· Marshall Sahlins, Julian Steward - Keskkonda adapteerimine - Multilineaarne areng, mitte unilineaarne nagu White-il. Kultuurirelativism Melville J. Herskovits · Igale kultuurile erinev lähenemine · Kultuurifookuses on kultuuriti erinevad asjad · Esimesi antropolooge, kes uuris afroameeriklaste kultuuri! 5 Interepreteeriv antrop. e sümbolanalüüs e semiootiline antrop. Clifford Geertz · Kultuur on nagu tekst ja teadlane on nagu teksti tõlkija. · Tõlgendus vs seletus iga teadlane suudab kultuuri ainult natuke tõlgendada. · See suund adub et suurte teooriate aeg on otsas · Uurima hakatakse konteksti, mitte enam kultuurielemente. · Tähelepanu koondub eranditele, juhuslikkusele. · Kultuuride vahelise kommunikatsiooniprotsessi uurimine: keel, märgid, meelelaad....
Marshall Sahlins (1930); Julian Steward (1902-1972) keskkonda adapteerumine multilineaarne areng Kultuurirelativism Melville J. Herskovits (1895-1963). Propageerib iga kultuuri uurimist läbi kohaliku kultuuri. Igale kultuurile erinev lähenemine. Tunnustatakse kultuuride võrdväärsust, iseseisvust, erinevust. Igas ühiskonnas kultuurifookuses olevad asjad erinevad. Clifford Geertz (1926-2006) interpreteeriv antropoloogia ehk sümbolanalüüs ehk sümboolne antropoloogia ehk semiootiline antropoloogia. 1) Kultuur kui tekst. Mõistame kõiki kultuurnähtusi sümbolitena, tähtsal kohal tõlgendus. 2) Tõlgendus vs seletus. Suurt seletust kogu maailma kultuuri arengule pole võimalik leida; on võimalik vaid tõlgendada. Tõlgendus tuleneb läbi võimalikult suure hulga materjali läbitöötamisel....
Kristlikus traditsioonis on näiteks armualauatraditsioon. Emile Durkheimi arvates on rituaal kogukonna ühine toiming. Seal kinnitatakse kindlaid tõekspidamisi, ühiseid väärtusi; rituaal annab ühise kogemuspinna/ kollektiivse kogemuse. Rituaalne käitumine on inimtsivilisatsiooni alus. Clifford Geertz - rituaal on kui oluline sümbolite süsteem, mille abil inimene suhestab end uutesse olukordadesse, uutesse tingimustesse ja mille abil ta kommunikeerub ning millega ta kontrollib ennast. Rituaalid on enese suhestamiseks uude olukorda. Rituaalid jaotatakse: · Kriisiriitusteks kurjast vaimust nt vaevatud inimene, kellest tuleb vaim välja ajada. Puudutab ka ühiskonda laiemalt kogukond on kriisis. Näiteks see aeg, kui Estonia põhja läks...
(Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti...
Religioon toimib kahte moodi: esiteks luues mudelid millestki, teiseks mudelid millegi jaoks. Esimene tähendab seda, et religioon kaardistab maailma, seletab midagi. Religiooni eripära seisneb selles, et mudelid millestki ja mudelid millegi jaoks on võrdselt tähtsad. Selles definitsioonis ei ole määratletud religiooni tema sisu kaudu, ei ole mainitud üleloomulikke olendeid. Geertz ise ütleb ka, et iga asi võib olla religioosne. Jaapanis on nt puhta valguse kirik, selle liikmed on golfimängijad ja nende jaoks ,,elu on nii nagu golf sa saad igakord uue võimaluse". Punausk kommunism. Funktsionaalses mõttes võib olla, et usund sisaldab tavaliselt maailmavaadet, mis väljendub mingis käitumises. Samuti seletusskeeme hea ja kurja kohta, sh ruumi ja aja liigendust sekraalseks/profaanseks. Institutsionaliseerunud aparaat, mis korrastab...
UUS-EVOLUTSIONISM, KULTUURIÖKOLOOGIA JA UUS-MARXISM Kõige rohkem antropolooge on USAs. Kultuuriökoloogia, peamiselt Põhja-Ameerikas, kasvas välja Steward'i ja White'i õpetustest. Nad näitasid kollaboratsiooni antropoloogia ja bioloogia vahel. SÜMBOOLNE JA KOGNITIIVNE ANTROPOLOOGIA Neid teooriaid on pärast II MS korduvalt arendatud. Juhtiv teoreetik Clifford Geertz . Briti sotsiaalantropoloogia oli kuni 1960ndateni valdavalt sotsioloogiline. Alates 1970ndatest hakkas veelgi agaramalt levima hoopis feminism. Sümboolne antropoloogia sisaldab sügavalt universalismi. Noam Chomsley generatiivne grammatika püüdis leida sarnasusi keelte vahel. 3 VÄLIVAATLUS JA SELLE TÕLGENDAMINE VÄLIVAATLUS Etnograafiline välitöö on kõige olulisem allikas, mille kaudu uuritakse ühiskondi ja kultuure. Paljud antropoloogid teevad seda ise...
