· Kultuuriantropoloogia suund (uskumuste, kujutluste, mõttesüsteemide, rituaalide jne ajalugu) Ajaloolise antropoloogia erinevad traditsioonid · Prantsusmaa: strukturaalantropoloogia mõju (Claude Lévi- Strauss: pere- ja sugulusstruktuurid, mõtteviisid jne). · Inglismaa: sotsiaalantropoloogia mõju (Edward Evans-Pritchard: ühiskonnakorraldus, sotsiaalsed praktikad jne). · Ameerika: kultuuriantropoloogia mõju (Clifford Geertz: rituaalne käitumine, sümboolsed toimingud jne). · Saksamaa: filosoofilise antropoloogia mõju (inimisiksus; inimkeha jne). Antropoloogia panused ajaloouurimisse · Uued uurimisteemad: uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine; antropoloogia võimaldas oluliselt pikendada "ajaloolaste küsimustikku". · Empiiriline võrdlusmaterjal: antropoloogia võimaldas ajaloolastele luua võrdlusi nn. ajalooliste ühiskondade ja nn. traditsiooniliste ühiskondade vahel (majandus, sugulus,
ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab:
tähendus. Religioon kui protsess. M. Douglas (s 1921) Sümbolite religioossus. Kuidas rituaalid ja sümbolid aitavad meil aru saada, kuidas teatud inimesed tajuvad maailma. nt puhtus- ebapuhtus (mitte määrdumise mõttes) (nt handi naised ei pese- meie silmis räpased; nemad- hõbesõrmused on sõrmes, need puhastavad) Teatud vormid, nt rituaalide vormid võivad säilida kaua, aga nende algne tähendus muutub. Rituaalile tekib uus tähendus, rituaali vorm ei pruugi muutuda. C. Geertz (1923-2006) Rõhutab sümboolseid küsimusi, tähenduste tõlgendamised. Mõistmisele jõuab kogu aeg tõlgendades, st tuleb välitöödel üksiksasjalikult kirjeldada, detailid see kõik tuleb täielikult ära tõlgendada. Seletab keerulisi asju lihtsal moel. Püüab mõista. M. Elidae (1907-1986) Religiooniantropoloogiline valdkond- samanismiuuringud (Elidae uuris samanismi) Võrdlev usundilugu Elidae võrdles erinevaid religioone Kriitiline teooria- religioon, võim, kultuur
Sellesest kolmesest protsessist eristuvad välja kaks suunda: 1.ajalooline antropoloogia;2.mälu (retrospektiivsus). Kontaktid ja arengu kiirus on erinev sõltuvalt kultuurist, nt Suurbritannias ja Saksamaal on arengud kiiremad. M.Mauss kingitud/retsiprooksus kui sotsiaalse koostöö vorm. Andmine, vastuvõtmine, vastukingitus. M.Douglas puhtuse ja mustuse kategooriad kultuuris. V.Turner rituaalide antropoloogia. Geertz sümbolite roll ühiskonna tähenduste kujundamisel. 20.saj II poolel vabastatakse trad rahvakultuuri ühetaolisest iseloomust, varasemas käsitluses nähakse dünaamikat vähe. Hakatakse rõhut, et ajaloolist praktikat ei saa isoleeritult vaatama, hakatakse väärtustama kogemuslikku/tunnetuslikku osa. 70-80 ilmub palju rahvakultuuri teoseid. Antropoloogiline ajalugu Kokkupuuteala on institutsionaliseeritud. Tekib tekstide teadlikkus. Ajalooline antropoloogia
