Kuulub 20. sajandisse ja pm ei kesta edasi. fenomenoloogia – tegeleb inimteadvusele vahetult ilmnevate asjade, vahetu kogemuse kirjeldamisega. Algselt kontinentaalne ja kestab ka praegu edasi. pragmatism – tõene on see, mis töötab. Alguse saanud 19.-20. saj Ameerikas. marksism – ühiskonnafilosoofia, mis oli erinev NL-s ja Läänes. Mõttevooluna pole kadunud. poststrukturalism – üldnimetus, mitte vool. prantsuse taustaga. neotomism – nimi tuleneb Aquino Thomase nimest, viljeldakse katoliku kiriku raames, väga spetsiifiline. analüütiline filosoofia – meie kursuse teema Analüütiline filosoofia Eelkäijaks on Frege (1848-1925), kes püüdles kindlate formuleeringute ja selguse poole. Klassikuteks ja alusepanijateks (kõik 19.saj lõpu-20.saj mehed) on Moore (tegeles
tõlgendusele väljendus poliitilises tegevuses. Lääne markism sündis 1922. aastal, kui György Lukacs kirjutas teose ,, Ajalugu ja klassiteadvus". Kaks mõtlejat, kes on lääne markismi samavõrd otsustavalt mõjutanud, on Ernst Bloch ja Walter Benjamin. Poliitika filosoofia Selline normatiivne nõustumine demokraatlikult üles ehitatud kapitalismi baasinstutsioonidega peegeldub ka poliitikafilosoofia taasavastamises sajandi teisel poolel. Strukturalism ja poststrukturalism Strukturalism, mille vaimseks koduks 1950. ja 1960. aastate Pariis, on põhimõtteline vastand subjekti esile tõstvale ,, humanistlikule" mõtteviisile, nagu seda esindab näiteks Sartre.Strukturalismi taotluseks on inimese mõtlemise ja tegutsemise varjatud struktuuride täpse kirjeldamise teel näidata,et subjekti autonoomsus modernses ühiskonnas on illusioon, mille loovad anonüümsed protsessid. Strukturalismi eirnevus poststrukturalismist seisneb
iseloomulikud iseärasused, loo kulg(Näiteks Poirot lugudes on ikka MITU laipa, enne kui süüdlane paljastatakse, tavaliselt anatakse ka Poirole märku eelseisvast uuest mõrvast, vana on sümpaatne, aga realistlikult aeglane ja loo lahendus jõuab talle kohale mingi märgi kaudu, mis tõmbab tähelepanu ja hakkab häirima ning lugu lõpeb alati koosolekuga, millest võtavad osa kõik ellujäänud tegelased). LK.106 110 c) Poststrukturalism- (mõiste ,, binaarne opositsioon"- hea vastandub kurjale vaim- keha : üks vastandub teisele ; Nt. kristlik ideoloogia tagandab keha, vaim: piitsutamine, häbistamine ja alandamine on esile tõstetud.) Tekib 1970.aastatel Prantsusmaal( J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Focault, P.de Man) Poststrukturalistlik liikumine lõhub binaarse opositsiooni, iseloomulik on
komponentidest lähtuvalt. Paradigmaatilised reeglid määravad millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud)Paradigmaatiliseks riimiks nimet sõnade lõppude kordusi.. Paradigmaatilised reeglid on süntagmaatika aluseks. Näide: Poiss jookseb. Ei saa õelda poisid jookseb, vaid peab ütlema poisid jooksevad. Kui üks on mitmus, siis peab ka teine olema mitmus. Iga valik mõjutab teist. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes), milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektidestruktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks
Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor tekst lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest. Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi. Kirjandusteooria komponendiks on ka poeetika (käsitlus kirjandusteksti ülesehitusest). Narratoloogia uurib, mis tingimusel lugusid jutustatakse, samuti jutustamise ja aja vahelisi seoseid. 3. Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Lugeja garanteerib selle, et tekst hakkab tähendust omama. Lugemist mõjutavad lugeja elukogemus, kultuurikogemus,
Vaatleb kirjandust nii tema olemuse kui ka ajaloolise arengu ja kunstiväärtuse seisukohalt. Kirjandusteadus on iseseisva kunstiteadusena arenenud jõudsalt alates 19. Sajandist; poeetika ja stilistika olid kõrgelt arenenud juba antiigis. Kirjandusteaduse osad on kirjandusteooria, kirjandusajalugu ja kirjanduskriitika. Kirjandusteaduslikke meetodeid ja koolkondi: biograafiline meetod, feministlik kirjandusteadus, formalism, freudism, marksistik kirjandusteadus, positivistlik esteetika, poststrukturalism, retseptsiooniesteetika, semiootika, strukturalism, uuskriitika, vaimulooline koolkond. Uuskriitika (New Criticism) · Tekkis 1920. 30. Aastatel Ameerikas ja Inglismaal · Teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest · Tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading: süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri üksikelementide kaudu (värsimõõt, riim, erinevad kujundivõtted jne) · Tähtsamad esindajad: T. S
