Gümnaasium Kullilised Referaat Kain-Theodor Merilai 7.a klass Õpetaja Tiina Gaskov Jõhvi 2012 2 Sissejuhatus Minu poolt koostatud referaadi sisuks on bioloogias õpitavad röövlinnud. Maailma 8600-st linnuliigist on kullilisi ja kakulisi kokku vaid 405 liiki. Ka Eesti enam kui 300-liigilises linnuriigis pole 28 kulliseliigil (koos alamliikidega) ja 13 kakulise liigil arvuliselt väga suurt kaalu. Ometi on kullid ja kakud elusas
võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? Kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule. Värss. Siire
all; Kirjeldage poeetika arengut. Milliseid autoreid oskate nimetada ja Ka kirjandusteadus tegeleb poeetika küsimustega; miks on nad olulised? Kirjanikud loovad endale ise poeetika: subjektiivselt, Mis on klassika? produktile suunatult, nö projektipõhiselt. Autoripoeetika. Otsige leksikonidest kaanoni definitsioone. Võrrelge neid. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn : Keel ja Kirjandus, 2003. (ka võrguteavikuna) Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999.
Arne Merilai Tragöödia · (Aischylos), u 524456 eKr · (Sophokles), u 496406 eKr · (Euripides), u 484406 eKr · Proloog, parodos, episood, stasimon, kommos, eksodos, deus ex machina; koor, näitlejad, teadustaja. Komöödia · (Aristophanes), u 446385 eKr · (Menandros), u 343291 eKr Sophokles. Kuningas Oidipus. Tlk. Ain Kaalep, Ülo Torpats. Komment. A. Kaalep, Anne Lill. (1998, 2003, 2006) Anne Lill. Inimene ja maailm kreeka tragöödias (2008) Anne Lill. Tragöödialeksikon: teemad ja tegelased antiikkreeka teatris (2004) (u 496406 eKr) Aias Trahhislannad Elektra Philoktetes (409) Antigone (442) Kuningas Oidipus Oidipus Kolonoses (401) (Jälitavad saatürid) Kokku 123 teost Teada 110 pealkirja Kuningas Oidipus Teeba kuninga Laiose ja Iokaste poeg viidi mägedesse surema. Oraakel ennustas, et temast saa...
Eesti keele struktuur. Tln.: Künnimees, 1997 3. Erlet, M. Metslang, H. Oma või võõras? // Keel ja Kirjandus, 1998, nr. 10, lk. 657-659. 4. Hennoste, M. Väike lugemisõpetus. Tln.: Avita, 1998 5. Hint, M. Häälikutest sõnadeni, Tln.: Valgus, 1978 6. Kerge, K. Nüüdistekstid: Kas suunamatu keelemuutus? // Keel ja Kirjandus, 1998, nr. 4, lk. 225-235. 7. Kull R. Kas kindel või lagundatud kirjakeel? // Keel ja Kirjandus, 2000, nr.1, lk 5-7. 8. Merilai, A. Saro, A. Annus, E. Poeetika. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003 9. Mäger, M. Eesti keele õpik. Tln: Valgus, 1989 10. Raun, A. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Trt.: Maarjamaa, 2000 11. Vetemaa, E. Hõbedaketrajad. Tallinn, 1977 12. Vääri, E. Kleis, R. Silvet, J. Võõrsõnade leksikon. Tln.: OÜ Kirjastus Valgus, 2000 13. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat (www.keelevara.ee) 14. Erelt, M. Erelt, T. Ross, K. Eesti keele käsiraamat 1997. (http://www.eki
Ka on näiteks piiblikaanon, mis on kindlaks määratud. Kirjanduskaanon on aga ähmane ja muutub. Kriitika: kirjanduskaanoni ülesehitus on kooskõlas eliidi, valitseva klassi huvidega. Maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu - rassistlik, patriarhaalne, imperialistlik. AGA kaanon on mitmete normide ja tegurite tulem, ka nn. avatud kaanon ei saaks sealt niisama välja visata sajandeid tuntud teoseid. Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? Kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule. Värss
Tartu Tervishoiu Kõrgkool MÜÜDID KONTRATSEPTSIOONIST iseseisev töö seksuaalkasvatuses ja pereplaneerimises Kati Sild Tiivi Pihla Egle Rohtla Kerli Puusta Maria Merilai Kristel Kaljuvee ÄM I Tartu, 2007 Käesoleva iseseisva töö ülesanne on anda põgus definitsioon mõistele kontratseptsioon, rääkida kõikvõimalikest naljakatest ja vähemnaljakatest müütidest, mis kontratseptsioonist loodud on ning teha üldistav kokkuvõte antud teema kohta.