pealisehituse kontseptsioon, konflikti roll ajaloo kujundamisel, võõrandumine, klassiteadvus A.) Autor on Karl Marx 1p. Rebaste ristimine, pulmad, sõdurieksam, nunnaks pühitsemine, matused. Kõiki nimetatud rituaale saab kirjeldada ühe konkreetse rituaaliteooria abil. Kes on selle teooria autor? A.) Autor on A. Van Gennep 1p. Milline autor rõhutab erinevust tihe-ja hõrekirjeldusel etnograafilises välitöös? A.) Clifford Geertz 1p. Milline väide ühtib enim Max Weberi religioonisotsioloogiliste seisukohtadega? A.) Usk on oopium rahvale. B.) Majanduslik tegevus määrab kultuurilise pealisehituse, seetõttu on ka religioon eelkõige tootmissuhete peegeldus. C.) Kapitalismi areng on olulisel määral mõjutatud sellest, kui eetiliselt me suhtume keskkonda. D.) Majanduslik tegevus on mõjutatud kultuurilistest teguritest. E
olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume. Seda eelarvamust pole võimalik kõrvale jätta või mõne positiivse määratlusega tühistada, vaid pigem on tõlgendamise protsess selline, mille käigus uued teadmised põimitakse juba olemasolevate sisse ning selle käigus toimub eelarvamuste revideerimine. See on aga tsükliline protsess, eelarvamused tühistatakse või kinnitatakse tõlgendamise mitmendal ringil hermeneutilise struktuuri selginemise tõttu, Geertz, Clifford - ameerika antropoloog; oli sümbolilise ja interpretatiivse antropoloogiaesindaja; Geertzi arvates on kultuur sümbolilises vormis väljendatud päritud mõistete süsteem, mille abil inimesed suhtlevad, põlistavad ja arendavad oma teadmist ja suhtumist elusse. Kultuuri funktsiooniks on omistada maailmale tähendus ja muuta see mõistetavaks. Antropoloogi rolliks on püüda, mööndes täieliku edu võimatust, iga kultuuri juhtivaid sümboleid tõlgendada.
Tema suurim välivaatlus oli India kastisüsteemi kohta. UUS-EVOLUTSIONISM, KULTUURIÖKOLOOGIA JA UUS-MARXISM Kõige rohkem antropolooge on USAs. Kultuuriökoloogia, peamiselt Põhja-Ameerikas, kasvas välja Steward'i ja White'i õpetustest. Nad näitasid kollaboratsiooni antropoloogia ja bioloogia vahel. SÜMBOOLNE JA KOGNITIIVNE ANTROPOLOOGIA Neid teooriaid on pärast II MS korduvalt arendatud. Juhtiv teoreetik Clifford Geertz. Briti sotsiaalantropoloogia oli kuni 1960ndateni valdavalt sotsioloogiline. Alates 1970ndatest hakkas veelgi agaramalt levima hoopis feminism. Sümboolne antropoloogia sisaldab sügavalt universalismi. Noam Chomsley generatiivne grammatika püüdis leida sarnasusi keelte vahel. 3 VÄLIVAATLUS JA SELLE TÕLGENDAMINE VÄLIVAATLUS Etnograafiline välitöö on kõige olulisem allikas, mille kaudu uuritakse ühiskondi ja kultuure. Paljud antropoloogid teevad seda ise
printsiip, et läheneda erinevalt igale kultuurile. Eesvedaja Melville J. Herskovits (Boas'i õpilane). Lähenemisviisi püüd on kaardistada võimalikult tõepäraselt kohaliku kultuuri eripärasid. Teha kindlaks, mis on mingi ühiskonna, kultuuri eripärased jooned. Tekivad küll raskused võrdlemisküsimustes erinevate ühiskondade vahel. Idee: igal ühiskonnal on oma kultuurifookus, mingid asjad, mis on eriti tähtsad selle ühiskonna jaoks, mis teevad ta erinevaks. Glifford Geertz (1926-2006) Kultuur kui tekst 11 Tõlgendus vs seletus Oluline suundumus: Interpreteeriv e antropoloogia e sümbolanalüüs e sümboolne antropoloogia e semiootiline antropoloogia. Selline lähenemine, mis seondub G.Geertzi lähenemisega, tõlgendav lähenemine. 1973 paneb kokku oma artikklid (eelkõige 60ndate omadest), kirjutab sissejuhatuse sellele kogumikule ,,Kultuuride tõlgendamine". See kogumik on üks kuulsamaid raamatuid antrop.
