Võrrandi diskriminant = B C E Ruutliikmete kordajate diskriminant = Parameeter s = B C D E F A+C JOONTE KLASSIFITSEERIMINE 0 Teist järku jooned = 0 Sirgete paarid s·<0 ELLIPS s·>0 imaginaarne PUNKT 2 x 2 y 2 ELLIPS x y2 + =1 x2 y2 + =0 >0 a2 b2 + = 1 a2 b2 a2 b2
Võrrandi diskriminant = B C E Ruutliikmete kordajate diskriminant = Parameeter s = B C D E F A+C JOONTE KLASSIFITSEERIMINE 0 Teist järku jooned = 0 Sirgete paarid s·<0 ELLIPS s·>0 imaginaarne PUNKT 2 x 2 y 2 ELLIPS x y2 + =1 x2 y2 + =0 >0 a2 b2 + = 1 a2 b2 a2 b2
20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri «Ideoloogilise riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx,
· psühhoanalüütiline antropoloogia lähtumine Freudi ideedest: teadvustamatus osa asju me ei saagi teadvustada. Psüühika 3 instantsi: id (miski), ego (mina), superego (ülemina). Lacani uurimus, "puudumise olukord" (algul laps imeb rinda, mingi hetk see lõppeb ja see tuleb asendada sõnaga "ema", ehk tekib olukord kus puudub miski ja selle teadvustamine) mida ja kuidas inimene käitub, teadvustades mingi olukorra/ajsa puudumist. (ületamis võimalused: imaginaarne, sümboolne, reaalne) · analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia inimene koosneb kehast ja vaimust (Geist, mind, spirit) . Mida tähistab inimesele enda jaoks sõna MINA. Keha ja vaimu probleem: dualism, füsikalistlik reduktsioon (varju teooria). Nagel käsitleb inimese teadvust, mille kogemus on ületamatu privaatsus. Jackson oletagem, et keegi kasvab üles must-valges toas. Ta on kõike õppinud värvidest teoreetiliselt. Kui selle inimese ette pannakse punane tomat
Ellips Tasandi nende punktide hulka, milliste kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on konstantne. x2/a2 + y2/b2 = 1 b2 = a2 c2 e = c/a - ekstrentrilisus a pikkem pooltelg b lühem pooltelg c fookuse kaugus sümeetria keskpunktist Hüperbool Tasandi nende punktide hulka, mille kauguste vahe tasandi kahest antud punktist on absoluutväärtuselt konstantne. x2/a2 + y2/b2 = 1 e = c/a a reaalne pooltelg b imaginaarne pooltelg c fookuse kaugus sümeetria keskpunktist Asümptoot sirge, millele hüperbool kulgemisel lõpmatusse piiramatult läheneb Parabool Tasandi niisuguste punktide hulk, mis asuvad värdsel kaugusel antud punktist, mida nimetatakse fookuseks ja antud sirgest, mida nimetatakse juhtjooneks. (y-b)2 = 2p (x-a) H (a;b) 7. Funktsiooni mõiste. Määramispiirkond Elementaar funktsioon funktsioon, mis on saadud elementaar põhifunktsioonist ja const lõpliku
• Looduskirjandus kui žanr: sisaldab loodusloolist informatsiooni; põhineb autori vahetutel kogemustel (suunab lugejat sama kogema); sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne teadvus ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). • Sigmund Freud – neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem lajendus kultuuri analüüsile • Alateadvus on koht, kus talletuvad allasurutud ihad, valusad mälestused, süütunne. Inimene surub alateadvusesse kõik, millega ei taha tegeleda. Alateadvus mõjutab indiviidi toimima alateadvuse tahte kohaselt, mitte enda.
„sekundaarne modelleeriv süsteem“? Binaarsed opositsioonid. Kummastusefekt. Ökokriitika (Kadri Tüüri loeng). Selle lähtekohad. Ökokriitika kolm peamist arenguetappi (-suunda). Looduskirjandus kui žanr. Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127– 131). Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust. Autori isiksus on tõlgendamise aluseks ning kirjandusteose kaudu saab tajuda autori isikut ja teadvust ning moodustada arusaamad autori isiksusest. Psühhoanalüütiline teooria on keele, identiteedi ja subjektiteooria, mille abil tõlgendatakse kirjandusteost. Sigmund Freud
16. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused- situatsiooni omadused 17. Peamine omistamisel tehtav viga Fundamentaalne atributsiooniviga- Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid. 18. Enesekontseptsioon ja selle areng Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtetes ja tunnetes. 1. Mina teadvus- arusaam, et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest, tekib u. 2-aastaselt. 2. Eneseteadvus missugune ma olen, areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest. 3. Mina identiteet- selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun, peaks välja kujunenud olema u.21.eluaastaks.
