Itaalia Merilin Vallimäe 031MT Itaalia üldandmed Riigihümn: Fratelli d'Italia Pealinn: Rooma Pindala: 301 230 km2 Riigikeel(ed): Itaalia Rahvaarv: 60 200 100 (2010) Rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Riigikord: Parlamentaarne vabariik Itaalia üldandmed President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus : 17. märts 1861 Rahaühik: Euro (EUR) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Usund: Katoliiklus Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze Itaalia riigi lipp ja vapp . Itaalia riigi Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Ta asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa n...
aidanud kaasa inimeste tsiviliseerumisele. Valmisid uurimused inimtsivilisatsiooni arengust täiustumise suunas Johann Gottfried Herder • Üldised seisukohad: ◦ Historismi-printsiip: oluline pole “puhta mõistuse” analüüs, vaid selle ajalooliste avalduste analüüs. ◦ Singulaarsuse-printsiip: asjade mõistmiseks on vaja neid tunda nende ainulaadsuses. ◦ Inimkonna ajalugu = kultuuriajalugu: inimeste areng on seotud kultuuri arenguga, keele ja mõtlemisega ◦ Europotsentrismist loobumine: kultuuriajalugu puudutab kogu inimkonda. • Herderi kultuurikäsitlus ◦ Kultuuride mõistmiseks on vaja neid tunda nii nende ainulaadsuses kui ka ajaloolisuses. ◦ Ükski ajastu ei ole teistest parem ning ükski kultuur pole pelk vahend teel teise kultuuri juurde. Herderi mälestusmärk Riias (1864) ◦ Kultuuri kandjaks on rahvas
LESOTHO Hanna-Stiina Kortin 11.klass ASUKOHT • Merepiirita riik Lõuna-Aafrikas Draakonimägede lõunaosas. • See on enklaavina ümbritsetud Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumist. • Pindalalt on natuke üle 30 000 km² ja seal elab napilt üle kahe miljoni inimese. • Lesotho pealinn on Maseru, mis on ühtlasi ka suurim linn. Lipp Vapp LOODUS • Absoluutse kõrguse poolest on Lesotho üks maailma kõrgeimal asuvaid riike (80 % aladest kõrgemal kui 1800 m). • Madalaim punkt maa edelaosas on 1400 meetrit üle merepinna, mis on riikide seas maailma kõrgeim. • Idapiiri lähedal paikneb maa kõrgeim tipp Thabana Ntlenyana (3482 m). • Tähtsaimad loodusvarad on vesi ja teemandid. HALDUSJAOTUS RAHVASTIK • Rahvaarv on 2 074 000 miljonit, mis on maailmas 150. kohal. • Inimeste keskmine vanus on 23,8 aastat ja keskmine eluiga on 52,9 aastat. • 27,3% Lesotho elanikest elab linnades. • 90% Lesotho rahvastikus...
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: · Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile · Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine · Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt majanduse kultuuriajalugu, poliitika kultuuriajalugu, sõja kultuuriajalugu, kunsti kultuuriajalugu jne. "Uus kultuuriajalugu" on kõikehõlmav ajalugu, st kultuuriajaloo vaatenurgast saab uurida kõiki mineviku valdkondi: poliitikast ja
1. Millised teemad olid levinud 15. saj. itaalia maalikunstis? 2. Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? 3. Keda nimetab enamik kunstiajalugusid itaalia renessanssmaali isaks? 4. Nimeta tema peamised tööd. Mille poolest olid need uudsed? 5. Millised kunstnikud maalisid kauneimaid madonnapilte? 6. Mille edasiandmisele pühendas peatähelepanu Paolo Uccello ja millele Domenico Veneziano. 7. Miks peetakse Piero della Francescat suureks kunstnikuks? 8. Kes paigutas kirikuseintele piiblistseene maalides tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi? 9. Kelle tööd on suured maalid "Venuse sünd" ja "Kevad"? Mida lähemat tead nende teoste kohta? 10. Millises linnas ja miks hakkas levima õlimaal? 11. Milline kunstnik töötas 15. sajandil Mantovas? 12. Mida oskad öelda Giovanni Bellini looming kohta? 15. sajandil oli itaalia maalikunstis levinud temaatika enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtsutamine muutis piiblitegelased ja pühakud ka...