vastaksid traditsioonilise teaduse nõuetele (valiidsus ja reliaablus). Teadusliku uurimise eesmärk: maailma avastamine, kogetud reaalsuse fikseerimine. Osalusvaatlus eesmärk fikseerida, mida näed, mida kuuled. 3) Ähmased zanrid (blurred genres). 1970-1986. Zanrite, teooriate paljusus. võimalikult mitmekesine objekti uurimus väga erinevate andmekogumise ja analüüsimismeetodite kaudu. Reaalsuse dokumenteerimine ja mõistmine. Geertz. Uue zanrina teaduslik essee. Autor muutub nähtavaks. 4) Reaalsuse esitamise/representeerimise kriis. Kahtlus reaalsuse 'adekvaatse' dokumenteerimise võimaluses ja selle esitamises objektiivse tõena. Van Maanen: realistlik, tunnistuslik, impressionistlik reaalsuse esitamine. Kolmekordne kriis: o isiklik kogemus ja tekst kui konstrueerimise tulemus; -tekst kui minu konstruktsioon
Tuntud peamiselt algse ühiskonna, usundiloo ja kombe uurijana. Frege, Gottlob saksa matemaatik, loogik, filosoof; peetakse matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Peetakse suureks loogikuks. Tõi välja sõnad Bedeutung (tähistatu) ja Sinn (märgi tähendus). Freud, Sigmund Austria psühhiaater; psühhoanalüüsi teooria ja metoodi rajaja. Rõhutas oma uuringutes alateadvuse rolli inimese käitumisele. Gadamer, Hans saksa filosoof. Hermeneutilise ringi looja. Geertz, Clifford ameerika antropoloog; oli sümbolilise ja interpretatiivse antropoloogia esindaja; kultuur on päritud mõistete süsteem. Gramsci, Antonio Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof. Hegemooniateooria rajaja (hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon). Greimas, Algirdas J. leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs
(dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria * Ajastu diskursused ei reflekteeri „tegelikke“ nähtusi, hoiakuid, vaid loovad neid * kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz: kultuurinähtuse lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jooni, mis seda nähtust kujundavad. Põhiseisukohti: * kirjandus ei ole ajalooüleses esteetilises sfääris: kirjandus sõltub ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest, teost ei saa hinnata kunstilise taseme universaalse malli järgi. Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt.
Moderniseerumise eeldused Produktiivsue suurenemine Ressursside (toit, toormaterjal ja tööjõud) ülekandmine agraarsektorist teistesse ühiskonnasektoritesse. Põllumajandustsivilisatsiooni asendamine linnastunud tööstusühiskonnaga. Tööstus on edu sümbol. Tööstuslikuks muutumine on oluline poliitilise legitiimsuse saamiseks. W.W. Rostow. Stages of Economic Growth: A Non-Communist Naifesto (1960), C. Geertz Agricultural Involution (1963) Traditsiooniline ühiskond – põllumajandusühiskond (vana tehnoloogia ja paternalistlikud võimustruktuurid) Lahtirebimise eeltingimuste staadium – kaubanduse kasv ja varajased tööstuse vormid (uued tehnoloogiad, uut tüüpi liider – ettevõtja). Esimene riik, kes selle arengu läbi tegi oli Inglismaa. Lahtirebimine – umbes 20. aastane periood, tööstus hakkab asendama põllumajandust
tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria * Ajastu diskursused ei reflekteeri „tegelikke“ nähtusi, hoiakuid, vaid loovad neid * kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz: kultuurinähtuse lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jooni, mis seda nähtust kujundavad. Põhiseisukohti: * kirjandus ei ole ajalooüleses esteetilises sfääris: kirjandus sõltub ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest, teost ei saa hinnata kunstilise taseme universaalse malli järgi. Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt
(dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria * Ajastu diskursused ei reflekteeri ,,tegelikke" nähtusi, hoiakuid, vaid loovad neid * kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz: kultuurinähtuse lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jooni, mis seda nähtust kujundavad. Põhiseisukohti: * kirjandus ei ole ajalooüleses esteetilises sfääris: kirjandus sõltub ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest, teost ei saa hinnata kunstilise taseme universaalse malli järgi. Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt.