· Kultuuriantropoloogia suund (uskumuste, kujutluste, mõttesüsteemide, rituaalide jne ajalugu) Ajaloolise antropoloogia erinevad traditsioonid · Prantsusmaa: strukturaalantropoloogia mõju (Claude Lévi- Strauss: pere- ja sugulusstruktuurid, mõtteviisid jne). · Inglismaa: sotsiaalantropoloogia mõju (Edward Evans-Pritchard: ühiskonnakorraldus, sotsiaalsed praktikad jne). · Ameerika: kultuuriantropoloogia mõju (Clifford Geertz : rituaalne käitumine, sümboolsed toimingud jne). · Saksamaa: filosoofilise antropoloogia mõju (inimisiksus; inimkeha jne). Antropoloogia panused ajaloouurimisse · Uued uurimisteemad: uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine; antropoloogia võimaldas oluliselt pikendada "ajaloolaste küsimustikku". · Empiiriline võrdlusmaterjal: antropoloogia võimaldas ajaloolastele luua võrdlusi nn. ajalooliste ühiskondade ja nn. traditsiooniliste ühiskondade vahel (majandus, sugulus,...
Igale kultuurile peaks lähenema erinevalt võttes arvesse erinevate kultuuride mõistete ja hinnangute süsteeme. Kultuurifookused on erinevates kultuurides erinevates kohtades. Tänapäevases Euroopas ja USAs on fookuses tehnika, keskajal üleloomulikud nähtused, Indias lehmad jne. Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs e semiootiline antropoloogia Clifford Geertz - kultuur kui tekst, tõlgendus vs seletus. Tõlgendava antropoloogia põhimõtted: suurte juttude aeg on möödas, kultuuri ei ole võimalik seletada, antropoloogid saavad vaid tõlgendada, enne tõlgendamist tuleb mingit kultuurinähtust nii detailset kui võimalik kirjeldada (tihe kirjeldus). Kultuuri võib käsitleda tekstina ning antropoloogi lugejana ning etnograafi kultuuridevahelise tõlgina. Interpreteeriva...
05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365,...
Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda...
Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria * Ajastu diskursused ei reflekteeri ,,tegelikke" nähtusi, hoiakuid, vaid loovad neid * kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz : kultuurinähtuse lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jooni, mis seda nähtust kujundavad. Põhiseisukohti: * kirjandus ei ole ajalooüleses esteetilises sfääris: kirjandus sõltub ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest, teost ei saa hinnata kunstilise taseme universaalse malli järgi. Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt....
Religioon kui protsess. M. Douglas (s 1921) Sümbolite religioossus. Kuidas rituaalid ja sümbolid aitavad meil aru saada, kuidas teatud inimesed tajuvad maailma. nt puhtus- ebapuhtus (mitte määrdumise mõttes) (nt handi naised ei pese- meie silmis räpased; nemad- hõbesõrmused on sõrmes, need puhastavad) Teatud vormid, nt rituaalide vormid võivad säilida kaua, aga nende algne tähendus muutub. Rituaalile tekib uus tähendus, rituaali vorm ei pruugi muutuda. C. Geertz (1923-2006) Rõhutab sümboolseid küsimusi, tähenduste tõlgendamised. Mõistmisele jõuab kogu aeg tõlgendades, st tuleb välitöödel üksiksasjalikult kirjeldada, detailid see kõik tuleb täielikult ära tõlgendada. Seletab keerulisi asju lihtsal moel. Püüab mõista. M. Elidae (1907-1986) Religiooniantropoloogiline valdkond- samanismiuuringud (Elidae uuris samanismi) Võrdlev usundilugu Elidae võrdles erinevaid religioone Kriitiline teooria- religioon, võim, kultuur...
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostad...
Teadusliku uurimise eesmärk: maailma avastamine, kogetud reaalsuse fikseerimine. Osalusvaatlus eesmärk fikseerida, mida näed, mida kuuled. 3) Ähmased zanrid (blurred genres). 1970-1986. Zanrite, teooriate paljusus. võimalikult mitmekesine objekti uurimus väga erinevate andmekogumise ja analüüsimismeetodite kaudu. Reaalsuse dokumenteerimine ja mõistmine. Geertz . Uue zanrina teaduslik essee. Autor muutub nähtavaks. 4) Reaalsuse esitamise/representeerimise kriis. Kahtlus reaalsuse 'adekvaatse' dokumenteerimise võimaluses ja selle esitamises objektiivse tõena. Van Maanen: realistlik, tunnistuslik, impressionistlik reaalsuse esitamine. Kolmekordne kriis: o isiklik kogemus ja tekst kui konstrueerimise tulemus; -tekst kui minu konstruktsioon o valiidsuse, üldistatavuse ja usaldusväärsuse kriis;...
Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab...
Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad. Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks. Hõlmab sotsialiseerumise käigus omandatud eluviisi tervikuna (ühiskondlikku pärandit, tavasid, uskumusi, moraalseid tõekspidamisi, jne.), mida põlvest-põlve edasi antakse, kuid mis on samas ka pidevas muutumises. Clifford Geertz (1926-2006): ,,Inimene on loom, kes ripub tema enda poolt punutud tähenduste võrgus. Minu jaoks on kultuur see võrgustik ning selle uurimine ei peaks olema eksperimentaalne teadus, mille eesmärk on leida tõde, vaid interpreteeriv teadus, mille eesmärk on otsida tähendust." Kultuur = vaimne/semiootiline fenomen, mis väljendub sümbolites ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" - Geert Hofstede Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline...
05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria * Ajastu diskursused ei reflekteeri „tegelikke“ nähtusi, hoiakuid, vaid loovad neid * kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz : kultuurinähtuse lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jooni, mis seda nähtust kujundavad. Põhiseisukohti: * kirjandus ei ole ajalooüleses esteetilises sfääris: kirjandus sõltub ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest, teost ei saa hinnata kunstilise taseme universaalse malli järgi. Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt....