- Homöostaatiline funkts.(-adrenaliin , -insuliin) 1. Hormoonid mis mõjutavad teiste hormoonide tööd () 2. Hormoonid , mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsioooni ja vabastamist(glandotroopsed hormoonid ) Hormooni tootmise regulatsioon: - aine hulk veres mõjutab h.tootmise taseyt - Närvisüsteemi toime - Teisete h.reguleeriv toime - Hormooni enda konsentratsioon veres Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalkilpnääre - Harkelund tüümus - Neerupealised - Sugunäärmed Hüpotaalamus – hüpofüsaarne süsteem Hüpotaalamuses : - Oksütotsiin - Antidiureetiline h. Adiuretiin(vähendab uriini tekket ) - Statiinid ja liberiinid – reguleerivad hüpofüüsi töd . Hüpofüüsis: - Tagasagar Talletatakse hüpotaalamuse hormoone - Eessagar Glandotroopsed hormoonid :
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aastakümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad:
*keeda vähe -||- *kasuta keeduleent *tee hoidiseid/sügavkülm *väldi kokkupuudet alumiini 7.näited A-nt kalamaksaõlis,munades - kanapimedus,kasvu mõjutav Bkompl-nt pärmis, maksas- närvisüst kahjustused,naha kahj, aneemia C-värskes puu ja köögiviljas, sirdunis- skorbuut D-kalamaksaõlis, piimas- rahiit E-taimeõlis, nisuidudes- potentsi mõjutav K- maksas, taomatites-vere hüübimine hormoonid: 1.Näärmed *välisekrtsiooni näärmed-viimajuha nt süljenäärmed,maks *sisesekretsiooni näärmed- sisenõrenääre- endokriin (puudub viimajuha) 2.mõiste Hormoonid on boiaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed sünteesiv ad kesknärvisüsteemi kontrolli all ja mis reguleerivad ainevahetust. 3.Horm isel *ülisuur aktiivsus *sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasiside printsiibil *mõjutavad ainevahetust ensüümide kaudu 3.liigitus *valgud *steroidid 4.kasutatakse *organism ei tooda *ravi *rasestumisvastased vahendid 5.tootmine *imetajate näärmetes *kunstlik süntees
need levivad sünapside kohal suuremale hulgale närvikiududele haarates lõppkokkuvõttes rohkem lihase motoorseid ühikuid. Impulss liigub närvi pidi kiirusega 7,5 kuni 90 m/s. 4 Kokkuvõte Inimese käitumine on keerukas, erinevate protsesside integreeritud seos. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem. Inimese psüühiline tegevus on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist. Psüühiline tegevus on sõltuv ka sisesekretsiooni ehk endokriinnnäärmete ( ajuripats e hüpofüüs, kilpnääre, neerupealised, käbikeha jt) talitlusest. Sisesekretsiooninäärmed on omakorda seotud aju kindla piirkonna - hüpotaalamuse talitlusega. 5 Kasutatud kirjandus 1. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/761/anatoomia_massaaz.htm 2. Biloogia alused - A.M. Winchester 3. http://www.annaabi.com/materjal-39617-k%C3%A4itumise-bioloogilised-
(kui toimib naabruses olevale teisele neuronile). Hormoon tekib neuroni kehas, vabaneb sünapsipilusse 4) Autokriinne hormoon tekib samas rakus, milles ta vabanes. Rakk võib saata verre ka, aga rakumembraani peal on retseptor, mille suhtes hormoon tundlik on. Selle kaudu reguleeritakse tavaliselt endokriinse raku aktviisust nt. Pidurdav võim tavaliselt kui endale tagasi toimib. Aga võib ka stimuleeriv olla. Sisesekretsiooni rühmad: 1. Klassikalised sisesekretoorsed näärmed näärmed, mis on suhteliselt hästi tuntud, uuritud, aastaid, hüpofüüs e ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalnääre,, neerupealised, kõhunääre, sugunääre. Kõhu- ja sugunäärmed on seganäärmed (nii välis- kui sisesekretoorne osa). 2. Mitteklassikalised näärmed difuusne (laialihajutatud) neuroendokriinne süsteem (DNS). Siia
Sisesekretsioon. Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed. Endokriinnäärmetel puudub sekreedi viimajuha ja nad eritavad sekreeti neist läbivoolavatesse veresoontesse. Endokrin. näärmed toodavad hormoone, mis kanduvad vere, lümfi, seljaaju vedeliku vahedusel laiali kogu organismis. Kuna hormoonid lõhustuvad kiiresti, peavad näärmed koguaeg töötama. Näärmete üle- ja alatalitlus põhjustavad organismis tugevaid häireid. Sisesekretsiooni näärmed on omavahel tihedas seoses. - Glandula Nääre. KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE. Paikneb kaelapiirkonnas, kilpkõhrel. Kilpnääret läbib tunnis ligi 5liitrit verd. Kilpnäärmesse koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood ( I ) Jood ühineb näärmed aminohapetega ja moodustab hormoonid TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN ( need mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse aktiivsust, NS. erutuvust, oksüdatsiooniprotsesside aktiivsust( kehatemp. hoidmine )