Teooria abil teatud korrapära või loogika leidmine kirjandusteoses. Üldine poeetika, kirjanduse tingimuste ja reeglipärasuste uurimine Seletab eeldusi ja väärtusi, millele toetuvad kirjanduskriitika eri vormid Päripäeva – tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub Vastukarva – tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ja mis on selle iseloomulikud jooned? Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)? Poeetiline keel Kujundilisus Tähelepanu vormil Enesele osutav Sisuühtsus ja väljendusühtsus Stiil o Väljendusvahendite korrastatus o Ajastu, autori, kunstivoolu loome- ja maailmanägemise viis
elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teoseid AGA kaanon on mitmete eri tasandi normide ja tegurite tulem, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne tase ja nende haakuvus ajast aega aktuaalsete inimolemist ja ühiskonda puudutavate probleemiga Ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? (A. Merilai, "Poeetika", lk 33) rütmiline kõne (sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus ehk parallelism; kaudse või kaunistava ütluse (kõne- ja lausekujundite) tarvitus; suurenenud tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, anto- nüümid);
AGA kaanon on mitmete eri tasandi normide ja tegurite tulem, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne tase ja nende haakuvus ajast aega aktuaalsete inimolemist ja ühiskonda puudutavate probleemiga Ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? (A. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne (sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus ehk parallelism; kaudse või kaunistava ütluse (kõne- ja lausekujundite) tarvitus;
· ,,Mu süda laulab" (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo; järelsõna: Erna Siirak. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1981; 2. trükk 1984 · [Luuletused]. Sari Väike luuleraamat. Koostanud Ellen Niit. Eesti Raamat, Tallinn 1987 · ,,Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail". Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998 · ,,Õnnevarjutus" (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003 · ,,Under armastusest" (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tänapäev 2002 · ,,Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, 588 lk. · ,,Laternaks mu enda süda". Valik luulet, koostanud Viiu Härm, Tänapäev 2006, 91 lk. Lisad Sirelite aegu 1 Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad maja taga.
Viivi Luik-meie aja lüürik Referaat Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................... .....3Elu ja looming....................................................................................................4 Mälestused..........................................................................................................5 Aeg inimese ja looduse vahel.............................................................................8 "Elujoon"...........................................................................................................11 Kokkuvõte.........................................................................................................13 Kasutatud materjal.....................................................................................
7. Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiast ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima. Päripäeva lugemine (reading with the grain) tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub. Vastukarva lugemine (reading against the grain) tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega. 8. Poeetiline keel A. Merilai: rütmiline kõne (sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus ehk parallelism; kaudse või kaunistava ütluse (kõne- ja lausekujundite) tarvitus; suurenenud tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, antonüümid); koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte, idee ümber; kontrast
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa,...
8.Mis on poeetiline keel (A.Merilai ja J.Wainrighti määratlused)? Mis on selle iseloomulikud jooned? Poeetiline keel on: Kujundilisus, Tähelepanu on vormil Enesele osutav Sisuühtsus ja väljendusühtsus Stiililt on väljendusvahendid korrastatud; ajastu, autori, kunstivoolu loome- ja maailmanägemise viis. A.Merilai: ,,Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. J.Lotman: ,,Luuletus on keeruliselt väljendatud mõte". Poeetiline keel Merilai ja Wainrighti määratluste järgi: A.Merilai: Rütmiline kõne (ehk sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); Keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); Kordused ehk ka parallelism; Kõne- ja lausekujundid; Tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, antonüümid); Koondumine määrava mõtte, idee ümber; Kontrast (ehk ühtsuse nägemine erinevas ja erinevuse leidmine ühtsuses);
Ta võiks olla juhtautor, aga ta on liiga palju kirjutanud. Jaan Undusk (s. 1958) 1990 Kuum – proosa muutumises tähislik roll. 1990 Goodbye, Vienna (Gertrud) – näidend 2003 Quevedo – näidend 2008 Boulgakoff – näidend Ta võiks olla ajastu juhtautor, kuid ta on selleks liiga vähe kirjutanud. Huvi draama vastu tõuseb 90ndate lõpus ja nullindate alguses. Undusk muutub seal kindlasti üheks juhtautoriks. Ülo Mattheus Arne Merilai 2009 Türann Oidipus Ervin Õunapuu -- jõudis proosani 90ndatel aastatel, kuid enne seda sai tuntuks kunstnikuna. Jüri Ehlvest (1967—2006) 90ndate kirjandussituatsioonis hakkab võtmeliselt segast rolli mängima. Tema kirjandikukuulsus on olemas juba umbes viis aastat enne tema esimest kogu olemas. Tema Vikerkaares ilminud tekstide põhjal tekkis mingi retseptsioon. 1996 Ikka veel Bagdadis 1996 Krutsiaania 1997 Päkapikk kirjutab 1999 Elli lend
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