keskkondlikke jt aspekte. · Marshall Sahlins, Julian Steward - Keskkonda adapteerimine - Multilineaarne areng, mitte unilineaarne nagu White-il. Kultuurirelativism Melville J. Herskovits · Igale kultuurile erinev lähenemine · Kultuurifookuses on kultuuriti erinevad asjad · Esimesi antropolooge, kes uuris afroameeriklaste kultuuri! 5 Interepreteeriv antrop. e sümbolanalüüs e semiootiline antrop. Clifford Geertz · Kultuur on nagu tekst ja teadlane on nagu teksti tõlkija. · Tõlgendus vs seletus iga teadlane suudab kultuuri ainult natuke tõlgendada. · See suund adub et suurte teooriate aeg on otsas · Uurima hakatakse konteksti, mitte enam kultuurielemente. · Tähelepanu koondub eranditele, juhuslikkusele. · Kultuuride vahelise kommunikatsiooniprotsessi uurimine: keel, märgid, meelelaad.
( William James 1902)'*institutsionaalne =eligioon * individuaalne , isiklik =eligioon · Sõmbolite süsteem , mis tekitab tugevaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioone, eksistentsi üldise korralduse kohta, ümbritsedes need arusaamad sellise tõsiasjadele vastava auraga, et need meeleolud ja motivatsioonid näivad ainulaadselt elulähedased( Clifford Geertz) · On pühaga, see tähendab eraldatu ja keelatuga, seotud uskumuste ja tavade terviksüsteem, mis seob selle järgijad üheks moraalseks kogukonnaks( E. Durkheim 1912) Usundites on alati arusaam üleloomulikust =eligio,- maailmast, või- tegevusest, mis mõjutab sündmusi ja tingimusi siin maailma( R.Stark ja W. Sims Brainbridge " the Future of =eligioon" Usundiuuringud/-teadused · Usundiuuringute ajalugu Euhemeros (3,saj e.m
võitma poliitilise võimu, tõusma rahvuslikuks klassiks, konstitueeruma kui rahvus, siis on ta ise veel rahvuslik, kuigi hoopis teises mõttes, kui kodanlus sellest aru saab. Rahvuslik eraldatus ja rahvaste vastandlikkused kaovad üha rohkem juba koos kodanluse arenemisega, kaubandusvabadusega, maailmaturuga, tööstusliku tootmise ja sellele vastavate elutingimuste ühetaolisusega. Proletariaadi võim kiirendab nende kadumist veelgi." Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith). Primordialistid- nad rõhutavad, et rahvus ei ole modernne, etnilisel pinnal on rahvuslikku kuuluvust alati olnud. Kokkukuulumine on igipõline nähtus. Geertz ja Smith. Saksa rahvuslik liikumise algus saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Ärkamisaja alguseks peetakse 19. saj, langes toimunud Napoleoni sõdade aega, kui suur osa Saksa alasid oli haaratud Napoleoni võrku. Saksa vabadussõda Napoleoni vastu, kus rahvuslikul pinnal palju
universaalne mudel kõikide kultuuride arengu selgitamiseks. Marshall Sahlins (1930); Julian Steward (1902-1972) keskkonda adapteerumine multilineaarne areng Kultuurirelativism Melville J. Herskovits (1895-1963). Propageerib iga kultuuri uurimist läbi kohaliku kultuuri. Igale kultuurile erinev lähenemine. Tunnustatakse kultuuride võrdväärsust, iseseisvust, erinevust. Igas ühiskonnas kultuurifookuses olevad asjad erinevad. Clifford Geertz (1926-2006) interpreteeriv antropoloogia ehk sümbolanalüüs ehk sümboolne antropoloogia ehk semiootiline antropoloogia. 1) Kultuur kui tekst. Mõistame kõiki kultuurnähtusi sümbolitena, tähtsal kohal tõlgendus. 2) Tõlgendus vs seletus. Suurt seletust kogu maailma kultuuri arengule pole võimalik leida; on võimalik vaid tõlgendada. Tõlgendus tuleneb läbi võimalikult suure hulga materjali läbitöötamisel.
KR sai eriti populaarseks 50ndatel. Igale kultuurile peaks lähenema erinevalt võttes arvesse erinevate kultuuride mõistete ja hinnangute süsteeme. Kultuurifookused on erinevates kultuurides erinevates kohtades. Tänapäevases Euroopas ja USAs on fookuses tehnika, keskajal üleloomulikud nähtused, Indias lehmad jne. Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs e semiootiline antropoloogia Clifford Geertz - kultuur kui tekst, tõlgendus vs seletus. Tõlgendava antropoloogia põhimõtted: suurte juttude aeg on möödas, kultuuri ei ole võimalik seletada, antropoloogid saavad vaid tõlgendada, enne tõlgendamist tuleb mingit kultuurinähtust nii detailset kui võimalik kirjeldada (tihe kirjeldus). Kultuuri võib käsitleda tekstina ning antropoloogi lugejana ning etnograafi kultuuridevahelise tõlgina. Interpreteeriva
Tabu on üleloomuliku tähendusega keeld, mis on seotud püha või rüveda nähtuse, objekti, sõna või isikuga. Religiooni saab jaotada ka institutsionaalseks religiooniks ning individuaalseks, isiklikuks religiooniks. Mõningad religioonikäsitlused: W. Cantwell Smith - religioon kui kumulatiivne traditsioon, individuaalne usk (isiklik, mida inimene usub) ja kollektiivne (kuhjuv) traditsioon. Inimese usk liidab ta teatud traditsioonidega. Clifford Geertz (religiooniantropoloog) religioon kui sümbolite süsteem, mis tekitab tugevaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioone eksistentsi üldise korralduse kohta ümbritsedes need arusaamad sellise tõsiasjadele vastavuse auraga, et need meeleolud ja motivatsioonid näivad ainulaadselt elulähedased. Ninian Smart religioon kui maailmavaade. Friedrich Engels religioon kui inimesi igapäevaelus valitsevate jõudude fantastiline peegeldus inimeste teadvuses. Ed.B
Inimestel, kes neid rituaale läbi viivad, on rituaalide läbiviimiseks kindel aeg, koht ja kindlad väärtused: jumalateenistus, palvetamine, ohverdamine, meditatsioon jne. Kristlikus traditsioonis on näiteks armualauatraditsioon. Emile Durkheimi arvates on rituaal kogukonna ühine toiming. Seal kinnitatakse kindlaid tõekspidamisi, ühiseid väärtusi; rituaal annab ühise kogemuspinna/ kollektiivse kogemuse. Rituaalne käitumine on inimtsivilisatsiooni alus. Clifford Geertz - rituaal on kui oluline sümbolite süsteem, mille abil inimene suhestab end uutesse olukordadesse, uutesse tingimustesse ja mille abil ta kommunikeerub ning millega ta kontrollib ennast. Rituaalid on enese suhestamiseks uude olukorda. Rituaalid jaotatakse: · Kriisiriitusteks kurjast vaimust nt vaevatud inimene, kellest tuleb vaim välja ajada. Puudutab ka ühiskonda laiemalt kogukond on kriisis. Näiteks see aeg, kui Estonia põhja läks
Rahvus kui uus kvalitatiivne tunnus. Mis on rahvus? Hans Kohni Lääne (civic) ja Ida (etniline) mudel. "Objektiivsed" tunnused, Johann Gottfried Herder (Volkslieder, Volksgeist) ja Johann Gottlieb Fichte. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon. Ernest Renan’i argumentatsioon. Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), konstruktsionistlik "kujutletud kogukonnad" (Benedict Anderson), marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith). Saksa rahvuslik liikumise algus – saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine, poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane-kuld Lützowi rügemendist), Karlsbadi otsused. Saksa võimlemisliikumine (Friedrich Ludwig Jahn, GutsMuths), laulmine,
- Vrd Raymond Williams (1921-1988): ,,kultuur on tavaline". Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad. Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks. Hõlmab sotsialiseerumise käigus omandatud eluviisi tervikuna (ühiskondlikku pärandit, tavasid, uskumusi, moraalseid tõekspidamisi, jne.), mida põlvest-põlve edasi antakse, kuid mis on samas ka pidevas muutumises. Clifford Geertz (1926-2006): ,,Inimene on loom, kes ripub tema enda poolt punutud tähenduste võrgus. Minu jaoks on kultuur see võrgustik ning selle uurimine ei peaks olema eksperimentaalne teadus, mille eesmärk on leida tõde, vaid interpreteeriv teadus, mille eesmärk on otsida tähendust." Kultuur = vaimne/semiootiline fenomen, mis väljendub sümbolites ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" - Geert Hofstede Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline
NB! Ajalugu ei ole teksti taust, tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad 1) Louis Althusser > ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele 2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri `tegelikult eksteerivaid' nähtusi, hoiakuid jne. Vaid loovad neid, diskursus kui võimu produkt ja selle kandja 3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest, Bahtini dialogismi teooria 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus: mingi kultuurinähtuse jne. lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jne. jooni, mis seda nähtust kujundavad Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus Louis Montrose: uushistoritsism > vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse
ohverdada. Cook sattus havailaste müütilisse tsüklisse ja teda tõlgendati religioossete rituaalide raamidesse. NATALIE ZEMON DAVIS (s1928) Antropoloogia ei suuda pakkuda enamat kui vihjeid ja võrdlusi, mida ajaloolane peab oma allikmaterjalil alati testima. Ajaloolast huvitavad ennekõike muutused. Antropoloogid on tugevamad asjade sünkroonilise külje pealt, ajaloolased diakroonilise külje pealt. CLIFFORD GEERTZ (1926-2006) Tõeline ajaloouurimus peab olema antropoloogiline ja ajalooline üheaegselt. Kokkuvõte Ajalooline antropoloogia on üks 1970. aastate lõpu1980. aastate olulisemaid ja mõjukamaid suundi ajaloos üldiselt ja kultuuriajaloos kitsamalt. Ajalooline antropoloogia on tänaseni kaunis mõjukas suund ja paljudele on ta enam-vähem sünonüümne "uue kultuuriajaloo" mõistega. Ajalooline antropoloogia ei ole selgepiiriline nähtus, vaid pigem hübriidne.
NB! Ajalugu ei ole teksti taust, tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad 1) Louis Althusser > ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele 2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri ‘tegelikult eksteerivaid’ nähtusi, hoiakuid jne. Vaid loovad neid, diskursus kui võimu produkt ja selle kandja 3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest, Bahtini dialogismi teooria 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus: mingi kultuurinähtuse jne. lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jne. jooni, mis seda nähtust kujundavad Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus Louis Montrose: uushistoritsism > vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse
unikaalselt reaalsusele vastavaina. Religioon toimib kahte moodi: esiteks luues mudelid millestki, teiseks mudelid millegi jaoks. Esimene tähendab seda, et religioon kaardistab maailma, seletab midagi. Religiooni eripära seisneb selles, et mudelid millestki ja mudelid millegi jaoks on võrdselt tähtsad. Selles definitsioonis ei ole määratletud religiooni tema sisu kaudu, ei ole mainitud üleloomulikke olendeid. Geertz ise ütleb ka, et iga asi võib olla religioosne. Jaapanis on nt puhta valguse kirik, selle liikmed on golfimängijad ja nende jaoks ,,elu on nii nagu golf sa saad igakord uue võimaluse". Punausk kommunism. Funktsionaalses mõttes võib olla, et usund sisaldab tavaliselt maailmavaadet, mis väljendub mingis käitumises. Samuti seletusskeeme hea ja kurja kohta, sh ruumi ja aja liigendust sekraalseks/profaanseks. Institutsionaliseerunud aparaat, mis korrastab