viljastumine üldse aset leidis. 3. nädal viimase menstruatsiooni alguspäevast On olnud ovulatsioon (munaraku väljumine munasarjast) ning viljastumine on toimunud. Spermatosoid on viljastanud munaraku ja see on liikunud piki munajuha emaka suunas. 4. nädal Munarakk on kinnitunud emaka limaskesta külge. See on umbes millimeetri suurune ning seda toidavad emaka limaskestas olevad veresooned. Hakkab moodustuma platsenta (tiinusajal emakas kujunev loote toitumis-, hingamis-, sisesekretsiooni- ja erituselund, emakook). Hakkavad arenema soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. 5. nädal Ultrahelis on loode nähtav. Hakkab moodustuma loote selgroog ning ajul on moodustunud kaks sagarat (elundi suuremal või vähemal määral eristatav osa). 6. nädal Emakakael on omandanud sinaka värvi. Loote pikkus on 5 millimeetrit. 7. nädal Välja hakkavad arenema loote käed jalad ja nägu. 8. nädal
Populatsiooni kasv e populatsioonidünaamika · Populatsioonilained e populatsiooni arvukuse kõikumised võivad olla: 1. Perioodilised (sesoonsed, aastased) 2. Aperioodilised 3. Sujuvad 4. Järsud (hulgipaljunemine) 5. Korrapärased 6. Tsüklilised Tsüklilised arvukus aastad Hüpotees populatsiooni tiheduse suurenemine mõjutab organismide sisesekretsiooni süsteeme Kiskja saakloom arvukus Hüpotees lained on põhjustatud ajalisest nihkest aeg kiskja/saaklooma populatsiooni tiheduse suurenemise vahel Populatsiooni kasvumudelid Eksponentsiaalne kasv · Limiteerimatu kasv · Matemaatiline mudel, mis eeldab, et populatsioonil ei ole vanuselist struktuuri ja ta ei interakteeru teiste populatsioonidega · Mida suuremaks populatsioon saab, seda kiiremini ta kasvab Populatsiooni kasvumudelid
fosfolipiidid. Lihtlipiidideks e. rasvadeks nim. glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest, mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid seda vedelam rasv on. Steroidid on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooni näärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. Valgud ehk proteiinid on orgaanilised kõrgpolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Kõik valgud on kuni kahekümnest erinevad aminohappejäägist koosnevad ühendid. Aminohappejäägid on molekulis omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel. Valkude erinevad omadused tulenevad aminohapete erinevast hulgast ja paiknevusest molekulis.
Rasvaderinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest, mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid seda vedelam rasv on. Steroidid on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooni näärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. VALGUD Valgude.proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Organismis on 20 erinevat aminohapet, aga vähestes valkudes on kõik 20 aminohappe jääki. Aminohappedonamfoteersed sest nende koostisesse kuulub nii aluseline aminorühm kui ka happeline karboksüülrühm. Aminohappejäägidonmolekulisomavahelühendatud
emotsioonid juhivad informatsiooni valikut ja töötlemist, indiviidi teadmised aga määravad omakorda tema motiive ja emotsioone; sellist asja, millest midagi ei teata, ei saa ka tahta. Motivatsiooniprotsessidega tegeleva uuringu puhul kasutatakse nimetust motivatsioonipsühholoogia. 5.3 Täidesaatvad protsessid Tegevust juhitakse täidesaatvate protsessidega, mille all mõeldakse liigutusprotsesse ning tahtele allumatuid vegetatiivse närvisüsteemi ja sisesekretsiooni tegevust neid protsesse juhib kesknärvisüsteem. Kesknärvisüsteemi käsud vahendatakse täidesaatvaiks kahel teel: närviimpulsid siirduvad mööda närvikiudusid lihastesse ja vegetatiivse närvisüsteemi elundeisse, samal ajal kui vereringe poolt edasitoimetatatavad keemilised signaalid jõuavad organismi sisesekretsiooninäärmeisse. Närviimpulsside sellist edastamist nimetatakse laskuvaks juhtimiseks ja see vastab aistingutest kesknärvisüsteemini jõudvale tõusvale juhtimisele.