nähtusest vm. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. Süntagmaatilised reeglid panevad paike järjekorra. Paradigmaatika – lisab käände- ja pöördelõpud. Kui saad lauses sõna asendada, siis tähendus muutub 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte 12 vormist. Sisemine struktuur – kuidas noodid on järjestatud jnejne, vorm on suurem üksus, nt ballaad LÄHTUMINE STRUKTUURIST, MITTE VORMIST! Uurib noote ja pause üksikult, mitte sonaati ennast Strukturalism üritab olla subjektiivne, ei usalda keelt. Ameerika strukturalism uurib keele struktuuri indiaanlaste põhjal
Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse, eseme, isiku või mõiste asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutlusega sellest mõistest, nähtusest vm. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse suuremasse gruppi.
saavutused - B) rahvakultuur kui ‘oma’ kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika)
Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 21. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, need omakorda teise gruppi jne.
Paradigmaatiline asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Strukturalism-süsteemide uurimine, mis lähtub sisemisest struktuurist, mitte vormist või materjalist. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure.
8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. 15. Semioos ja semiosfäär. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. 5.12.2012
kunstialased saavutused B) rahvakultuur kui `oma' kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. 13 Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus
- Allikad. Ei lähtu lingvistikast nagu strukturalism, vaid filosoofiast (Martin Heidegger, neomarxism, Jacques Lacani psühhoanalüüs jm). Skepsis näivate enesestmõistetavuste suhtes. - Stiil ja tonaalsus. Strukturalistide kirjutistest eristab emotsionaalsus, esseistlikkus, keelemängud. - Suhtumine keelesse. Kogu teadmiste valdkond on tekstuaalne. Rõhutatakse keele mitmetähenduslikkust, tähenduste suhtelisust ja voolavust. 74. Kuidas on seotud poststrukturalism ja postmodernism (postmodernsus)? - Poststrukturalism kui postmodernse maailmanägemise teoreetiline väljendus. Teooria ja praktika sulandumine. Nii postmodernistlik kunst kui ka poststrukturalistlik mõtlemine toob nähtavale vastuolusid selles, mis esmapilgul näib terviklik ja ühtne. 75. Mis on suured narratiivid Lyotard´i teoorias? Tooge näiteid. 76. (Mõtlemiseks: kas Eesti vajab suurt narratiivi?) 77. Avage Derrida mõiste erinewus tähendus. 78
otsimine. 4. Võrrelge autori biograafia käsitlemist positivismis, vene vormikoolkonnas ja poststrukuralistlikes mõttevooludes. Positivism teeb biograafiast olulise uurimisvaldkonna, mis peaks aitama kirjaniku loomingut paremini mõista ja seletada. Nende meelest peab kirjandus olema faktipõhine, sest vaid teaduslikult tõendavad ja empiirilisel vaatlusel põhinevad väited võivad olla tõde. Poststrukturalism vastupidiselt positivismile hülgab autori täielikult. Autor ei ole teksi allikas ega aita mõista teksti tähendust, st teksti tähendus ei sõltu autoi tahtest. Foucault „Autori sumr”: kirjaniku tunnusmärgiks on tema puudumise ainulaadsus, ta peab kirjutamismängus olema surnu rollis. Kriitika pärusmaa ei ole mitte välja tuua teose suhet autoriga ega tekstide abil rekonstrueerida mõnd mõtet või kogemust;
laps võtab omaks keele poolt määratud struktuuri, mis tema olemust määrab (poeg/tütar, mees/naine) Kõik keelelise väljenduse ja tõlgenduse protsessid lähtuvad ihast mingi kättesaamatu objekti järgi, liiguvad mittestabiilsete tähistajate jadana. Ühtne objekt ja ühtne tähendus on saavutamatu. Postmodernism. Postmodernismi üldine taust. Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned. Poststrukturalism (Kraavi 110–126, 131–135). Poststrukturalismi mõiste. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstuktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). Terminit poststrukturalism kasutatakse mitmeid erinevaid analüüsimeetodeid koondava filosoofia üldmõistena.
” Hermeneutika. Kirjanduse psühholoogilise analüüsimise (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 93jj) võimalused. Kirjanduse käsitlemine sotsioloogilisest aspektist. Strukturalism. Semiootika. Uuemad kirjandusteaduslikud suunad: „Inimkonda ajaloolist olemasolu on saatnud kunst. Elatist poststrukturalism, dekonstruktsioon, feministlik kirjandusteadus hankides, võideldes oma elu eest [...] on inimene ikka leidnud aega jt meetodid. kunstiloominguks, on tajunud selle vajalikkust. Ajaloo eri aegadel on korduvalt kostnud hääli, et kunst on tarbetu ja koguni
Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspeki (postmod. Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates
Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine ˇ 1930-ndad positivism ja tekstikesksus, 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika), 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine), Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus
1. keele-eelne e. imaginaarne faas - puudub mina/teised vastandus. Väikelapsel ei ole ,,mina". 2. sümboolne faas (peale keele omandamist) - on arenenud autonoomia, ,,mina"-kujutlus, laps võtab omaks keele poolt määratud struktuuri, mis tema olemust määrab (poeg/tütar, mees/naine) Kõik keelelise väljenduse ja tõlgenduse protsessid lähtuvad ihast mingi kättesaamatu objekti järgi, liiguvad mittestabiilsete tähistajate jadana. Ühtne objekt ja ühtne tähendus on saavutamatu. Poststrukturalism (Kraavi 110126, 131135). Poststrukturalismi mõiste. Terminit poststrukturalism kasutatakse mitmeid erinevaid analüüsimeetodeid koondava filosoofia üldmõistena. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Postrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust. Ei keskenduta mitte tekstide, sõnade tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on need üksused pandud tähendama seda, mida nad tähendavad. Dekonstruktsioon
aastatest. Viimase poole sajandi jooksul on võimalik rääkida neljast linnageograafia lainest. Need on linnageograafia teaduslikustamine (1960. aastatel), ühiskondlikustamine (1970. aastatel), kontekstualiseerimine (1980. aastatel) ja uuendamine (2000. aastatel). Praegused linnageograafia teoreetilised lähtekohad on mitmekesised ning seotud erinevate filosoofiasuundadega (nt positivism, fenomenoloogia, eksistentsialism, marksism, strukturalism, realism, poststrukturalism, konstruktivism, postmodernism, feminism, postkolonialism). Maailma tuntumate linnageograafide seas on Walter Christaller, Georgi Lappo. Tuntumad linnageograafid Eestis on Edgar Kant, Jussi S. Jauhiainen ja Tiit Tammaru.1 Kes on Edgar Kant? Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Rootsi) oli eesti geograaf ja majandusteadlane. Ta lõpetas 1921. aastal Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži, 1924 Tartu Ülikooli. Alates 1925 a
tähendus Keele kaudu on võimalik inimeste mõttemaailma muuta. Meile seletatakse et teatud asjad on loomulikud, kuid tegelikult on hoopis kultuurilised tähendused. Kultuuriline konsentsioon homod- see on vale Rock muusikas loomulikkus on kultuuriliselt modifitseeritud. Kõneviisi loomulikku päritolu. Kuna kõik meie ümber on käsitletav kultuuri tekstidena, siis me peame seda mõistma ja vaatama kriitilise pilguga. Poststrukturalism Mis kunstiteos on tema arust mis on kirjandusteos kaantevahel, omistatud autorile, kuulub raamatukokku. Kunstiteos on staatiline objekt. Mida autor tahab selle teosega öelda? Autor kannab teose sõnumit. Mitte autor ei loo teksti, vaid tekst(lugemine) loob autori ja tema kuju. Teksti tähendus on kollektiivne protsess. ,,Kirjutamine on ruum kus kogu identiteet läheb kaduma, alustades kirjutava keha enese identiteedist."
Nende vahelisest erinevusest tekibki tähendus. · Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt tegelaste või sündmuste funktsioone. c) Poststrukturalism (dekonstruktsioon) · Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt) · Binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Binaarsed opositsioonid (kultuur loodus, hea-kuri, kristlus judaism) allutavad inimmõtlemist ja on seega negatiivsed ja tuleks lammutada
kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul 29 muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? 30 Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates
v. Kirjandusteoses näevad uuskriitikud eelkõige hierarhilist struktuuri, mille kujundajaks on elementide omavahelised suhted. Uuskriitikute põhiliseks metodoloogiliseks lähtekohaks on väide, et teose tervikut tuleb analüüsida tema enese kaudu vi. b) Strukturalism i. Kirjandusteksti vaadatakse autonoomsena, lahusolevana teistest tekstidest ning lugejast c) Poststrukturalism i. Põhiobjektiks on mittestruktuur d) feministlik kriitika e) postkolonialistlik kriitika 7. Mis on ,,kummastus" (uncanny) kirjanduses? 8. Luule värsisüsteemid ja mõõdud · Silbirõhulise luule värsimõõdu ehk meetrumi kujundavad värsijalad (kõnetaktid). a) Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum i. Sellega liituvad rõhuta silbid
Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspekti (postmod. Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates
Kui loeme teksti, siis moodustub dialoogidest sõnade objektiivsest tähendustest + meie oma spetsiifilistest assotsiatsioonidest. Inimene pärast sündi võtab omaks keele fundamentaalsed seadused, normid. Omandame keele ja selle kaudu sotsialiseerume. monoglossia – vastandiks: heteroglossia (tõlgendusvõimaluste paljusus?) Keelekasutuse ja –rakenduse individuaalsus loob.. Lugemine on protsess, mis protesteerib selle vastu, et sõnadel on fikseeritud tähendus. UMBERTO ECO poststrukturalism Strukturalismi järgi me tuvastame baasstruktuure, olles ise sellest otsekui eemal analüüsimise hetkel. Post-struk. puhul on muutus. Me saame strukturalismi mõista siis, kui oleme ajalooliselt... Kujunevad välja kõnelemisviisid ehk diskursused. Post-struk. puhul paistab silma see, et pole küsimus tekstilisuses v skemaatilisuses, vaid see hakkab uurima sfääre, mis pole otseselt tähenduslikud (iha, keha). Enne jäid uurimisest välja. 1926-1984 Marksismi puhul luubi all tõe väide
Lääneühiskonnas saab manöövrisõda teha alles siis, kui positsioonisõda on võidetud, sest tsiviilühiskonna toetus on vaja enne võita, siis alles vormistatakse see mingi otserünnakuga. Gramsci järgi loob iga klass omad intellektuaalid. Kapitalistide klass: nendega käib kaasas intellektuaalide sfäär: poliitikud, mehaanikud, kirjanikud jne. Orgaanilised intellektuaalid (mitte intellektuaal kui staatus vaid kui funktsioon) hoiavad seda klassi elus. 7) Strukturalism, poststrukturalism, eeldused. Saussure, teooria (Saussure'i toetuspunktid). Levi Strauss. Barthesi "Mütoloogia" Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia, mis oli kasutuses mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes). Strukturalismis pööratakse peatähelepanu uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt
2. reaalne - metonüümiline., esikohal detailid Keel on võrk, mis katab asjade kogumi, tegelikkuse tervikuna ning sisestab reaalsuse sümboolsusesse korda. Keele funktsiooniks ei ole mitte informeerimine, vaid kujutluspiltide esilekutsumine. Psühhoanalüüsi eesmärk oleks siin vastupidine kasvatusele. See peab vabastama keele saastast ja siis korra uuesti puhastatud kujul üles ehitama. Poststrukturalism. *postmodernism Peale selle mõiste kasutatakse samatähenduslikult ka neostrukturalismi terminit. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi 70-80- ndatel aastatel eriti Prantsusmaal -- Derrida, Deleuze, Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault ja Derrida populaarsuse kaudu ka Ameerika Ühendriikides -- H.Bloom ja P. de Man. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn
Kui rääkida millestki piisavalt abstraktsel tasandil, siis ei saa eristada individuaalseid tekste, tundub, et need on ühe suurema teksti variatsioonid. Levi- Straussi ja Todorovi teooriaid ühendas sama skeemiteooria et erinevad tekstid on konstrueeritud sama skeemi järgi. J.Lotmani teene strukturalismis on teksti tasandite määratlemine, mille struktuur ei sobi teistega. Tema arvates tekstidel sisemine ambivalentsus, mis muudab lugeja tõlgenduse oluliseks. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri loogilisusele
Mõiste `neoliitiline revolutsioon' kasutuselevõtja. `Uue arheoloogia' rajajad 1968: Lewis Roberts Binford (1930-2011) ja David Leonard Clarke (1937-1978) Leidsid, et seni on tegeletud vaid väljakaevatud materjalide kirjeldamisega. Hakkasid neid materjale põhjalikumalt uurima, kaasates teisi teadusharusid. 1970.-1980. aastad. Postprotsessuaalne arheoloogia jt. suundused (neomarksism, strukturalism, poststrukturalism, feministlik- ja geenusarheoloogia jne). 1990. a. keskpaigas toimus eri arheoloogia suundumuste ühendamiskatse `tõlgendava arheoloogia' näol. Muististe uurimisel olulismal kohal nende tõlgendus. Muinaskultuuride uurimine Arheoloogilise uurimustöö metoodika Arheoloogiline uurimustöö Välitööd Arheoloogiline luure (maastiku inspetkeerimine) Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine.
vastavalt ajastu normidele ei ole naisel juurdepääsu avalikule sfäärile, et kirjutamist ega ka mõtlemist ei peeta naisele sobivaks tegevuseks) on anded jäänud realiseerimata. Woolf jääb viimase järelduse juurde. Selle näiteks jutustab ta loo Shakespeare kujuteldavast õest, kes on sama andekas ja teotahteline kui William, kuid kelle karjäär luhtub traagiliselt ilma et ta ridagi kirjutaks, kuna see ei ole tema ajal elanud naisele lihtsalt võimalik. 22. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia (pastišš nn ‘surnud stiilide’ imiteerimine). Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum reaalse asja või sündmuse originaalist eristamatu koopia
saj. vene kirjandus); T-M koolkond tähendab seda, et Tartus tugev semiootikatraditsioon, mis viib selleni, et sem õpitakse eraldi erialana (pole eriti tavaline lähenemine); jätkanud Torop; Lotman jr.; Kull jt. Umberto Eco - 60-70 tegeles suurejooneliselt semiootika uurimisega ning peaks märkama, et ei ole vaid vene ja pr keelne traditsioon, vaid ka teised; it. k. nt; mängivad kaasa (20. saj. lõpus in keelne); tänastele lugejatele romaaniautorina / "Roosi nimi" / 10. SLAIDSHOW Poststrukturalism hakkab domineerima 70. aastatel, koondab enda alla eri autoreid ja koolkondi; saab kategoriseerida järgnevaid autoreid, ning leida pidepunkte, mis sisuliselt muutus teostes. Toimub suhestumine Jakobsoni teosse. Samaks jääb see, et põhimõistete keskpunktiks on keele ja märgi mõiste; (strukturalism arendab välja käsitluse märgisüsteemist; need on aluseks post strukturalismile, ent muutuvad vaatepunktid; rõhuasetused). Poststrukturalisliku ainega koos
Takistamatu individualism tagab selle, et inimesed pürgivad autentsuse ja sellise elu poole, kus nad on tegijad, kus pole konservatiivseid piiranguid. Inimesed võivad mõelda kõigele, mis pähe tuleb ja teha kõike, mis tahavad (mitte halba tehes). Oleme avatud kõigile mudelitele. Avangardne maailm toob uusi leiutisi. Liberalismi ja konservatismi ühine eesmärk on luua toimiv, sidus ühiskond. 17. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism. Dekonstruktsioon. Strukturalism: Käsitleb kogu kultuuri kui kommunikatsiooni- ja märgisüsteemi, mille aluseks on struktuurielementide või tunnuste erinevus ehk binaarne opositsioon.Strukturistliku mmetodi aluseks on 20.saj alguses Ferdinand se Saussure`i väljatöötadud keeleteooria.Selle teooria aluseks on keele ja kõne eristus. Keel tähendab tema jaoks süsteemi, mis eksisteerib kõigis keelelise väljenduse valdkondades(nt kirjanduses), samas kui kõne puhul on
TMKis mimeediline lähenemine (suur osa sellest, mida Lotman kirjeldab modelleerivate süsteemide nime all põhineb analoogiatel) Loodus kui kultuuri looming loodus kui inimese keelelise aktiivsuse ja kultuuri tegevuse tagajärg; inimene on oma keelevõime ja mõtlemise poolt loodusest eraldatud; modernism, postmodernism, kultuuriline relativism; Loodus kui tekst strukturalism, poststrukturalism, Euroopa semitoloogia; metafooriline käsitlusviis; loodus kui inimese enda projektsioon väliskeskkonnale Loodus kui inimese siseilm bioloogiline ja instinktiivne alge inimeses, mis ei allu kultuuri regulatsioonidele; biosemiootika, psühhoanalüüs; küsimused kontrolli ja spontaansuse, mõistuslikkuse ja ihade vastandusest, kultuuri suhtumine bioloogilistesse protsessidesse; kuidas on võimalik
kirjanduslike terminite sõnastikku ja ajatelge. 33.Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme Varasemad kirjanduslood olid kontekstikesksed lähenemised. 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, üksikonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine). Fookus: 20.sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus). Olemasolevad kaanonid on väga eraldiseisvad ei looda erinevate valdkondade vahel seoseid. Problemaatika, mille põhjal kirjanduslugu kokku pannakse.