NB! Tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad: 1) Louis Althusser > ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele. Kirjandustekst oli mitmekülgne, peegeldas allasurutud hääli. 2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri `tegelikult eksteerivaid' nähtusi, hoiakuid vaid loovad neid 3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus. JA I) Kirjandus ei toimi ajalooüleses esteetilises sfääris. II) ajalugu ei ole homogeenne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib. III)On (Mõiste) `inimese põhiolemus' vastu (uushistoritsistid nim. seda `essentsialistlik humanism'), teenib teatud ideoloogia huve. IV) Lugeja on subjekt, mille on kujundanud ja mis paigutub suhtes oma ajastu ideoloogiliste struktuuridega
Goffmani teooriat on nimetatud ka dramaturgiliseks lähenemiseks sotsioloogias ja sellest on välja kasvanud terve nn dramaturgiline KK. Miks? Kuna ta kasutab palju teatriterminoloogiat ja näeb inimeste käitumises teatrile sarnaseid dramaturgilisi musterid. Tõsi, teatud määral on siin ka terminoloogilist segadust, kuna dramaturgia seostub meile jaoks sageli tekstiga (ehkki pigem tähendab tegevuse loogikat üldisemalt), Goffman näeb sotsiaalset tegusemist aga mitte kui teksti (nagu Geertz v kultuurisemiootika) vaid kui etendust, s.t mitte kui representatsiooni vaid kui vahetult toimuvat sündmust. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 6 Nagu teatriski mingit näidentit e draamateksti omandatakse ja lavastatakse proovide käigus (backstage), prooviprotsess pole aga mõeldud laiemale publikule vaatamiseks; see mida avalikkus näeb on juba omandatud roll, mida siis nö ,,sotsiaalsetel lavadel" (fronstage) esitatakse töökohas, ametiasutustes jne.
suurel määral põhineb ajalool. Käsitlusi vaadtes polnud rahvusromantistidele oluline ajalooline tõde ja ajalooga manipuleeriti. Sellega läksid kaasa ka kultuurieliit. 19.saj võtavad ka kultuuritegelased missiooniks hakata looma rahvuse häält ja identiteeti: kui varasemalt olid aluseks antiikautorite tööd, siis nüüd hakati rõhutama rahvuslust. Tekkisid vene muusikud, inglise kunstinud, rantsuse kirjanikud etx. 3. primordialistid ehk essentsialistid (Geertz, D.Smith) etniline kogukond, mis on rahvuse aluseks, on alati olnud. Etniline identiteet ja eneseteadlikkus on isegi ilma omariikluseta kestnud selgelt ja just 19.saj said selle põhjal võimalikuks see, et tekkisid rahvused. Smithi põhiargument on, et kaasaegseid rahvusi ei saa mõista, viitamata varasematele etnilistele mälestustele. 19.saj puhkesid debattid srelleüle, kellel on enesemääramisõigus. Ka Hegel arutles selle küsimuse üle
vastavalt kohalikele oludele – nimetas religiooni vaimseks puskariks. Mõnede analüütikute arvates on religioon osa mütoloogiast (müüdile on lihtsalt lisandunud kultus, müüdi rituaalne läbimängimine). Käesoleval ajal peetakse olulisemateks järgmisi religioonikäsitlusi: Emile Durkheim – religioon kui ühiskonda kindlustav uskumuste ja käitumiste kogum. Clifford Geertz – religioon kui sümbolite süsteem. Ninian Smart – religioon kui maailmavaade. Friedrich Engels – religioon kui inimesi igapäevaelus valitsevate jõudude fantastiline peegeldus inimeste teadvuses. Religioonil on olnud inimkonna ajaloos väga tähtis roll. Religioon ei ole ka tänapäeva maailmas mitte kuhugi kadunud. Ta mõjutab siiamaani igapäevast elu selle pisiasjades.
annaabi.ee 