sealt liigub hormoon piki aksonit närvilõpmele. Närv võib olla neuroendokriinne või neuroparakriinne (kui tomibi naabruses olevale teisele neuronile). Hormoon tekib neuroni kehas, vabaneb sünapsipilusse 4) Autokriinne hormoon tekib samas rakus, milles ta vabanes.............. negatiivne tagasiside.. Distants, millega hormoon tekib...... Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. Sisesekretsiooni rühmad: 1. Klassikalised sisesekretoorsed näärmed näärmed, mis on suhteliselt hästi tuntud, uuritud, aastaid, hüpofüüs e ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kürvalkiplnääre, harknääre, neerupealised, kõhunääre, sugunääre. Kühu ja suugunäärmed on seganäärmed (nii välis- kui sisesekretoorne osa). Ehituslikus mõttes ühendab näärmeid asjaolu, et näärmekude koosneb suurest hulgast sarnastest näärmerakkudest, tuhandeid rakke.
Innerveerib rinnaku-rangluu- nibujätkelihast ja trapetslihast; · XII peaajunärv ehk keelealune närv on motoorne. Innerveerib keele kõiki lihaseid. 122. Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine: vegetatiivset närvisüsteemi nim ka autonoomseks närvisüsteemiks, sest selle poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Veg. ns innerveerib peamiselt siseelundeid seedimis-, hingamis-, eritus-, vereringe-, sisesekretsiooni- ja suguelundeid. Vegetatiivsel närvisüsteemil eristatakse kaks osa: · Tsentraalne, mille moodustavad pea- ja seljaaju vegetatiivsed tuumad; · Perifeerne, millesse kuuluvad vegetatiivsed ganglionid ning pea- ja seljaajunärvide koostisse kuuluvad vegetatiivsed närvikiud. Olenevalt närvikeskuste ja ganglionite asukohast, nende kiudude kulust ja toimest innerveeritava elundi talitlusele, jaotakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks
Populatsioonilained võivad olla perioodilised (sesoonsed, aastased) või aperioodilised ning liigist ja keskkonna omadustest olenevalt kas sujuvad või järsud. Mõnede lindude, imetajate ja putukate populatsioonide arvukus varieerub tähelepanuväärse korrapärasusega. Populatsiooni tsüklite seletuseks on pakutud mitmeid hüpoteese. 1. Üks idee on, et tiheduse suurenemine reguleerib populatsiooni, võib-olla mõjutades organismide sisesekretsiooni süsteeme. 2. Teine hüpotees on, et populatsiooni lained on põhjustatud ajalisest viivitusest röövlooma või parasiidi vastuse ja tema saaklooma või peremehe tiheduse suurenemise vahel. Areaal Areaal e levila – geograafilised (ruumilised) piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad Liigid võivad olla: - Kosmopoliitsed - Tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed - Endeemsed - Katkelised
võimaldavad vastu seista välismaailma tugevatele ärritustele (stressid, vigastused, haigused, vananemine) Tasakaalustamiseks ehk kompensatsiooniks ehituslike ja funktsionaalsete kahjustuste hüvitamiseks on organismil kaasasündinud mehhanismid, mis käivituvad „avariiseisundis“ Organismi normaalset ehitust ja funktsiooni reguleerivad geneetiliselt programmeeritud närvi- ja sisesekretsiooni süsteem ning immuunsüsteem Süsteemide funktsioonides võib paratamatult esineda häireid – düsregulatsiooni 34. Põletik-A. Üldistest teguritest: - üldisest organismi vastupanuvõimest - immuunsüsteemi seisundist: puudulikkusest - neurohumoraalsetest: regulatsioonimehhanismide täisväärtuslikkusest B. Lokaalsetest teguritest: - kahjustuse lokalisatsioonist - haigustekitajate „sissepääsuväratist“. Füüsikalised, keemilised, patogeensed
Lihtlipiidideks e. rasvadeks nim. glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest, mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid seda vedelam rasv on. Steroidid on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooni näärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. BAKTERID Bakterid on üherakulised organismid. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult kerajad, niitjad või kruvikujulised
X. SISESEKRETSIOON 1. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aasta kümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on, et koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad:
anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta. 5. mitmerealine rispepiteel - hingamisteede, nina, kõrva urgete ja munandimanuse juha epiteel. Tipmistes osades on ripsmed 6. Transitoorne e. siirdeepiteel - neeruvaagna, kusejuha, ja kusepõie limaskestas. (rakkude kuju ja kihtide arv vastavalt elundi mahu muutumisele) Näärmepiteel - Produtseerib sekreeti e. nõret ja eemaldab ekskreete Jaotus: 1. eksokriinsed: viimajuha epiteeli pinnale (süljenäärmed) 2. Endokriinsed e. Sisesekretsiooni (viimajuha puudub, toimeained verre) nt: kilpnääre, neerupealised Asukoha järgi: 1.Epiteelisisesteks e. endoepiteliaalseteks 2. Eksoepiteliaalsed Rakkude arvu järgi: 1. Ainurakulised 2. Hulkrakulised Sekreedi alusel: 1. Seroossed e. Albuminoossed (kõrvalsüljenääre) 2. Mukoosed e. lima (karikrakud, suulae näärmed) 3. Segatüüpi (huulte ,põskede, keelealused näärmed) Sekretsiooni moodusele: 1
evolutsiooni ( täienemine) ja involutsiooni (tandarendamine). Kulgemise ja iseärasuste alusel eristakse: - normaalset e. füsioloogilist - haiguslikku e. Pataloogilist vananemist. Inimese bioloogiline vananemine : 1. Rakkude vananemine. 2. Naha vananemine. 3. Vereringesüsteemi vananemine. 4. Hingamiselundite vananemine. 5. Seedeelundite vananemine. 6. Liikumiselundite vananemine. 7. Sisesekretsiooni vananemine Psüühiline vananemine: 1. Meeleelundite vananemine (kuulmine, nägemine). 2. Kesknärvisüsteemi vananemine: närviprotsesside liikuvus väheneb, reaktsiooni kirus langeb, väsimus. 3. Psüühiliste protsesside nõrgenemine: mälu, mõtlemise aeglustumine, kõne takerdumine jne. 4. Iseloomujoonte teravdumine: inertsus vs suhtlemisvajadus,
vee, õhu ja maa- lõputuist kombinatsioonidest. Hippokrates arendas selle õpetuse analoogia alusel välja oma kehamahlade teooria. Selle järgi kujunevad inimeste omadused välja neljast kehamahlast. Sanguis- veri- annab kehale soojuse , chole- kollane sapp- kuivuse, melas chole – must sapp- niiskuse, flegma- lima- kõlmuse. Hippokratese vaated vastavad üllatavalt hästi tänapäeval üldist tuunustust võitnud sisesekretsiooni ja psüühika seoste käsitusele. Neli kehamahla iseloomulikud segud ehk kombinatsioonid kujundavad inimloomuse neli keskset tüüpi: Sangviinik-ülekaalus veri Koleerik – ülekaalus kollane sapp Melanhoolik- ülekaalus must sapp Flegmatik- ülekaalus lima. 1. Steeniline pikakasvuline tüüp. 2. Asteeniline pikakasvuline tüüp on nõrga kehaehitusega. 3. Steeniline lühikasvuline on suhteliselt väheldase pikkusega ja hea isuga. 4
Maksarakkude kahjustuse viirushepatiidi korral põhjustavad nii viiruse elutegevus kui ka inimese enda immuunsüsteemi rakud, mis püüavad raku sisse viiruseni jõuda, et sissetungijaga võitlusse asuda, kuid purustavad seeläbi rakuümbrise ja rakk hävib. 10. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest
Tartut 1933. aastal külastanud Rockefeller Foundation'i ametnik kirjutab oma aruandes, et arstiteaduskonnas on kolm arvestatavat õppetooli, kus tehakse fundamentaalteadusi: 1) Närvikliinik ja neuroloogiakateeder (prof. L. Puusepa), 2)füsioloogia (M. Tiitso) 3)farmakoloogia (G. Barkan) õppetool. Alexander Lipschütz, Alfred Fleisch ja Maks Tiitso täiustasid füsioloogilise elutegevuse uurimiseks vajalikke aparaate. Füsioloogiainstituudi uurimissuunad keskendusid teadlased sisesekretsiooni, vereringe, hingamis- ja patofüsioloogia valdkondadele. Prof. Siegfried Loewe (1884-1963) pani aluse farmakoloogiainstituudi sõdadevahelisele edule. Loewe järglaseks oli Georg Barkan (1889-1946), kelle teadustöö keskendus biokeemiale (raua- ja joodiühendite farmakoloogia). Tema järglaseks sai prof. Georg Kingisepp (1898-1974), hiljem kaua (1938-1972) Tartu ülikooli teadustööd kujundanud õppejõud.