Hüperbooli omadused: · On sümmeetriline x-telje, y-telje ja koordinaatide alguspunkti suhtes. · Lõikab x-telge A1(-a,0) ja A2(a,0) · Ei lõiku y-teljega. · Assümtootideks nim sirgeid, millele hüperbool kulgemisel lõpmatusse piiramatult läheneb. Assümtoote on 2. . x=a, x=-a; y=-b, y=b. Hüperbooli ekstsentrilisus Risthüperbooliks nim hüperbooli, mille reaal-ja imaginaartelg on võrdsed a=b. 2a- reaaltelg (a-reaalpooltelg) 2b- imaginaartelg (b-imaginaarne pooltelg) Parabool Parabooliks nim tasandi nende punktide hulka, mille kaugus antud punktist ja antud sirgest on võrdne. Mainitud punkti nim parabooli fookuseks ja sirget parabooli juhtsirgeks. Fookuste kaugus juhtsirgest tähistatakse p ja nim parabooli parameetriks. F(0; p/2) fookuse koordinaadid y= -p/2 juhtsirge võrrand 2p- fokaallaius Paraboolil, mille sümmetriatelg on x-telg, mille haripunkt on punktis (0,0), mille juhtjooneks
Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel kas edu oli püsiv ja tulenes isikust või oli ajutine ja tulenes soodsast situatsioonist. 13. Peamine omistamisel tehtav viga Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 14. Enesekontseptsioon ja selle seos suhtlemisega Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. 15. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 16. Mõjutamise viisid
Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel kas edu oli püsiv ja tulenes isikust või oli ajutine ja tulenes soodsast situatsioonist. 14. Peamine omistamisel tehtav viga Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 15. Enesekontseptsioon ja selle seos suhtlemisega Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. 16. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 17
Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel kas edu oli püsiv ja tulenes isikust või oli ajutine ja tulenes soodsast situatsioonist. 17. Peamine omistamisel tehtav viga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 18. Enesekontseptsioon ja selle areng Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. Enesekontseptsiooni areng Mina- teadvus arusaam , et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest tekib umbes kaheaastaselt Eneseteadvus missugune ma olen areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest.
Antiooperlikku suunda esindas ungari päritolu helilooja György Ligeti. 1960ndate alguses kirjutas ta anti-ooperi, „mimodraama“ (miimilise draama) „Avantüürid“ (Aventures), millele järgnes teos „Uued avantüürid“ (Nouvelles avantures).Foneetiline tekst on eksperimenteeriv keelekompositsioon – „häälikuluule“ ning juba ise muusika. Koosseis: 3 lauljat, 7 instrumentalisti. Nende iseloomustamiseks on Ligeti kasutanud ka mõistet „imaginaarne [kujutletav] teater“. Ei ole narratiivsust, loogilist järgnevust. Selle asemel montaažitehnika, sürreaalsus. Tummfilmi mõju. Instrumendi kõla moonutatakse, müra muutub muusikaks, kõik see o n esitatud distantsi ja irooniaga, mitte tõsimeelselt: metsasarvemängija puhub ühes stseenis vaasi, samal ajal kasutab raamatut löökpillina – mängija hoiab seda käes ja laseb lehekülgedel glissando-laadselt läbi õhu vihiseda. Pillimäng muutub teatrielemendiks (vt hiljem Kageli
Antakse edasi perekondlikult või sotsiaalsete institutsioonide poolt. Argimõistus loob samuti "hüpoteese" ja püüab neid tõestada. Nt. arsti suhtumine patsienti sõltub sellest, missugune on tema "teooria" haiguste tekke kohta. Nt. õpetajad vaatavad intelligentsust kui "annet", lapsevanemad aga arvavad, et seda tuleb koolis arendada. Enesekontseptsioon ja selle seos suhtlemisega Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. · Mina- teadvus arusaam , et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest tekib umbes kaheaastaselt. · Eneseteadvus missugune ma olen areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest.
Olulisismad arhetüübid on persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). Kirjandus pole midagi muud kui arhetüüpidel põhinev väljendus. Kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, mis kõnetavad lugejat otse, arhetüübi kujundi ära tundmise kaudu, aktiveerivad psüühhika osad, mis on olulised indiviidi arenguks ja ka kollektiivi heaoluks. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127131). Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi kirjandustekstiga töötamiseks. Lacan sidus Freudi psühhoanalüütilise teooria Saussure'i keeleteooriaga. Alateadvus on struktureeritud nagu keel, aga inimteadvus ei eelne keelele, vaid luuakse selle poolt. Lacan määratles ümber Freudi sõnastatud psühhoseksuaalse arengu staadiumid: 1. keele-eelne e. imaginaarne faas - puudub mina/teised vastandus. Väikelapsel ei ole ,,mina".
Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1.Atika; 2.Korinthos; 3.Lakoonia; 4.Messeenia; 5.- 6.Elis(Olümpia); 7.Ahhaia; 8.Arkaadia; 9.Boiootia; 10.Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J.Winckelmann (tervikpilt antiikaja arengus), John Frazer ingl k. Tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks) Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18.saj reisijad kasutasid Pausaniast (R.Chandler, E.Dodwell,W.Gell,W.Leake) Imaginaarne ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel- memorial landscape, mälestuste maastik. 19.saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883) 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet. Taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia, kohanimed (Nemea) 42.Selgita seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas. Reisimise osa hariduses: 2.sofistika (uus sofistika 2.-3.saj) retoorika ja erudeeritus. Padeia- haridus ja kasvatus
Ratsionalistide kriitika ja nende tagasi lükkamine(143): Tõele tuleb alistuda. Näitab meile, mida me ei saa teha. Passiivselt peab aktsepteerima tõde. Absoluutne tõde (lk 146). sobib selgitama vaadete lahkuminekut. Nende seisukoht: kui miski on tõene, siis see on absoluutselt tõene (empirism, ratsionalism). Nüüd pragmatistid ei loobu sellest mõistest, aga annavad sellel teise tõlgenduse „mingi tõde mille poole püüelda“. Absoluutne tõde on verifikatsiooni imaginaarne lõpp. Lõplikud olendid sinna aga ei jõua. Kujutlev imaginaarne lõppsiht. Oma isiklik kogemus – suhtelised tõed, mida korrigeeritakse. Regulatiivne käsitlus – Kant, regulatiivne idee – James kasutab seda – kogemuses pole, aga annab kogemusele suuna. Kui meil pole absoluuset tõde, aga püüdleme selle poole; siis ta suunab meid faktilise tõe ja konkreetsuse poole – siis on tulevikku. Regulatiivne idee ütleb, et minge aga edasi.
Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J. Winckelmann (tervikpilt antiikajast arengus), John Frazer ingl k. tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks). Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18. saj. reisijad kasutasid Pausaniast (Richard Chandler, Edward Dodwell, William Gell, William Leake). Imaginaarne ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel memorial landscape, mälestuste maastik. 19. saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883). 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet. Taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia, kohanimed (Nemea). 39. Selgitada seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas. Reisimise osa hariduses: 2. sofistika (uus sofistika 2.-3. saj.) retoorika ja erudeeritus.
võetaksegi kokku sõnaga psüühika. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psühhoanalüütiline strateegia: Freud · Das Unbewusste TEADVUSTAMATUS · Psüühika kolm instantsi: o id (das Es) MISKI o ego (Ich) MINA o superego (Überich) ÜLEMINA Lacan · ,,puudumise olukord" · ... mida üritatakse ületada kolmes registris: o imaginaarne o sümboolne o reaalne III loeng NB!! EKSAMIS ON POOLED KÜSIMUSED TEKSTIDE KOHTA JA ÜLEJÄÄNUD LOENGU TEKSTIDEST... Maailm on see tervik, mis moodustab inimestele vastuse küsimusele kus. Maailm on see koht, kus kõik on ja mis struktureerib seda kõike. Meeleolu kaudu tajume seda suurt tervikut. Eetika ehk praktiline filosoofia 1. klassikaline paradigma Sokrates 18 saj. · Milline on hea elu
Miskivastane energiline reaktsioon. Piirab, keelab ja sanktsioneerib. Moraalsed piirangud. Lacan- kujutab meie teadvus endast tähistajate jaga. Tähistaja ja tähistatava vahel on ületamatu barjäär. ... puudumise olukord. Ta leiab, et sümbol, sõna, mille asja surm, mille ta fikseerib (puuduv asI) asendub sõnaga. Iha suunatud algobjekti ema puudumise taastamise katsete poole. Inimese tung naudingu poole, mille olemus ei ole talle hoomatav. Ületamise kolm registrit: ... imaginaarne- unistamise käigus tekkinud. Unistan sellest, kes/mis tahan olla. Iha rahuldamine on täiuslik. Iha objekt fantaasiates annab alati selle, mida olingi igatsenud. Järelikult see on kõige võimsam iha rahuldamise vald, ta laseb ilmneda sellisel objektil, millel puudusi ei ole. ...sümboolne- objekt ei rahulda enam subjekti iha täielikult. Objekt muutub reaalse algse puuduva objekti täitmatuks lüngaks. ..
Ei saa aga öelda, et superstringid oleksid põhjapanevamad kui supergravitatsioon, või ka vastupidi. Pigem on nad ühe ja sama teooria erinevad väljendusvormid, seejuures kumbki sobivam teatavate erinevate Arengulugu imaginaarajas arvutuste tegemiseks. Et kirjeldada seda, kuidas kvantteooria kujundab aega ja ruumi, on kasulik tuua sisse imaginaaraja mõiste. Imaginaarne aeg see kõlab muidugi ilmeliselt, kuid on tegelikult täpselt defineeritud matemaatiline mõiste : imaginaararvudes Arengulugu reaalajas mõõdetav aeg. Tavalisi reaalarve nagu 1, 2, - 3, 5 jne. võime kujutleda kui punkte sirgel, mis kulgeb vasakult paremale ja millel nulli kujutis asetseb keskel, positiivsed reaalarvud on sellest paremal, negatiivsed vasakul. Täpselt samuti võib imaginaararve
Ideede pole konstitutiivset rakendust, sest neil puudub vastav tunnetus ja neil on ainult regulatiivne rakendus ja see ütleb, et ideed kujutavad endast reegleid, kuidas toimida; ei ütle midagi objekti kohta, vaid annavad mõttetegevusele teatud reeglid; kuidas süstematiseerida objektiivset teadmist; ideed on ettekujutus, et kuidas süstematiseerimine peaks välja nägema. Reegel on esiletud kujutletud ideaalne objekt, mille poole üksikud objektid liiguvad – imaginaarne lõppsiht, kuhu tunnetus liigub. See annab, et liikumise käigus, et teadmine muutub üha süstematiseeritumaks. Ideaalis teadmine peaks olema üks ühtne süsteem, aga seda see pole. Ette kujutada saab seda, aga pole kindlat objekti. Prg. 45. saavad anda mõiste asjast üldse. Üldised struktuurid, kuidas me asjade üle mõtleme. Mõtleme siis kui kasutame erinevaid kategooriaid, niikaua kui kategooriad on eraldi kaemusest, siis antakse abstraktne kujutlus asjadest üldse – see pole teadmine
supergravitatsiooniga. Ei saa aga öelda, et superstringid oleksid põhjapanevamad kui supergravitatsioon, või Arengulugu imaginaarajas ka vastupidi. Pigem on nad ühe ja sama teooria erinevad väljendusvormid, seejuures kumbki sobivam teatavate erinevate arvutuste tegemiseks. Et kirjeldada seda, kuidas kvantteooria kujundab aega ja ruumi, on kasulik tuua sisse imaginaaraja mõiste. Imaginaarne aeg see kõlab muidugi ilmeliselt, kuid on tegelikult Arengulugu reaalajas täpselt defineeritud matemaatiline mõiste : imaginaararvudes mõõdetav aeg. Tavalisi reaalarve nagu 1, 2, - 3, 5 jne. võime kujutleda kui punkte sirgel, mis kulgeb vasakult paremale ja millel nulli kujutis asetseb keskel, positiivsed reaalarvud on sellest paremal, negatiivsed vasakul. Täpselt samuti võib imaginaararve
α − juhtme joonpaisumistegur, 1/ºC E − juhtme elastsusmoodul, Pa Tabel 4. Lähtesuuruste valik juhtme oleku võrrandisse Jrk nr Kriitiliste visangute vahekord Kriitilised visangud Lähtepinged 1 l1kr < l2kr < l3kr l1kr ja l3kr σt min , σt kesk , σmax 2 l1kr > l2kr > l3kr l2kr σt min , σmax 3 l3kr > l2kr, l1kr imaginaarne l3kr σt kesk , σmax 4 l3kr imaginaarne või väga suur l1kr σt min , σt kesk Arvutuslikku visangu pikkust võrreldakse kriitiliste visangutega ning lähte- pinged σ0 võetakse vastavalt tabelile 4, lähtetemperatuurid t0 ja lähteeri- koormused γ0 võetakse vastavalt lähtepingega määratud koormusjuhtumile (vt tabel 6): σt min ,tmin , γ1 ; σt kesk , t kesk , γ1 ; σmax , -5ºC, γ7.
4.4.2. Järgivdetektorid ADM ga enne ringahelat- Järgiva detektori realiseerimisel mikroprotsessori baasil on sobivam asetada ADM enne faasjärgi- häälestussüsteemi. ADM väljundis saadakse kas reaalsed või siis komplekssed sisendlugemid, milledega sooritatakse siis vastavad matemaatilised tehted (liitmine, korrutamine vms). Vajalikud käsud nende operatsioonide tegemiseks on salves-tatud püsimällu. Korrutise imaginaarne osa zd[r]=Im(*r) on DFJH süsteemi veasignaaliks olles samaaegselt FM signaali detekteerimise tulemus. Korrutise reaalosa Re(*z) on aga AM signaali detekteerimise tulemus, olles kasutatud ühtlasi ka suletud ringahela haardumise indikaatoriks sisendsignaaliga. Veasignaal zd töödeldakse veel digitaalfiltri ahelas, mille tulemusena saadakse sageduse kood (kui SM signaali detekteerimise tulemus). Skeemi raskeimaks operatsiooniks on kahe kompleksarvu korrutamine
psüühika kaudu. Psüühikaks peetakse inimese sisemuses toimuvate protsesside kogumit. Psühhoanalüütiline antropoloogia - Lähtub Freudi ideedest. Lähtub sellest, mida inimene teadvustab ja sellest, et on ka osa teadvuse protsesse, mida ei saa teadvustada. Psüühikal on 3 astet: id (miski), ego (mina), superego (ülemina). Lacan ühendab Freudi ja Hegeli ideid, leiab, tähtis on "puudumise olukord" , mida püütakse ületada kolmes vallas: imaginaarne, sümboolne ja reaalne vald. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia - Lähtutakse sellest, et mille kohta too sõna "mina" käib (käib "vaimu" kohta). Inimest mõistetakse kui kehast ja vaimust koosnevat. 1. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? filosoofiat peab orjama, et inimesele saaks osaks tõeline vabadus. Seneca arvates filosoofia roll elu korraldamises, filosoofia vormib vaimu, jagab reegleid selle kohta, mida teha ja mida mitte teha. 2
Kagel, Peter Maxwell Davies, Berio. Antiooperlikku suunda esindas ungari päritolu helilooja György Ligeti. 1960ndate alguses kirjutas ta anti-ooperi, „mimodraama“ (miimilise draama) „Avantüürid“, millele järgnes teos „Uued avantüürid“. Foneetiline tekst on eksperimenteeriv keelekompositsioon – „häälikuluule“ ning juba ise muusika. Koosseis: 3 lauljat, 7 instrumentalisti. Nende iseloomustamiseks on Ligeti kasutanud ka mõistet „imaginaarne [kujutletav] teater“. Ei ole narratiivsust, loogilist järgnevust. Selle asemel montaažitehnika, sürreaalsus. Tummfilmi mõju. Instrumendi kõla moonutatakse, müra muutub muusikaks, kõik see on esitatud distantsi ja irooniaga, mitte tõsimeelselt: metsasarvemängija puhub ühes stseenis vaasi, samal ajal kasutab raamatut löökpillina – mängija hoiab seda käes ja laseb lehekülgedel glissando-laadselt läbi õhu vihiseda. Pillimäng muutub teatrielemendiks (vt hiljem Kageli
väljakasvanud haru, mille keskseks ideeks on teadvustamatus. Selle järgi ei saa inimene kõike teadvustada, kuna talle seisavad vastu teatavad psüühilised jõud teadvuses endas: miski ehk id, mina ehk ego, ülimina ehk superego. Lancan ühendas Freudi psühhoanalüüsi ja Hegeli dialektilise meetodi, leides, et inimese psüühika tegeleb puuduva asendamisega – nn puudumise olukord, kus lahendus võib olla imaginaarne, sümboolne või reaalne. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia – Taaskord keha ja vaimu kooslust ja seoseid uuriv lähenemine, kus sõnaga „mina“ tähistatakse enamjaolt vaimu. Dualistlik positsioon leiab, et keha ja vaim ei asu samas universumis ning on teineteisest sõltumatud. Füsikalistliku reduktsionismi järgi eksisteerivad vaid keha, aju ja ajuprotsessid ning vaim saab olla vaid tegelikult eksisteeriva asja vari 3. tekst
ja mida suudab teha. Skinneri releasing-tehnika on kinesteetiline treeningsüsteem või õigemini liikumissüsteem, mis põhineb liikumisest saadavatel tulemustel kinesis representeerib liikumist ja esteetika liikumisest saadavaid väärtusi. Keha mehaanilised protsessid muutuvad alateadlikuks ja liikumine intuitiivseks, tegemist pole enam pelgalt analüütilise mõtlemisega, kuivõrd tunnetusliku mõtlemisega. "Imaginaarne liikumine on üks edukamaid vahendeid neuromuskularse struktuuri välja töötamisel" (Sweigard 2010). Tsiteerides New Yorki Yulliard'i kooli doktorit Lulu. E. Sweigard'i "Liikumine rajaneb mõtlemisele, mitte lihaste tööle.", võib näha olulisust kuidas antud tehnika viljelemine annab indu ka vigastustega toimetulekul. Suurel määral oleneb vigastuse oht sellest, mis tähenduse me liikumisprotsessile omistame. Huvitav on
ja emotsionaalseks heaoluks. Jacques Lacan Sidus Freudi psühhonalüütilise ja Saussure keeleteooria Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt Määratles ümber Freudi poolt sõnastatud psühhoseksuaalse arengu staadiumid: keele-eelne e. imaginaarne faas ja sümboolne faas (peale keele omandamist) Imaginaarses faasis puudub subjekti ja objekti , mina ja teise vahe. Kahe vahe vahel on nn. peeglifaas, hetk, mil väikelaps tunneb ära oma kujutise peeglis, hakkab arenema minatunnetus, mina kui autonoomne subjekt, seda tugevandab kokkupuude teiste inimestega. Sisenedes sümboolsesse (e. keele) faasi võtab inimene omaks keele poolt määratud struktuuri , mis tema olemust määrab (mees/naine, isa/poeg, ema/tütar
Psühholoogiline antropoloogia rakendab inimese psüühikat. Psüühika- inimese võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühhoanalüütiline antropoloogia- Freud leiab, et on olemas mitmeid psüühilisi protsesse, mida ei ole võimalik teadvustada. Psüühika kolm instantsi: id- miski, ego- mina, superego- ülemina. Lacan-puudumise olukord- milliegi puuduva teadvustamine, mida üritatakse ületada ihade kaudu (kolm registrit: imaginaarne, sümboolne, reaalne). Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia- kuidas on vaim ja keha seotud? Kas vaim asub kehas mingis kindlas kohas? On erinevad käsitlused seoses vaimu ja kehaga. Esimesena väidetakse, et vaim ja keha eksisteerivad eraldi (dualism). Teiseks füsikalistlik redukstsioon- tegelikult on olemas ainult keha, aju, ajuprotsessid, see, mida nimetatakse vaimuks, on vari, mille heidab see, mis on tegelikult olemas. Vaim ei eksisteeri surmajärgselt
ja emotsionaalseks heaoluks. Jacques Lacan Sidus Freudi psühhonalüütilise ja Saussure keeleteooria Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt Määratles ümber Freudi poolt sõnastatud psühhoseksuaalse arengu staadiumid: keele-eelne e. imaginaarne faas ja sümboolne faas (peale keele omandamist) Imaginaarses faasis puudub subjekti ja objekti , mina ja teise vahe. Kahe vahe vahel on nn. peeglifaas, hetk, mil väikelaps tunneb ära oma kujutise peeglis, hakkab arenema minatunnetus, mina kui autonoomne subjekt, seda tugevandab kokkupuude teiste inimestega. Sisenedes sümboolsesse (e. keele) faasi võtab inimene omaks keele poolt määratud struktuuri , mis tema olemust määrab (mees/naine, isa/poeg, ema/tütar Sümboolne sfäär nn
