BIOMEDITSIIN (0)

BIOMEDITSIIN
Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib
1) inimese bioloogiat
2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi.
Meditsiini alusteadused: morfoloogia , füsioloogia, patoloogia
Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest
Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus
Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest
pathos (haigus), logos (teadus)
Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe ( histo ) ja rakkude (tsüto) tasandil
Bios – elu; Pathos – kannatused, haigused
Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni
Inimese ontogenees jaotub:
1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne
2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks.
Embrüogenees - antenataalne areng
Postnataalne areng - vananemine – lapseiga – puberteet – reproduktiivne iga – vanadus
Biomeditsiin (morfoloogia; füsioloogia;)
Organismi ehitus ja talitlus: tasemed (6)

Molekulaarne

Rakuline

Koeline

Organid ja organsüsteemid

Organism

Rahvastik ( populatsioon )
Organid ja organsüsteemid
Organ ehk elund – vähemalt kahest koest koosnev anatoomiline struktuur, mis kindlustab organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise.
Organsüsteem ehk elundkond – ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum.
Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik.
Elundkonnad e. organsüsteemid (11)
1. Katteelundkond : nahk, juuked/ karvad , küüned, retseptorid , higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid
2. Luustik ehk skelett : luud , liigesed
3. Lihastik
4. Närvisüsteem: peaaju , seljaaju , närvid
5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis , munasarjad, testised e munandid
6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond
7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid
8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid , kopsud
9. Seedesüsteem:
Primaarsed organid: suu, neel , söögitoru, magu , peensool, jämesool, pärasool
Sekundaarsed organid: hambad, süljenäärmed, keel, maks, sapipõis, kõhunääre
10. Erituselundkond : neerud , kusepõis, kusejuha , kusiti
11. Suguelundkond:
Mehed: gonaadid (munandid), seemnejuha, kusejuha. Lisaorganid: eesnääre
Genitaalid ehk välissuguelundid
Naised: gonaadid (munasarjad). Lisaorganid: emakas, munajuha , tupp
Gonaadid (munasarjad)
Õõned: aju õõs (peaaju, seljaaju), rindkere , kõhuõõs, vaagnaõõs
Rindkere õõs: a) pleura e. kopsukelme
b) mediastinum e. südamepaun)
Norm
Reaktsiooni norm – pärilikult määratud ja evolutsiooniliselt kinnistunud tunnuse normaalse muutuse ulatus
Homeostaas – stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talitluseks
Välistele ülepiirilistele signaalidele ja sisekeskkonna teatud tingimuste muutumisele haiguste korral reageerib organism füsioloogiliste ja morfoloogiliste kohanemisreaktsioonidega, püüdes nii säilitada homeostaasi.
Homeostaasi mõjutavad:

Kehatemperatuur

Happe- leelis tasakaal

Soolade kontsentratsioon

Hapniku kontsentratsioon (pO2 75- 100 mmHg)

Vedeliku kogus
TERVIS: Tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund
Haigus – organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle, mis rikub homeostaasi või organismi normaalset funktsioneerimist.
Kulu järgi haigused jaotatakse:

Üliäge ehk hüperakuutne (lõpeb mõne päevaga surmaga)

Akuutsed ehk ägedad

Alaägedad

Kroonilised
Haigused (kr.k. nosos), vormide kirjeldamisega tegeleb nosoloogia.
Haigestumise erinevad liigid
Äge haigus – algus on tavaliselt selgelt määratav, kulg väljendunud haigustunnustega ja suhteliselt kiire. Äge haigus võib lõppeda tervistumisega (haigustunnuste möödumisel ei jää mingeid tavauuringul määratavaid kõrvalekaldeid) või jäävad küll teatud muutused (näiteks arm peale mädapaise paranemist), kuid need muutused ei ole aluseks sama haiguse taastekkeks.
Krooniline haigus – inimene ei tervistu täielikult, mingid kõrvalekalded normist jäävad püsivalt, kusjuures need muutused on aluseks haiguse ägenemisele.
Krooniline haigus kulgeb tavaliselt ägenemiste (retsidiivide ehk eksatserbatsioonide) ja vaibumiste (remissioonide) vaheldumisena. Oluline on vähendada retsidiive ning pikendada remissiooniperioode.
Kroonilise haiguse tekkepõhjusi:

ägeda haiguse sümptoomidevaene kulg

ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi (mittesobiv ravim või ravimi annus)

haigustekitaja resistentsus

algselt kroonilised haigused (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid )
Kroonilise haiguse staadiumid:

• Remissioon- haigusnähtude ajutine taandumine
  
• Retsidiiv - krooniliste kuluga haiguste korral haigusnähtuste taasteke
  

Haiguse riskifaktorid : faktorid , mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt

• Riskifaktor on haiguse tekke tõenäosuse näitaja (indikaator), ei pea veel olema haiguse põhjus
  
• Soodumus (predispositsioon) on geneetilistest muutustest/iseärasustest tingitud haiguse esinemise tõus
  

Dispositsioon : soodumus haigestuda teatud haigusesse
Haigustele disponeeritust tingivad
1. Geneetilised faktorid: geneetiline eripära, pärilik soodumus (geneetiline taust)
2. Vanus (lastel rohkem nakkushaigusi)
3. Sugu (naistel rohkem sapiteede põletikke)
4.Keskkonna faktorid (halvad hügieenitingimused ja alatoitumus soosivad nakkushaiguste teket)
5. Juba esinenud haigused/kahjustused
Haiguse põhjused ehk etioloogia
Haigusi vallandavad põhjused, mis tingivad haiguse kujunemise

Eksogeensed (välisfaktorid) nakkused, füüsikalised-keemilised

Endogeensed (seesmised)- geen-kromosoomihäired, vananemine
Haigused võivad olla tingitud: ühest ( mono )/ mitmest põhjusest
Komplekshaigused (multifaktoriaalsed)
Haiguse komponendid:
- Rakkude, kudede, organite kahjustus
- Organismi reaktsioon nendele
HAIGUS: pärilikkus - keskkond - elustiil
Haiguste klassifikatsioon (RHK):

• Nakkus ja parasitaarhaigused ( tuberkuloos , düsenteeria)
  
• Kasvajad
  
• Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused- bronhiaalastma )
  
• Vigastused, mürgistused
  
• Rasedus , sünnitus ja sünnitusjärgne periood
  
• Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid , kromosomaalsed haigused)
  

Patofüsioloogia – teadus haiguse tekkemehhanismidest ( patogenees )
Etiopatogenees – põhjus ja tekkemehhanism
Reaktsioon kahjustusele:

• Immuun - ja põletikuprotsessid
  
• Proliferatsiooni - ja diferentseerumisprotsessid
  

Sümptom ehk haiguse tunnus (Ka subjektiivsed kaebused: valu, temperatuur, köha)
Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks .
Ühesugune sündroom - erinevad haigused.
Nt. aneemia sündroom e. verevaegus: kahvatus, nõrkus, jõuetus, südamekloppimine, hingeldus , pearinglus, kõrvade kohisemine; erütrotsüütide arvu ja hemoglobiini sisalduse vähenemine veres.
Kliiniline meditsiin (Norm – patoloogia)
Haiguse ravi: sümptomaatiline, patogeneetiline
Ravitulemuse hindamine – kliiniline epidemioloogia
Diagnoosimise põhiprintsiibid
Diagnoos – on lühike arstlik otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta.
Diagnoosimine - patsiendi vaevus (t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine.
Diagnoos põhjendab kavandatava ravi, mis likvideeriks põhjuse/vaevuse ning sel teel tooks patsiendile kergendust.
Diagnoos on arstlikus tegevuses vajalik adekvaatse ravi määramiseks, edasiste uuringute planeerimiseks, haige jälgimisel (eriti mitme arsti poolt), prognoosi määramisel.
Diagnoos ei ole enamasti lõplik, vaid see võib aja jooksul muutuda.
Haigus võib lõppeda tervistumisega – sel juhul võetakse diagnoos maha. Krooniline haigus ja funktsioonihäire võivad aja jooksul kas süveneda või paraneda. Haigus võib koguni üle minna teiseks haiguseks.
Diagnoosimise meetodid

• Klassikaline meetod ( vaatlus , küsitlus)
  
• Äratundmine
  
• Kliinilised algoritmid
  
• Diagnoosihüpoteeside testimine
  

Diagnoosimise erijuhud :

• Väljalülitamisdiagnoos (diagnosis per exclusionem)
  
• Raviefektil põhinev diagnoos (diagnosis ex iuvantibus)
  
• Jälgimise teel tehtud diagnoos (diagnosis ex observatione)
  

Lahang – surma põhjused, diagnoosi kinnitamine
vead diagnoosimisel, arstlikud vead, muud
haiguse põhjused
Sõeluuringute ehk skriiningud : eesmärk on haiguse varajane prekliiniline avastamine spetsiaalsete testidega. Sõeluuringud tähendavad suure hulga inimeste perioodilisi läbivaatusi. Et sõelteste tuleks teha paljude ilma kaebusteta või kliinilise leiuta (sõelteste ikka tehakse inimestel, mitte inimestega)  inimestel, siis on sõeltesti tulemus esialgne ja selle alusel ei saa inimest kohe haigeks määrata. Sõeluuring peab olema efektiivne
Sõeluuringud: haiguseelsed seisundid , geneetiline monitooring , geneetiline skriining
Rasedatele - Eesmärk: välja selgitada rasedad, kelle oodataval lapsel on suurenenud risk kromosoomihaigusele (eelkõige Downi sündroom) või mõnele arenguhäirele (nt. seljaaju song ). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust.
Vastsündinutele - Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria
Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele.
Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis , ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised).
Eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele. )
Haiguse patogenees- õpetus haiguse arengust
-oluline ravi määramisel
-ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga
Patogeneesi mehhanismid
Patogenees- haiguste ja nende puhul esinevate morfoloogiliste muutuste kujunemise mehhanismid
1.Miks haigus kujuneb – põhjuslik ehk kausaalne patogenees
Hõlmab välis ( ekso ) ja sise ( endo ) faktoreid, mis tingivad haiguse tekke ja tema edasise kulu iseärasused
2. Kuidas kujuneb haigus ehk formaalne patogenees –
Käsitleb ajalises lõikes morfoloogilisi ja funktsionaalseid muutusi, mis haiguse puhul erinevates elundites ja elundsüsteemides aset leiavad ja kuidas haigus lõppeb.
Haiguse prognoos

• Prognoosimine on haiguse kulu ja haige seisundi muutumise ennustamine.
  
• Prognoos põhineb teadusuuringutel ja arstlikul kogemusel ning intuitsioonil.
  
• Prognoosi määramisel tuleb arvestada haiguse iseloomu, haige vanust , kaasuvaid haigusi, haige meeleolu ja tahet paraneda, ravimite toime tõhusust ja tekkivaid kõrvalnähte, haige sotsiaalset ja psüühilist seisundit , haige pärilikkuse anamneesi, riskitegurite olemasolu.
  
• Prognoos kajastab enamasti lähiseisundi arvatavat muutust (haiglast lahkumisel, lähema poole aasta - aasta jooksul). Kaugprognoosis on oluline just riskitegurite osa.
  

• Lähiprognoos. Kaugprognoos.
  
• Prognoos elu suhtes (prognosis quad vitam)
  
• Prognoos funktsiooni taastumise suhtes (p.quad functionem)
  
• Prognoos töövõime osas (p.quad laborem)
  
• Prognoos tervistumise osas (p.quad sanationem)
  
• Hea prognoos (prognosis bona )
  
• Kahtlane prognoos (prognosis dubia)
  
• Halb prognoos (prognosis mala )
  
• Väga halb prognoos (prognosis pessima)
  

Rahvatervishoid & epidemioloogia
Rahvatervishoid (public health) tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks.
1. objektiks on rahvastiku tervis
2. eesmärgiks rahavastiku tervise parandamine.
Rahva tervishoid (EPIDEMIOLOOGIA): tervishoiu statistika, haiguste esinemine rahvastikus, suremus (mingist kindlast haigusest tingitud surmajuhtude arv 100 000 elaniku kohta aastas), levimus , elulemus, preventsioon , prognoosid , molekulaarne epidemioloogia, geneetiline epidemioloogia.
Nakkushaiguste epidemioloogia
Epidemioloogia: teadus haiguste tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis. Haiguse esinemist mõõdetakse st. kirjeldatakse arvudega – statistika. Uurib haiguste esinemise sagedust, levikut ja haigusi põhjustavaid tegureid. Pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale, mitte üksikisikule.
Populatsioon on ükskõik milline isendite grupp või kooslus, kus haigus esineb
Epidemioloogia

• Rahvastik(u osa): isikute rühm piiratud mingite tunnustega
  
• Kontroll-rühm: epidemiologilise uuringu lahutamatu osa, et võrrelda haiguse olulisust ja koormust ühiskonnas, identifitseerida riskirühmad, määrata ohutegurid, selgitada haiguste põhjused, kirjeldada haiguse tekkemehhanisme, hinnata tõrjemeetodeid ja kontrollida haigestumist
  

Epidemioloogia rahvatervises

• Uuritakse kõiki tervise aspekte ja eluviisi aspekte, mitte ainult haigestumist, kasutades epidemioloogilist meetodit
  
• Tähtsust omab valimi suurus ja valiku printsiibid ja statistika
  

Epidemoloogia

• Kavand: monitooring, vaatlus,hüpoteeside kontrollimine, analüüs, eksperiment .
  
• Analüüs: ajaline, ruumiline, isikuline.
  
• Tegurid: kõik füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, kultuurilised, käitumuslikud tegurid, millised mõjutavad tervist.
  
• Tervisega seotud sündmused: haigestumine , surma põhjused, preventsiooni tõhusus, tervishoiu teenuse efektiivsus, selle kättesaadavus jne.
  

Epidemioloogia liigid

• Rutiinne e. Igapäevane - demograafiliste ja meditsiiniliste andmete kogumine, registrid (Näit: Eesti vähiregister)
  

• “ Akuutne ” epidemioloogia - nakkushaigused, puhangud
  
• Tervishoiupoliitika epidemioloogia - kogutud meditsiiniliste ja sotsiaaldemograafiliste andmete kasutamine tervishoiupoliitika kavandamisel, ravikvaliteet
  
• Akadeemiline epidemioloogia - Teadusuuringud meditsiinis, haigete riskifaktorite otsimine
  

Kliiniline epidemioloogia

• Kliiniline epidemioloogia rakendab epidemioloogia meetodeid küsimuste lahendamiseks, mis on otseselt seotud praktilise meditsiiniga.
  
• Hindab uusi ravimeetodeid - randomiseeritud kliinilised katsed
  

Kliilinilised ravimuuringud jagunevad
I faas: toksilisuse kindlaks tegemine
II faas: mingisuguse kliinilise efekti olemasolu kindlakstegemine
III faas: ravimi võrdlus parima leiduva alternatiiviga
IV faas: turustamisjärgsed pikaajalised uuringud
Kliiniline epidemioloogia

• Norm/ anomaalia (millised kõrvalkalde normist on seotud haigusega)
  
• Diagnoos (kui täpsed on diagnostilised testid ja diagnostilised protseduurid haiguse avastamiseks)
  
• Risk/ennetamine (millised tegurid suurendavad tõenäosust haigestuda)
  
• Prognoos (mis on haigestumise tagajärjed)
  
• Ravi/preventsioon (kui efektiivne on ravi, kuidas ravi mõjutab haiguse edasist kulgu; kuidas on võimalik vähendada haigestumise levikut)
  
• Põhjus (mis haiguse etioloogiline faktor)
  
• Hind (milline on haiguse mõju isiklikus ja majanduslikus mõttes)
  

Kaasaegne epidemioloogia

• põhiline tähelepanu suunatud mittenakkuslike haiguste riskitegurite uurimisele
  
• paljudel haigustel on olemas mitu tekkepõhjust, mõned neist on määrava tähtsusega ning mõned suurendavad haigestumise riski
  
• Moodsa epidemioloogia tähelepanu on suunatud rahvastiku(rühma)le, mitte üksikisikule.
  
• Moodsa epidemioloogia lõppeesmärgiks on teha kindlaks haiguste mõjurid, s.o haiguste põhjused ja teised haiguste teket soodustavad või seda takistavad tegurid.
  

Moodsa epidemioloogia ülesanneteks on:

teada saada haiguste leviku iseärasused rahvastikus (s.o haiguse esinemine);

uurida, millised tegurid tingivad neid iseärasusi (s.o esinemist);

hinnata võimalikke mooduseid haiguste sageduse vähendamiseks.
Epidemioloogia harud: 1) Vaatuslik ja eksperimentaalne (Vaatuslik epidemioloogia: kirjeldav ja analüütiline)

• Kirjeldav epidemioloogia (kes, kus, millal) - Kogub, kontrollib ja analüüsib haigestumisega seotud näitajaid rahvastikus.
  

Andmed haigusregistritest (vähiregister)
Registrite korral oluline kvaliteedi kontroll: diagnoos, ala- ja üleregistreerimine, skriiningu efekt.

Spetsiaalsetest uuringutest (monitooringud)
Üldiselt täpsem, aga ka kulukam , saame küsida täiendavaid andmeid rahvastiku kohta, (demograafia)

• Analüütiline epidemioloogia (miks?) - Kasutades kirjeldava epidemioloogia tulemusi ja teadmisi biomeditsiinist püstitab ja kontrollib hüpoteese haiguse tekkepõhjuste kohta
  

Elulemus ( survival ): näitab negatiivse sündmuse (surma) puudumist teatud aja perioodil

• annab ettekujutuse ravi efektiivsusest
  
• omab tähtsust haiguse kirjeldamisel prognoosil
  
• vajab arvutamiseks haigestumise ja suremuse andmeid
  

Ekspositsioon : kokkupuude teguriga, mis võib mõjutada inimese terviseseisundit
Risk: inimest või keskkonda iseloomustav tegur, mille olemasolul haiguse esinemise tõenäosus rahvastikurühmas on suurenenud
Riskirahvastik: rahvastiku osa, kellel võib haigus välja kujuneda
Levimus, haigestumus, suremus

• Levimus (prevalence) – haigusdiagnoosiga isikute hulk rahvastikus kindlal ajahetkel
  
• Haigestumus – uued haigusjuhud aastas
  
• Suremus (mortality) – haigusest põhjustatud surmad
  

Haigestumus (incidence) - on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude tekkimise kiirust rahvastikus.
Mõõdetakse
1) absoluutarvuga- uute haigusjuhtude arv mingis ajavahemikus
2) Suhtarvuna- haigestumuskordaja (IR) ( väljendab haigusjuhtude arvu rahvastikuarvu suhtes mingis ajavahemikus)
Määr (rate)

• Väljendab juhte 100 000 elaniku või riskirühma kohta
  
• Võimaldab võrrelda erineva suurusega rahvastiku rühmasid
  
• Nõuab vanusega standardimist, et eri populatsioone võrrelda
  

Standard
Enamuse haiguste korral on haigestumus sõltuv vanusest .
Vanuse järgi standartimisel arvutatakse haigestumuskordajad, mis esineksid siis, kui kummagi rahvastiku vanusjaotus oleks sama
Standardrahvastik
Maailma standardrahvastik
Euroopa standardrahvastik
Vanusega standardimine

• Vanus spetsiifiline haigestumine Nepaalis esimesel neljal (0-4 a) eluaastal on 800 juhtu 100 000 kohta
  
• Igast 100 000 elanikust Nepaalis on 15 514 isikut selles vanuses
  
• Standard populatsioonis on sama arv 12 000
  
• 800 x (12000/15 514) = 619 Järelikult standardiseeritud haigestumine Nepaalis on 619 juhtu 100 000 kohta
  
• Haigestumine vanuses 0 – 4 aastat 100 000 kohta: Nepaal 800, Inglismaa 600
  
• Rahvastik 0-4 aastat 100 000 kohta: Nepaal 15 514; Inglismaa 6 193
  
• Arvutus: Nepaal 800x 12000/15514) = 619 Inglismaa 600x (12000/6193) = 1 163
  
• Järeldus: 1) Vanusega standarditud haigestumus Inglismaal 2x kõrgem kui Nepaalis. 2) Igal Inglismaa lapsel on peaaegu 2 korda suurem risk haigestuda võrreldes Nepaaliga
  

• Samasuguse arvutuse saab teha iga vanusgrupi kohta
  
• Iga vanusgrupi standarditud määrad saab liita saades sellega
  

kogu standardiseeritud haigestumise populatsiooni kohta

• Samuti standardidakse levimuse ja suremuse andmed
  

Kumulatiivne haigestumise määr (cumulative incidence)
Kumulatiivhaigestumus on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude kuhjumist rahvastikus
Kumulatiivne haigestumusmäär (CI) – mingil ajavahemikul uuritavasse haigusesse haigestunud inimeste proportsioon algselt terves rahvastikus
Analüütiline epidemioloogia

• Kasutab kirjeldava epidemioloogia andmestikku
  
• Koos laboratoorsete andmetega püstitab hüpoteese haiguse põhjuste kohta
  

• Kavandab, viib läbi ja analüüsib saadud tulemusi haigestumise põhjuste kohta püstitatud hüpoteesi(de) suhtes
  

Uuringu kavand

• Juht-kontroll uuring. Haigelähtene uuring: uuring haigusjuhud vs. terved
  
• Kohort uuring e. tegurilähtene uuring
  

Uuringu alguses rühmitatakse:eksponeeritud vs. mitte-eksponeeritud
Kohortuuring
1. Edasivaatav e. Prospekiivne - Mood. kohordid; jälgitakse haigestumist ( suremust ) eelseisvate aastate kestel
2. Tagasivaatav e. Retrospetiivne - Tugineb ekspositsiooni ja haigust iseloom. infole ( kutsehaigused )
Juht-kontroll uuring ( case - control )

• Võrdleb diagnooside alusel määratletud erinevaid rühmasid
  

diagnoos>uuring>ekspositsioon

• Uuring ei tõesta põhjuslikku seost, sest puuduvad andmed eksponeeritute, kuid mitte haigestunute kohta kogurahvastikus
  

• Sobiv kavand kui on madal haigestumuse määr ja pikk latentsi periood
  

Sansside suhe (odds ratio )

• Eksponeeritud patsientide suhe eksponeeritud kontrollidesse
  
• Juhud identifitseeritakse pärast diagnoosimist
  
• Reeglina üks või mitu vanuse ja sooga sobitatud kontrolli
  
• Andmed kogutatakse võimalike oluliste ekspositsioonide suhtes nii juhtudel kui kontrollidel
  

• Tulemused puudutavad vaid uuritavaid patsiente (juhud) ja nendega sobitatud kontrolle. Juhte ja kontrolle võrreldakse omavahel
  

• Neil võivad olla mõned ühised tunnused, mis kogurahvastikus puuduvad
  

• Ei saa välistada, et kogurahvastikus suitsetajad võivad olla enamuses haigestunud
  

Kohort uuring (Cohort study )

• Kohort on: rahavstikurühm
  
  • Kes on, tavaliselt samaaegselt, kogenud mingit samalaadset sündmust
    
  • Keda edasi- või tagasivaatavalt jälgitakse mingil ajavahemikul
    
• Võrreldakse eksponeeritute gruppi mitteeksponeeritutega
  

ekspositsioon>uuring>väljund/diagnoos

• Tõestatakse põhjuslikku seost haigestumise ja ekspositsiooni vahel hinnatakse täiendavat ekspositsioonist tulenevat riski
  

• Väga töö- ja ajamahukas ning ei sobi hästi kui haigestumus on madal
  

Usalduspiirid

• Enamus epidemiooogilisi uuringuid viiakse läbi valimitel, mitte kogurahvastiku peal
  

• Seepärast saadud andmeid saab vaadata kui lähendusi tõelistele rahvastiku näitajatele
  

• Usalduspiirid näitavad kui tõenäoselt saadud näitajad on kooskõlas tegelike väärtustega
  

• Usalduspiire väljendatakse kui ülemisi ja alumisi väärtusi, millede vahel oodatav õige väärtus peaks asuma
  

• Usalduspiirid väljendavad teatud vabadust - näiteks 95% (usalduspiirid on sellised, millede korral me oleme 95% kindlad, et seal vahel asub ka tegelik väärtus)
  

• Väikeste valimite või väikeste juhtude korral on usaldus - piirid suured
  

• Kui eeldatav juhtude arv on 1, meie uuringus aga on see 2, siis võib selle tõusu suurel määral kanda juhuse arvele
  

• Kui eeldatav juhtude arv on 10, vaadeldav aga 20, siis tõus ei ole ilmselt juhuslik
  

Kõrvalekalded analüüsis

• Väärtus loetakse statistiliselt tõepäraseks kui p on väiksem või võrdne 0,05
  

• See tähendab, et saadud tulemus võib olla juhuslik alla 5%
  
• Väike p väärtus ei tähenda, et saadud tulemus on õige. See tähendab, et tulemus ei ole juhuslik ja on seotud uuritava riskiteguriga
  

• Tehes ühel andmebaasil mitukümmend erinevat analüüsi, võib mõni tulemustest olla ka juhuslik
  

• Seepärast igat leitud seost tuleb vaadata vaid sellest aspektist, et tuleb teha spetsiifiline uuring leitud seosele
  

Bradford – Hilli põhjuslikkuse kriteeriumid: saadud tulemuste tõepärasus, seose tugevus, ajaline järgnevus, doos-sõltuvus, spetsiifilisus, sobivus bioloogilise taustaga ja eelnevate uuringutega, bioloogiline tõepärasus, eksperimentaalsed andmed, analoogia
KOED
Atroofia ehk kõhetus- eelnevalt normaalselt välja arenenud elundi või koe mahu vähenemine langenud funktsionaalse aktiivsuse korral
Hüpertroofia –elundi või koe mahu suurenemine. organismi koemahu suurenemine, suurenenud funktsionaalse aktiivsuse korral
Hüperplaasia e.liigkasv: rakuhulga suurenemisest tingitud koemahu kasv
Düsplaasia- diferentseerumishäire. Näit. Dysplasia epithelialis- healoomuline epiteeli diferentseerumishäire
Metaplaasia ehk koeteisumus. keskkonna tingimustes vähemvastupidavate rakkude asendumine mingit teist tüüpi rakkudega (vastupidavamate rakkudega). Tekib ebasoodsate välistingimuste korral. Taaspöörduv kvalitatiivne ehituslik muutus kudedes, mille käigus üht tüüpi küpsed rakud (epiteliaaalsed või mesenhümaalsed) asenduvad teist tüüpi küpsete rakkudega
Näit: mitmekihilise ripsepiteeli asendumine lameepiteeliga
Raku surm

• Apoptoos - programmeeritud rakkude surm, mis leiab aset spetsiaalsete rakusiseste surmamehhanismide käivitumise kaudu ning kujutab endast raku geneetiliselt determineeritud eneselikvideerumist
  

Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma kondenseerumine, raku lagunemine apoptootilisteks kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel

• Nekroos ehk kärbus - Mitmesuguste kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm. Kudede hävimine elusas organismis, haaratud võivad olla üksikud rakud, elundite osad või terved organismid
  

4 Kudede põhitüüpi: epiteelkude , sidekude, lihaskude, närvikude
Lootelehed :
Ektoderm (epidermis, hamba email , aju, seljaaju jne)
Endoderm (siseorganite kattekoed , tüümus, kilpnääre)
Mesoderm (näärmed, vereringe, gonaadid jne)
Kudede klassifikatsioon:

epiteelkoed : katteepiteel, näärmeepiteel, neuroepiteel
2. Sidekoed

Troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri & lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude
B. Tugifunktsiooniga koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude
3. Lihas e. kontraktiilsed koed - silelihaskude , vöötlihaskude, südemelihaskude
4. Närvikoed - Närvikoed kitsamas mõttes ( neuronid ), neurogliia
Epiteel ehk kattekoed
Pinnaepiteel ja näärme epiteel:
Eristatakse

ühekihiline lameepiteel

mitmekihiline lameepiteel

silinderepiteel

Siirdeepiteel
Epiteelkude piiritleb organeid, rakud on üksteise lähedal

• Epiteelkude areneb kolmest idulehest: (ekto-, endo-, mesodermist)
  
• Epiteelrakud on üksteisega tihedalt seotud,
  
• ainete transport läbi desmosoomide, mis seotud rakkude tsütoskeletiga. Täidavad kaitsefunktsiooni – on tiheliidustega üksteise küljes kinni.
  
• Epiteelides ei ole veresooni, toitumine toimub alloleva proopia kaudu difusiooni teel.
  
• Epiteeli alumine e. basaalne pool kinnitub basaalmembraanile
  
• mikrohattude (peensooles) või ripsmete esinemine
  
• aine- ja energiavahetus toimub difusiooni teel läbi basaalmembraani.
  
• Katteepiteel
  

Klassifikatsioon rakkude kuju ja kihtide järgi
1. Ühekihiline lameepiteel - serooskestade epiteelina ( mesoteel ), veresoonte epiteeline (endoteel), kopsualveoolide epiteeline (alveolotsüütidena) ning ka sisekõrvas endoteelina.
2. Ühekihiline kuupepiteel - munasarja pinnal ning silmaläätse pinnal.
3. Ühekihiline silinderepiteel - esineb mao, soolte, munajuha ja emaka limaskestas .
4. Mitmekihiline lameepiteel - naha pinda (epidermis), silma sarvkesta , suuõõnt, söögitoru, anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta.
5. mitmerealine rispepiteel - hingamisteede, nina, kõrva urgete ja munandimanuse juha epiteel. Tipmistes osades on ripsmed
6. Transitoorne e. siirdeepiteel - neeruvaagna, kusejuha, ja kusepõie limaskestas. (rakkude kuju ja kihtide arv vastavalt elundi mahu muutumisele)
Näärmepiteel - Produtseerib sekreeti e. nõret ja eemaldab ekskreete
Jaotus:

eksokriinsed: viimajuha epiteeli pinnale (süljenäärmed)

Endokriinsed e. Sisesekretsiooni (viimajuha puudub, toimeained verre) nt: kilpnääre, neerupealised
Asukoha järgi:
1.Epiteelisisesteks e. endoepiteliaalseteks
2. Eksoepiteliaalsed
Rakkude arvu järgi:

Ainurakulised

Hulkrakulised
Sekreedi alusel:

Seroossed e. Albuminoossed (kõrvalsüljenääre)
2. Mukoosed e. lima ( karikrakud , suulae näärmed)
3. Segatüüpi ( huulte ,põskede, keelealused näärmed)
Sekretsiooni moodusele:
1. Merokriinsed (sekretsiooniga ei kaasne tsütoplasma kadu (osa higinäärmed, süljenäärmed)
2. Halokriinsed – kogu rakk muutub sekreeediks (rasunääre)
3. Apokriinsed – kaasneb oluline tsütoplasma kadu (piimanääre)
Sidekude

• Areneb lootelisest diferentseerumata sidekoest -mesenhüümist
  
• Rakud ja ETM on selgesti eristatavad
  

Jaotus: 1. Troofilise ja kaitsefunktsiooniga sidekude (veri, lümf, rasvkude)
2. Tugi (Toestus) funktsiooniga sidekude (kõhr ja luukude)
Veri (70 kg inimesel 5-5,5 L.)
Koosneb:
Rakkudest (verelibled) ja vereplasmast ( rakkudevaheline aine)
Vereplasma : veest (90%),lahustunud verevalgud (albumiinid, globuliinid ), soolad, glükoos jne.
Valgud on vee hulga reguleerijaks veres
Vereplasmas lahustunud aine fibrinogeen sadestub veresoone vigastuse puhul välja kiulise aine fibriinina (vere hüübimine)
Vereseerum: vereplasmast fibrinogeeni kõrvaldamine
Verelibled e. hemotsüüdid

Tuumadeta punaverelibled e. erütrotsüüdid

Tuumadega valgelibled e. leukotsüüdid
Granulotsüüdid: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid
Agranulotsüüdid: lümfotsüüdid, monotsüüdid

Trombotsüüdid
Lümf (lympha)
Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu viiakse verre.
Rakud: lümfotsüüdid
Lümf kõrvaldab kudedest jääkained, mis osaliselt peetuvad ja kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt lähevad koos lümfiga venoossesse süsteemi
Retikulaarne sidekude
Vähem diferentseerunud kude
Koosneb tähtkujulistest rakkudest, mis tsütoplasmaliste jätkete vahendusel on üksteisega liitunud võrkjaks struktuuriks
On mikrostroomaks vereloomeelundites (luuüdi, põrn, lümfisõlmed)
Retikulaarse sidekoe rakud on fagotsütoosivõimelised
Makrofaagide e. Retikuloendoteliaalne süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retik. sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakud (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagid
Kohev sidekude
Moodustab elundite ümber sidekoelisi adventitsiaalkesti,
Ümbritseb veresooni, närve
Koosneb fibroblastidest, histiotsüütidest (histotsüüdid ärritaja toimel võivad muutuda vabadeks makrofaagideks)
Rasvarakud , plasmarakud, nuumrakud
Rasvkude
Varuainete kogunemise paik, organismi soojuse hoidja. Koosneb rasvarakkudest
Kehakaalust 10-20%
Rasvumise korral 35-50%
Tugifunktsiooniga sidekoed
1.Tihe sidekude - koosneb kollageensete kiudude kimpudest ja elastsete kiudude võrgustikust
Rakud: fibrotsüüdid
Alavorm: Elastne sidekude ( elastsed kuid või membraanid). Esineb elastsete arterite seintes, kõri ja hingetoru sidemetes. Elastne sidekude on venitatav
2. Kõhrkude: Vere- ega lümfisooni ei ole

Hüaliin e. Klaaskõhrkude (trahhea, roidekõhred)

Elastne (epiglottis)

Fibroosne (intervertebraalsed diskid )
Koosneb kollageenkiududest (40% Kol II) ja elastsetes kuidudest ja kondrotsüütidest.
Proteoglükaanid, glükoosaminoglükaan, agrekaan
Luukude
Luud: mineraalained (Ca, P, Mg) orgaanilised ained
Luupainduvus sõltub osseiinist ja kõvadus mineraalainetest
Luud katavad pealt luuümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab uusi rakke
Koosneb osteotsüütidest, mis paikneavd luuõõnetes e. lakuuunides
luukude on lamellaarse struktuuriga.
Luukoes kulgevad pikisuunas Haversi kanalid ,mida ümbritsevad Haversi lamellid: kokku moodustub Haversi süsteeem e. Osteon.
Osteonide vahel asetsevad interstitsiaalsed lamellid, väljaspool asetsevad generaallamellid (üld)
Haversi kanaleid ümbritsevad Volkmanni e. perforeerivad kanalid.
Kanalites asuvad veresoooned, närvid
Luukoe erivormid . Hambadentiin, hambatsement
Lihaskude: Vöötlihaskude, silelihaskude, südame lihaskude
Lihaskoed on võimelised kontraheeruma
Lihaskiud on kaetud sidekoelise ümbrisega e. Endomüüseumiga
Lihaskiud koosnevad müofibrillidest, mis omakorda koosnevad Aktiini, Müosiini ja Titiini filamentidest.
Silelihaskude: esineb veresoonte seintes, siseelundites (sooled, hingamisteed ). - Kontraktsioonid ei allu tahtele
Silelihaskude
Koosneb käävjatest silelihasrakkudest, kepjas tuum paikneb lihasraku keskel sarkoplasmas (tsütoplasma). Müofibrillid asuvad rööbiti raku pikiteljega
Vöötlihaskude
Vöötlihaskiud on varieeruva pikkuse ja läbimõõduga.
Alluvad tahtele, kontraheeruvad kiiresti, kontraktsioonis on lühemat aega, väsivad kiiremini kui südamelihaskiud
Eristatakse: Somaatiline muskulatuur: kere ja jäsemete lihased, silmamuna välislihased
Erivistseraalne lihaskond : Kõri lihased, suulagi, neel, pea ja mõned kaelalihased
Vöötlihaskude (skeleti lihas)
Kiud on ristivöödilised. Koosnevad vahelduvalt asuvatest ja valgust erinevalt murdvaist ketastest e. Diskidest. Tumedamad kettad vahelduvad heledamate ketastega: ristivöödilisus. Lihaskiudu ümbritseb sarkolemm , mille all asuvad tuumad .
Südamelihaskude

• Iseloomulik samasugune ristivöödilisus kui vöötlihastel
  
• On ühendatud anastomooskiudude (ühendus) varal võrkjaks struktuuriks
  
• Talitlus ei allu tahtele, lihas ei väsi; tööperiood vaheldub puhkefaasiga.
  
• Tuumad paiknevad kiudude keskosas, mida piiravad heledamad sarkoplasma alad
  

Sarkoplasmat rohkem kui vöötlihastes
Närvikude
Koosneb: a) neuronitest (närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest koos jätketega)
b) Gliia rakkudest (neuroneid abistavatest neurogliia rakkudest.
Neuron: on närvisüsteemi morfoloogiline ja funktsionaalne ühik. Kuju mitmesugune ( ovaalne , pirnjas, haraline).
Asetsevad KNS hallaines ja perifeerse närvisüsteemi sõlmedes e. Ganglionides
Jätkete arvu järgi eristatakse uni-, bi-, multipolaarsed. (Enamus multipolaarsed)
Dendriidid: multipolaarsete rakkude rakukeha läheduses okstekujuliselt hargnevad lühikesed jätked. Juhivad närviimpulsi rakukeha suunas
Neuriit e. akson: ühte rakukehast kaugele ulatuv jätke. Juhib närviimpulsi rakukehast eemal
RAKKUDE KOMMUNIKATSIOON JA SIGNAALIÜLEKANNE
Rakkudevahelised liidused
Intertsellulaarsed liidused
A.Tiheliidused (tight junction ) (näit. peensoole epiteel)

• takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude
  
• Takistab membraanvalkude difundeerumist
  

B. Ankurliidused (anchoring junctions)
Annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude)
C. Aukliidused (gap-junction)
Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise)
Rakkude adhesioon

• Ekstratsellulaarsed membraanid ( kollageen , elastiin , fibronektiin)
  
• Adhesiooni molekulid plasmamembraanil
  
• Ühendused pl.membraanide vahel ( desmosoomid , valgu kanalid)
  

Rakuväline aine (ekstratsellulaarne maatriks): kollageen, elastiin, fibronektiin, laminiin
Sünteesitakse fibroblastide poolt.
Spetsiifilised ühenduskompleksid (desmosoomid)

• Ühendused rakkude vahel
  
• Molekulide vahetus
  
• Rakkude tegevuse koordineerimine
  

Raku tsükkel on kõrgelt organiseeritud sündmuste jada, mille resultaadiks on rakkude jagunemine ja paljunemine. Raku tsükli käigus replikeerub DNA, tuuma ümbris laguneb, kromosoomid segregeeruvd ja rakud jagunevad,
Eristatakse: Interfaas (G1-,S,-G2-faas)
M-faas e. Mitoos
Rakutsükli faasid

• M-faas: mitoos, kromosoomide segregatsioon , rakkude jagunemine tsütokineesi faasis
  
• Interfaas
  

G1- faas RNA ja valkude sünteesiks

S- DNA replikatsioon , sünteesi faas

G2- iga kromosoom koosneb kahest õdekromatiinist, mille faasi lõpp juhatab sisse M-faasi
Rakutsükli kontroll

• Rakutsüklit kontrollivad rajad organiseerivad rakutsükli sündmused õigesse järjestusse
  

Tsükliin-sõltuvad kinaasid (CDK-cyclin dependent kinase)- indutseerivad kindalte valkude seriini ja treoniini jääkide fosforülerimist

Tsükliinid (sostuvad CDk-dega ja kontrollivad nende aktiivsust)
Mitootilised tsükliinid seostuvad CDK-dega G2 faasis, on vajalikud M-faasi käivitamiseks
G1- tsükliinid (seostuvad CDK.dega G1 faasis, vajalikud S-faasi käivitumiseks)
Proliferatsiooni reguleerivad geenid ja kasvufaktorid

• Kasvufaktorid (tsütokiinid) – rakusisesed ja rakkude vahelised signaalmolekulid, mis reguleerivad rakkude kasvu ja proliferatsiooni
  

• Retseptorite poolt vahendatud toime - ( neuraalne kasvufaktor , epidermaalne kasvufaktor, insuliini-sarnane kasvufaktor jne)
  

Mitoos (kromosoomide jagunemine ühesugusteks tütarkromosoomideks ja selle järgnev tuumajagunemine)
Mitoosi faasid:

Varane profaas

Hiline profaas

Metafaas

Anafaas

Telofaas
Telofaasile järgneb tsütokinees (tsütoplasma jagunemine)
Rakkudevaheline kommunikatsioon ja signaali ülekande rajad

• Valgu kanalid
  
• Retseptorid
  
• Signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid
  

Signaaali toojad:

Füüsikalised signaali kandjad

Keemilsed singaali kandjad
Bioloogilised mõjurid (viirued, bakterid , naaberrakud)
Keemilised signaali kandjad

Lõhna ja maitseained (keskkonnast)

Neurotransmitterid (osalevad närviimpulsi edasi andmisel nagu atsetüülkoliin, gamma -aminovõihape)

Steroidhormoonid ja teised rasvades lahustuvad ühendid ( testosteroon , A & D vitamiinid )

Peptiidid (mõnest kuni 10 aminohappest koosnevad valgud)

Valgulised hormoonid ( insuliin ) ja kasvufaktorid (toimub rakkude kasvamine ja diferentseerumine)
Signaali jõudmine raku välispinnale
Neurotransmitterite ja valguliste faktorite korral

Endokriinne

Parakriinne

Sünaptiline

Juxtakriinne
Retseptorid
Lokalisatsiooni järgi:

Raku pinna retseptorid

Tsütoplasmaatilised retseptorid
Ligand - aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga
ALLERGIA
Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele).
Allergia eeldus: sensibilisatsioon
Kujunemist mõjutavad:
a) eksogeensed faktorid: väliskeskkonnamõjud; antigeeni iseloom; antigeeni sissepääsuvärat;
b) endogeensed: geneetilised faktorid, HLA-tüüp; hormonaalne staatus;
Konkreetne haiguspilt sõltub immuunreaktsiooni tüübist
Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel.
Ka väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni.
Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid , nahk, limaskestad ,veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused.
Päritolu põhjal jagunevad allergeenid:

• väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid ;
  
• organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid.
  

EKSOALLERGEEND JAGUNEVAD OMAKORDA:
Mittenakkuslikud elamutolm (Iestad) õietolmud (puud, taimed) karvad, juuksed, kõõm, toiduained, keemilised ained, ravimid
Nakkuslikud: bakterid, viirused , seened
Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seede -elundite, naha või limaskestade kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni. Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsessidede jne. toimel.
Elamutolmu lestad - on mikroskoopilised putukad,

• Elamiseks vajavad nad teatud tingimusi - soodne on relatiivne niiskus 65-80 % ja optimaalne temperatuur 25-30° C.
  
• sagedasti vanemates ahiküttega majades.
  
• Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid .
  
• Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt.
  

RISTUVAD ALLERGEENID JA NENDE TÄHENDUS
RISTREAKTSIOON- on reaktsioon antikeha ja mitmete erinevate allergeenide vahel nende allergeenide antigeensete determinantide e. epitoopide sarnasuse tõttu
Ristreaktsioonide determinante on kaks tüüpi:

• proteiinid
  
• suhkur ( CCD)
  

• taimsed proteiinid-profiliin, taumatiin (õun, kirss , maasikas), LTD, heveiin, papaiin, bromelaiin,aktidiin
  
• loomsed proteiinid-tropomüosiin,paramüosiin,glutatioon-S-transferaas
  

Allergeenide grupid, mis annavad ristreaktsioone:

• Inhaleeritavad
  

õietolmud (puud,kõrrelised,umbrohud)

hallitusseened(aastaringsed, sessoonsed)

loomsed allergeenid (karvloomad, linnud , selgrootud )

• Toiduallergeenid (taimsed, loomsed)
  
• Injetseeritavad allergeenid (putukad)
  

INHALEERITAVAD ALLERGEENID (IA) JA TOIDUALLERGEENID (TA)

• tavaliselt esmalt avaldub ülitundlikkus inhaleeritavate allergeenide suhtes
  
• sagedaseimad ristreaktsioonid IA+TA vahel on õietolmuallergikutel (47-70%)
  
• 90% taimsetele toiduainetele ülitundlikel patsientidel esineb pollinoos
  

Allergia väljendumine

• Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina.
  
• Koolieas sageneb haigestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse.
  
• Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme.
  
• Peamised allergiahaigused on: bronhiaalastma, allergiline nohu , allergiline nahapõletik ehk dermatiit ja ekseem, nõgestõbi ja allergiline turse
  

Allergia ja pärilikkus

• Allergiahaigus ei ole otseselt päritav.
  
• Pärilik on organismis kalduvus moodustada kergemini ja rohkem allergeenainete vastaseid antikehi (IgE). Kui selline eelsoodumus esinebki, ei pea see alati avalduma haigusena.
  
• Suure tähtsusega on päriliku eelsoodumuse kõrval lapse toitumine, elutinglimused, hiljem töötingimused, suitsetamine , haiguste põdemine.
  
• Kui vanematel ei ole allergiahaigust, siis esineb neid lastel 1:10.
  
• Põeb üks vanematest allergiahaigust, siis võib lastel esineda allergiat 5:10.
  
• On mõlemad vanemad allergiahaiged, siis võib lastel olla allergiat 8:10.
  

Allergiline reaktsioon

• Antigeeni ekspositsioon allergilisele indiviidile
  
  • Äge vastus antigeenile
    
  • Hilis -reaktsioon (LPR) ca 6-24 h ekspositsiooni järgselt
    

I tüüpi e. varane ülitundlikkusreaktsioon - eelnevalt sensibiliseerunud organism (võõrvalgud, hormoonid, ensüümid, polüsahhariidid, ravimid ( penitsilliin );

• 1) kiire kulg, tekib shokk ;
  
• 2) lokaalsed reaktsioonid:
  

Nahanähud; allergiline riniit, konjunktiviit ; heinapalavik, astma, allergiline gastroenteriit;
Faasid: I faas: kohene vasodilatatsioon, veresoonte läbilaskvuse tõus, silelihaste spasm , näärmete sekretsioon ;5-30 min.;
II faas: hiline faas kudede infiltratsioon eosinofiilide, basofiilide, monotsüütide ja CD4+ T-lümfotsüütide poolt kudede destruksioon, limaskesta epiteeli kahjustus; 2-24 tundi;
Äge reaktsioon
Nuumraku -juhitud reaktsioon, vabanevad

• histamiin ; PGD2; trüptaas; LTC4
  
• IgE- antikehad ; nuumrakkude degranulatsioon histamiini vabanemine
  

Toime: veresoonte laienemine e. dilatatsioon , läbilaskvuse tõus, mis viib turse tekkele
Süsteemne anafülaksia - anafülaktiline šokk: nahalööve, sügelus, vaskulaarne šokk, üldised tursed , kõriturse, oksendamine , diarröa, bronhioolide kontraktsioon , kõri obstruktsioon , surm;
Lokaalne ülitundlikkusreaktsioon;
atoopia: geneetiline soodumus allergiliste reaktsioonide tekkeks;
allergeenid: õietolmud, seente spoorid, majatolm , toiduained, loomakarvad jne.;
sissepääsuteed: hingamisteed, seedetrakt, nahk;
RAVIMEETMED

• Vältida teadaolevaid allergeene
  
• Koostada dieet vastavalt individuaalsele ülitundlikkusele.
  
• Õietolmu esinemise perioodil püüda eriti vältida ristalergiat andvaid toiduaineid.
  
• Tundke huvi, milliseid koostisosi sisaldavad teid ostma meelitavad toidukaubad .
  
• Ärge unustage nn varjatuid allergeene (nt pähkel shokolaadis, kakaotoodetes)
  
• Haigussümptome leevendavad retseptiravimid.
  
• Raske ülitundlikkusreaktsiooni tekkeohu korral varustage end kindlasti esmaabiravimitega.
  

Autoimmuunhaigused
esinemissagedus : 1-2% populatsioonist
autoantikehad = keha enda rakustruktuuride/valkude
vastased antikehad;

• - leidub vähesel hulgal seerumis vanematel inimestel;
  
• - moodustuvad pärast kudede kahjustust füsioloogiliselt;
  
• - moodustuvad patoloogilistes tingimustes;
  

Füsioloogiline immunoloogiline tolerantsus enesesäilitamise võime üks põhialuseid;
Autoimmuunsete haiguste kujunemismehhanismid
a) geneetiline soodumus
b) infektsioonide roll
Süsteemsed autoimmuunhaigsed
Süsteemne erütematoosne luupus (SLE)
- nahk: liblikakujuline erüteem näol, vaskuliit pärisnahas;
- liigesed: äge mittedestruktiivne sünoviit;
- kopsud: pleuriit, interstitsiaalne fibroos;
- süda: perikardiit, endokardiit südameklappidel;
Infektsioonid
Infektsiooni tekkeks vajalik: vastuvõtlik organism ja patogeenne mikroob
Infektsioon hõlmab kõiki bioloogilisi protsesse, mida põhjustavad mikroorganismid makroorganismi tungides ja seal paljunedes. Mikroorganismide (bakterid, viirused, seened, algloomad)
poolt põhjustatud haigused:
1) tõelised nakkushaigused (gripp, difteeria , düsenteeria). Tegemist kindla tekitajaga ja sellele vastava iseloomuliku nakkava haigusega
2) oportunistlikud infektsioonidPõhjustatud erinevatest mikroorganismidest, tekkinud infektsiooni puhul puudub kindlale tekitajale iseloomulik sümptomatoloogia.
Mikroorganismide osa eluslooduses
Üliväikestele mõõtudule vaatamata mängivad mikroorganismid keskkonnas väga suurt rolli. Neid leidub igal pool – õhus, meres, jõgedes ja järvedes, mullas, teiste organismide sees ja peal. Mikroobid on põhilised lülid süsiniku, lämmastiku, väävli ja fosfori aineringetes.
Nakkushaiguste levik
Sporaadiline : nakkus üksikjuhtudena
Puhang : nakkus esineb arvukatejuhtudena, mis seotud ühise nakkusallika või levikuteega
Endeemia : nakkuse pikaajaline esinemine teatud territooriumil
Epideemia : nakkushaiguse puhang suuremal territooriumil
Pandeemia:epideemia, mis haarab kontinente
Tekitajate seisukohalt infektsioonde jaotus:

• Monoinfektsioon
  
• Segainfektsioon
  
• Sekundaarne infektsioon: uus nakkus teise tekitajaga
  
• Reinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga
  
• Superinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga haiguse ajal
  
• Retsidiiv: nakkuse taasägenemine paranemiseperioodil
  

Infektsiooni tekitab patogeenne ja virulentne mikroob:

Patogeensus on mikroobi omadus kutsuda esile infektsiooni

Virulentsus mõõdab mikroobi patogeensust ja on konkreetse mikroobitüve omadus
Mikroobide virulentsusfaktorid:

Võime kinnituda e. adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale

Kolonisatsioon e. püsimine ja paljunemine organismi sekreetides

Sisekeskkonda tungimine e. invasiooni võime

Antifagotsütootiline toime

Organismile kahjulike ensüümide ja toksiinide eritus

Antibiootikumresistentsuse kujunemine
Infektsiooni levik:

Otsene kontakt

Piisknakkuse teel

Tolmuosistega

Vee ja toiduga ehk fekaal -oraalne nakkus

Putukate (lülijalgsed) ja loomadega
Infektsiooni piiramine

Reservuaari elimineerimine

Ülekandetee blokeerimine

Vaktsineerimine

Tervete karantiin ja haigete isolatsioon
Infektsioonhaiguste klassifikatsioon

• Kulu raskus (Kerge, keskmine, raske)
  
• Kulu iseloom (Ägedad, alaägedad, kroonilised)
  

• Atüüpilised, tüüpilised
  

• Haigustekitaja levik (Lokaalsed, koldelised, generaliseerunud )
  

• Lokalisatsiooni järgi ( Seedetrakti , hingamisteeede, kuse- ja suguteede)
  

• Ülekande alusel
  

Fekaal-oraalne

Piisk , tolmnakkus

Otsene kontakst

Iatrogeene

• Reservuaar
  
• Infektsiooni tekitajate ja tekke järgi
  

-Mono ja segainfektsioonid
-Sekundaarne reinfektsioon

• Leviku intensiivsus
  

-Sporaadiline, epideemia
Infektsioonhaiguse dünaamika

• Mikroobi sissetungimine
  
• Inkubatsiooni periood (Mikroobid hakkavad paljunema)
  
• Prodromaalperiood (Mittespetsiifilised tervisehäired ja kaebused)
  
• Kliiniline periood (Tekitajale vastav kliiniline pilt)
  
• Paranemise periood
  

Inimese normaalne mikrofloora
Inimese nahk, enamik limaskesti on asustatud erinevate aeroobsete ja anaeroobsete mikroobide poolt.
Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel.
Inimene & mikroorganism: pidev vastastikune suhe.
Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk.
Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse:

Residentmikrofloora: mikroobis on vastavas keskkonnas juurdunud

Transiitmikrofloora: satuvad antud keskkonda väljaspoolt
Inimese normaalne mikrofloora:

Suus

Nahal

Maos

Soolestikus

Eritus- ja suguelundites
Õõneselundites: limaskesta ja valendiku mikrofloora
Limaskesta mikrofloora: mikroobirakud kinnituvad makroorganismi rakkudele adhesiinidega või asutavad limaskesti katvat limakihti
Valendiku mikrofloora: 1) limaskesta mikrofloorast eraldunud mikroorganismidest; 2) õõneselundi teistest piirkondadest sattunud mikroobid e. endogeensed transiitsed mikroobid; 3) väljaspoolt sellesse õõneselundisse sattunud mikroobid e. transiitsed mikroobid
Igale inimesele on omane temale iseloomulik mikrofloora
Organismi mikrofloora tähtsus:

• Osaleb seedimisprotsessides
  
• Osaleb ainevahetuses
  
• Stimuleerib organismi immuunsüsteemi
  
• Tagab organismi kolonisatsiooniresistentsuse
  

Kolonisatsioonresistentsus - mehhanismide kogum, mis kindlustab normaalse mikrofloora stabiilsuse ja väldib organi asustamist mikroobidega (ka patogeenidega)
Mikrofloora kujunemine

• Mikrofloora on geneetiliselt määratud.
  
• Sünnitegevusega algab mikrofloora kujuemine
  

Tervel emal on suguteedes on väga normaalne ning tugevalt võitlevate omadustega mikrofloora. Paar nädalat enne sünnitust tõuseb kasulike bakterite hulk emal: laktobatsille, bifidobaktereid, mitmesugused piimhappelised streptokokid.
Sünnitusteid läbides kohtub laps kohe talle väga vajaliku piimhappelist käärimist soodustava mikroflooraga.
Probiootikumid e. eubiootikumid: on bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme sisaldavad preparaadid , mis avaldavad kasulikku toimet inimese tervisele.
Soodustab organismi oma mikrofloora normaalse tasakaalu taastumist
Kasutamine: kui raviviisid on kahjustanud organismi kolonisatsioonresistentsust
Sagedasemad probiootikumid : sisaldavad piimhapet produtseerivaid baktereid: lactoacillus sp. ja Bifidobacterium sp
Kasutamine: kõhulahtisus e. diarröa, uroinfektsioonid, onkoloogilistel haigetel immuunsüsteemi tõstmiseks
Antibiootikumid: on elusorganismide (bakterite, seente) poolt produtseeritavad ained, mis surmavad mikroorganisme ja mis pole terapeutilistes doosides organismile kahjulikud.
Antimikrobiaalsed preparaadid: 1)antibiootikumid; 2) sünteetilsed keemilised ühendid (sulfoonamiidid)
Toimespekter: lai toimespekter/ kitsas toimespekter
Bakteriostaatiline toime: mikroobide kasvu ja paljunemist piduradav
Bakteritsiidne toime: mikroobide surmamine
MIK (MIC ingl.k): mcg/ml a/b minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon, mis on veel võimeline vältima mikroorganismide kasvu tundlikel söötmetel
MBK (MBC) : minimaalne a/b kontsentratsioon mcg/ml, mis surmab 99.9% in vitro paljunevast bakterite kultuurist
Bakteriostaatilse toimega: tetratsükliinid, erütromütsiin, sulfoonamiinid, trimetoprim jne.
Bakteritsiidse toimega: penitsilliin, tsefalosporiinid jne.
Seente vastased preparaadid. Nüstatiin, amfoteritsiin-B,ketokonasool, flukonasoool jne.
Tolerantsus a/b suhtes: mõnede bakterite võime jääda ellu pärast mõjutamist a/b
Ravimresistentsus

• Loomulik resistentsus: mikroobi liigile omane tunnus, mis on seotud ründepunkti puudumisega või rakuseina läbimatusega teatud antibiootikumidele .
  
• Omandatud resistentsus: tegemist mikroobi geneetiliste omaduste muutumisega kas mutatsioonide tulemusel kromosoomis või kombinatiivse muutlikuse teel.
  

Kombinatiivne muutlikkus: põhjuseks teistelt mikroobidelt omandatud plasmiidid või transposoomid (bakteriofaagiga või konjugatsiooniga ülekandunud DNA rõngasmolekuid) tekitades

a/b lagundatavate ensüümide teket

a/b ründepunkti muutumist

Rakuseina permeaabelsuse muutumist

a/b aktiivset väljapumpamist mikroobirakust
Multiresistentsus: mikroobitüve resistentsus 3 või enama erinevasse a/b rühma kuuluva ravimi suhtes
probleem: multiresistentne tbc
Resistentsuse vältimiseks/pidurdamiseks:

• Kasuta a/b nii sageli kui vaja
  
• Mõelda kas tegemist seen – või bakteriaalse infektsiooniga
  
• Soovitav võtta enne empiirilise ravi alustamist materjal mikrobioloogilseks uuringuks
  
• A/b resistentsus on seotud a/b liigkasutamisega:
  

Antibiootikumprofülatika
Näidustused:

Ohtliku infektsioonihaige kontaktsed (difteeria, meningokokk meningiit )

Kirurgilise vahelesegamise korral sekundaarsete infektsioonide vältimiseks

Infektsioossete diarröade (kõhulahtisus) vältimiseks, kui reisitakse ohtlikesse piirkondadesse
STRESSORID JA STRESS
STRESS (ingl.k. pinge) – on organismi mittespetsiifiline neurohumoraalne e. Neuro- Endokriin -Immuunsüsteemi ( NEI ) kaitse -kompensatoorne reaktsioon organismi homöostaasi ohustava(te) faktori(te) e. STRESSORI toimele.
Stress - the phenomenon (response)
Stressor - agent which causes stress
Stressi käigus tekkivat sümptomite kompleksi nimetakse : Üldiseks Adaptatsiooni Sündroomiks
(ÜAS) (General Adaptation Syndrome - GAS)

• Hans Selye (1907-1982) stressi uurija
  

Üldised neurohumoraalsed reaktsioonid
NEI (neuroendokriin- immuunsüsteemi reaktsioon)
Mittespetsiifilised kaitsereaktioonid: vallanduvad kõikide etioloogiliste faktorite toimel.
Mittespetsiifiline neurohumoraalne kaitse - kompensatoorne reaktsioon on kaitseks mitmesuguste tugevate etioloogiliste faktorite (stressorite) kahjustava toime vastu ja on suunatud organismi homöostaasi säilitamisele.
Spetsiifilised - Vallanduvad konkreetse etioloogilise faktori toimel nt. hüpoksia puhul - kohanemine vahendatud põhiliselt vere-, kardiovaskulaarse - ja hingamissüsteemi kaudu
Stress on organismi reaktsioon ärritavatele sündmustele,

• mis rikuvad organismi tasakaalu
  
• mis panevad proovile organismi toimetuleku
  
• või ületavad organismi toimetuleku võime.
  

Adaptatsioon on organismi kohanemine muutunud elutingimustega (homöostaasi säilitamine).
Resistentsus on organismi vastupanuvõime toimivate faktorite suhtes.
Füsioloogilised – alati eksisteerivad adekvaatsed kaitsemehhanismid, mis tagavad adaptatsiooni toimivatele faktoritele
Patofüsioloogilised: kahjustuse toimel sisselülituvad patoloogilised kaitse – kompensatoorsed mehhanismid, mis ei taga adekvaatset homeöstaasi .
Maladaptsioon: kulgevad organismi kahjustuse hinnaga.
Stressi ohud
• Äge stress – lühiajaliselt kestev ärritusseisund. Võib kahjustada organismi ja psüühikat juhul kui ületatakse toimetulekuvõime.
• Krooniline stress - pikaajaliselt kestev ärritusseisund, mis ületab organismi vastupanuvõime, toimetuleku ressursid ja viib keha kurnatusele. Kahjustab organismi ja psüühikat.
STRESSOR võib olla:
Tüüp:

• Keskkond
  
• Psühholoogiline
  
• Sotsiaalne
  

Iseloom:

• Intensiivsus
  
• Kestvus
  
• Sagedus
  
• Ennustatavus
  

Üldisel kohanemise sündroomil eristatakse kolme staadiumi:

ärevus, hirm ( alarm reaction) - see on kohene reaktsioon väljakutsele, automaatne närvisüsteemi käitumine ("fight or flight "), valmidus tegutsemiseks.

vastupanu ( resistance stage) - esmane ehk ärevusreaktsioon ei saa kesta kaua ning asendub aja möödudes faasiga, kus inimene arendab "ellujäämise" ("survival") strateegiat ning püüab võidelda stressi põhjustega. Siiski on inimesel kalduvus eelistada lühiajalist kergendust pikaajalisele lahendusele ning püüd ebamugavaid situatsioone ära hoida kiirete meetmetega

kurnatus (exhaustion stage) - see on, kui nõudmised kehale ja vaimule on liiga kõrged ning inimene ei suuda neid täita, siis ta tunneb end hädasolevana, ahistatuna ("distressed").
Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid.
Väga tundlikud stressihormoonide toimele on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust paremini.
Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut.
I HÄIRESTAADIUM e. alarmi staadium (kestvus ~ 24-48 t)
a) shoki faas
Resistentsuse langus, KNS pidurdus, Hüpotermia (kehatemperatuuri langus), vere mahu langus, Vererõhu alanemine e. Hüpotensioon, Veresuhkru sisalduse alanemine e. hüpoglükeemia, katehhoolamiinide, kortikoidide defitsiit jne.
b) antishoki faas - organism toibub
Kaitsekohanemisreaktsioonide sisselülitumine, selles faasis mobiliseeritakse neid organsüsteeme, mis tagavad kaitsekompensatoorsete mehhanismide efektiivsuse muutused on suunatud elutähtsate organite: aju, südame, kopsude verevarustuse tagamisele ja vererõhu säilumisele muutunud tingimustes.
resistentsus tõus
II RESISTENTSUSE ; ADAPTATSIOONI st.
Iseloomulik on püsiv närvisüsteemi aktivatsioon .
Aktivatsiooni aste sõltub stressihormoonide liigset vabanemist pidurdavate süsteemide seisundist.
III KURNATUSE st.
Resistentsus langenud, faktor ülitugev, pikaajaline, kurnav.
Organism ei ole suuteline kohanema muutunud tingimustega (maladaptatsioon), põhilised stressi realiseerivad süsteemid on väljakurnatud
Stressihaiguste teke.
tugeva stressori toimel võib tekkida:

• maohaavandid
  
• Neerupealiste hüpertroofia
  
• depressioon
  

Stressi vahendavad süsteemid:
1. KNS-i struktuurid ja mediaatorid, hormoonid
2. Hüpofüüsist, perifeersetest näärmetest ja närvilõpmetest vabanevad stressi hormoonid ja mediaatorid (AKTH, A, NA, glükokortikoidid)
AKTH- Adrenokortikotroopne hormoon – neerupealsete koore talitlus
A- adrenaliin
NA- noradrenaliin
Stressi profülaktika:
Endogeensete mehhanismide kaudu - adaptatsioon mittekahjustavatele stressoritele - organismi kohastumine uute tingimustega, mille puhul stressi realiseerivate süsteemide aktiivsus ajapikku langeb ja stressi pidurdavate süsteemide aktiivsus tõuseb)
Ravimid- sümpatolüütikud, adrenoblokaatorid , trankvilisaatorid (bensodiasepiini derivaadid),
Endokriinsüsteem

• Sisesekretsiooni- (sisenõre-) näärmeteks ehk endokriinseteks näärmeteks nimetatakse näärmeid, millel pole viimajuhasid
  
• Nad toodavad hormoone, mis lähevad otse verre
  
• Hormoonid avaldavad elundite talitlusele ergutavat või pidurdavat mõju
  

Stressi puhul neerupealiste koores :

• Kortisooli sekretsiooni suurenemine;
  
• Süsivesikute, rasvade ja valkude metabolismi häired
  
• Põletiku- ja immuunreaktsiooni supressioon
  

Närvisüsteemis:

• Südame frekventsi kiirenemine ja vererõhu tõus
  
• pupillide dilatatsioon,
  
• suu kuivus , higierituse suurenemine,
  
• Vere hüübivuse suurenemine
  

Immuunsüsteemis:

• Vähenenud resistentsus infektsioonide suhtes
  
• Immuunvastuse häired
  

Neerupealise hormoonid
Neerupealise koore hormoonid:

Mineraalkortikoide – näit. Aldostreoon: stimuleerib naatriumi, kloori ja vee tagasiimendumist verre distaalsetes neerutorukestes, kuid soodustab samas kaaliumi ja vabade vesinikioonide eritumist uriini

Glükokortikoidid näiteks kortisool , ainevahetuslik efekt seisneb glükoneogeneesi stimuleerimises maksas

meessuguhormoone ehk androgeene (testosteroon- iseloomulik tugev valgusünteesi ning seeläbi lihasmassi kasvu stimuleeriv toime)
Neerupealise säsi hormoonid
epinefriini ehk adrenaliini ning norepinefriini ehk noradrenaliini.
Neid koos nimetatakse: katehhoolamiinid .
Kilpnäärme hormoonid:
Kaltsitoniin: toimib peamiselt luude suhtes, stimuleerides kaltsiumi ladestumist luudes, on oluline luukoe normaalseks talitluseks ja arenguks. Kaltsitoniinil kaltsiumi kontsentratsiooni langetav efekt veres.
Kõrvalkilpnäärmete hormoon parathormooni (PTH): mõjutab eelkõige luude, neerude ja soolte talitlust ning tema toime on suunatud Ca2+ kontsentratsiooni suurendamisele veres.
Parathormoon stimuleerib kaltsiumi vabanemist luukoest, andes seega kaltsitoniinile vastupidise efekti.
Neerude tasandil soodustab PTH kaltsiumi tagasiimendumist verre, vähendades seeläbi Ca2+ väljutamist organismist uriini koostises.
Sooltes stimuleerib parathormoon toiduga saadud kaltsiumi imendumist verre.
PTH soodustab ka fosfaatioonide vabanemist luukoest ning nende imendumist verre sooltes, kuid stimuleerides samas nende eritumist uriiniga on tal lõppkokkuvõttes vere fosfaatioonide taset alandav efekt.
PÕLETIK
Põletik - On organismi kohalik kaitse- reaktsioon, mille eesmärgiks on piirata ja likvideerida patogeense faktori toime ja tagada kahjustunud kudede paranemine.
Põletiku protsesside kulg sõltub organismi seisundist:
A. üldistest faktoritest:
- üldisest vastupanuvõimest
- immuunsüsteemi seisundist
B. kui ka lokaalsetest faktoritest:
- kahjustuse lokalisatsioon;
- haigustekitajate sissepääsuvärat
Põletiku kliinilised tunnused
Celsus´e (30. e.kr.- 38 p.kr.) Galenos ´e ( 130-200 p.kr.) poolt tunnused:
1) punetus (rubor) = põletikukolde erepunane värvus põletikulise hüpereemia tõttu;
2) kuumus (calor) = t°tõus põletikukolde arteriaalsest hüpereemiast ja ainevahetusprotsesside aktiveerumisest;
3) paistetus ( tumor ) = p/ kolde mahu suurenemine eksudaadi kogunemisest ja sidekoe vohamisest;
4) valu (dolor) = p/kolde valulikkus valuretseptorite ärritusest;
5) häirunud funktsioon (functio laesa) = põletikulise elundi või kehaosa talitluse häirumine;
Põletikuprotsessi morfoloogilised tunnused ja kulg:
Äge põletik:

• Koekahjustus
  
• Vaskulaarsed reaktsioonid
  
• Rakulised reaktsioonid
  
• Põletikurakkude aktivatsioon ja fagotsütoos
  
• Organisatsioon
  
• Paranemine e. põletiku lõpe
  
• Põletiku tüsistused
  

1. koekahjustus = kudede kahjustumine patogeensete faktorite vahetu toime tulemusena;
Morfoloogiliselt eristatakse:

• Degeneratiivsed (rakkude , kudede väärastus)
  
• Nekrobiootilised (aeglane kärbumisprotsess, progresseeruv sidekoekiudude kärbumine ja rakkude surm)
  
• nekrootilised ( koe kärbus) muutused;
  

2) vaskulaarsed reaktsioonid
- vasomotoorika häirumine läbivoolutuse muutumisega;
- veresoonte permeaabelsuse tõus;
Faasid:
1. prekapillaarsete arterioolide spasm;
2. arterioolide dilatatsioon põletikuline hüpereemia
verevoolu suurenemine (kuni 10x):
makrosk: piirkond punetav , suurenenud, soe-kuum;
mikrosk: veresoonte laienemine verega ületäitumine;
3. veresoonte permeaabluse tõus (mediaatorid,)
eksudatsioon (exsudatio) = vere vedelate osiste (plasma) väljumine veresoontest vedeliku kogunemine rakkudevahelises ruumis (interstiitsiumis);
morfoloogiliselt: turse, kudede mahu suurenemine
Veresoonte läbilaskvuse suurenemise mehhanismid
Faasid:
1) kohene mööduv läbilaskvuse tõus - pilude teke endoteelirakkude vahel; kuni 30 min.; põhjus: histamiini seostumine endoteliaalsete retseptoritega müosiini fosforüleerimine endoteelirakkude kontraktsioon;
2) hilinenud läbilaskvuse tõus 2.-8. tund; kiniinid, komplement jt. faktorid;
3) kestev läbilaskvuse tõus; leiab aset pärast endoteeli kahjustumist;
Eksudaadi teke: eksudaat e. väljahigistis
- väljuvad vereplasma osised , mis sisald. mineraalsooli, verevalke (madalmolekulaarsed valgud, albumiin);
- hiljem kõrgmolekulaarsete valkude väljumine (fibrinogeen, komplemendi faktorid, antikehad);
Olemuselt on: hägune, kõrge valgusisaldusega, kõrge erikaaluga
kujutab endast: põletiku puhul veresoontest väljunud valgurikkaid ja rakkude koostisosi sisaldavaid vere vedelaid osiseid;
eksudaadi koostises esinevad rakud: segmenttuumsed neutrofiilsed granulotsüüdid (PMN), makrofaagid; plasmarakud, lümfotsüüdid;
Koostise alusel eksudaadi vormid:

• Seroosne (koevedelikku sisaldav);
  
• Fibrinoosne (fibriini sisaldav)
  

Fibriin tekib trombiini toimel fibrinogeenist

• Katarraalne
  
• hemorraagiline;
  
• mädane;
  

Eksudaadi kogunemiskohad:
a) kehaõõned ja õõneselundite valendikud;
b) põletikust haaratud koed, mis immutuvad läbi eksudaadi e. põletikulise infiltraadiga;
Eksudaat rakulise koostise alusel:

polümorfonukleaarne (ülekaalus neutrofiilid, eosinofiilid;

mononukleaarne/ümarrakuline (makrofaagid, plasmarakud; lümfotsüüdid);
Eksudaadi bioloogiline tähendus:
- kahjustava faktori (toksiin, mikroobid, keemil. ühend.) lahjendamine;
- kahjustava faktori kahjutustamine (opsonisatsioon, antikehad) ja immobilisatsioon (fibriin), rakuliste reaktsioonide kulgemise võimaldamine;
3) Rakulised reaktsioonid
1. leukotsüütide ääreseis e. marginatsioon ja primaarne adhesioon: leukotsüütide väljumine tsentraalsest verevoolust ja kinnitumine endoteelile (P-selektiin; Lselektiin);
2. aktivatsioon ja stabiilne adhesioon (IL-8; LFA-1, CD18, ICAM-1);
3. vererakkude emigratsioon:

• leukotsüütide migratsioon = leukodiapedees;
  

• aktiivne protsess; eesmärk fagotsütoos
  
• (mikrofaagid); 15 min . 24 tundi;
  
• Monotsüüdid väljuvad teise lainena;
  
• monotsüütide aktivatsioon ja makrofaagide teke
  
• 24-48 tundi;
  

- erütrotsüütide väljumine = erütrodiapedees;
4. migratsioon kudedesse; (komplemendi faktor C5a või bakterite formüülpeptiidid);
4) Põletikurakkude aktivatsioon ja fagotsütoos;
fagotsütoos = tahkete osiste õgimine;
pinotsütoos = vedelike õgimine;
fagotsüüdid e. õgirakud:
a) Mikrofaagid (verest pärinevad) segmenttuumsed neutrofiilsed granulotsüüdid (PMN), mis õgivad mikroorganisme ja rakkude osiseid;
b) makrofaagid = verest pärinevad monotsüüdid ja koelise päritoluga aktiveeritud histiotsüüdid, on võimelised õgima ka m/o-dest suuremaid partikleid (koeosiseid, võõrkehasid);
Fagotsüteeritud materjal lõhustatakse lüsosomaalsete ensüümide poolt;
Ägeda põletiku käigus siiski esiplaanil granulotsütaarne fagotsütoos
Fagotsütoosi vormid:
1. lõpuleviidud fagotsütoos tõvestavate m/o-de täielik likvideerimine;
2. lõpuleviimata e. mittetäielik fagotsütoos e. endotsütobioos õgitud m/o-d, eriti aga viirused säilitavad fagotsüütides oma eluvõime;
Fagotsüütide lõpe: hävivad varem/hiljem proteolüütiliste ensüümide vabanemine kudedesse;
Nuumrakk struktuurne rakk sidekoes ja limaskestadel.

• Oluline roll allergiliste haiguste korral, anafülaksia.
  
• Osaleb: haavade parenemisel, kaitsemehhanismides patogeenide vastu.
  
• Nuumrakkude aktiveerimisel toimub raku degranulatsioon.
  

Aktiveerimine :

Otseselt (füüsikalised, keemilised tegurid)

IgE poolt

Komplemendi süsteemi poolt.
Põletiku mediaatorid:
1. Tsütokiinid: proinflammatoorsed: IL-1, TNF-α, IL-6 ja kemokiinid
2. Plasma ensüümide aktivaatorid Kiniinid, bradükiniinid (vasoaktiivsed peptiid )
3. Komplemendisüsteemi aktivatsioon: C3a, C4a, C5a
4. Lipiidsed mediaatorid. (Arahidoonhappe metaboliidid)
Nuumrakkude aktivatsioonil vabanevad:
Deponeeritud mediaatorid: Histamiin, kiniinid, trüptaas, kümaas, hepariin
Uuesti sünteesitud:
1)Tsüsteinüülleukotrieenid(cysLT): LTC4, LTD4, LTE4
2) Prostaglandiinid: PGD2, PgF2α;
3) PAF,
4) Adenosiin
Põletiku mediaatorid:
HISTAMIIN – 1. vabanev mediaator põletiku protsessis
Põhjustab: arterioolide dilatatsiooni, suurendab permeaabelsust,
Prostaglandiinid: parakriinne ja autokriinne toime
Süntees: vereliistakud , nuumrakud, endoteelrakud
Toimed:

• valu
  
• Silelihasrakkude kontraktsioon
  
• Põletiku regulatsioon
  
• Ca liikumist
  
• Reguleerib hormoonide aktiivsust
  
• Rakkude kasvu kontroll
  

Leuktorieenid: autokriine ja parakriinnne toime.
Leukotrieenid on: LTA4, LTB4, LTC4, LTD4, LTE4 & LTF4
LTB4: neutrofiilide kemotaksis, veenulite vasokontriktsioon, bronhospasm.
Leukotrieenid osalevad astma patofüsioloogias: sekreedi produktsioon, bronhide ahenemine, põletikurakkude voog hingamisteedesse.
LTC4, LTD4 ja LTE4 on tsüstenüülleukotrieenid, mille retseptorid CysLT1 & CysLT2 esinevad nuumrakkudel, eosinofiilidel, endoteelrakkudel.
Tsüstenüülleukotrieenid indutseerivad anafülaktilst šokki.
Kemokiinid: on kemotaktilised tsütokiinid
Eristatakse:
proinflammatoorsed (infektsioonide korral immuunsüsteemi rakkude aktivatsioon)
Homeöstaatilised: rakkude migratsiooni kontrollimine kudede normaalse sisekeskkonna säilitamisel
Jaotatakse 4 gruppi vastavalt esimese tsüsteiini jäägile

• CC kemokiinind: toime monotsüütide, NK-rakkude, ja dentriitrakkude migratsiooni
  
• CXC spetsiifiline neutrofiilide migratsiooni suurendamine
  
• C kemokiin : mõjutavad T-rakkude eellasrakke
  
• CX3C kemokiin: ainuke avastatud fraktalkiin: kemotaksis ja adhesioon
  

Lümfokiinid: tsütokiinid, mis on produtseeritud T-lümfotsüütide poolt.

• Toime: signaal rakkude vahel
  
• Lümfokiinid kutsuvad esile makrofaagide voo põletikukoldesse, valmistades makrofaage fagotsütoosiks
  

PLASMA PROTEIINID

bradükiniin: permeaabelsuse tõus, valu, võib osaleda leukotsüütide kemotaksises

Komplmemendi süsteem, kemotaksis neutrofillidele, monotsüütidele, bakterite lüüs

Koagulatsioonisüsteem
Veritsuse peatamine, eelduse tekitamine paranemiseks
Hemostaas

• Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta.
  
• Organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib
  
• Teatud ainete lisamisel (nt need, mis seovad Ca2+ ioone) saab vere muuta hüübimatuks.
  

Hemostaasi põhietapid

• Trombotsüütide agregatsioon , valge trombi teke
  
• Vasokonstriktsioon
  
• Punase trombi teke, vere hüübimine e. koagulatsioon
  
• Vigastuse sidekoestumine
  

NB! Faaside eristamine on tinglik, sest faasid ei ole ajaliselt ega ruumiliselt eraldatud, vaid pigem üksteisega tihedasti läbipõimunud
Hüübimise “ loogika ”

• Vereplasmas paiknevad inaktiivses vormis hüübimisfaktorid. Paljud faktorid toimivad aktiivses vormis proteolüütiliste ensüümidena (seriinproteaasid) ja on võimelised peptiidfragmendi eemaldamise läbi aktiveerima mõnd teist süsteemi valku.
  
• Teatud tingimuste toimel toimub faktorite kindlas järjekorras aktiveerumine, mis resulteerub vigastuskohal punase trombina (kujutab enesest fibriinniidistikku kinni jäänud vererakke), mis ajutiselt täidab vigastusest tingitud sooneseina defekti.
  

Vere hüübimise klassikaline skeem (IX/XX sajandi vahetus)
I aktivatsioonifaas, mille käigus tekib trombokinaasi toimel protrombiinist (II) trombiin
II koagulatsioonifaas, mille käigus fibriongeenist (I) tekib fibriin
III retraktsioonifaas, mille käigus tekib lahustuvast fibriinist püsiv ehk lahustumatu fibriin
Hüübimise käivitamine

• Initsiaalne roll on välimisel X faktori aktiveerimise mehhanismil
  
• Sisemine tee ülesanne on pigem hüübimise hoidmise.
  
• Nii ei ole hüübimishäireid XII faktori defitsiidi korral
  

Hüübimise regulatsioon

• Seriinproteaaside inhibiitorid (antitrombiin III)
  
• Trombiini poolt aktiveeritud proteiin C
  
• Endoteeli ja vererakkude hüübimist pärssivad mehhanismid
  
• Fibrinolüütiline süsteem
  

Vererakud ja hüübimine

• Trombotsüüdid sisaldavad hüübimist soodustavaid ja pärssivaid aineid
  
• Neutrofiilid ja monotsüüdid toodavad koefaktorit, V faktorit ja pakuvad fosfolipiide, mis kõik soodustavad hüübimist
  

Hüübimishäired

• Liialt aktiivne hemostaas – trombid ja trombembooliad
  
• Puudulik hemostaas – kergesti tekkivad ja raskesti peatuvad verejooksud
  

Hemostaasi puudulikkus

• Trombotsütopeenia
  
• Hüübimisfaktorite defitsiit
  
  • Hemofiilia A (VIII faktori puudus)
    
  • Hemofiilia B (IX faktori puudus)
    
• Vitamiin K defitsiit
  

On oluline gamma-karboksüglutamaadi (gla) lisamiseks II, VII, IX ja X hüübimisfaktorile
5) Organisatsioon e. Proliferatsioon = sidekoe kohalik reaktsioon mesenhümaalse päritoluga rakkude vohamisena põletikulise granulatsioonkoe kujunemise ja armkoe tekkega;
osalevad rakud: monotsüüdid; histiotsüüdid; retikulaarrakud; endoteelirakud;
Kujuneb: veresoonterikas aktiveeritud histiotsüüte ja põletikurakke sisaldav :
1) granulatsioonkude; 2) noor sidekude; 3) küps sidekude (arm);
Limaskestadel võib lisanduda ka epiteeli vohamine (polüüpide teke);
Põletiku lõpe
Elusorganismidele on omane kaitsekohastuslik võime taastada kudede terviklikkust (reparatsioonivõime);
Reparatsioon :
1) regeneratsioon;
2) Organisatsioon
Regeneratsioon: hävinud koe- ja rakuelementide taastekkimine, tänu millele taastatakse organismi koostisosade terviklikkus (+ funktsioon);
Organisatsioon: kahjustatud (hävinud) kudede asendumine elusa kiudsidekoega, mille tulemuseks on sidekoelise armi teke; leiab aset tavaliselt:

• haavade paranemisel;
  
• siseelundite põletike paranemisel;
  
• nekroosi järgselt elundites/kudedes, mis pole võimelised regenereeruma (närvirakud, kardiomüotsüüdid);
  
• võõrkehade ümber;
  

Põletiku lõpe
1. Paranemine (ennistus) soodne lõpevorm
2. Patoloogiliste seisundite teke

• rohke granulatsioonkoe vohamine;
  
• morfoloogilised muutused funktsioonihäire;
  
• ägeda põletiku üleminek krooniliseks;
  

a) parenhümatoossetes elundites:

• armid: piirdunud sidekoelised alad, mis asendavad funktsionaalse koe;
  
• skleroos : arkmkoe tihkestumine sidekoe kootumine;
  
• tsirroos : parenhüümi ümberehitus vohavast sidekoest tingituna ;
  
• kavernid e. tühikud
  

b) õõneselundites:

• stenoos : õõneselundi valendiku ahenemine armkoe kootumisest;
  
• limaskesta atroofia;
  
• limaskesta hüpertroofia;
  
• polüübid;
  

c) serooskelemetel:

• adhesioonid e. liited
  

• obliteratsioon e. umbumus
  

d) sünoviaalmembraanidel:

• anküloos e. liigesjäikus
  

7) Põletiku tüsistused:

• põletiku levimine, generaliseerumine, sepsis ;
  
• Kahheksia (kõhnumine);
  
• sekundaarne amüloidoos (teatud haiguste korral kudedes ladestuv valk, mis sisaldab immunoglobiliinifagmente);
  

Fibrooskoe moodustamine- armi teke
A.Fibroblastide ja veresoonte endoteelrakkude migratsioon
B. Granulatsioonkoe moodustumine
C. Kollageenkiudude maturisatsioon
Põletiku levik
Põletiku levikuteed:
a) vahetu levik (per contingentatem); kohevas sidekoes, või parenhüümilt kapslile;
b) kanalikulaarne (per continuitatem); õõnsates anatoomilistes struktuurides;
c) hematogeenne baktereemia, sepsis, septikopüeemia;
d) lümfogeenne - lümfadeniit;
Krooniline põletik
Kujunemise põhjused:
1) pikaaegselt persisteeruv infektsioon (M. tuberculosis, teatud viirused, seened, parasiidid );
2) toksilise vm. kahjustava faktori ( eksogeense ,endogeense) pikaaegne kestev toime; autoimmuunsed protsessid (haigused);
Krooniline põletik
erinevalt ägedast põletikust:
- alteratiivsed muutused (äge koekahjustus) ja kliinilised nähud vähem väljendunud;
- prevaleerivad proliferatiivsed muutused (angiogenees, sidekoe hulga suurenemine) spetsialiseerunud koe järk-järguline asendumine fibroosse armkoega;
Äge põletik: kiire reaktsioon.
Iseloomulikud vaskulaarsed muutused, eksudaadi teke, PMN voog
Krooniline põletik: persisteerne reaktsioon monotsüütide/makrofaagide voog, armistumine(remodelleerumine)
KASVAJAD
Tuumor = koemahu suurenemine
Kasvaja:
1) ebanormaalne , funktsionaalselt kasutu rakulis-koeline moodustis
2) tekib rakkude autonoomse vohamise (prolifereerumise) tagajärjel
3) püsib ja võib areneda edasi ka pärast esilekutsuva (initseeriva) faktori toime lõppemist;
4) kasvaja tekke aluseks on geneetilised muutused ( mutatsioonid ) rakkudes;
Terminoloogia: Üldnimetus: neoplaasia; tuumor
Vähk (cancer): pahaloomuliste e. maliigsete kasvajate üldine nimetus
Vähkkasvajate tekkepõhjuseks on onkogeenide ja tumor supressorgeenide kodeeriva ala DNA muutused või epigeneetilised häired.
Epigeneetika: seotud geenide ekspressiooni tasemega. Epigeneetilised häired: geenide ekpressiooni taseme muutused, mis ületavad normi piiri. Otseset või kaudselt on epigeneetilised häired seotud DNA muutustega .
Kasvajate üldine jaotus:

Healoomulised e. Beniigsed - reeglina ei muutu pahaloomulisteks.
Nimi rakutüübi järgi, millest tekkinud + liide –oom
Luukoe rakkudest alguse saanud kasvaja: osteoom
2. Pahaloomulised e. maliigsed
Epiteliaalne pahaloomuline kasvaja: kartsinoom ;
Mesenhümaalne pahaloomuline kasvaja: sarkoom ;
Healoomuline versus pahaloomuline kasvaja 3 kriteeriumit:

Diferentseerumise aste: Healoomulised koosnevad hästidiferentseerunud rakkudest, halvaloomulised vähe diferentseerunud või diferentseerumata rakkudest.

Kasvukiirus: mida vähem diferentseerunud, seda kiirem kasv. Pahaloomulised > healoomulised

Lokaalne invasioon või metastaseerumine: healoomulised jäävad tekkekoha juurde. Halvaloomulised levivad, levivad erinevatesse organitesse: siirded e. metastaasid
Pahaloomuliste kasvajate nimetused väljendavad kasvaja histogeneetilist päritolu;
Mesenhümaalsed = sarkoomid;
nimetus = koeliik + -sarkoom;
N. liposarkoom, osteosarkoom, fibrosarkoom, kondrosarkoom;
Epiteliaalsed = kartsinoomid;
Nimetus = elund + epiteeli tüüp (adeno- või skvamoosne e. lamerakuline) + kartsinoom;
N.: jämesoole adenokartsinoom; kopsu lamerakuline kartsinoom
Vanus ja maliigsete kasvajate esinemissagedus
Lastel: neuroblastoom, nefroblastoom (Wilms ´i tuumor), retinoblastoom, medulloblastoom;
Noorukitel: pehmete kudede sarkoomid, testisevähk, lümfoblastsed lümfoomid;
Vanemas eas: kartsinoomid, krooniline lümfoidne leukeemia
Sugu ja maliigsete kasvajate esinemissagedus
Meestel enam: kopsuvähki, söögitoruvähki;
Naistel enam: rinnavähki, suguelundite vähke, sapipõievähki;
Elukutse kasvajate esinemissagedus:
Asbestiga kokkupuude: mesotelioom;
Radooni sisaldavad tolmud: bronhiaalkartsinoom;
Puutolmud: nina- ja ninakõrvalkoobaste adenokartsinoom;
Perekondlik maliigsete kasvajate eelsoodumus - (predispositsioon)

• enamus vähke areneb aga keharakkudes toimunud kahjustuse tulemusena ega ole pärilikud.
  
• perekondlik vähianamnees tõstab vähiriski:
  

N. jämesoolevähi risk:
- 2-4x, kui 1-l lähisugulasel jämesoolevähk;
- 4-10x, kui 2-l lähisugulasel jämesoolevähk;
põhjus: enamasti mitmed päritavad mutatsioonid nn. tuumor-supressorgeenides; pärilik vähipredispositsiooni sündroom soodumus erinevate vähkide tekkeks

• Eestis haigestub pahaloomulistesse kasvajatesse ligi 6000 inimest aastas.
  
• Nendest pooled elavad ravi algusest viis ja enam aastat, mida loetakse vähiravis tervenemiseks.
  
• Eestis on probleemiks vähi hiline avastamine, mis sageli on tingitud inimeste teadmatusest.
  

Kasvajate põhjused:
kantserogeenid = faktorid, millel vähki tekitav (kantserogeenne) toime. Tekib DNA muutused
vähitekke põhjused:

• keemilised kantserogeenid
  
• füüsikalised faktorid (kiirgus)
  
• viirused
  

üldiselt: - 90% maliigsetest kasvajatest tingitud eksogeensetest faktoritest;
- 60%-l juhtudest sattub kantserogeen organismi toitumisel;
- 30%-l juhtudest tubakasuitsuga;
Düsplaasia
Epiteelirakkude arhitektuurse orientatsiooni kadumine
Keemiliste kantserogeenide tüübid toimemehhanismi alusel:
a. Otsese toimega: on ise alküleeriva ja atsetüleeriva toimega; (nitrosouurea dimetüül- sulfaat , di-epoksübutaan;)
B: kaudselt toimivad: polütsüklilised ja hetrotsüklilised aromaatsed ühendid: bensopüreen
Kantserogeenid tubakasuitsus
6000 erinevat komponenti; 50 kantserogeeni ja mutageeni:
3,4-benspüreen, bensool, erinevad nitrosoühendid, nikliühendid jpt.
Risk: - südame ja veresoonkonna haigused (südamelihase infarkt, alajäsemete oblitereeriv ateroskleroos);

• kroonilised kopsuhaigused (KOK, emfüseem);
  
• krooniline maohaavandtõbi;
  
• maliigsed kasvajad (kops, söögitoru, kusepõis);
  
• embrüopaatiad;
  

Meeste suitsetamine väheneb: 60% 45%- ni,
Naiste suitsetamine tõuseb: 30%-ni;
Kiirgus
1)UV kiirgus ( turism , filtreerimata solaariumid): nahavähk, melanoomid;
2) ioniseeriv kiirgus (tööstuslik, kiiritusravi , raadiumisoolad): nahavähk, kilpnäärmevähk, osteosarkoom;
Kilpnäärme vähi juhtude arvu tõus Tsernobõli tuumaavarii korral (õnnetuses vabanes radioaktiivset joodi, mis kogunes kilpnäärmesse)
Onkogeensed viirused DNA-viirused; RNA-viirused;
Onkogeenne toime vaid, kui:
a) rakk ei sure
b) rakk säilitab paljunemisvõime
c) viirusgeenid kantakse üle tütarrakule
DNA-viirused

• Inimese papilloomiviirus : Human Papilloma Virus (HPV)
  

- madala riskiga tüved: anogenitaalsed papilloomid ( teravad kondüloomid); kõri papilloomid;
- kõrge riskiga tüved: emakakaela lamerakuline vähk;

• Epstein -Barri viirus Burkitti lümfoom;
  
• Hepatiit-B viirus hepatotsellulaarne vähk;
  

RNA-viirused - inimese T-rakulise leukeemia viirus (HTLV-1) T- rakuline leukeemia
Iatrogeenne kantserogenees
Diagnostika ja ravivõtetest tingitud vähiteke;
Ioniseeriv kiirgus: kiiritusravi mittekasvajaliste protsesside (kaela lümfisõlmede tuberkuloos, tüümuse hüperplaasia)
Hormoonid kasvajate tekkes
suguhormoonid; N: östrogeenide üleproduktsioon: rinnavähk, endomeetriumi vähk;
kemoterapeutikumite ja immuunsupressiivsete ravimite kasutamine
süsteemsete kasvajate teke (N. mitte-Hodgkini lümfoomide) teke;
Östrogeenide kasutamine (n. manustatuna menopausi vaevuste vähendamiseks, osteoporoosi raviks): rinnanäärmevähk, endomeetriumi vähk;
Immuunpuudulikkuse tähtsus kasvajatekkes
1)kaasasündinud N. Agammaglobulineemia maliigsed lümfoomid (EBV);
2) omandatud N. HIV Kaposi sarkoom (HHV-8);
3) immuunsupressiivne ravi, N. Neerutransplantatsioon 30x enam maliigseid lümfoome, 4x enam kartsinoome;
Mittegeneetilised soodustavad faktorid
Kroonilised põletikud:

• haavandiline koliit ;
  
• Crohn´i tõbi;
  
• helikobakterinfektsiooniga assotsieeruv gastriit ;
  
• metaplaasiad (bronhid, emakakael , söögitoru alaosa);
  

Prekantseroosid
patoloogilised seisundid, mille korral statistiliselt suurenenud risk vähi tekkeks;

• krooniline atroofiline gastriit pernitsioosse aneemiaga;
  
• naha solaarne keratoos;
  
• krooniline haavandiline koliit;
  
• suuõõne, tupe, peenise leukoplaakia;
  
• healoomulised kasvajad, n. jämesoole adenoom ;
  

• epiteelide düsplastilised muutused (inraepiteliaalne neoplaasia);
  
• suurenenud risk vähi tekkeks;
  

Kasvajate patogenees
Kasvajatekke primaarne alus:
DNA-järjestuse muutused e. mutatsioonid:

• protoonkogeenides;
  
• tuumor-supressorgeenides;
  

Kasvajateke reeglina geneetiliselt determineeritud, kuid osalevad ka epigeneetilised kahjustused e. Rakkude funktsionaalse stabiilsuse muutused (proliferatsioon, diferentseerumine).
Kasvajate patogenees:
Klonaalsus: kasvajarakkude pärinemine ühest eellasrakust
Kantserogenees on mitmeetapiline protsess!
Iseloomulik fenotüüp; kontrollimatu kasv
lokaalne invasiivsus: metastaseerumine
Kasvajatekke etapiviisilisus
Enamik vähke kannab mitmeid geneetilisi mutatsioone : 1)mitmete onkogeenide mutatsioonid; 2) kahe või enama supressorgeeni kadumine;
Vähitekke molekulaarsed alused

• mitteletaalne geneetiline kahjustus: mutatsioon;
  
• osalevad normaalsed regulaatorvalgud:
  
• kasvu indutseerivad nn. protoonkogeenid;
  
• kasvu pidurdavad nn. kasvajate supressorgeenid;
  
• apoptoosi regulaatorid ;
  
• DNA-reparatsiooni geenid;
  

Onkogeenid

• Onkogeenid tekivad proto -onkogeenide muteerumise tagajärjel.
  
• Proto-onkogeenid on vajalikud raku normaalseks funktsioneerimiseks, reguleerivad raku kasvu & diferentseerumist
  
• Tähistus: 3 –tähelise lühendina, ees liide v- viraalne, c- rakuline
  

Protoonkogeenide mutatsioonid:
a) punktmutatsioonid; N. ras onkogeenis;
b) translokatsioon; N. Philadelphia kromos., Burkitt´i lümfoom;
c) retroviirused : v-onkogeenid integratsioon genoomi (HTLV);
Piisab ühe alleeli muteerumisest, muutused on dominantsed;
Protoonkogeenide mutatsioonid:
a) punktmutatsioonid; N. ras onkogeenis;
b) translokatsioon; N. Philadelphia kromos., Burkitt´i lümfoom;
c) retroviirused: v-onkogeenid integratsioon genoomi (HTLV);
Piisab ühe alleeli muteerumisest, muutused on dominantsed;
Onkovalgud (onkogeenide produktid )
Jaotus:

• Kasvufaktorid
  
• Kasvufaktorite retseptorid
  
• Signaali ülekandega seostuvad valgud
  
• Nukleaarsed regulaator valgud
  
• Rakutsükli regulaatorid
  

Kasvufaktorid: esineb üleproduktsioon, mis viib rakkude väga intensiivse jagunemiseni. Tulemus: risk spontaansete või indutseeritud mutatsioonide teke

Kasvufaktorite retseptorid: esinevad mutatsioonid või üleekspressioon ( sagedasem )

Signaali ülekandega seondunud valgud: paiknevad rakumembraanil, vahendavad signaali ülekannet aktiveerunud retseptorilt sek. messengeride vahendusel raku tuuma. Ras- perekonna onkovalgud
(10-20% kõikidest inimese vähivormidest sisaldavad muteerunud ras-valke). Norm. Ras-valk omab tähtsust kasvufaktorite poolt indutseeritud mitogeneesis.
4) Tuuma transkriptsiooni reguleerivad valgud: inhibeerivad või aktiveerivad teatud geenide transkriptsiooni. Enim uuritud myc-valk: toime seotud rakutsükli regulatsiooniga; rakkude kasv ja apoptoosiga. Tegemist myc-valgu ala- või üleproduktsiooniga
5) Rakkude jagunemist kontrollivad tsükliinid ja tsükliin-sõltuvad kinaasid:
Mutatsioone, mis transformeerivad proto-onkogeene onkogeenideks jaotatakse:

• mutatsioonid, mille tulemusena muutub valgu funktsioon
  
• mutatsioonid, mille tulemusena muutub proto-onkogeeni regulatsioon
  

Kasvaja supressorgeenid:
Pidurdavad rakkude pooldumist. Nende ülesanne pole hoida ära kasvaja teket, vaid reguleerida rakkude jagunemist.
Kasvaja supressorgeen on retsessiivne: mõlemad geenid peavad kaotama oma esialgse funktsiooni.
Kasvaja supressorgeenid

• Rb geen: esimesena avastatud, on rakutsükli regulaatorvalk, mutatsioonid on seotud retinoblastoomiga, osteosarkoomiga, kopsukartsinoomiga.
  
• P53 geen: osaleb DNA reparatsiooni protsessis kontrollsüsteemina, tajub kas muteerunud DNA sai parandatud või mitte. Kui jäi parandamata, juhib raku apoptoosi.
  
• BRCA-1, BRCA-2, täpne funktsioon pole selge, kui isikule pärandatakse üks nende geenide defektne alleel, risk suureneb haigestuda vähki
  

Apoptoosi reguleerivad geenid:
bcl-2. hoiab apoptoosi ära - Paikneb mitokondri välismembraanis, endoplasmaatilises retiikulumis, tuuma membraanis.
Bcl-2 perekond koosneb: 1) apoptootilised valgud (bax, bad, bid,);
2) antiapoptootilsed valgud:bcl-xl
P53 on seotud apoptoosiga bax valgu kaudu
DNA reparatsioonis osalevad geenid

• DNA- reparatsiooni geenid pole onkogeensed
  
• Nõrgem reparatsioonivõime omab kõrgemat riski haigestuda kasvajasse
  

Kasvaja suurus sõltub:

• rakkude pooldumisajast ( rakujagunemise kiirusest); kasvajarakkude puhul sageli pikenenud
  
• angiogeneesist e. veresoonkonna tekkest
  
• prolifereeruvate rakkude hulgast / kasvufraktsioonist;
  
• rakkude jagunemise / apoptootilise hävimise tasakaalust;
  

Kasvja levimine organismis:
4 etappi:

Normaalse raku muundumine kasvaja rakuks (tranformatsioon)
Onkogeenide ja katserogeensete tegurite toimel
2. Trsnformeerunud rakkude jagunemine
3. Lokaalne invasioon
4. Levimine uutesse piirkondadesse e. metastaseerumine
Kasvajate kliinilised toimed
Lokaalsed:
varased muutused:

• haavandumine;
  
• verejooksud õõneselundite kasvajatest;
  
• õõneselundi stenoos või obstruktsioon;
  

hilismuutused:

• elundi funktsiooni häirumine (N. maksapuudulikkus maksametastaaside korral);
  
• verevarustuse häired;
  
• fistlid ja perforatsioonid;
  
• sekundaarsed infektsioonid;
  
• pareesid, paresteesiad, neurogeensed
  
• lihasvalud ;
  

Üldine toime
Vähikahheksia ( kõhnumine) immuunreaktsioonide nõrgenemine (eriti kemo- ja radioteraapia foonil ):
infektsioonide lisandumine;
kasvaja progresseerumine;
- toidu neelamise häired,
- sooles resorptsiooni häired;
- kataboolne ainevahetus tingituna kasvaja metaboliitide vajadusest rasva- ja proteiinivarude ärakasutamine;
- üldisest intoksikatsioonist tingitud elundite funktsioonihäired (eriti maks);
Palavik ;
Aneemia;
Paraneoplastiline sündroom
Sümptoomide kogum, mis kaasnevad kasvajahaigusega, kuid ei ole vahetult kasvajast tingitud;
N. * sensomotoorne neuropaatia - plasmotsütooomi, Hodgkini lümfoomi ja bronhialkartsinoomi korral;
Võib olla: -diagnostilise tähendusega;
- anda lisainfot ravi efektiivsuse kohta;
Kasvajate prognoos
- kasvaja täpne tüüp;
- kasvaja diferentseerumisaste e. maliigsuse aste (grading);
- kasvaja levikuulatus e. staadium (staging);
Kasvaja diferentseerumise aste e. maliigsuse aste (grading);
hästi diferentseerunud = G1
keskmiselt diferentseerunud = G2
madalalt diferentseerunud = G3
anaplastne tuumor = G4
3. Kasvaja levikuulatus (staadium);

• TNM-süsteem
  
• T : primaartuumor;
  
• N : lümfisõlmed;
  
• M : kaugmetastaasid;
  
• T1 : väike kasvaja;
  
• T2 : keskmise suurusega kasvaja;
  
• T3 : suur kasvaja;
  
• T4 : sissekasv ümbritsevatesse struktuuridesse/elunditesse
  
• TX : pole määratud;
  

Biokeemilised kasvajamarkerid:
Kasvaja olemasolu näitavad markerid seerumis:
Näit: PSA: prostataspetsiifiline antigeen
Kasvajate ravi:
Vähkkasvajate ravis kasutatakse tänapäeval peamiselt kolme raviviisi:

kirurgiline ravi ehk operatsioon

keemiaravi ehk tsütostaatiline ravi

kiiritusravi
Vähkkasvaja olemusest ja asukohast sõltuvalt kasutatakse tavaliselt vaheldumisi mitut raviviisi. Kõige tõhusama ravimeetodi valiku üle otsustab arst.

• Lisaks kasutatakse bioloogilist ravi
  

Vähi raviks või vähiravi kõrvaltoimete vähendamiseks kasutatakse ära keha oma kaitsemehhanisme.
Need ravivõimalused võivad tugevdada või taastada keha loomuliku kaitsevõime.
Bioloogilise ravi alla kuuluvad monoklonaalsed antikehad, radioimmuunravi, interferoonid, vaktsiinid , angiogeneesi (veresoonte teket) pidurdav ravi.
Hormoontundlike vähkkasvajate (nt rinnavähk või munasarjavähk) puhul on võimalik kasutada ka hormoonravi. Inimese organismis leidub hormoon östrogeen, mis soodustab vähkkasvajate arengut. Hormoonravi blokeerib östrogeeni kasvajat stimuleeriva toime
ARENG, KASVAMINE, VANANEMINE
Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng; on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni
Embrüogenees (sünnieelne) - antenataalne areng e. prenataalne areng
Postnataalne areng (sünnijärgne)
Lapseiga
puberteet
reproduktiivne iga
vanadus
Fetaalne surm

• Üsasisesed abordid - umbes 12-15% rasedustest lõpeb iseeneslike abortidega, esineb tavaliselt esimesel trimestril
  
• Fetaalsed surmad:
  

Esimesel trimestril: kromosomaalsed muutused
Teisel ja kolmandal trimestril: infektsioonid, diabeet , raseduseelne kaal, platsenta haigused, nabaväädi komplikatsioonid, selgusetud põhjused
Sünnitraumad: sünnitusel vastsündinu traumad
Põhjused:

• Suur kehakaal ( > 4000 g)
  
• Enneaegsus: enne 37 rasedusnädalat sündinud
  
• Ema vaagna düsporportsioon (kitsas vaagen)
  
• Raske sünnitus
  
• Pikk sünnitegevus
  

Sünnitraumad:

• Kolju traumad
  
• Närvikahjustused (harvam nt. näonärv)
  
• Hematoomid (silmades, pehmetes kudedes)
  
• Marrastused
  
• Luumurrud
  

Organismi täiskasvanuks saamine toimub kasvamise , küpsemise ja arengu kaudu:

• Kasvamine – keha ja kehaosade mõõtmete suurenemine
  
• Küpsemine – organismi funktsionaalne kujunemine täiskasvanu sarnaseks
  
• Areng – indiviidi käitumuslike oskuste ja kogemuste omandamine erinevates valdkondades
  

Inimese eluring
Lapseiga

• vastsündinu (kuni 1 kuu)
  
• imik (1 kuu kuni 1a.)
  
• koolieelne ja kooliiga
  

Noorukiiga

• poisid 13-16 a., tüdrukud 12-15 a.
  
• noormehed (17-21 a.) ja neiud (16-20 a.)
  

Küpse iga

periood: m-22-35 a., n-21-35 a.

periood: m-36-60 a., n 36-55 a.
Eakad

• mehed – 61-74 a., naised – 56-74 a.
  

Vanurid

• 75 kuni 90 a.
  
• pikaealised: > 90 a.
  

Surm
Kasv kui keha suuruse tôus, kui hüpertroofiline protsess; kui reparatiivne protsess
Keha kasv sõltub:
• Rakkude hüperplaasiast
• Rakkude hüpertroofiast
• Rakkude apoptoosist (programmeeritud rakkude surm)
Kasv sisaldab sõltumatuid elemente:

• Luude pikkuskasv
  
• Luude luustumine e. tugevnemine
  
• Lihaste massi suurenemine ja jõu areng
  

Normaalseks kasvamiseks on vaja:
• Krooniliste haiguse puudumine
• Emotsionaalne stabiilsus, “terve perekond”
• Piisav toitumine
• Normaalne hormoonide vastastikune toime
• Rakulise/luulise kasvu häirete puudumine
Kasvamisprotsessi reguleerivad

• Sisemised faktorid (genotüüp)
  
• Välimised faktorid: toitumine ja keskkond
  
• Sisemised signaalsüsteemid: hormoonid ja kasvufaktorid
  

Keskmine vanemate pikkus e. eeldatav lõplik pikkus (ELP)

• Poeglastel: (isa pikkus + ema pikkus+13cm):2
  
• Tütarlastel: (ema pikkus + isa pikkus -13cm):2
  

Eeldatava lõpliku pikkuse vahemik (genetic range):

• Tütarlastel ELP ± 8cm
  
• Poeglastel ELP ± 9cm
  

Lühikese kasvu klassifikatsioon

“Normi” variant

• Perekondlik lühike kasv
  
• Konstitutsionaalne kasvu hilinemine
  

Idiopaatiline lühike kasv

Patoloogiline lühike kasv

• Düsproportsionaalne
  
• Proportsionaalne
  

“Normi” variant

Perekondlik lühike kasv
Ema ja/või isa lühikesed
Normaalne kasvukiirus
Puberteedi algus normaalne
Luuline vanus normis
2. Konstitutsionaalne kasvu hilinemine
Normaalne kasvukiirus
Puberteedi hilinemine
Luulise vanuse hilinemine
Võib saavutada normaalse kehapikkuse
Patoloogiline lühike kasv
1. Düsproportsionaalne: Skeleti düsplaasiad e. Arenguhäired; Rahhiit
2. Proportsionaalne: Prenataalne; Postnataalne
Prenataalse kasvupeetuse põhjused

• Üsasisene kasvupeetus (ingl. IUGR or SGA)
  
• Kromosoomi patoloogia ( näit. Down 21.trisoomia, iseloolulik tüüpilsed näojooned, lühikesed sürmed, vaimne alaaerng)
  
• Hüpofüüsi arengudefektid
  

Postnataalse kasvupeetuse põhjused

• Toitumishäired ( anorexia nervosa)
  
• Kroonilised haigused (kopsu, südame, neeru, jt)
  
• Ravimitest tingitud (glükokortikoidid)
  
• Psühho-sotsiaalne kasvupeetus
  
• Endokriinhaigused (kasvuhormooni puudulikkus, hüpotüreoos, Cushingi sündroom)
  

Endokriinhaigused kasvuhäirete põhjustena:

• Kasvuhormooni puudulikkus
  
• Hüpotüreoos
  
• Varane ja enneaegne puberteet
  

Kasvu ja puberteedi hilinemine

• Poeglapsed sagedamini kui tütarlastel
  
• Sage probleem
  
• Kaasub ka kasvu pidurdumine
  
• Sageli ka isal oli sama probleem
  
• Luulise vanuse hilinemine
  
• Võib vajada ravi psühhosotsiaalses aspektis
  
• Tütarlastel orgaaniline põhjus tõenäolisem
  
• (Turneri sündroom- naistel, ühe X-kromosoomi puudumine: viljatus , lühikasvulisus jne.)
  

Vananemine viib rakkude ultrastruktuuri häiretele
Rakkude morfoloogilised vananemisel :

Rakkude tuuma kuju muutumine sagaraliseks

Mitokondrite polümorfism ja vakuoliseerimine

Endoplasmaatilise retiikulumi redutseerumine
Golgi aparaadi deformatsioon
Raku funktsioonid vananemisel:

Pidurdub oksüdatiivne fosforüleerimine

Nõrgeneb nukleiinhapete ja valkude süntees

Redutseerub kromosoomikahjustuse reparatsioon

Väheneb toitainete omastatavus

Langeb võime reageerida stressile, infektsioonidele
Vananemise teke on seotud:

• Endogeensete ja eksogeensete faktoritega
  
• Klonaalne vananemine: enamikul rakkudel on nende jagunemiste arv “ette määratud” ja seotud organismi üldise elueaga.
  
• Klonaalne jagunemine on seotud kromosoomide otstes asetsevate “telomeeridega”
  
• Vastavalt eelseisvate rakupooldumiste arvu vähenemisele kahaneb telomeeride pikkus (nn. Molekulaarne kell).
  

Enneaegne vananemine e. progeeria
Vanadusatroofia e. raukusatroofia (atrophia senilis): vananedes väheneb rakkude maht ja langeb rakkude hulk pea kõigis kudedes.
* süda ja maks; koguneb “vanaduspigment” ehk lipofustsiin (atrophia fusca cordis)
* peaaju (algab neuronite hulga langusega frontaalsagarate dorsomediaalpiirkonnas atrofeeruvad ka muud aju osad);
Luud: seniilne osteoporoos - osteoblastide hulga ja anorgaanilise substantsi vähenemine (osteopeenia);
naistel - suguhormoonide produktsiooni langemisest menopausi järgselt postmenopausaalne osteoporoos;

• Osteoporoos on skeleti süsteemne haigusseisund, millele on iseloomulik luude vähenenud mass ja luukoe mikroarhitektoonika häirumine, koos selle tagajärjel tekkiva luude hapruse suurenemise ja luumurruohuga (WHO definitsioon)
  
• Osteoporoosi võib nimetada "vaikseks epideemiaks" kuna luude hõrenemine ei põhjusta mingeid kaebuseid enne luumuru teket ja osteoporoosi pole võimalik enne diagnoosida, kui pole mõõdetud luude tihedust . Paljud osteoporoosi juhud diagnoosimata enne, kui tekivad nn. haprusmurrud murrud väga väikese trauma järel.
  

nahk

• vedelikusisalduse langus sarvkihis (kuiv ja õhuke pärgamenditaoline nahk);
  
• kollageenkiudude jämenemine ja korrastatuse kadumine;
  
• elastsete kiudude kahjustus; seniilne elastoos;
  
• pärsitud haavaparanemine (tüvirakkude proliferatsiooonivõime langusest);
  

Nahavähi sageduse tõus põhjused:

• Osooni kihi vähenemine
  
• Päevitamine
  
• Solaariumid