Tulemuseks võib olla: 1. loote surm või abort; 2. väärarengud; 3.kasvupidurdus;4. funktsionaalsed häired 14. Toksilise toime mehhanismid endokriinne häirimine, kovalentne seondumine DNA- ga, oksüdatiivne stress ja antioksüdandid endokriinne häirimine · Endokriinsed häirijad on keskkonnast pärit enamuses inimtekkelised e. antropogeensed ained, mis põhjustavad ebasoovitavaid mõjusid organismile või tema järglastele sisesekretsiooni-süsteemi funktsioneerimise häirimise teel. Tulemus: organismi hormonaalse tasakaalu nihutamine, mille tagajärjel võib tekkida erinevaid füsioloogilisi ja patoloogilisi efekte. Paljud sellised häired on metsloomade korral hästi dokumenteeritud. Inimese korral seostamine keerulisem. · Näited: kloororgaanilised insektitsiidid (näit. DDT), tööstuskemikaalid nagu PCB-d ja nendega seotud dioksiinid ning alküülfenoolid, ravimid
Farmakoloogia lõi kõnealusel ajal ka tihedamaid sidemeid kliinilise meditsiiniga. Avastati vitamiinid.15 Oma panuse farmakoloogiasse andis endokrinoloogia. Katsed füsioloogias näitasid, et mõnede näärmete puhul saab rääkida nende nö teraapilisest funktsioonist. Mõiste ,,hormoon" võeti kasutusele 1905. aastal. Hormoone (mida üha rohkem õnnestus eraldada või sünteesida) hakati vaatlema kui ravivahendeid järgmistel juhtudel: · Kui on kahjustunud organismide enda sisesekretsiooni näärmete töö; · Kui on vaja mõjutada immuunreaktsiooni või kontrollida põletikulisi protsesse; · Kui on vaja mõjutada terve organismi füsioloogilisi funktsioone (nt naistel reproduktiivtsüklit). Järgmine oluline samm farmakoloogias oli antibiootikumide avastamine. Nn antibioosi fenomen olukord, kus ühe mikroorganismi kasv pidurdub teise mikroorganismi poolt eritatavate ainete tulemusel oli teada juba 19. sajandi viimase veerandi bakterioloogidele.
tühisena näivad häired raku funktsioneerimises. Mõnikord ilmnevad hädad alles pärast sündimist. 15. Toksilise toime mehhanismid endokriinne häirimine, AhR, kovalentne seondumine DNA-ga, oksüdatiivne stress ja antioksüdandid Endokriinsed häirijad on keskkonnast pärit enamuses inimtekkelised e. antropogeensed ained, mis põhjustavad ebasoovitavaid mõjusid organismile või tema järglastele sisesekretsiooni-süsteemi funktsioneerimise häirimise teel. Tulemus: organismi hormonaalse tasakaalu nihutamine, mille tagajärjel võib tekkida erinevaid füsioloogilisi ja patoloogilisi efekte. Paljud sellised häired on metsloomade korral hästi dokumenteeritud. Inimese korral seostamine keerulisem. Arüül-süsivesinikretseptor (AhR) AhR tüüpilisteks ligandideks on paljud heterotsüklilised ühendid, mis esinevad keskkonnas ning mis tekivad tööstuslike protsesside tulemusena. Siia
uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjutamise tagajärje esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkordadele .nn närviminek, lahkheli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (sisesekretsiooni suurenemine, südametegevuse kiirenemine,hingamise sagenemine jne), üldise motoorse aktiivsuse tõus(zestikuleerimine, jalalt jalale tammumine,käte värisemine,afektiivsed agressiivsed toimingud).Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust,mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes(ja võib pidurdada tundlikust tähelepanu alt välja jäänu osas). Ühe KNS-i erutustaseme mõju väljenduseks on Yerkesi ja Dodsoni seadus: 1)ülesande täitmine
uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjutamise tagajärje esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkordadele .nn närviminek, lahkheli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (sisesekretsiooni suurenemine, südametegevuse kiirenemine,hingamise sagenemine jne), üldise motoorse aktiivsuse tõus(zestikuleerimine, jalalt jalale tammumine,käte värisemine,afektiivsed agressiivsed toimingud).Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust,mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes(ja võib pidurdada tundlikust tähelepanu alt välja jäänu osas). Ühe KNS-i erutustaseme mõju väljenduseks on Yerkesi ja Dodsoni seadus: 1)ülesande täitmine
Kui seljaaju haiguste või trauma tõttu on tekkinud põiepidamatus, kuid käed inimesel alluvad tahtelisele kontrollile (kui vigastus on rinna või nimmesegmentides), siis on võimalik põie tühjenemist esile kutsuda koputamisega põie piirkonnas vastu kõhukatteid. Põie tühjendamise refleks tahtele alluv, inimene kontrollib kätetegevust, põie üle muidu kontrolli ei saa. See refleks on treenitav. X SISESEKRETSIOON Sisesekretsiooni näärme on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest
/imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinilineF. Inimese F harud: närvisüsteemi-, liikumisaparaadi-, sisesekretsiooni-, vereringe-, hingamisaparaadi-, seedimise-, erituselundite-, termoregulatsiooniF. F seosed teiste teadustega. F-st on välja arenenud eraldunud anatoomia, biokeemia ja biofüüsika. F uurimismeetodid on valdavalt *keemilised või *füüsikalised. *Psühholoogia on kujunenud närvielundite ja meeleelundite F baasist. *Anatoomiaga talitlust ei saa uurida, kui ei tunne ehitust. *Bioloogia, *Histoloogia, *Funktsionaalne morfoloogia, *Biokeemia, *Spordi bioloogia käsitlevad üht-
väljahingatavat õhku jne seega eksperimentaalfüsioloogia eelkäija. (Enese peal eksperimenteerimine sai sajanditeks (arsti)teadlastele levinud meetodiks, mis ühest küljest heroiseeris toonase teadustöö, teisalt tõi kaudselt ka probleeme veel väljakujunemata kriteeriumid inimkatsete vallas andsid arstile justkui moraalse õiguse teha patsiendiga sama, mida ta oli endaga teinud... nt nakatada süüfilisse...) 18. sajandi puhul väärib mainimist sisesekretsiooni defineerimine Th. de Bordeu poolt: ,,Veri kannab endas kehaosade ekstrakte, komponente, mis on tähtsad terviku seisukohalt, annavad erilisi kvaliteete ja omadusi". Antoine Lavoisier (1743-1794) seletas ära gaaside ainevahetuse kopsus, kasutades ära tormilist keemia arengut, mh gaaside uurimist. Rene-Antoine Reaumur (1683- 1757) uuris maomahla ja näitas ära selle osa seedimisel. 18. sajandi keskel näitas K. Wood, et organism koosneb rakkudest. Tekkima hakkas rakuteooria. 18
ning liigist ja keskkonna omadustest olenevalt kas sujuvad või järsud. Mõnede lindude, imetajate ja putukate populatsioonide arvukus varieerub tähelepanuväärse korrapärasusega. Populatsiooni tsüklite seletuseks on pakutud mitmeid hüpoteese. 1. Üks idee on, et tiheduse suurenemine reguleerib populatsiooni, võib-olla mõjutades organismide sisesekretsiooni süsteeme 2. Teine hüpotees on, et populatsiooni lained on põhjustatud ajalisest viivitusest röövlooma või parasiidi vastuse ja tema saaklooma või peremehe tiheduse suurenemise vahel. Populatsioonide regulatsioon (tihedusest sõltuv ja sõltumatu). Keskkond kontrollib populatsiooni suurust teatud tegurite abil, mida jaotatakse kahte kategooriasse