Muinaseestlaste eluolu iseloomustus läbi muinasaja perioodide (tööriistade ja tegevusalade areng) Muinasaja perioodid Muinasaeg algas 2 miljonit aastat tagasi, meie teadmised tuginevad arheoloogial, vanadel saagadel, pärimustel ja kroonikatel. Kõik, mida me arvame teadvat on oletused, mida me ei saa iialgi kontrollida. Arheoloogid on jaotanud muinasaja perioodideks vastavalt peamistele materjalidele, mida kasutati töö- ja tarberiistade valmistamiseks. Vastavalt materjalidele on muinasaja perioodid: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Eestis loetakse muinasaja lõpuks 13.sajandi algust, mil lõppes Eestis muistne vabadusvõitlus (1227). Kiviaeg Eestis esines keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhendeni e.m.a) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (III aastatuhandest kuni II aastatuhande keskpaigani e.m.a). Mesoliitikumi aja inimesed said ülalpidamise kalastami...
tähendustest või loomulik kultuuri areng - kultuuriline pööre - komplekssed põhjused. seletada midagi läbi kultuuri ☼ epistemoloogilised (=tunnetuse olemusega seotud) väljakutsed: kultuuriajaloo rõhk tähenduste uurimisele ei tundu enam piisav, soov on pöörata enam tähelepanu mineviku ainelisele, emotsionaalsele ja afektiivsele mõõtmele, kehalistele praktikatele, loodusele ja keskkonnale, jne vana vs uus kultuuriajalugu: vana:meetodid ja objektid - tähtsuse järjekord - poliitika, pärast valitsemine ja viimane kunst - ajaloo õpikud valitsejad muudavad midagi, mitte kultuuri - domineeriv arusaam kultuuriajaloost: kõik on oluline, mitte ainult poliitika, vaid ka kultuur kultaja: vana kultaja - objekti keskne, mida saab uurida, on lahus (koolis) “Vana kultuuriajalugu” on ennekõike nn. kaunite kunstide ja teaduste ajalugu.
1. Kultuuriajalugu võib käsitleda mitmel erineval moel. Üks neist on kindlasti vaadelda seda suurte narratiivide abil. See on justkui suur lugu, mis koosneb väga erineva suurusega gruppidest ja ka indiviididest. Gruppide alla kuuluvad näiteks erinevad ühiskonnakihid, perekonnad ja nii edasi. Neid võib jaotada pea igat moodi ja erinevate tunnuste alusel. Indiviid, kellest suures loos räägitakse, on üldjuhul niiöelda kõrgemast klassist, kuigi uuemates kultuuriajalookäsitlustes on ka lihtinimeste lugusid. Tegelikult on suur narratiiv pigem ,,suurte" inimeste lugu, seal küll räägitakse ka tavainimestest, kuid põhirõhk on ikkagi ,,suurtel". Nende elusaatuselt keskendutakse rohkem, ülejäänu on siiski natuke kõrvaline. Päris ära loomulikult ,,väikseid" inimesi ei unustata mõnikord pühendatakse neile terveid lugusid ja tihti on nende tegevus taustaks, kuid mitte nii suurel määral. ,,Suured" lood ongi püsima jäänud ilmselt just nende ,,suuruse...
Vana-Egiptus Karolina Toom Interjöör Seinad heledad või kaetud mustrilise kangaga Põrandal matid Suletud, väheste akendega Maalitud sirmid, õlilambid Rikkalike maalingutega kaunistatud Vähe mööblit Kokkulappimise tehnika väikesed puutükid ühendati kinnituspukadega, täiendavelt kasutati taimset või nahkset nööri, hiljem metallist naelu. Mööbli pind kaeti pahtliga, selle peale maaliti, immiteeriti puud või kivi Kasutati vineerimist ja dekoortehnikaid Materjal- akaatsia, tamarisk, seeder, küpress, eebenipuu VOODID - Vanimad on puutüvedest kokkuseotud - Voodijalad olid härjasõra või lõvikäpa kujuga - Voodiraam üle tõmmatud naha või kangaga, selle peal madrats - Võis olla peats või jalus, nikerdatud näiteks lõvimaski kujuline - Patja polnud, selle asemel jäik peatugi LAUAD - Väikesed - Plaat oli puust, punutud, metallist või kivist - Jalgu 1, 2, 3, 4 ; vormilt sarn...