metroseksuaal. Tekib nautimise käsk. Tekib süütunne, kuna pole tänapäeva võimaluste juures piire ületanud ning seda nautinud. Psühhoanalüüsi ülesanne on tegeleda ühiskonnas toimuvate kiirete muutuste tagajärgedega (Z). Z üritab L mõtteid popkultuuri kaudu teistele mõistetavaks teha, Z populariseerib L mõtlemist. Subjekt kujunab läbi erinevate registrite. Identiteet kujuneb läbi imaginaarse, sümboolse ja reaalse registri. Imaginaarne – omane lapsele: laps tunneb, et ta on ema ja maailmaga üks; mida subjekt omandab ja mis talle külge jääb enne keele omandamist, selles jääb külge seotus/ühtsustunne emaga, mis kummitab inimest kogu elu. Keele-eelne faas ehk peegelfaas. See, mis on meie identiteet, kujuneb sümboolses vallas (kõik need tähendused ja omadused, mida subjekt omandab läbi keele) – lõhub ühtsuse tunde, mis imaginaarses vallas oli; subjekt on üles ehitatud
juurdepääsu, taaselustab psühhika osad, mis toetavad indiviidi arengut ja parandavad inimkonna vaimset ja emotsionaalset heaolu 73.Jacques Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarine ja sümboolne faas. Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt psühhoseksuaalse arengu staadiumid 30 keele-eelne e. imaginaarne faas (keele-eelne) sümboolne faas (peale keele omandamist) 74.Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127-131) POSTSTRUKTURALISM (Kraavi 110-126, 131-135) 75.Poststrukturalismi mõiste 76.Tekstiline teadmine 77.Keele umbusaldamine 78.Dekonstruktsioon 79.Derrida dekonstruktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinevused). 31 80.M
määritakse o Mida populaaresem see on, seda halvem reakstioon" (lady gaga, JB) · Subkultuuriteooria o ,,subculture: the meaning of style" riietumisestiil, elustiil, muusikastiil. Stiil avaldub kahe funktsiooni kaudu: 1) Identiteet 2) erinevus · Subkultuuri on alati vastandunud mingisugusele peavooli kutluuri loomulikkusele. · Subkultuur töötab erinevuse printsiibil · Keelatud identiteet o Mainstreami väline, imaginaarne, lahendus elu vastuoludele · Homoloogia o strukturaalne resonants sotsioloogilist tervikut moodustavate erinevate elementidega teatud elemendid on vastavad teistele elementidele · Kuidas riietus vastab riietusele. Taandame teatud elemendid omavahel. · Teatud esindusvormid on sobivamad erinevatele inimestele, teatud sotsiaalgrupile, nt tänapäeva töömees ei kuula klassikalist muusikat.
Relatiivsusteooria tähtsaim järeldus: mass ja energia on samaväärsed (ekvivalentsed): E = m c2. Paigaloleva keha korral esineb samaväärsusseoses seisumass m0 ning vastavat energiat nimetatakse keha seisuenergiaks Er. Seisuenergia on energia, mis on kehal juba üksnes tema olemasolu tõttu. 4-mõõtmelises aegruumis lisandub kolmele ruumiteljele (x, y, z) nende kõigiga ristuv, ajaga võrdelise pikkuse telg (ict), mis on kokkuleppeliselt imaginaarne. 4-mõõtmelises aegruumis on kahe sündmuse ajalis-ruumiline vahekaugus (intervall) kõigi vaatlejate jaoks sama. Üldrelatiivsusteooria kohaselt ei ole olemas jõude vaatleja jaoks, kes tajub jõudu, on vaid aegruum lokaalselt kõver. Kõveras aeg- ruumis liiguvad kehad kiirendusega, mis on seda suurem, mida kõveram on ruum. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon
Relatiivsusteooria tähtsaim järeldus: mass ja energia on samaväärsed (ekvivalentsed): E = m c2. Paigaloleva keha korral esineb samaväärsusseoses seisumass m0 ning vastavat energiat nimetatakse keha seisuenergiaks Er. Seisuenergia on energia, mis on kehal juba üksnes tema olemasolu tõttu. 4-mõõtmelises aegruumis lisandub kolmele ruumiteljele (x, y, z) nende kõigiga ristuv, ajaga võrdelise pikkuse telg (ict), mis on kokkuleppeliselt imaginaarne. 4-mõõtmelises aegruumis on kahe sündmuse ajalis-ruumiline vahekaugus (intervall) kõigi vaatlejate jaoks sama. Üldrelatiivsusteooria kohaselt ei ole olemas jõude vaatleja jaoks, kes tajub jõudu, on vaid aegruum lokaalselt kõver. Aegruumi juhtlause: Reaalsus (kõik olemasolev) ütleb aegruumile, kuidas kõverduda, kõver aegruum aga reaalsusele (ainele ja väljale), kuidas selles ruumis liikuda. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul
Relatiivsusteooria tähtsaim järeldus: mass ja energia on samaväärsed (ekvivalentsed): E = m c2. Paigaloleva keha korral esineb samaväärsusseoses seisumass m0 ning vastavat energiat nimetatakse keha seisuenergiaks Er. Seisuenergia on energia, mis on kehal juba üksnes tema olemasolu tõttu. 4-mõõtmelises aegruumis lisandub kolmele ruumiteljele (x, y, z) nende kõigiga ristuv, ajaga võrdelise pikkuse telg (ict), mis on kokkuleppeliselt imaginaarne. 4-mõõtmelises aegruumis on kahe sündmuse ajalis-ruumiline vahekaugus (intervall) kõigi vaatlejate jaoks sama. Üldrelatiivsusteooria kohaselt ei ole olemas jõude vaatleja jaoks, kes tajub jõudu, on vaid aegruum lokaalselt kõver. Aegruumi juhtlause: Reaalsus (kõik olemasolev) ütleb aegruumile, kuidas kõverduda, kõver aegruum aga reaalsusele (ainele ja väljale), kuidas selles ruumis liikuda. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul
BELINSKI: Ta lasti maha. STANKEVITS: Mida? BELINSKI: Ta lasti maha. STANKEVITS: Kes lasti? BELINSKI: Puskin. STANKEVITS: Ma räägin Hamletist. BELINSKI: Hamletist? STANKEVITS: Jah, Hamletist. Näidend, mida me vaatamas käisime, oli William Shakespeare'i "Hamlet". Seal oli duell. Kas sa mäletad seda duelli? BELINSKI: Kuule, Stankevits, see on alandav... aga seda, kas objektiivne maailm on sama imaginaarne nagu haldja peeretus või sama reaalne nagu vasikakarbonaad (haarab kõhust kinni) oeh, lõpeta! kuni kellelgi jätkub oidu pakkuda mulle toimetajakohta mõne... STANKEVITS: (taskust rahaümbrikku võttes) Oh! sellepärast ma ju tulingi. Sa peaksid minema mõneks kuuks Kaukasusse. Palun. See pole ainult minu poolt. Botkin, Aksakov, Katkov... kõik ringi liikmed... BELINSKI: Tänan.
20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri Ideoloogilise riigiaparaadi kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast.
Praegusi teadmisi geomeetriast ei saa antud juhul rakendada. Vähemalt sellise 4-mõõtmelise ruumi korral. Üks võimalus tegelikult veel on, kui me käsitleme pseudoeuk- leidilist geomeetriat. Näiteks Minkowski aegruum on pseudoeukleidiline 4-ruum, kus kahe sündmuse vahelise intervalli ruut on meetriliseks invariandiks: (△s12)2=(△x1)2+(△x2)2+(△x3)2+(△x4)2. x4=ix0=ict on imaginaarne ajakoordinaat ja ülejäänud kolm on Descartesi ruumikoordinaadid. Igal ajahetkel on oma ruumipunkt. Aeg on kestvus. Aeg mitte kunagi ei lakka ( ei jää „seisma“ ). Ajahetkede „vahetumisega“ ( näiteks esimesel sekundil, teisel sekundil jne ) „vahetuvad“ ka ruumi- punktid ( näiteks asukohal x1, kohal x2 jne ). Kuid asukoha muutumisega ruumis ( mingi aja vältel ) - selle all mõistame me aga liikumise definitsiooni klassikalises mehaanikas. Järelikult ilmneb
annaabi.ee 