(pole eriti tavaline lähenemine); jätkanud Torop; Lotman jr.; Kull jt. Umberto Eco - 60-70 tegeles suurejooneliselt semiootika uurimisega ning peaks märkama, et ei ole vaid vene ja pr keelne traditsioon, vaid ka teised; it. k. nt; mängivad kaasa (20. saj. lõpus in keelne); tänastele lugejatele romaaniautorina / "Roosi nimi" / 39. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). Poststrukturalism hakkab domineerima 70. aastatel, koondab enda alla eri autoreid ja koolkondi; saab kategoriseerida järgnevaid autoreid, ning leida pidepunkte, mis sisuliselt muutus teostes. Toimub suhestumine Jakobsoni teosse. Samaks jääb see, et põhimõistete keskpunktiks on keele ja märgi mõiste; (strukturalism arendab välja käsitluse märgisüsteemist; need on aluseks post strukturalismile, ent muutuvad vaatepunktid; rõhuasetused). Poststrukturalisliku ainega koos tekib suurem kahtlemine
kultuurikirjeldust, mis otsib kultuuri keskpunkti), appelleerib asjaolule, et konkr. maailm eksist. ka väljaspool teksti (maailm + teks mis s seda kirjeldab); "keel, kultuur, inimtegevus on paratamatult seotud", see avadub erinewusena ("erinevust, edasilükkamine, eristav tunnus, erinevus") so tunnus, mis defineerib märgi olemust ja suhet 41. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; poststrukturalism hakkab domineerima 70. aastatel, koondab enda alla eri autoreid ja koolkondi; saab kategoriseerida järgnevaid autoreid, ning leida pidepunkte, mis sisuliselt muutus teostes, toimub suhestumine Jakobsoni teosse, samaks jääb see, et põhimõistete keskpunktiks on keele ja märgi mõiste; (strukturalism arendab välja käsitluse märgisüsteemist; need on aluseks post strukturalismile, ent muutuvad vaatepunktid; rõhuasetused), poststrukturalisliku ainega koos tekib suurem
Nad ei viita enam millelegi muule kui ainult iseendale. Selles peegeldub Frankfurti koolkonna nägemus domineerimisest - märkide domineerimisest. Sellena lahendab Baurdillard kohe probleemi tõelisest ja mittetõelisest ideoloogiast, baasist ja pealisehitusest. Samal ajal muidugi jätab Baudrillard välja sotsiaalse struktuuri ja praktika. Vajadused, eesmärgid, funktsioonid on muutunud n.ö alibideks ja on osa kõikehõlmavast ideoloogiast, mille moodustavad märgid. Poststrukturalism - tähendussüsteem on sotsiaalne fakt. Igasugune tekst: film, jutustus puhkusest, reklmaa, telekas jne - on vastuolulised ja mitmetitõlgendatavad, mitte mingid objektiivsed ja koherentsed lood. Diskursused. Oluline lisaks struktuuri loogikale on ka toimijate loogika. Ei ole ühte keskset valgustuslikku subjekti, kes võiks saada valgustatud. Roland Barhthes (1986) Mythologies Pakub välja metodoloogia, kuidas igapäevaasjade tähendusi uurida, läbi selle, et viitab, kuidas
loomulikult; 2) mittepraktiline (võõrkeel), rituaalne käitumine, mis omandatakse teadlikult õpikute abil. Vene kultuuri europiseerumise ajajärgul 18. sajandi alguses muutus tavaline mittenormeeritud käitumine võõrkeeleks. Venemaal muutub võõrkeelte kasutamine semiootiliseks tegevuseks ja näitab inimeste staatust, positsiooni, kultuursust. Samas on võimalik ka tähenduslik, rituaalse käitumise rikkumine, mida lubas endale tsaar Peeter I. Poststrukturalism. Jacques Derrida. Grammatoloogia 1972, Michel Foucault Kliiniku sünd 1963, Hullumeelsuse ajalugu 1968, Seksuaalsuse ajalugu 1976-84. tekst: juur-juurestik-risoom. Poststrukturalistid kasutavad juure või risoomi metafoori. Traditsiooniline tekst on juurestik, millel on tüvi; tänapäeva tekst on risoom, millel pole tüve. Poststrukturalism teoorias ja postmodernism kirjanduses on tihedalt seotud. Foucault' kirjutiste temaatika on peamiselt sotsiaalne. Ta näitab, et võim ei keskendu
Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism. Dekonstruktsioon. 43. Postmodernism. Teooriad. Hüperreaalne kogemus. LyotardI lõppematu avangardi kontseptsioon. 44. Pragmatism. Peirce, James. Richard Rorty. 45. Analüütilise filosoofia juured. Empirism. Positivism. Frege. Viini ring. Kaasaegset analüütilist filosoofiat huvitavad küsimused. Vastasseisud ja ühisosa kontinentaalse filosoofia paralleelsete arengutega. Praktiline filosoofia
kunstialased saavutused - B) rahvakultuur kui `oma' kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus
Teatav lugejakesksus. Strukturalistid leidsid, et lugeja peaks olema kongeniaalne autorile. Dekonstruktivistid kehtestavad lugeja ülemvõimu, lugeja loob teksti tähenduse, lugeja on aktiivne. Väljumine teksti seest on väljumine teistesse tekstidesse. Ükski tekst pole immanentne, isoleeritud nähtus vaid hajub teistesse tekstidesse. Analüüs väljub teksti raamest, tekib intertekstuaalsuse mõiste. Strukt jaoks oli tekst mahuline, ruumiline. Seal oli võimalik igas suunas liikuda. Poststrukturalism väärtustab teksti kulgemise ajas, lugeja ja teksti koosmõju kerkib lugemise ajas. Vaidlustavad Saussure’i idee märgist kui stabiilsest ühtumist, toimub nihe tähistatavalt tähistajale; järgneb ühtse subjekti kriitika, autori autoriteet kahtluse alla. “Autori surm” (1968). Strukt kriitika seadis kahtluse alla struktuursuse, märgilisuse, kommunikatiivsuse ja struktuuri terviklikkuse, deklareerides tähistaja ja tähistatava eraldatust.
kunstialased saavutused - B) rahvakultuur kui ‘oma’ kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus
POSTMODERNISM pole terminina iseseisev, koosnedes eesliitest „post“ ning põhisõnast „modernism“. Seetõttu leidub ka tõlgendusi, mille kohaselt pole „postmodernism“ omaette paradigma, vaid lihtsalt „modernismi“ teatud faas. Termin on sõnastatud negatiivselt. Ajastu toobki kaasa terve kobara sarnaseid negatiivseid termineid: poststrukturalism (Annus, 2009), postkolonialism (Annus, 2009), dekonstruktsioon, detsentralisatsioon, demüstifikatsioon jms (näiteks Destudio rühmitus 1990ndate eesti kunstis), kuni naljaga pooleks loodud terminini „postperekond“, nagu kõlas ühe näituse pealkirjas. DeStuudio dekonstruktivistlik autoportree – Peeter Laurits ja Herkki-Erich Merila 1990ndate I pool
Kas see on tegelikult nii või sellepärast, et kõik suurkorporatsioonid on tahtnud, et nendest nii mõeldakse? Ei ole võimalik teada saada. Ilmselt muna ja kana vaidlus. Poststurkturalism 1. Marx - tarbekaupade fetisism. Tarbekaup on midagi muud, kui see välja paistab 2. Frankfurterid - tarbimiskultuur on domineerimise ja võimu mängumaa. 3. Birminghami koolkond - tarbimine on vastupanu (järgmine loeng) 4. Kultuuriline pööre - kultuur on tekst, märk. Poststrukturalism - tähendussüsteem on sotsiaalne fakt. Igasugune tekst: film, jutustus puhkusest, reklmaa, telekas jne - on vastuolulised ja mitmetitõlgendatavad, mitte mingid objektiivsed ja koherentsed lood. Diskursused. Oluline lisaks struktuuri loogikale on ka toimijate loogika. Ei ole ühte keskset valgustuslikku subjekti, kes võiks saada valgustatud. Barthes (1968) autori surm. Kõigile omane võimu ja ideoloogia süsteemid ja nendele vastu hakkamine.
Kanoolised tekstid ongi sellepärast kanoonilised, et iga uus põlvkond suudab neid uuesti lugeda, omistada uusi tähendusi. Enam ei ole palju peale hakata strukturalistikliku tõdemusega, et teksti sees on struktuur, mis on vaja üles leida sellesk, et tekstist õigesti aru saada. Ja kõik mis struktuuri juurde ei kuulu on lärm. Tundub, et lärm on hoopis see, mida peaksime kuulama, ja leidma oma muusika just selle seest. Poststrukturalism Väge raske on öelda kellegi kohta, et ta on ainult poststrukturalist ja mitte keegi muu, sest poststrukturalistil on tõesti väga palju mitmeid versioone. Mitmeversioonilisus on poststrukturalismile väga olemuslik. Strukturalism vastab mõnes mõttes modernsele lähenemisele. Jagavad modernsuse veendumus, et on olemas üks õige, tõene lugemine teksist. Postmodernse on samasuguses korrelatsioonis postmodernse lähenemisega maailmale, mis räägib narratiivide
Tz. Todorov IV. R. Barthes´i semiootika (märgiteooria) rmt-s "Semioloogia alused"(1965). Kõik sotsiaalsed praktikad on märgisüsteemid, mis toimivad sarnaselt keelele. Näiteks riietusmoes võime eristada "kõne lause" (süntagma): pluus+ seelik+lakkkingad või pluus+püksid+tossud. Keelesüsteemis on meil aga paradigmad (valikud): a.pluus, särk, T-särk, b. seelik, püksid c. tossud, lakkingad,kummikud jne POSTSTRUKTURALISM Psühhoanalüütiline suund. Jacques Lacan. Deleuze/Guattari skisoanalüüs. Diskursuse uuringud. Tõde ja Võim. Teadmise arheoloogia. Michel Foucault Kirjandustekstide analüüs. Roland Barthes, Julia Kristeva. Dekonstruktsioon. Jacques Derrida Lotman ja semiootika Lotmani semiootika sai alguse struktuuri eritlemisest keeles ja tekstides, mille aluseks on mõiste modelleeriv süsteem kui elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur. Primaarse modelleeriva
See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata." 6. Põhiprobleemid sõltuvad koolkonnast Filosoofilis probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, meetoditest, põhiprobleemidest neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 7. Filosoofia voolud ja koolkonnad Eksistentsialism, analüütiline filosoofia, fenomenoloogia, marksism, poststrukturalism, neotomism jne. 8. Analüütiline filosoofia Eelkäija/vanaisa: G.Frege (1848-1925) Klassikud/alusepanijad: G.E.Moore (1873-1958), B.Russell (1872 1970), L.Wittgenstein (1889-1951) - Tractatus logico-philosophicus (1921) ja ,,keeleline pööre" Kaks traditsiooni/suundumust: Ideaalkeelefilosoofia (varane Wittgenstein, B.Russell, R.Carnap) Tavakeelefilosoofia (hiline Wittgenstein, J.L.Austin, G.Ryle)
nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. Kriitika strukturalismile 1. Struktuuri staatilisusest ja korrastatusest jääb välja ajalugu ja igasugune dünaamika 2. Struktuuri binaarsetest opositsioonidest jäävad väljapoole tekstid , mis seda dihhotoomilist ülesehituse printsiipi püüavad ületada või mis üldse ei käi sellise liigenduse alla. --> poststrukturalism: rõhk struktuuride protsessuaalsusel, kontekstuaalsusel, perspektiivil. (Derrida, Foucault, Deluze, Lyotard). Olulisemaks muutuvad ajalugu (aeg on iseloomulik olemisviis), subjekt (eriti diskursuse mõistega seoses, diskursus kui subjekti ja keele ühine alguspunkt), objektidevahelised suhted (erinevad erinevused, mitte objektid ise), eetika ja religiooni olulisus Funktsionalism - funktsiooni analüüs: otsitakse nähtuse funktsioon
annaabi.ee 