Mina kui Giza püramiidide giid Kui mina oleksin Giza püramiidi giid , siis enne püramiidide juurde minekut ma teeksin kokkuvõtte. Minu jutt oleks järgnev: kõigisse kolme püramiidi- kuningate Hufu (Cheopsi), Harfu (Chephreni) ja Menkure (Mykerionose) hauakambritesse- murti sisse juba muistesel ajal ning kõik nende imepärased aarded varastati.Püramiididel on tipud kadunud , kuna 19 saj. levisid juttud nagu oleks püramiidide suuremad aarded peidus tippus nii siis hakkasid aarde otsjad aardeid otsima ja nad pidid pettuma ,kui olid püramiidid rikkunud. Siis suunduksime Suurde Püramiidi on orienteeritud geograafilisele põhjapoolusele täpsemini kui mis tahes teine teadaolev monument, astronoomiline rajatis või muu ehitis maailmas.. Giza Suur püramiid kõigest 3 minutit. Uurimused on näidand, et see võib olla tingitud kas Maa pooluse nihkumisest või Aafrika mandri liikumisest. Seega võis Suur Püramiid ehitamise ...
Kultuuriajaloo lätted Kultuuriajalool puudub olemus, kuid seda saab määratleda ainult tema ajaloo kaudu. Samas on raske kirjutada millestki niisugusest, millel puudub püsiv identiteet. M. Foucault rõhutas tunnetuslikke ,,katkestusi" ja ütles, et me seisame silmitsi ,,olevikukesksuse" ohuga ja riskime võimetusega üldse midagi kirjutada. Just see ongi kõikide ajaloolaste probleemiks. Praegused olevikukesksed küsimused oleksid: kui vana on kultuuriajalugu ja kuidas on kultuuriajaloo kontseptsioonid aja jooksul muutunud? Vältides sama olevikukeskset vastamist on nendele küsimustele väga raske vastata. Võibolla oleks lihtsam vastata, kui me lähme tänasest ajast tahapoole. Näiteks uurida mille poolest praeguse sajandi kultuuriajalugu erineb 1900. aastate omast, seejärel vaadata kuidas 1900. aastate kultuurilugu erineb 1800. aastate omast jne. Väljend ,,kultuuriajalugu" tuli saksa keelest ja ulatub tagasi 18. sajandi lõppu, kui J.C.
õhtumaa tipphetkeks peab ta 18.sajandit. 8. Mida uurib ajalooline antropoloogia? [Kultuuriajalugu, lk 144] Ajalooline antropoloogia uurib “ajaloolist teist/võõrast”, taotledest võõraste rahvaste ja kultuuride praktikate, tavade ja uskumuste kirjeldamist ja tõlgendamist. Võõra defineerib kas geograafiline, kultuuriline või ajaline distants oma vaatepunktilt. Kasutusele võetakse nii ajaloo, kui ka antropoloogia uurimismeetodeid. Eelkõige on rikastanud antroploloogia kultuuriajalugu. Prantsuse traditsioon on toetunud eelkõige strukturaalantropoloog Claude Levi-Straussi töödele ja uuriti eelkõige mineviku ühiskondade pereelu. Ameerikas eelkõige Clifford Geertzi töödele ja uuritakse sotsiaalseid riitusi js situatsioone. Saksamaal on tugev filosoofilise antropoloogia suund eesotsas August Nitschke ja Hans Medickiga, uurimisobjektideks mineviku käsitlus inimese kehast ja inimese isiksusest. 9
Kuid ma arvan, et haritud täiskasvanu peaks tundma eri usundeid. Ta ei peagi omaks võtma ühtki usku, aga ta võiks teada mõnest. Tänapäeval, kui piirid on lahti ning infovahetus teiste maadega on kõrgelt arenenud, peame me minu arvates tundma teiste rahvaste kultuuri ja religiooni. See on viisaka suhtlemise alus. Hoolimata sellest, ei arva ma, et Eesti koolide õppekavades peaks olema religiooniõpetus. Ma arvan, et koolides võiks õpetada hoopis kultuuriajalugu, mille käigus räägitaks eri maade kirjandusest, muusikast, teatrist, aga ka religioonist. Ma usun, et nii saavutame me ühiskonnas märksa kõrgema harituse ja lugemuse. Gert
jäi võimudel kahe silma vahele ja nii tegutses eestlaste lauluarmee varjatult edasi, kindraliteks koorijuhid, relvameistriteks heliloojad ja reameesteks kümned tuhanded lauljad, kes õhtuti kultuurimajades üha uusi ja uusi viise selgeks õppisid. Kuni viimaks oli juba lihtne seda meeletut arsenali ära kasutades riik vabaks laulda. Kui nüüd esitada küsimus, kuidas mõjutas see Jaroslavli perioodi loodud kunst Eesti kultuuriajalugu? Siis minu vastus on, et positiivselt see tegi võimalikuks eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise.
Rooma kunst 753 a eKr Rooma linna asutamine. Enne seda polnud Rooma kunsti sellisel kujul välja kujunenud. Paljud Rooma kunsti teosed Kreeka kunstiteoste, skulptuuride koopiad (tuimad, ilmetud näod). Ka Pompeijs maalid suuremas osas kreeklaste tööd, Colosseumi sambad esimesel korrausel dooria, teisel joonia, kolmandal korintose sambad (roomlane segab stiilid). Paljud kreeka kunstnikud tegutsesid Roomas. ARHITEKTUUR Roomlased tegid siin mitmeid muudatusi. Rooma arhitektuur astub suure tehnoloogilise sammu edasi ,,ROOMA BETOON" (sidematerjal kaared, kaarevõllid, kuppelehitus esimesena Roomas). (Voldemar Vaga ,,Üldine kultuuriajalugu") Rooma mentaliteet hoopis teine kui kreekas (kreeka maailmavaade oli sõltuv jumalatest, usust. Ehituspärl tempel, jumalate auks loodi mõjukamaid templeid ja ka kaunimaid). Roomas jumalad muinasjutulised olevused, kes ei mänginud nii suurt rolli. Roomlane materialistlik seetõttu ehitati templeid ...
⮚ XVII sajand eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1973.a esimesed piiblitõlked ⮚ XVIII sajand – eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktiliste vagajuttude tõlked, kalendrid. Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad ⮚ XIX sajandi I pool – esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud ⮚ XIX sajandi II pool – eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob ● Mis on uus kultuuriajalugu ? ❖ Uus kultuuriajalugu on antropoloogiline ajalugu – palju väikeseid detaile. Kultuuri vaadeldakse ühtse tervikuna. Tuleb käsitleda mitmekesisena. ● Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on ? Nii antiikmaailma poeedid kui ka tänapäeva kirjanikud on sageli pöördunud klassikaliste müütide poole. Kuni 18.sajandi lõpuni oli kirjanduses nn. müüdiperiood. 20.sajandil tõrjus realism müüdi tagaplaanile, sest kirjanikke huvitas rohkem kaasaja tegelikkus. Siiski
Frida Kahlo ,,Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril" Kunstiteose ,,Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril" on valmistanud Mehhiko kunstnik Frida Kahlo 1932. aastal. Õlimaali originaalsuurus on 30 cm x 34 cm. Frida Kahlo, sünninimega Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón, sündis aastal 1907. Frida aga arvas, et tema elu algas moodsa Mehhikoga ning nimetas oma sünniaastat hoopis 1910. Aastal 1925 õppis ta gravüüritehnikat Fernando Fernandeze käe all. Paraku sai Frida autobussiõnnetuses rängalt vigastada ja oli 3 kuud pärast õnnetust sunnitud olema kogukehakipsis. Sellel ajal otsustas Frida edaspidi ainult maalimisele pühenduda. 1926 maalis ta oma esimese autoportree. Ta proovis inimestele edasi anda, mis tema elus toimub. Väga paljud tema kunstiteosetest valmisid tal haiglavoodis, kus ta valudes piinles. Õnnekombel õppis Frida uuesti kõndima. Frida sõbranna tutvustas teda Mehhiko kunstnike ...
maakera ulatuses eesti kirjandusena. Kui me kunagi sadade aastate pärast vaatame oma 20.sajandi kultuurilugu eemalt, siis pole enam tõepoolest tähtis, mis toimub eksiilis ja mis okupatsioonis. Siis kaotavad mõisted „pagulaseesti” ja „väliseesti” lõplikult oma mõtte. Kasutatud kirjandus: Undusk, Jaan 2008. Eesti, eksiil ja Välis-Eesti: Väike mentaliteedilugu. Moodle.ut.ee , I. Lembinen, 2014, Kultuuriajalugu, „Pagulus” http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_pagulaskirjandus (05.05.2014) 2
suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? Kirjandusloolisus sündis romantismiga. Johann Herder sõnastas: ajastu-rahva eripära (rahva hing), eri rahvaste eri kultuurid, kultuuri ajaline muutumine. Kirjanduslugu vaatab kirjandust ajastu kultuuriterviku taustal. Kirjanduslugu on kirjanduse (sisemine) ajalugu (kirjanduse paiknemine ajas, ajalis-kultuuriline periodiseering ja selle tunnusjooned) ja kirjandusteoste suhe ajaloosündmustega
Tartu Jaani Kirik Koostajad: Triin Kaaver, Kris-Gerhard Aabrams Sissejuhatus v Eesti küllaltki rikka arhitektuuripärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kiri...
Tartu Jaani Kirik Sissejuhatus v Eesti küllaltki rikka arhitektuuripärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. ...
ANAGRAMM. Koosta ise või Eesti Keele Instituudi anagrammide tarkvara abil anagramm oma nimest. Anagrammide koostamine on väga vana tegevus ja ka üks esmaseid salakeele võtteid, kus mingi tekst esitati segamini aetud tähtede kujul. Prima Vista üheks anagrammiks on näiteks: Vamp Riiaston toimunud oluline kirjandussündmus. KREUTZWALDI SAJAND – on Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriajaloo võrguvärav: interaktiivne teabekeskkond, mis tutvustab eesti kultuuriajalugu alates 19. sajandi algusest kuni Eesti Vabariigi loomiseni 1918. aastal. Triinu-rutiin
selle heaks näiteks on Giacomo Balla ,,Koer keti otsas". Kuid arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sanat Elia nägemused tulevikulinnadest, tema kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud. Futuristide teosed ise on aga siiski oluline samm abstraktse kunsti poole. KASUTATUD MATERJALID. 1. Kangilaski J, Kunsti- Kultuuriajalugu 12. klassile, Kirjastus-Kunst- Tallinn 2005 lk 42-66 2.http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mariliisneubauer.ht m 3. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm , sissejuhatus abstraktne kunst. 4. http://www.annaabi.com/materjal-42349-20-sajandi-i-poole-suundumused-kunstis 5. http://www.google.ee/url?sa=t&source=web&cd=5&ved=0CDUQFjAE&url=http%3A%2F %2Felvag.edu.ee%2Fimages%2Fdocs%2F1233825889.doc&rct=j&q=kunst
põhjanaabritelt saaks lisaturismiharuna sisse tuua kalanduse. Ekskursantidele saaks anda võimaluse ise kalastada ja hiljem tutvustada neile vastavas keskkonnas põliseid rannakalurite kombeid koos endapüütud kalaga söögikorraks. Maitseb teine ju alati poetoidust paremini. Eesti alade rahvuslikku uhkust kiirgav ning paganlikke heitlusi tulvil ajalugu oleks võimeline ülevürtsima ka kõige seiklushimulisema isiku eine. Saamaks täisväärtuslikuks mereriigiks tuleks siduda kultuuriajalugu merega ning leida sellele kaasakiskuv väljund. Hetkel valitseb olukord, et soodsaid variante on hulga rohkem, kui valitsus tahab näha või rahvas saaks kasutada. Süsteem, et välismaalased toovad raha sisse ning eestlased teenivad, esitledes oma armsa kodumaa ajalugu, on lootustandev. Majandus tuleb suunata mereäärse asukoha poolt pakutavale. Vähemalt valmistab head meelt asjaolu, et kalanduspiirkondade säästva arengu
täiesti uut, mida varem pole loodud, kunst peab olema massidest eespool. Kunstnike seas domineeris anarhistlik suhtumine ühiskonda ning püüti võidu sokeerida inimesi ja publikut, Avangard püüdis lahustada elus, kus kunst väljuks autonoomiast ja sekkuks ellu, kuid see oli ohtlik. Kogu 20. sajandi kunstivoolud on püüdnud elu ja kunstivahelisi piire muuta, kuid siiamaani on see siiski pikemas perspektiivis ebaõnnestunud. KASUTATUD MATERJALID. 1. Kangilaski J, Kunsti- Kultuuriajalugu 12. klassile, Kirjastus-Kunst- Tallinn 2005 lk 42-66 2.http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mariliisneubauer.htm 3. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm , sissejuhatus abstraktne kunst.
KEILA GÜMNAASIUM 11B klass Ardi Blumkvist TARTU ÜLIKOOL Referaat Keila 2007 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Tartu Ülikooli ajalugu......................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................7 Kasutatud materjal..........................................................................8 Pildid..........................................................................................9 Sissejuhatus Tegin referaadi Tartu Ülikoolist, sest mulle anti valida klassitsistlike hoonete hulgast ja otsustasin teha meie kuulsast ülikoolist. Olen seda oma elus näinud ja nüüd otsustasin midagi juurde õppida. Põhjasõda tegi keskaegse Tartu maatasa. Pärast 1775. aasta tulekahju pääses linn ohust muutuda sõjaväelinnaks, laastus seegi, mis veel ...
Kuressaare Gümnaasium Leonardo Da Vince Referaat Koostaja: Sanna Sadam 11.B klass Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2010 Sissejuhatus Kõrgrenessansis hakkas tõusma kunstniku isiku tähtsus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalistest inimestest. 16. sajandil hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Mõnel juhul võis eelkirjeldatud mõtteviis õigustada igasuguste loovate ideede tähtsamaks pidamist nende teosta...
Kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu Teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu Kultuur - hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust;
väljajätmine. Kirjandusajaloo `pikendamine' rahvaluule kaudu Teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu Kultuur - hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; Totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust;
pKr) Arhailist ajajärku jagatakse omakorda veel kolmeks perioodiks: 1. kirjanduseelne periood ("Homerose-eelne") 2. vanimaid kirjanduslikke mälestisi (Homerose eeposed, Hesiodose looming) 3. antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus (Kleis 1965:12-13) 1.2 Kirjanduseelne periood Veel 19. saj. arvati kreeka rahva ja kirjanduse ajalugu algavat 8. saj. eKr. Tänapäeval jälgitakse tänu arheoloogilistele avastustele Kreeka asukate kultuuriajalugu juba kolmandast aastatuhandest eKr. Teise aastatuhande alguseks eKr oli Kreetal kõrgelt arenenud kunst ja kirjaoskus. Algne hieroglüüfkiri asendus lineaarkirjaga, mis aga hilisemal desifreerimisel osutus Kreeka silpkirjaks. Teise aastatuhande lõpul eKr toimus Kreeka kultuuri katastroofiline langus, millega kaasnes kirjaoskuse langus. Uus kultuuriline tõus algas alles 8. saj eKr. (Kleis 1965:15-16)
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid. Tekkis mitme kaanoni küsimus: Nõukogude perioodi kirjandus siin ja paguluses, baltisaksa kirjandus. Probleem oli, et teised kirjakultuuri allikad, alamsaksa keel ja ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku? Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu. Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset ja keelelist mõõdet. Rakendatud on totaalne minevikukäsitlus, et anda sellest mitmekesisem pilt. Problematiseerib juurdunud vastandpaare nagu eliidikultuur/rahvakultuur, tegelikkus/fiktsioon jne. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kaanoni kriitika.
tööle. See on iseloomulik kaasaaegsele teadusele - XIX-XX saj.alguse ajalookirjutuses seda nõuet sellisel kujul veel ei tunnetatud. Ülevaateid kohtab tavaliselt kahel kujul: Moodustavad konstruktiivse ajalooteaduse ühe (sissejuhatava) osa. Laiema uurimuse osa. Esinevad iseseisva käsitlusena lahus küsimuse konkreetsest uurimisest. P.Burke „Mis on kultuuriajalugu?“ 2. Historiograafia kui ajalooteaduse ajalugu. Historiograafia on ajalooteaduse haru ja tema uurimisobjektiks on mineviku uurimise, kirjeldamise ja seletamise ajalugu, so. ajalooteaduse enda ajalugu. Histor.kui ajalooteaduse valdkond hakkas kujunema 19.sajandi keskel ja intensiivistus 20.sajandi keskpaigast alates. Hist.aineks on ajaloomõtte ja erinevate ajalooteaduslike suundade tekke ja vaheldumise ajalugu,
XVII s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge XVIII s. > eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad XIX s. I pool > esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud XIX saj. II pool > eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus- (aja)loole? uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu Kultuur > hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust;
Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid. Tekkis mitme kaanoni küsimus: Nõukogude perioodi kirjandus siin ja paguluses, baltisaksa kirjandus. Probleem oli, et teised kirjakultuuri allikad, alamsaksa keel ja ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku? Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu. Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset ja keelelist mõõdet. Rakendatud on totaalne minevikukäsitlus, et anda sellest mitmekesisem pilt. Problematiseerib juurdunud vastandpaare nagu eliidikultuur/rahvakultuur, tegelikkus/fiktsioon jne. Kirjanduse ja mälukultuuri seosed.
Kirjandusloo kirjutamine kui rahvuslik projekt. Kirjandusajaloo kirjutamine on alati olnud rahvuslik projekt. Seostub kõrgkultuuri või ka selle aseaine rahvakultuuriga (kui kõrgkultuuri pole kusagilt võrra). a) Alus saksa klassikalisele kultuuriloole kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused b) Rahvakultuur kui ,,oma" kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. 34.Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole Mis on uus kultuuriajalugu? UKA keskendub ainult eliitkultuurile. UKA hoiab selgelt lahus erinevaid kultuurisfääre UKA rõhutab erinevusi distsipliinide vahel: ajaloolasel pole asja kirjandusse ja vastupidi. Kirjanduse uurimises taotleb UKA luua ühe ühtse kirjandusloo. Peter Burke ,,Mis on kultuuriajalugu?" Uus kultuuriajalugu on antropoloogiline ajalugu palju väikeseid detaile. Kultuuri
Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? 18 19 20 21 Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? 22 Intertekstuaalsuse mõiste. Millseid kirjandustekstide vahelisi seoseid toovad esile erinevad intertekstuaalsuse teoreetikud ja kuidas see mõjutab seda, kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust (Nt
Esimesed käsitlused o M.J.Eisen „Tähtsad mehed“ 1883-84 Nõukogude aeg o E.Nirk „Estonian Literature“ 1970 Pagulus o G. Suits „Eesti kirjanduslugu“ 1953 Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Miks? Miks mitte? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kirjanduskaanon – klassika, raamatut, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt Kriitika – eurotsentristlik, valge rass, meessugu, patriarhaalne Avatud kaanon – uus pilk kriitikat saanud kaanonile, vastandumine Intertekstuaalsuse mõiste
kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine Kirjandusajaloo `pikendamine' rahvaluule kaudu AGA teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic) Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või zanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal) Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, Renessanss, Valgustusajastu, 20. sajand või ka modernism ja postmodernism) > olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20
Kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu AGA teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic) Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal) Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, Renessanss, Valgustusajastu, 20. sajand või ka modernism ja postmodernism) >
mittemateriaalset · Rõhuasetus on nihkunud kultuuri autonoomsusele · Kultuuridefinitsioonid ja käsitlused püüavad olla võimalikuld väärtusevabad Millised on olnud kultuuri uurimise traditsioonid 20 saj? Mõnede olulisemate traditsioonide kaardistamine ongi selle kursuse eesmärgiks. Me õpime tundma erinevaid traditsioone, koolkondi, autoreid kes kõik esindavad mingil määral erinevaid arusaamu kultuurist. · Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu · Kultuuriantropoloogia 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 11 · Kultuuriantropoloogia 2 · Kultuurisotsioloogia 1 · Kultuurisotsioloogia 2 · Kultuuriuuringud (cultural studies) · Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteoo · Feminism. Postkolonialism. Globaalkultuuri teooriad. · Kultuuripsühholoogia. Kognitiivsed kultuuriteooriad. · Psühhoanalüütilised kultuurikäsitlused · Kultuurisemiootika · Kultuuriökoloogiad
etnoloogiana. Eestis on need lahus. Ingl k folkloristika erijoon kultuurantropoloogiliste meetodite eelistamine. 19. Saj II pool iseseisvate teadusharude väljakujunemine Euroopas Folkloristika eellugu kultuuriuurimise raames: 2 suunda Ajalooline suund Sotsiaalne suund Kunstiajalugu, eelajalugu, germanistika Statistika, riigiteadused, kultuuriajalugu, (vennad Grimmid aretasid seda) sotsiaalpoliitika (Riehl´i teema) Erinevate koolkondade ja teooriate teke: MÜTOLOOGILINE kk Grimmid, germaani müütide süstematiseerimine ja tõlgendus, müütide alus loodusjõudude seletamises. LAENUTEOORIA erinevate rahvaste muinasjuttude saranuses tuleb nende ühisest algupärast nt Vana-Indiast on pärit või siis edasine laenamine Pärsiast jne ANTROPOLOOGILINE kk ideed tärkavad ISE
1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsi...
ÕUESÕPPE PEDAGOOGIKA KUI TEADMISTE ALLIKAS LÄHIÜMBRUSEST SAAB ÕPIÕU ÕUEKESKKOND- ÕPIKESKKONDADE ROHKE VÕIMAS KLASSITUBA (Anders Szczepanski) Kui tahame eelkooliealiste ja kooliealiste õpetamise efektiivsemaks muuta, on oluline nad loodus- ja kultuurinähtustega otsekontakti viia. Õpetajatel ja õpilastel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Maastik unustatud teadmisteallikas Arvestades sellega, et ligikaudu 85% meie suhtlemisest toimub haistmis-, maitsmis-, kompimismeele ja kehakeele kaudu, on oluline, et õppeprotsess arvestaks seda. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on tagajärjed kasinad. Õuesõppe pedagoogika on selline tegutsemisviis, kus õppeprotsess hõlmab nii olukordade, kui kogemustel põhinevaid elamusi, kus- õppimise ruumi nihutatakse ka ühiskondlikku ellu, loodus-ja kultuurimaastikele; peetakse oluliseks meeleliste elamuste ja raamatuhariduse...
· Rõhuasetus on nihkunud kultuuri autonoomsusele · Kultuuridefinitsioonid ja käsitlused püüavad olla võimalikult väärtusevabad Millised on olnud kultuuri uurimise traditsioonid 20. saj? Mõnede olulisemate traditsioonide kaardistamine ongi selle kursuse eesmärgiks. Me õpime tundma erinevaid traditsioone, koolkondi, autoreid kes kõik esindavad mingil määral erinevaid arusaamu kultuurist. · Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu · Kultuuriantropoloogia 1 · Kultuuriantropoloogia 2 · Kultuurisotsioloogia 1 · Kultuurisotsioloogia 2 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest · Kultuuriuuringud (cultural studies) · Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteooriad · Feminism. Postkolonialism. Globaalkultuuri teooriad.
analoogiameetod, uuriti allikaid. Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida. Muutus arusaam tõlgendusest: - ENNE: korrastatud reeglite süsteem- NÜÜD: mõistmise analüüs, kuidas saadakse tekstist aru. Romantism: fookus poeedil ja lugejal, huvi kultuuripärandi ja ajastu vastu, reeglite täpne järgimine vähe oluline. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab teose olemasolu. Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset ja keelelist mõõdet. Rakendatud on totaalne minevikukäsitlus, et anda sellest mitmekesisem pilt. Problematiseerib juurdunud vastandpaare nagu eliidikultuur/rahvakultuur, tegelikkus/fiktsioon jne. 6 Kaanon. Kreeka kaanon oli reegel või mõõtepulk, kirjanduses tähistab see kirjandusklassikat.
Ehk kuidas on seotud kultuuri ja ajaloo areng. Et kultuurid muutuvad, on empiiriline fakt. Siin on mitu võimalust: Võtame nt eesti ärkamiseaja 19. sajandil. Lähtuti saksa romantismist ja eriti Herderi kultuurikontseptsioonist. Siin on ajaloo idee ühte heitnud rahvuse ja tema ajalooliselt ainukordse eneseteostuse ehk rahvusliku kultuuri ideega, mis kokkuvõttes tähendab teesi: igal rahvusel on oma kultuuriajalugu, mis toimib oma sisemiste jõudude toimel. See eristab eestlaste ajalookäsitlust panhistoritsismist ja pankulturalismist. Erinevalt rahvusliku kultuuri ajaloost tunnistab pankulturalism ja panhistoritsism kultuuridimensiooni autonoomsust ja sõltumatust rahvusest. Kultuur kujutab siin endast substantsi, mis areneb oma autonoomsete, immanentsete jõudude ja seaduste toimel. Frobenius
Hiljem kuulutati ebateaduseks ka küberneetika. 14. Tuntumad 20.saj. II poole pedagoogikateadlased. Harri Moora arheoloog, etnograafiateaduse taaselustaja Enn Tarvel ajaloolane. Põhilisteks uurimisvaldkondadeks on poliitiline ajalugu, agraarajalugu ja kohalugu. Tarvel on viimasel ajal eriti aktiivselt tegelenud Nõukogude okupatsiooni ning eriti selle repressioonide uurimisega. Sulev Vahtre ajaloolane. Vahtre uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja keskaega, samuti agraar- ning kultuuriajalugu ja keskaegseid kroonikaid August Annist folklorist Eduard Laugaste folklorist Villem Raam kunstiajaloolane Ants Viires etnograaf Paul Ariste keeleteadlane. Paul Ariste rajas eesti fennougristikakoolkonna ning õpetas välja palju Nõukogude Liidu soome-ugri rahvaste seast pärit keeleteadlasi. Ta oli üle kuuekümne väitekirja juhendaja. Paul Ariste oli ka tuntud polüglott. Ta alustas keele õppimist alati selle keele foneetika põhjalikust tundmaõppimisest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
